Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord.
Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed on järgmised: 1) tegevteenistuseks kõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele; 2) tegevteenistuseks kõlblik piirangutega – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega; 3) tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest; 4) tegevteenistuseks mittekõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu tegevteenistusest.
(1) Kaitseväelase teenistuskohast ja ametikohast tulenevalt arvestatakse kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamisel peale määruse lisas 1 sätestatud kriteeriumide määruse §-s 51 ettenähtud juhtudel nõutava täiendava tervisekontrolli tulemusi. (2) Kaadrikaitseväelase avalduse alusel võib tema kaitseväeteenistuseks kõlblikkust hinnata teenistuskoha või ametikoha suhtes, jättes kohaldamata määruse lisa 1 ja tehes kindlaks terviseseisundist tulenevad võimalikud vastunäidustused ja piirangud teenistusülesannete täitmiseks asjaomasel teenistuskohal või ametikohal, võttes seejuures arvesse: 1) arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemusi; 2) teenistuse eripära; 3) teenistust korraldava ülema ettepanekut kaadrikaitseväelase kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamiseks kindla teenistuskoha või ametikoha suhtes; 4) ametijuhendit ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi. (3) Lõikes 2 sätestatut ei kohaldada juhtudel, kui kaadrikaitseväelasel on tuvastatud: 1) sõltuvus alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest või nende kuritarvitamine; 2) raskekujuline psüühika- või käitumishäire; 3) närvisüsteemi kahjustus olulise funktsioonihäirega või muu tervisehäire, mis võib teenistusülesannete täitmisel ohtu seada kaitseväelase või teise isiku elu või tervise. (4) Lõikes 2 sätestatut ei kohaldata samuti, kui määruse §-s 51 ettenähtud juhtudel läbi viidud täiendava tervisekontrolli tulemuste põhjal ei vasta kaadrikaitseväelane asjaomasel teenistuskohal või ametikohal teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud terviseseisundi nõuetele. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel märgitakse arstliku komisjoni otsuses, millise teenistuskoha või ametikoha suhtes on kaitseväelase kaitseväeteenistuskõlblikkuse aste kindlaks määratud ning järgmiste regulaarsete terviseuuringute ja kaitseväelase teenistuskohast või ametikohast sõltuvalt määruse §-s 51 ettenähtud täiendava tervisekontrolli läbimise tähtaeg.
Kaitseväekohustuslasel määratakse enne tegevteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed.
(1) Kaitseväelane on teenistuskohast või ametikohast tulenevalt kohustatud läbima täiendava tervisekontrolli teenistusülesannete täitmiseks: 1) tuukri või laevapere liikmena – vastavalt „Meresõiduohutuse seaduse” § 26 lõike 7 või § 27 lõike 2 alusel kehtestatud korras ja tema terviseseisund peab vastama Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkulepetes esitatud nõuetele; 2) õhusõiduki meeskonnaliikme, lennuliikluse lennujuhi või -informaatorina – vastavalt „Lennundusseaduse” § 241 lõike 5 alusel kehtestatud korras ja tema terviseseisund peab vastama Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkulepetes esitatud nõuetele; 3) lõhkematerjali vahetu käitlejana – vastavalt „Lõhkematerjaliseaduse” § 61 lõike 6 alusel kehtestatud korras ja tema terviseseisund peab vastama Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkulepetes esitatud nõuetele; 4) mootorsõidukijuhina – vastavalt „Liiklusseaduse” § 281 lõike 4 alusel kehtestatud korras. (2) Lõikes 1 ettenähtud täiendav tervisekontroll viiakse läbi enne määruse §-s 5 sätestatud kaitseväelase regulaarseid terviseuuringuid.
Kaitseväelane, kelle järgmise regulaarse terviseuuringu läbimise tähtaeg saabub ajal, mil kaitseväelane viibib välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel või ühisõppusel, on kohustatud läbima regulaarse terviseuuringu enne välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele asumise tähtaega.
Väeosa arst hindab välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Eesti Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.
(1) Kaitseväelase saadab teenistuskohast tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile väeosa arst või väeosa arsti puudumisel kaitseväelase teenistust korraldav ülem. (2) Kaitseväelase saadab kaitseväe arstlikust komisjonist tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile kaitseväe arstliku komisjoni esimees. (3) Kaitseväelase saatmiseks terviseuuringutele või ravile vormistatakse saatekiri vastavalt määruse lisas 3 toodud vormile.
(1) Terviseuuringutele või ravile saadetud kaitseväelane esitab tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumisel isikut tõendava dokumendi ning saatekirja. (2) Andmeid kaitseväelase terviseseisundi kohta töödeldakse kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega».
Kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmisel vormistatakse enne kaitseväelase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist kaitseväelase kohta epikriis vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]