Käesolevas seaduses tähendab a arvestuslikku ning ü ülekantavat kulu. Tähistamata kulusummad on kindlaksmääratud kulu.
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatava põhitoetuse suurus õppekuu kohta on:11)õpilasel, kes omandab põhihariduse baasil kutsekeskharidust, 600 krooni;22)õpilasel, kes omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust, 600 krooni ja täiendava toetuse suurus 300 krooni;33)üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 800 krooni ja täiendava toetuse suurus 400 krooni;44)doktorandil 6000 krooni.2(2)Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestuslikuks aluseks on kuumäär 1400 krooni.3(3)Lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3.4(4)Vanemahüvitise määr on 2480 krooni kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse § 3 lõikele 6.5(5)Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 400 krooni kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikele 1.6(6)Toimetulekupiiri määr on 750 krooni kuus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikele 11.7(7)Matusetoetuse suurus on 2400 krooni vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõikele 1.8(8)Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 12 500 krooni vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse §-le 13.9(9)Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:11)ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 20 000 krooni vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;22)tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitise ülemmäär 30 000 krooni vastavalt seaduse § 20 lõikele 4;33)tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstava tunnitasu määr 40 krooni vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;44)töötutoetuse päevamäär 14,30 krooni vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;55)stipendiumi tunnimäär 3,75 krooni vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;66)sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär kuus 1200 krooni vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.10(10)Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2.
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele.2(2)Väljamakseid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laekumiste arvel on lubatud teha tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks.3(3)Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvelt on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja poolt määratud otstarbele ja toetuse andja poolt määratud ajal.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud toetuste (v.a toetused teistelt riigiasutustelt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti) ja majandustegevusest laekumiste arvel tehtavaid kulusid võib üle kanda järgmisesse eelarveaastasse.
(1) Käesoleva seaduse § 1 5. osa Riigikohus kulude artikli 15 alajaotuses Pangodi õppehoone renoveerimine materiaalsete varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 6 310 000 krooni ulatuses võib teha üksnes pärast käesoleva seaduse § 1 5. osa Riigikohus tulude artikli 38 alajaotusega 381 Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müük määratud rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele.2(2)3(3)Järgmisi käesoleva seaduse § 1 6. osa 5. jao Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulusid võib teha üksnes pärast käesoleva seaduse § 1 6. osa 5. jao Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tulude artikli 38 alajaotusega 381 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük määratud rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele:11)kulude artikli 15 alajaotusega materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 353 647 000 krooni ulatuses;22)Keskkonnaministeeriumi eelarves kulude artikli 4500.9 alajaotusega rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 1 560 000 krooni ulatuses;33)Keskkonnaministeeriumi eelarves kulude artikli 4502.01 alajaotusega sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 20 000 000 krooni ulatuses;44)Keskkonnaministeeriumi eelarves kulude artikli 5 alajaotusega tegevuskulud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 5 800 000 krooni ulatuses;55)Keskkonnainspektsiooni eelarves kulude artikli 5 alajaotusega tegevuskulud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 1 036 000 krooni ulatuses;66)Info- ja Tehnokeskuse eelarves kulude artikli 5 alajaotusega tegevuskulud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 900 000 krooni ulatuses;77)Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi eelarves kulude artikli 5 alajaotusega tegevuskulud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 600 000 krooni ulatuses ja artikli 6 alajaotusega muud kulud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 590 000 krooni ulatuses;88)Riikliku Looduskaitsekeskuse eelarves kulude artikli 5 alajaotusega tegevuskulud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 9 136 000 krooni ulatuses;99)Eesti Loodusmuuseumi eelarves kulude artikli 5 alajaotusega tegevuskulud varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 500 000 krooni ulatuses;1010)Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude artikli 15 alajaotusega maa ost varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 25 000 000 krooni ulatuses;1111)käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud kulusid võib teha proportsioonis 73,4 protsenti laekunud tuludest.4(4)Järgmisi käesoleva seaduse § 1 6. osa 8. jao Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kulusid võib teha üksnes pärast käesoleva seaduse § 1 6. osa 8. jao Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tulude artikli 38 alajaotusega 3810 Maa müük ning alajaotusega 3811 Rajatiste ja hoonete müük määratud rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele:11)kulude artikli 15 alajaotusega materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 10 000 000 krooni ulatuses;22)Põllumajandusministeeriumi eelarves kulude artikli 4502.8 alajaotusega sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks muudele residentidele varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 10 000 000 krooni ulatuses;33)Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti eelarves kulude artikli 4 alajaotusega põllumajandustootjate täiendavad otsetoetused varade müügi arvelt määratud kulusid kuni 18 350 000 krooni ulatuses;44)käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud kulusid võib teha proportsioonis 58,5 protsenti laekunud tuludest.5(5)Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valitsemisala kulude artikli 15 alajaotusega materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine varade müügi arvelt (v.a maa müük) määratud kulusid kuni 53 632 000 krooni ulatuses, Siseministeeriumi valitsemisala Politseiameti eelarves kulude artikli 5 alajaotusega tegevuskulud varade müügi arvelt (v.a maa müük) määratud kulusid kuni 18 668 000 krooni ulatuses ja artikli 6 alajaotusega muud kulud varade müügi arvelt (v.a maa müük) määratud kulusid kuni 1 700 000 krooni ulatuses võib teha proportsioonis 66 protsenti laekunud tuludest üksnes pärast käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valitsemisala tulude artikli 38 alajaotusega 381 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük (v.a maa müük) määratud rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele.6(6)Käesoleva seaduse § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulude artikli 15 alajaotusega materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine varade müügi arvelt määratud kulusid rajatiste ja hoonete müügi arvelt kuni 24 000 000 krooni ulatuses võib teha üksnes pärast käesoleva seaduse § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tulude artikli 38 alajaotusega 3811 Rajatiste ja hoonete müük määratud rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni kuuluvatele arvelduskontodele.7(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud kulude tegemiseks esitatakse vastav taotlus Rahandusministeeriumile. Taotluse esitamise korra kehtestab rahandusminister .8(8)Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel asutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 381 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele üksnes vara võõrandamise korraldamisega otseselt seotud tegevuskuludeks.
. aasta metsatulu on 1 147 000 000 krooni, millest Riigimetsa Majandamise Keskusel lubatakse tulenevalt metsaseadusest riigimetsa majandamiseks kulutada kuni 945 000 000 krooni.
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 3888 eespool nimetamata muud tulud konto 388800 kindlustushüvitised vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele ainult kindlustusjuhtumi saabumisel kahjude kompenseerimiseks, kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kindlustushüvitiste laekumiste arvel tehtavaid kulusid võib üle kanda järgmisesse eelarveaastasse.
Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele käesoleva seadusega määratud artikli 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine ning artikli 4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks kulude objektilise liigenduse kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kinnitanud tegevuskulude liigendust personali- ja majandamiskuludeks, võib kuni nimetatud vahendite jaotuse kinnitamiseni eraldada valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele vahendeid alanud eelarveaasta igal kuul, kuid mitte enam kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse vastuvõtmist kuni üks kaheteistkümnendik eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud personali- ja majandamiskulude summast.
(1) Käesoleva seaduse kulude artiklite 450 ja 452 all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping vastava põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohaliku omavalitsuse üksustega võib sõlmida riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu kulude artikli 450 all määratud eraldiste kasutamiseks. Eesti Haigekassale, Kultuurkapitalile, rahvusvahelisele organisatsioonile ja erakonnale määratud eraldise kasutamise kohta lepingut ei sõlmita. Samuti ei sõlmita lepingut käesolevas seaduses õppelaenude põhiosa kustutamiseks, maksudeks erisoodustustelt ja õppelaenude riigitagatiseks määratud eraldiste saajatega.2(2)Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu, mille sõlmimise korda või tingimusi seadus ei reguleeri, sõlmimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus .3(3)Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud lepingu sõlmimise korda ja tingimusi ning eraldise saajaga ei ole lepingut sõlmitud, on lubatud kuni nimetatud korra ja tingimuste kehtestamiseni ning lepingu sõlmimiseni eraldise saajale teha eraldisi iga kuu ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelarves määratud summast.
(1) Eelarvete tasandusfondist (edaspidi tasandusfond) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus TFx arvutatakse järgmiselt: Tx – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses (kui AT > AK, siis Tx = 0); Sx – kaugkütte soojuse hinna tõusu kompensatsioon.Kui H2006 H2005 * 1,2, siis Sx = 0; AK – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; AT – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; k – toetustaseme koefitsient; Cn – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalike maanteede ja linnatänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed 0,26; linnatänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute arv hooldajatoetuse aruande järgi; Pn – kohalike omavalitsuste arvestuslik keskmine tegevuskulu kroonides ühe lapse (0–6 eluaastat), kooliealise (7–18 eluaastat), tööealise (19–64 eluaastat), vanuri (65+ eluaastat), hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku ning kohaliku maantee ja linnatänava arvestusliku pikkuse (kõvakattega maanteed 0,26; linnatänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) ühe kilomeetri kohta kroonides; ΣCn*Pn – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arv, kooliealiste arv, tööealiste arv, vanurite arv, hooldatavate ja hooldajateenust saavate isikute arv ning kohalike maanteede ja linnatänavate arvestuslik koefitsientidega korrigeeritud pikkus kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud kohalike omavalitsuste arvestusliku keskmise tegevuskuluga kroonides korrutiste kogusumma; TM – üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2003., 2004. ning 2005. aastal viiduna võrreldavaks 2006. aastal kehtima hakkavate maksumuudatustega; MMARVEST – arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2005. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; RESMARVEST – arvestuslik maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu planeeritav suurus 2006. aastal konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; MWh – 2005. aasta jaanuar – mai (k.a) tarbitud soojusenergia kogus nendes kohaliku omavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutustes, kus soojusenergia MWh hinna tõus ületab 20 protsenti; H – soojusenergia MWh hind kroonides, mis on kehtestatud kaugkütteseaduse § 9 lõigete 1 ja 3 alusel, vastaval aastal. 2(2)Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse ja hinnatõusu kompensatsiooni, haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamise, koolilõuna kulude, saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendavate vahendite ning kuni 20-aastaste noorendike maamaksu vabastusest tingitud laekumiste vähenemise kompenseerimise vahendite jaotamise tingimused ja korra ning vahendite jaotuse omavalitsusüksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus .3(3)Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel eraldatavate vahendite jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 6 sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemise kompenseerimise põhimõttest .4(4)Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotuse tingimusi ja korda ning vahendite jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse tingimuste ja korra ning jaotuse kehtestamiseni eraldada igale omavalitsusüksusele alanud eelarveaasta igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel vastavale omavalitsusüksusele eraldatud tasandusfondi summast.5(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite puhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused riigieelarvest saadud vahenditega asendada oma eelarvest tehtavaid kulusid.6(6)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite ja kulude artikli 4500.01 alt eraldatavate vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse kooskõlas valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lõikega 2 ja § 19 lõikega 2, kui eraldise andja pole ette näinud kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse.7(7)2005. aasta riigi lisaeelarves kasutamata jäänud ning 2006. eelarveaastasse ülekantud finantsraskustes kohaliku omavalitsuse üksuste saneerimiseks ettenähtud vahendeid kasutatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 8–10.8(8)Finantsraskustes kohaliku omavalitsuse üksuste saneerimiseks toetuse eraldamise aluseks on asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt Rahandusministeeriumile esitatud taotlus ning volikogu poolt kinnitatud saneerimiskava, mis on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.9(9)Saneerimiskava eesmärk on tulude, kulude ja finantseerimistehingute saneerimise kaudu tagada omavalitsusüksuse võetud kohustuste täitmine. Saneerimiskavaga määratakse kuni nelja eelseisva aasta kohta omavalitsusüksuse eelarve kõik tulud, kulud ja finantseerimistehingud. Saneerimiskavas tuleb esitada finantsraskuste tekkimise põhjendused.10(10)Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel jaotatavate vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus ning toetuse ülekandmiseks sõlmitakse rahandusministri ja eraldise saaja vahel riigieelarvelise eraldise kasutamise leping vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 2.
Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valitsemisala (regionaalministri vastutusala) artikli 4500 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast 2006. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas .
Käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus kulude artikli 452.92 Euroopa Liit arvel kulude tegemise õigus on Rahandusministeeriumil ning rahandusministri volitusel Maksu- ja Tolliametil.
Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi.
Struktuuritoetuse seadusest tulenevate meetmete rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest, sealhulgas Euroopa Ühenduse algatuste Interreg ja Equal raames, ja Ühtekuuluvusfondist on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu ja kohustuste võtmisel rakendatakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõiget 5.
Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste valitsemisel või valduses oleva riigivara üleandmisel mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara AS aktsiakapitali vähendada nendele riigiasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks kulude artiklis 15 ning § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi eelarves maamaksukuludeks artiklis 601 ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida reservist nende riigiasutuste poolt renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulusid, mis on ette nähtud artiklis 5511.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ühinemisel või jagunemisel, ümberkorraldamisel valitsusasutuseks või ühendamisel olemasoleva valitsusasutusega või tegevuse ümberkorraldamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi.2(2)Vabariigi Valitsuse reservist riigiasutuste ühinemiseks või jagunemiseks, ümberkorraldamiseks valitsusasutuseks või ühendamiseks olemasoleva valitsusasutusega või tegevuse ümberkorraldamisel eraldatud vahendeid võib riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle kanda järgmisesse eelarveaastasse.
Kassareservi suurus on 1 500 000 000 krooni, millest riikliku pensionikindlustuse vahendid moodustavad 250 000 000 krooni.
(1) Riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise suurim lubatud jääk on 3 500 000 000 krooni.2(2)Välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht on 3 000 000 000 krooni.3(3)Eelarvelaenu suurim lubatud jääk on 3 500 000 000 krooni ja kassalaenu suurim lubatud jääk on 3 500 000 000 krooni.4(4)Vabariigi Valitsuse poolt avalike ülesannete täitmiseks antavate laenude suurim lubatud jääk on 1 000 000 000 krooni.
. aasta riigieelarves kasutamata jäänud ning 2006. eelarveaastasse ülekantud kütuseaktsiisi kompenseerimiseks määratud vahendite piires võib põllumajandustootjatele rakendada maksusoodustust alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 66 lõike 6 alusel makstud aktsiisi osalise hüvitamise teel. Hüvitamise nõuded ja korra kehtestab põllumajandusminister .
Euroopa Komisjoni poolt eraldatud 2005. aasta jaanuaritormi tagajärgede likvideerimise kulude hüvitamiseks toetuse eraldamine ja vahendite jaotusKäesoleva seaduse § 1 6. osas Vabariigi Valitsuskavandatud Euroopa Komisjoni poolt eraldatud 2005. aasta jaanuaritormi tagajärgede likvideerimise kulude hüvitamiseks toetuse eraldamise korra ja tingimused ning vahendite jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus .
Käesoleva seaduse § 1 6. osas Vabariigi Valitsuskohaliku omavalitsuse üksuste eraldiste hulgas kodutarbijatele energiakandjate hinnatõusu kompenseerimiseks ettenähtud vahenditest hüvitise eraldamise ja kasutamise korra ning tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus . Vahendid jaotatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 2 alusel.
(1) Vabariigi Valitsuse korralduse välisabi sildfinantseerimiseks valmistab ette Rahandusministeerium riigiasutuste põhjendatud taotluste ning taotlusi toetavate dokumentide alusel.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatakse muu hulgas piirmäärad, sildfinantseerimise vahendite tagastamise eest vastutav riigiasutus või muu isik, tagastamise tähtajad ning tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks Rahandusministeeriumi poolt vastutava riigiasutuse eelarvelistest vahenditest.
Moodustada 2005. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe arvel, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, pensionikindlustuse reserv mahus 1 813 025 045 krooni, mis võetakse kasutusele riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 61 sätestatud väärtustest tulenevate pensionikulude finantseerimiseks, kui pensionide väljamaksed ületavad seadusega sätestatud riikliku pensionikindlustuse jooksvaid laekumisi ja riikliku pensionikindlustuse jääk on ammendunud.