(1) Politseiseadus määrab kindlaks politsei koha ja osa riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite süsteemis, sätestab politsei põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutuse, organisatsioonilised alused ning järelevalve politsei tegevuse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. (2) – (3) 4 (4) Ühiskondlikel alustel osalevad politsei tegevuses abipolitseinikud. Abipolitseinike staatus sätestatakse seadusega. 4 (4¹) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib politsei tegevuses osaleda Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnik, kellele politsei tegevuses osalemise ajal laienevad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1, 2 2 , 2 3 , 5–7 ja 15, §-des 14, 14 2 –14 4 , § 15 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 ning §-s 15 1 sätestatud õigused ja kohustused. Euroopa Liidu pädeva asutuse ametnike osalemise politsei tegevuses otsustab siseminister. (5) Avaliku korra kaitsmisel, kuritegeliku ründe tõkestamisel ning kurjategija kinnipidamisel on kõik politseiasutused ja -ametnikud kohustatud üksteist abistama, ootamata selleks erikorraldust.
Oht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus esineb lähitulevikus õiguserikkumise toimumise piisav tõenäosus.
(1) Õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtub politsei seaduslikkuse, proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humanismi põhimõtetest. (2) Talle pandud ülesannete täitmisel teeb politsei koostööd teiste riigiorganitega, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike ning nende ühendustega. (3) Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest või rassist, nahavärvist, soost, keelest, usutunnistusest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust ja varanduslikust seisundist, haridusest või muudest asjaoludest. (4) Politsei tegevuses ei tohi kasutada ebaseaduslikku füüsilist ega psüühilist vägivalda, inimese väärikust alandavat kohtlemist või karistust. 5 (5)
(1) Politseil on õigus töödelda oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid ja asutada andmekogusid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. (2) Politsei andmekogu asutamise otsustab ja andmekogu põhimääruse kinnitab siseminister määrusega . (3) Politsei andmekogu põhimääruses tuleb sätestada, kellel on õigus milliseid andmeid ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogust saada.
(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning ametiisikud on kohustatud osutama politseile tema ülesannete täitmisel igakülgset abi. (2) Ühiskondlike organisatsioonide, kodanike ning nende ühenduste osavõttu avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu, samuti nende volitusi ning õiguslikku kaitset reguleerivad seadused ja muud õigusaktid.
(1) Politsei tegevust on peale Vabariigi Valitsuse ja siseministri õigus kontrollida Riigikontrollil ja kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud komisjonidel nende pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. (2) Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik. 3 (3)
(1) Politsei koosneb: 1) politseiasutustest; 2) (2) Politseiasutused on: 1) Politseiamet; 2) 3) politseiprefektuurid; 4) üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused. (3) Üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused on: 1) Keskkriminaalpolitsei; 2) Julgestuspolitsei; 3)
Politseiprefektuuri moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus .
Politseiamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kelle põhiülesanne on politsei juhtimine ja arendamine.
(1) Politsei teavitab avalikkust tema poolt avalikku kohta paigaldatud ja jälgimiseks kasutatavast jälgimisseadmestikust sellekohase teabe paigaldamisega jälgitavasse avalikku kohta. (2) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.
Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.
(1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel teenistuskoera aktiivse kaitse vahendina käesoleva seaduse § 14 2 lõikes 2 nimetatud juhtudel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel kasutatakse teenistuskoera ohu väljaselgitamisel ning isiku, asja ja aine otsimisel. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi. (4) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades.
Liiklusseaduse § 20 lõikes 4 sätestatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise tuvastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 15 7 –15 10 .