Kohtunikud, kohtunikuabid ja kohtukaasistujad on Eesti kodanikud, kes on ametisse nimetatud või valitud käesolevas seaduses ettenähtud korras.
Kohtunikukandidaadi ettevalmistamine, kohtuniku ametisse nimetamine, töötamine, ametist vabastamine ning ametist tagandamine sätestatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohtute seaduse ja käesoleva seadusega.
(1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle tasemele. (2) Mujal kohtunikukandidaadi poolt omandatud juriidilise kõrghariduse vastavuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele teeb kindlaks kohtunikueksami komisjon. (3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 30-aastaseks. (6) Kohtunikueksami komisjon võib oma motiveeritud otsusega vabastada kohtunikueksami sooritamisest isiku, kes on töötanud kohtunikuna, kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina, õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal, ning lugeda see võrdseks töötamisega kohtuniku ametikohal. 6 (6¹) Kohtunikuabina võib töötada vastavas rakenduskõrgkoolis või Tartu Ülikoolis juriidilise hariduse omandanud vähemalt 21-aastane kodanik, kes on sooritanud kohtunikuabi eksami. Kohtunikuabi eksami sooritamist ei nõuta 6. lõikes nimetatud isikutelt. (7) Kohtunikukandidaat ega kohtunik, samuti kohtunikuabi ei saa olla isik, kes: 1) on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest; 2) on vallandatud, tagandatud või välja heidetud käesoleva paragrahvi 6.lõikes loetletud töö- või ametikohtadelt seoses edasitöötamise sobimatusega; 3) on oma tervise tõttu sobimatu töötama kohtunikuna. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. (8) [Kehtetu]
(1) Kohtunik ei või töötada väljaspool õigusemõistmist mujal kui pedagoogilisel alal või teaduslikul uurimistööl. (2) Kohtunik ei või samuti: 1) olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige; 2) olla erakonna (partei) liige ja osa võtta tegevusest, mis on vastuolus kohtuniku ametitõotusega; 3) olla aktsiaseltsides või osaühingutes asutajaks või juhatuse liikmeks. (3) Kui kohtunik ei ole ametivande andmise ajaks täitnud tingimusi, mis on sätestatud käesolevas paragrahvis, loetakse kohtuniku ametisse nimetamine kehtetuks käesoleva seaduse paragrahvi 26 punktist 6 tulenevatel alustel.
(1) Kohtunikukandidaat on iga käesoleva seaduse paragrahvis 1 ja 3 sätestatud nõuetele vastav isik, kes on esitanud Riigikohtu esimehele kirjaliku avalduse. Kohtunikukandidaadiks registreerimisest teatatakse avaldajale. (2) Kohtunikuabikandidaat esitab avalduse justiitsministrile.
(1) Kohtunikukandidaat peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsuks. (2) Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663) ettenähtud korras. (3) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab kohtunikukandidaat Riigikohtu kaudu Kaitsepolitseiametile "täiesti salajase" tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt. (4) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Riigikohtule kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse kohtunikukandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
(1) Kohtunikuabi ametikohad täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra kinnitab justiitsminister. (2) Kohtunikuabi konkursikomisjoni kuuluvad Riigikohtu esimehe nimetamisel kaks esimese astme kohtunikku ning justiitsministri nimetamisel üks kohtunikuabi ja kaks justiitsministeeriumi esindajat. (3) Kohtunikuabi nimetab ametisse justiitsminister.
(1) Ametisse astumisel annavad kohtunikud ja kohtukaasistujad järgmise ametivande: "Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi mõista kohut kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega." (2) Riigikohtu esimees ja liikmed annavad ametisse astudes ametivande Riigikogu ees, kohtunikud Vabariigi Presidendi ees ja kohtukaasistujad vastava kohtu ees. (3) Ametisse astumisel annab kohtunikuabi justiitsministri ees järgmise ametivande: "Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust, alluda oma tegevuses ainult seadusele ning pidada oma ametit väärikalt.".
(1) Varukohtunik on kohtunik, kellel puudub kinnistatud tööpiirkond. Varukohtunik nimetatakse ametisse samadel alustel maa- ja linnakohtu kohtunikuga. (2) Varukohtunik komandeeritakse justiitsministri poolt asendama ajutiselt äraolevaid maa-, linna- või halduskohtute kohtunikke või neid kohtuid ajutiselt abistama ülemäärase töökoormuse puhul. (3) Varukohtunik kasutab maa-, linna- või halduskohtus töötamise ajal kõiki vastava kohtuniku õigusi ja täidab ettenähtud kohustusi. (4) Asendamise lõpetamisel tagatakse varukohtunikule senine alaline töökoht justiitsministeeriumis või kohtusüsteemis. (5) Justiitsminister võib varukohtuniku tema nõusolekul, kooskõlastatult Riigikohtuga, suunata vabanenud kohale alaliseks kohtunikuks maa-, linna- või halduskohtusse.
(1) Riigikohtu juures tegutseb kohtunikueksami komisjon, mis moodustatakse 11-liikmelisena 5 aastaks. (2) Kohtunikueksami komisjoni kuuluvad 3 esimese astme kohtunikku, 3 teise astme kohtunikku, 3 Riigikohtu liiget, kes valitakse vastava astme kohtunike poolt, teadlane Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast ja justiitsministeeriumi esindaja. (3) Kohtunikueksami komisjoni töö ja juhtimise korra kinnitab Riigikohtu üldkogu. (4) Kohtunikueksami komisjon: 1) eksamineerib kohtuniku ameti taotlejaid ja otsustab eksami mittesooritanu kutsealase ettevalmistamise jätkamise või töösuhte lõpetamise otstarbekuse; 2) otsustab kohtunikueksami sooritamisest vabastamise vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 3 6. lõikes sätestatule; 3) annab hinnangu kohtunikukandidaadi sobivuse kohta tööks vastava astme kohtus; 4) annab arvamuse kohtuniku ametist vabastamiseks ametisse sobimatuse tõttu 3 aasta jooksul pärast ametisse nimetamist; 5) annab hinnangu väljaspool Tartu Ülikooli omandatud juriidilise kõrghariduse taseme kohta.
(1) Maa- ja linnakohtu kaasistuja valib esmatasandi kohaliku omavalitsuse esinduskogu volituste tähtajaga 5 aastat. (2) Uueks tähtajaks tagasi valimata kohtukaasistuja jätkab oma kohustuste täitmist tema osalusel arutatava kohtuasja lõpliku lahendamiseni selles kohtus.
Kohtukaasistujaks saab olla iga Eesti Vabariigis alaliselt elav Eesti kodanik vanuses 25-65 aastat, välja arvatud isikud, kes: 1) on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest; 2) ei sobi selleks oma tervisliku seisundi tõttu; 3) on antud omavalitsuse territooriumil elanud vähem kui 1 aasta; 4) on kohtu, prokuratuuri, politsei või sõjaväe teenistuses või advokatuuris.
(1) Maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate üldarvu sätestab seadus. (2) Kohtukaasistujate arvu maa- ja linnakohtutes määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (3) Kaasistuja volituste tähtaja lõppemisest teatab maa- või linnakohus kohaliku omavalitsuse esinduskogule vähemalt 4 kuud enne tema volituste tähtaja lõppemist. (4) Kohtukaasistuja valitakse kohaliku omavalitsuse esinduskogu istungil salajasel hääletusel. Kandidaadid esitab kohaliku omavalitsuse juht kooskõlastatult kohaliku maa- või linnakohtu esimehega. (5) Kohaliku omavalitsuse esinduskogu esitab valitud kohtukaasistujate nimekirja hiljemalt 2 nädalat enne kaasistujate endise koosseisu volituste lõppu maa- või linnakohtule.
(1) Kohtukaasistuja väljalangemisel või lahkumisel antud kohaliku omavalitsuse territooriumilt või käesoleva seaduse paragrahvis 12 või paragrahvi 15 6.lõikes nimetatud asjaolude ilmnemisel korraldab kohaliku omavalitsuse esinduskogu maa- või linnakohtu ettepanekul kohtukaasistuja asendusvalimised 2 kuu jooksul. (2) Kohaliku omavalitsuse esinduskogu teatab asendusvalimiste tulemustest maa- või linnakohtule. (3) Asendusvalimistel valitud kohtukaasistuja volitused lõpevad koos korraliselt valitud kaasistuja volitustega.
(1) Kohtuniku, kohtunikuabi ja kohtukaasistuja volitused, õigused ja kohustused sätestab seadus. (2) Igaüks on kohustatud täitma kohtuniku nõudeid ja korraldusi, mis on seotud kohtu tegevusega, ning õigeaegselt vastama tema esildistele ja järelepärimistele. (3) Kohtuniku nõuete ja korralduste täitmata jätmine toob endaga kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. (4) Oma kohustuste täitmisel kohtus peab kohtunik, kohtunikuabi ja kohtukaasistuja olema objektiivne ja erapooletu, ta peab ametivälistes suhetes vältima kõike, mis võiks kahandada õigusemõistmise autoriteeti ning kohtuniku ja kohtunikuabi väärikust. (5) Kohtuniku, kohtunikuabi või kohtukaasistuja poolt oma kohustuste täitmata jätmine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. (6) Kohtukaasistuja eetikaga sobimatut käitumist arutab ja tema sobivust tööks õigusemõistmisel hindab teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu.
(1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietust (talaari). (2) Ametiriietus antakse kohtunikule riigi poolt tasuta.
(1) Kohtunik ja kohtukaasistuja on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele. 1 (1¹) Kohtunikuabi on sõltumatu, kuid allub otsuse tegemisel seaduses sätestatud ulatuses kohtunikule. (2) Kohtuniku, kohtunikuabi ja kohtukaasistuja sõltumatus tagatakse seadusega sätestatud nimetamise või valimise ning vabastamise või tagandamise korraga, kohtuniku ja kohtukaasistuja puutumatusega, seadusega kehtestatud õigusemõistmise protseduuriga, nõupidamissaladusega otsuse tegemisel ja keeluga nõuda selle avaldamist, vastutusega lugupidamatuse eest kohtu vastu või sekkumise eest kohtuasja lahendamisse, kohtu tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja tehniliste tingimuste loomisega, samuti kohtuniku ja kohtunikuabi materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega, mis vastab tema staatusele.
(1) Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta või vahistada ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. (2) Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta või vahistada ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. (3) Kohtukaasistujat võib volituste kehtivuse ajal kriminaalvastutusele võtta või vahistada teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu koosseisu enamuse nõusolekul. (4) Kriminaalmenetluse alustamiseks nõusoleku andmine peatab kohtuniku või kohtukaasistuja volituste täitmise. Kriminaalasi kohtuniku või kohtukaasistuja suhtes vaadatakse läbi üldises korras. Kohtualluvuse määramise õigus on Riigikohtu esimehel. (5) Kohtuniku suhtes võib volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist või sundtoomist Riigikohtu nõusolekul. (6) Riigikohtu esimehe ja liikmete suhtes võib volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist alles pärast Riigikogu nõusoleku saamist võtta ta kriminaalvastutusele. (7) Kohtukaasistuja suhtes võib volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist või sundtoomist teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu nõusolekul.
(1) Kohtunikku võidakse võtta distsiplinaarvastutusele: 1) kohtumenetluse eeskirjade rikkumise eest kohtuasja lahendamisel; 2) muu ametialase üleastumise eest; 3) õigusemõistmise autoriteeti riivava üleastumise eest. (2) Kohtulahendi tühistamine või muutmine ei too iseenesest kaasa selle lahendi tegemisel osalenud kohtuniku vastutust, kui seejuures polnud tahtlikku seaduserikkumist või ametialast lohakust.
(1) Distsiplinaarasjade lahendamiseks moodustatakse Riigikohtu juurde kohtunike distsiplinaarkomisjon. (2) Distsiplinaarkomisjon valitakse maa- ja linnakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu kohtunike hulgast 5 aastaks - igast astmest 3 liiget. (3) Distsiplinaarkomisjoni kutsub kokku, juhib selle tööd ja on selle istungeil eesistujaks ameti poolest vanim kohalolev Riigikohtu valitud distsiplinaarkomisjoni liige. (4) Distsiplinaarkomisjon arutab asja 3-5-liikmelises koosseisus.
(1) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kuulub käesoleva seaduse paragrahvi 19 1.lõikes ettenähtud alustel: 1) Riigikohtu esimehele - kõigi Eesti Vabariigi kohtunike vastu; 2) justiitsministrile - ringkonnakohtute, maa-, linna- ning halduskohtute kohtunike vastu. (2) Distsiplinaarmenetlus algatatakse Riigikohtu esimehe määruse või justiitsministri käskkirjaga, millele lisatakse kohtuniku poolt toimepandud üleastumise asjaolude kontrollimise materjalid ja kohtuniku seletus. (3) Distsiplinaarasja Riigikohtu esimehe vastu võib algatada ja arutada Riigikohtu üldkogu.
(1) Distsiplinaarkomisjoni istungid on kinnised. Otsus kuulutatakse avalikult. (2) Distsiplinaarkomisjoni menetluse korra kinnitab Riigikohtu üldkogu.
(1) Distsiplinaarüleastumise eest võib kohtunikule määrata ühe järgmistest karistustest: 1) märkus; 2) noomitus; 3) rahatrahv riigituludesse kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 4) ametist tagandamine. (2) Ametist tagandamine kuulub distsiplinaarkaristusena kinnitamisele Riigikohtu üldkogus. (3) Distsiplinaarmenetlus lõpetatakse, kui kohtunik ei ole üleastumises süüdi või kui on möödunud distsiplinaarkaristuse kohaldamise tähtaeg.
(1) Kohtunikku ei saa distsiplinaarvastutusele võtta, kui üleastumisest on möödunud 1 aasta või selle avastamisest 6 kuud. (2) 6-kuulise tähtaja hulka ei arvestata kohtuniku haigust ega korralist puhkust.
Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
Riigikogu või Vabariigi President vabastab kohtuniku ametist: 1) kohtuniku omal soovil; 2) tervisliku seisundi tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; 3) käesoleva seaduse paragrahvi 7 2. lõikes märgitud vanusepiiri saabumisel; 4) ametisse sobimatuse tõttu 3 aasta jooksul pärast ametisse nimetamist; 5) ametist vabastamise puhul kohtute reorganiseerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu. 6) käesolevas seaduses sätestatud asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks kohtunikuna edasitöötamise.
(1) Esildise kohtuniku ametist vabastamiseks teevad: 1) Riigikohtu esimees - Riigikohtu liikmete kohta; 2) Riigikohtu esimees kooskõlastatult justiitsministeeriumiga - ringkonna-, maa- ja linnakohtu ning halduskohtu kohtunike kohta. (2) Riigikohtu esimehe vabastamiseks võib ettepaneku teha Riigikohtu üldkogu.
(1) Kohtukaasistuja valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu võib lõpetada tema volitused enne tähtaega kohtukaasistuja soovil või käesoleva seaduse paragrahvis 12 sätestatud asjaoludel. (2) Esildise kohtukaasistuja volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks võib teha teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu või vastava kohtu esimees.
-31 § 29-31. [Kehtetud]
(1) Kohtuniku ametipalga sätestab seadus. (2) Kohtunikuabi ametipalk on 30% madalam maa-, linna- või halduskohtu kohtuniku ametipalgast.
(1) Kohtunikule makstakse staažitasu järgmiselt: alates kohtunikuna töötamise 4. aastast kuni 10%; alates 11. aastast kuni 15%; alates 21. aastast kuni 20%; alates 31. aastast kuni 25% kohtuniku ametipalgast. (2) Kohtunikule ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850) paragrahv 37 alusel.
(1) Kohtunikule kindlustatakse riiklik pension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. Käesoleva seadusega ettenähtud pension, mis ületab pensioni, mida isikul on õigus saada riiklike elatusrahade seaduse alusel, kantakse riigieelarvest eraldistena sotsiaalkindlustuse eelarvesse. (2) Pensionile jäänud kohtuniku pensioni suurus on 75% tema viimasest ametipalgast ning viimase muutmisel arvutatakse kohtuniku pension ümber. Pension arvutatakse ümber vastava astme kohtuniku ametipalga muutmise kuule järgnevast kuust. (3) Kohtuniku õigus käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud pensionile tekib pärast 15-aastast kohtunikuna töötamist tingimusel, et kohtunik on jõudnud vanaduspensioni ikka. Pärast 5-aastast kohtunikuna töötamist tekib sama õigus ka neil, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka ja on vähemalt 10 aastat töötanud ametikohtadel, mis käesoleva seaduse paragrahv 3 6. lõike kohaselt ja korras loetakse võrdseks töötamisega kohtuniku ametikohal. I ja II grupi invaliididel tekib õigus kohtuniku pensionile pärast 15-aastast kohtunikuna töötamist või juhul, kui nad on jõudnud vanaduspensioni ikka ja kui neil on vähemalt 5-aastane kohtunikustaaž ning vähemalt 10-aastane staaž ametikohtadel, mis käesoleva seaduse paragrahv 3 6. lõike kohaselt ja korras loetakse võrdseks töötamisega kohtuniku ametikohal. (4) Kohtunikul, kes invaliidistus haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis teenistusülesannete täitmisel, on õigus kohtuniku invaliidsuspensionile, mis arvutatakse tema viimasest kohtuniku ametipalgast: I invaliidsusgrupi korral 75%; II invaliidsusgrupi korral 70%; III invaliidsusgrupi korral 30%. (5) Kohtuniku surma korral makstakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele toitjakaotuspensioni 30% toitja viimasest kohtuniku ametipalgast, kuid kõigile ülalpeetavatele kokku mitte üle 75% vanadus- või invaliidsuspensioni määrast, millele toitjal olnuks surma hetkel õigus käesolevas paragrahvis ettenähtud alustel, samuti kui toitja sai käesoleva paragrahvi alusel vanadus- või invaliidsuspensioni. (6) Kohtuniku pensioni ei maksta töötamise korral kohtuniku ametikohal. (7) Käesoleva paragrahviga ettenähtud pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850) paragrahv 57 alusel. (8) Käesoleva seadusega reguleerimata juhtudel kohaldatakse teisi pensioniseadusi.
(1) Kohtunikul on 5-päevane 40-tunnine töönädal. (2) Kohtupidamine võib toimuda tööpäevadel kella 9.00 kuni 18.00-ni. (3) Jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361) paragrahv 13 1. lõikes sätestatud nõude täitmine võib erandkorras toimuda väljaspool käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud aega.
(1) Kohtunikul on tema soovi korral õigus saada iga-aastast tasulist puhkust ajavahemikul 15.maist kuni 15.septembrini. (2) Iga-aastane palgaline puhkus on: 1) maa-, linna- ja halduskohtu kohtunikul kuus nädalat; 2) ringkonnakohtu kohtunikul seitse nädalat; 3) Riigikohtu liikmel kaheksa nädalat. (3) Erakorralist tasuta puhkust kuni 1 aastani võib Riigikohtu liikmetele anda Riigikohtu üldkogu, ringkonna-, maa-, linnakohtu ja halduskohtu kohtunikele justiitsminister.
Kohtunikule antakse vajadusel 6 kuu jooksul tema ametisse nimetamise päevast omaette tööandja eluruum.
(1) Kohtunikule laienevad kõik riigiteenistujatele ettenähtud tagatised koos käesolevas seaduses sätestatud eranditega. (2) Eesti Vabariigis kohtunike arvu vähendamise korral, mis toob kaasa kohtuniku töölt vabastamise, säilitatakse temale ametipalk viimase ametikoha järgi 2 aasta kestel, arvates vabastamispäevast kuni uude töökohta tööle asumiseni. (3) [Kehtetu]
(1) Kohtukaasistujale makstakse töötasu iga õigusemõistmisest osavõtmise päeva eest 30% ulatuses maa-, linna- või halduskohtu kohtuniku päevasest ametipalgast ja see makstakse välja riigieelarvest. (2) Kaasistuja kulutused, mis on seotud osavõtuga õigusemõistmisest, kaetakse riigieelarvest. (3) Tööandja on kohustatud kohtukaasistuja vabastama tööülesannetest tema kohustuste täitmise ajaks kohtus.
(1) Riigikohtu liikmeks kandideerimisavalduste läbivaatamiseks moodustab Riigikogu 9-liikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad 4 Riigikogu liiget, Riigikohtu esimees, justiitsminister, 2 Kohtunike Ühingu tegevliiget ja 1 Eesti Advokatuuri juhatuse poolt volitatud vandeadvokaat. Komisjoni tööd juhib Riigikohtu esimees. (2) Isikud, kes soovivad kandideerida Riigikohtu liikmeks, esitavad kirjaliku kandideerimisavalduse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul, arvates Riigikohtu esimehe ametisse nimetamise seaduse avaldamisest Riigi Teatajas. (3) Riigikohtu esimees kutsub käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud komisjoni kokku ühe nädala jooksul, arvates kandideerimistähtaja lõppemisest. Komisjon vaatab kandideerimisavaldused läbi hiljemalt 10 päeva jooksul ja teatab oma otsusest kandideerijatele. (4) Riigikohtu esimees esitab Riigikogule ametisse nimetamiseks Riigikohtu liikme kandidaadid.
(1) Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe volitused lõpevad Riigikohtu esimehe ametisse nimetamisel ning Ülemkohtu juhtimine ja Ülemkohtu esimehe protsessuaalsed funktsioonid õigusemõistmisel lähevad üle Ülemkohtu esimehe esimesele asetäitjale kuni Riigikohtu esimehe ametivande andmiseni. (2) Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmete volitused lõpevad pärast kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumist ning Riigikohtu asumist tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade läbivaatamisele vastavalt kohtute seaduse paragrahv 38 2. lõikele. (3) Ülemkohtu liikmed vabastab ametist Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikogu.
(1) Ringkonna-, maa- ja linna- ning halduskohtute kohtunike kandideerimise avamisest kuulutab Riigikohtu esimees Riigi Teatajas kohe pärast Riigikohtu volituste tekkimist vastavalt kohtute seaduse paragrahv 38 1. lõikele. Kandideerimisavalduste esitamine, läbivaatamine ja kohtunike ametisse nimetamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. (2) Ringkonna-, maa- ja linna- ning halduskohtu kohtuniku ametikohale kandideerinud ning vastavasse ametisse nimetatud kohtuniku volitusi omavad isikud jätkavad oma seniste ametiülesannete täitmist kuni kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumiseni.
(1) Iga ametis oleva kohtuniku senised volitused lõpevad tema uuesti ametisse nimetamisel või vabastamisel. (2) Seni ametis olevad kohtunikud vabastab ametist justiitsministri ettepanekul Riigikogu.
(1) Kuni 1999. aasta 1. septembrini on justiitsministril õigus nimetada kohtunikuabiks isik, kellel puudub käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 6.1 nimetatud haridus, kuid kes on läbinud ettevalmistusteenistuse ja sooritanud kohtunikuabi eksami. (2) Kohtunikuabi ettevalmistusteenistust ei pea läbima isik, kes on seadusega sätestatud korras nimetatud justiitsministri poolt kinnistussekretäriks või registrisekretäriks. (3) Kohtunikuabi ametikoha taotleja ettevalmistusteenistuse korra ja programmi kinnitab ning kutsealase ettevalmistuse vastavust programmile kontrollib justiitsminister. (4) Ettevalmistusteenistusse võetakse kodanik, kellel on vähemalt keskharidus ja kes töötab kohtuametnikuna. (5) Isik, kes pole kohtuametnik, võetakse ettevalmistusteenistusse kinnistusameti või registriosakonna tehnilise sekretärina ettevalmistusteenistuse ajaks. Kui nimetatud isik ei soorita kohtunikuabi eksamit ja eksamikomisjon ei pikenda ettevalmistusteenistust, vabastatakse ta ametist. (6) Ettevalmistusteenistus toimub kas kohtuniku või kohtunikuabi juhendamisel. (7) Ettevalmistusteenistus lõpeb kohtunikuabi eksami sooritamisega. Eksami mittesooritamise korral ettevalmistusteenistus kas lõpetatakse või seda pikendatakse kohtunikuabi eksamikomisjoni otsuse alusel kuni kuue kuu võrra. (8) Kohtunikuabi eksami sooritanud isikud võivad vabade kohtunikuabi ametikohtade puudumisel pärast ettevalmistusteenistuse lõppu jätkata tööd senisel ametikohal. Neil on õigus osaleda kohtunikuabi ametikoha täitmise konkursil kolme aasta jooksul pärast eksami sooritamist. (9) Kohtunikuabi puudumisel võib justiitsminister nimetada paragrahv 6 lõikes 6 ja paragrahv 7 lõikes 2 nimetatud komisjonidesse kohtunikuabi asemel kooskõlastatult notarite kojaga notari.
Käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud kohtuniku pension laieneb isikutele, kes 1992. aasta 1. jaanuaril töötasid kohtunikena.