(1) Pankrot käesoleva seaduse tähenduses on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. (2) Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
(1) Pankrotimenetluse kaudu saab võlausaldaja õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras. (2) Pankrotimenetluse algatab kohus määrusega pankrotiavalduse alusel. Pankrotimenetlus lõpeb paragrahvis 92 sätestatud alustel. (3) Pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. (4) Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtupidamise seadustikku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (5) Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Erikaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. (6) Pankrotimenetluses kohaldatakse täitemenetluse seadustikku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel täidab pankrotimenetlusest tulenevaid ülesandeid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras haldur.
(1) Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. (2) Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
(1) Pankroti-võlausaldaja (võlausaldaja) on füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõudeõigus võlgniku vastu. (2) [Kehtetu]
(1) Pankrotiavalduse läbivaatamine kuulub maa- või linnakohtu pädevusse. (2) Pankrotiavaldus esitatakse kohtule füüsilisest isikust võlgniku elukoha või juriidilisest isikust võlgniku asukoha järgi.
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse füüsilisest isikust võlgniku suhtes, kelle elukoht on Eestis, ja juriidilisest isikust võlgniku suhtes, kelle asukoht on Eestis. (2) Pankrotimenetluses kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ühesuguseid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Krediidiasutuse ja kindlustusseltsi suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, kui krediidiasutuste seadusest (RT I 1995, 4, 36) või kindlustusseadusest (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773) ei tulene teisiti. (4) Seaduses võib sätestada ka teiste võlgnike pankrotimenetluse suhtes erisätteid.
(1) Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. (2) Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja.
(1) Võlgniku pankrotiavalduse aluseks on tema maksejõuetus (paragrahv 1 lg. 2). (2) Võlgnik lisab pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlad ja võlausaldajad, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. (3) Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. (4) Juriidilisest isikust võlgniku nimel võivad pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava organi liikmed ühiselt, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, muu seaduses nimetatud isik või organ, samuti likvideerijad ühiselt. (5) Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib ühingust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut esindada üksinda.
(1) Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on võlgniku maksejõuetus, mida kinnitavad järgmised asjaolud: 1) võlgnik on kuriteoga põhjustanud enda maksejõuetuse või 2) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara, teeb raskeid juhtimisvigu või teeb muid tegusid, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks või 3) võlgniku suhtes toimuval sundtäitmisel ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või sundtäitmisel ilmneb, etvõlgnikulei jätku vara kõigi võlgade tasumiseks või 4) võlgnik ei ole tasunud võlga 10 päeva jooksul pärast võla tasumise tähtaja möödumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole seejärel võlga tasunud 10 päeva jooksul või 5) füüsilisest isikust võlgnik või juriidilisest isikust võlgniku seadusjärgne esindaja teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, ettaei suuda või ei kavatse võlga tasuda või 6) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda võlgade tasumisest või varjab end samal eesmärgil. (2) Kohus võib lõike 1 punktides 1-3 ning 5 ja 6 sätestatud alustel pankroti välja kuulutada, sõltumata sellest, kas nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte. (3) Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid võla suuruse, aluse ja maksetähtaja ning pankrotiavalduse aluseks oleva asjaolu kohta. (4) Kui nõude rahuldamise kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, ei pea võla kohta teisi tõendeid esitama. (5) Kohus võib määrusega kohustada võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, etpankrotivaraselleks ei jätku. Määruse peale võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (6) Võlausaldaja, kes on esitanud teadvalt vale pankrotiavalduse ja sellega võlgnikule kahju tekitanud, peab selle hüvitama.
(1) Kohus ei võta pankrotiavaldust vastu ja tagastab selle määrusega, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et see põhineks kas või ühelgi paragrahv 9 lõikes 1 nimetatud alusel, või 2) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal oleks nõue võlgniku vastu, või 3) võlgniku pankrotiavaldus ei vasta paragrahvis 8 sätestatule või 4) esinevad tsiviilkohtupidamise seadustiku paragrahv 148 lõike 1 punktides 3, 6-8, 10 ja 11 sätestatud alused. (2) Pankrotiavalduse vastuvõtmisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (3) Pankrotiavalduse tagastamine ei takista uue avalduse esitamist, kui puudused kõrvaldatakse.
(1) Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. (2) Kohus ei algata pankrotimenetlust, kui: 1) pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge, või 2) nõue on pandiga täielikult tagatud või 3) pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 100 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 10 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 5000 krooni või 4) võlausaldaja ei ole lisanud paragrahv 9 lõikes 3 märgitud tõendeid või 5) võlausaldaja on jätnud tasumata paragrahv 9 lõikes 5 märgitud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist, või 6) enne pankrotimenetluse algatamist on võlgnik tasunud võla, millel pankrotiavaldus põhineb, või 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. (3) Nõuet ei loeta selgeks, kui: 1) nõue on vaidlustatud tsiviilkohtu- või haldusmenetluses või kriminaalmenetluses või 2) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. (4) Vajaduse korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks pidada eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. (5) Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, keeldub kohus pankrotimenetlust algatamast. (6) Kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada võlgniku osavõtuta. (7) Pankrotiavalduse võib kohus võlausaldaja taotlusel tagada enne pankrotimenetluse algatamise otsustamist, kohaldades hagi tagamise abinõusid. (8) Pankrotimenetluse algatamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. (9) Pankrotimenetluse algatamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse. (10) Määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
(1) Ajutine haldur, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt võlgnikule või võlausaldajale kahju tekitanud, peab selle hüvitama. (2) Aegumistähtaeg ajutise halduri vastu esitatud nõudes on kolm aastat, arvates päevast, mil ajutise halduri tegevus lõpeb.
(1) Pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on protsessiosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Protsessiosalistel on tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Kohtuistungile, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus, kutsub kohus protsessiosalised ja ajutise halduri. Pankrotiavalduse läbivaatamise ettevalmistamiseks võib kohus pidada eelistungi. (3) Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu lõikes 2 nimetatud eelistungile või kohtuistungile, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata. (4) Kui võlgnik ei ilmu lõikes 2 nimetatud eelistungile või kohtuistungile, võib kohus pankrotiavalduse lahendada võlgniku osavõtuta. (5) Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse.
Kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, kui: 1) pärast pankrotimenetluse algatamist ilmnevad paragrahv 11 lõike 2 punktis 1 või 2 või 3 nimetatud asjaolud või 2) pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja ja puudub pankroti väljakuulutamise aluseks olev paragrahv 9 lõikes 1 nimetatud asjaolu või 3) võlgnik ei ole maksejõuetu ja tema majanduslik olukord võimaldab nõudeid rahuldada või 4) võlgniku maksejõuetus on ajutine või 5) esinevad muud seadusest tulenevad asjaolud.
(1) Kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui: 1) võlgnik või kolmas isik on tasunud võlgniku võla või kumbki neist annab pandi või kohus loeb käenduse nõude rahuldamiseks piisavaks või 2) kohus leiab, etvõlgnikulei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. (2) Pankrotimenetluse lõpetamisest lõike 1 punkti 2 alusel avaldab kohus teate kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes. (3) Kohus ei lõpeta lõike 1 punkti 2 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. (4) Lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada erikaebuse.
(1) Pankrotiotsuse teeb kohus kohe teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. (2) Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev, andmed võlgniku ja halduri kohta, nõuete esitamise tähtaeg (paragrahv 23) ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. (3) Haldur teatab teadaolevatele võlausaldajatele pankrotiotsusest, samuti võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. (4) Pankrotiotsuse tühistanud või pankrotiotsuse teinud kõrgemalseisev kohus teeb oma otsuse teatavaks lõikes 1 nimetatud viisil.
Pankrotiotsuse mõju (1) Pankrotiotsuse alusel: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara (paragrahv 41); 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus (paragrahv 55) ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses protsessiosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse pankrotivara käsutada; 4) on võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 5) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgniku ärinime kasutada üksnes koos sõnaga "pankrotis".
(1) Pärast pankroti väljakuulutamist ei või: 1) füüsilisest isikust võlgnik teha tehinguid pankrotivaraga; 2) juriidilisest isikust võlgnik teha mingeid tehinguid. (2) Lõikes 1 nimetatud tehinguid teeb käesolevas seaduses ettenähtud korras haldur. (3) Isik, kelle valduses on võlgniku vara, ei tohi selle varaga tehinguid teha alates pankrotiteate ilmumisest ajalehes. Kui isik, kelle valduses on võlgniku vara, sai pankroti väljakuulutamisest teada või pidi teada saama enne pankrotiteate ilmumist, ei tohi ta teha selle varaga tehinguid alates päevast, mil isik pankroti väljakuulutamisest teada sai või teada saama pidi. (4) Tehing, mis on sõlmitud lõike 1 või 3 sätteid rikkudes, on tühine.
(1) Kui kohus on otsustanud, et registris tuleb teha vara võõrandamise või koormamise keelu märge, saadab ta pankrotiotsuse või määruse ärakirja registripidajale keelumärke tegemiseks kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse. (2) [Kehtetu]
(1) Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses, on võlgniku hagi teise isiku vastu vara suhtes, mida on võimalik arvata pankrotivarasse, võib haldur astuda protsessi võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur on hagist teadlik, kuid protsessi ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana ja halduril ei ole õigust samal alusel hagi esitada. Protsessi astunud halduri loal võib võlgnik jätkata protsessis osalemist koos temaga. (2) Kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata apellatsiooni või kassatsiooni korras, võib pärast pankroti väljakuulutamist selle otsuse peale edasikaebamiseks ettenähtud tähtaja jooksul võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada ja seda toetada. (3) Kui pärast pankroti väljakuulutamist on kohtumenetluses varaline nõue võlgniku vastu, milles ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus selle hagimenetluses läbi vaatamata, teatades nõudest haldurile. (4) Kui pärast pankroti väljakuulutamist on kohtumenetluses võlgniku vastu nõue vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamiseks, vaatab kohus selle nõude läbi. Sama kehtib koos nimetatud nõudega esitatud ja sellest tuleneva varalise nõude kohta. Sel juhul osaleb kohtumenetluses võlgniku nimel haldur. (5) Võlgnik on kohustatud teatama pankroti väljakuulutanud kohtule ja haldurile lõikes 1 nimetatud hagidest. Võlgnik on kohustatud teatama lõikes 3 nimetatud kohtule pankroti väljakuulutamisest. (6) Pärast pankroti väljakuulutamist võib varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes paragrahvis 69 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja paragrahv 85 lõikes 1 nimetatud nõuded.
(1) Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Intresside ja viiviste arvestamine lõpetatakse. (2) Kui nõue võlgniku vastu põhineb tingimuslikul tehingul, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole saabunud, loetakse nõue tekkinuks, kui on alust arvata, et tingimus saabub.
(1) Rendileandja pankrot ei ole rendilepingu lõpetamise aluseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kui rendilepingu järgi on pankrot selle lõpetamise aluseks, võib haldur rendilepingu sel alusel lõpetada. (2) Kui võlgnik on rentnik, on rendileandjal õigus nõuda rendilepingu lõpetamist. Kui haldur lepingu täitmise tagab, ei või randileandja nõuda lepingu lõpetamist. (3) Üürileandja või üürniku pankrot ei ole eluruumi üürilepingu lõpetamise aluseks.
(1) Võlausaldajad on kohustatud nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast, teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui pankrotiteade avaldatakse ajalehes mitu korda, algab nimetatud tähtaja kulg esmase teate avaldamise päevast. (2) Kõik isikud on kohustatud teatama haldurile lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul ükskõik mis alusel nende valduses olevast võlgnikule kuuluvast varast, sealhulgas varalisest kohustusest võlgniku vastu. (3) Lõikes 1 nimetatud teatamise kohustusest on vabastatud: 1) isik, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses (paragrahv 20 lg-d 3 ja 4); 2) riik paragrahv 58 alusel tehtud väljamaksete osas; 3) isik, kelle nõue kuulub rahuldamisele paragrahv 85 lõike 1 punktis 1 sätestatud alustel.
Kohus edastab äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatult ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seadustiku § 14 lõike 6, § 15 lõike 1 punkti 2, § 30 lõigete 2 ja 3, § 33, § 35 lõigete 2 ja 3, § 57 lõigete 5 ja 6, § 81 lõigete 6 ja 7, § 93, § 94 lõigete 8 ja 10, § 96 lõike 3, §-de 115 ja 117 alusel.
Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise või juriidilise isiku lõpetamise otsustamine; 3) kompromissi tegemine; 4) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 5) nõuete kaitsmine; 6) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 61) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 7) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.
(1) Haldur kutsub võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel. Haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta teate kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade ajalehes tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole selleks ette nähtud teistsugust tähtaega. (2) Haldur on kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma pankrotitoimkonna nõudel, samuti siis, kui seda nõuavad võlausaldajad, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 1/5 nõuete kogusummast. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda kahe nädala jooksul nõude esitamisest. Kui haldur nimetatud tähtaja jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad seda teha pankrotitoimkond või võlausaldajad, kes koosoleku kokkukutsumist nõuavad. (3) Võlausaldajate üldkoosolekut juhatab haldur ja sellel osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, kohtunikul ja võlgnikul ning isikutel, keda on kutsunud või kellel on lubanud osaleda kohus või haldur. (4) Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Häälte arvu määrab haldur temal olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm päeva enne koosolekut. Otsused võetakse vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. (5) Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, otsustab tema häälte arvu üldkoosolek. Häälte arvu üle otsustamisel on igal võlausaldajal halduri määratud arv hääli, kui üldkoosolek ei ole temale häälte arvu juba määranud. (6) Kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. (7) Võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud.
(1) Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis eivastaseadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Muudel juhtudel võib üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata, kui edasikaebamine on seaduses otseselt ette nähtud. (2) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale võib edasi kaevata kohtusse 10 päeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Kui võlausaldaja või haldur ei nõustu üldkoosoleku otsusega võlausaldajale häälte arvu määramise kohta, võib võlausaldaja või haldur üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata. Kui kohus leiab, etüldkoosolekuotsus häälte arvu määramise kohta ei ole põhjendatud, tunnistab kohus üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja määrab võlausaldaja häälte arvu. Kui kohtu poolt määratud häälte arv erineb üldkoosolekul määratud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsuguse otsuse, tunnistab kohus üldkoosoleku otsuse võlausaldaja või halduri nõudel kehtetuks. (4) Üldkoosoleku otsuse peale, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa kaevata. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos üldkoosoleku otsusega, mille ta kinnitamiseks esitab. (5) Kohus vaatab kaebuse läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest, tehes kaebuse kohta otsuse. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, kaebuse esitanud isikule ning lõikes 6 nimetatud isikule. Nende isikute puudumine ei takista kaebuse läbivaatamist. (6) Üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kohtus osaleb üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees või, kui pankrotitoimkonda ei ole valitud, üldkoosolekul selleks valitud isik.
(1) Pankrotimenetluses kaitseb pankrotitoimkond võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond jälgib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega. Halduri taotlusel otsustab pankrotitoimkond halduri pädevuses olevaid küsimusi. (2) Pankrotitoimkond võib pärida haldurilt aru tema kohustuste täitmise kohta ja nõuda teavet pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel. (3) Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget. Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla üksnes füüsiline isik. Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda paragrahvis 49 loetletud isikud, samuti selle pankrotimenetluse kohtunik ja haldur. (4) Pankrotitoimkonna võib jätta moodustamata, kui võlausaldajaid on alla viie. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sellisel juhul võlausaldajate üldkoosolek. (5) Pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole tema liikmetest. Igal pankrotitoimkonna liikmel on üks hääl. Pankrotitoimkond teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl. (6) Võlausaldajate üldkoosolek võib pankrotitoimkonna liikme vabastada, kui see liige on jätnud oma kohustused täitmata või ise vabastamist soovib. (7) Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud võlgnikule või võlausaldajale, vastutavad kahju eest solidaarselt. (8) Pankrotitoimkonna liikmetele võib maksta tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse võlausaldajate üldkoosoleku otsusega. Pankrotitoimkonna liikmetele pankrotivara arvel tasu maksmise piirmäärad kehtestab justiitsminister. Haldur peab pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsuse viivitamata esitama kohtule kinnitamiseks. Pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsuse kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest, tehes selle kohta määruse. Pankrotitoimkonna liikmetele makstava tasu summa kokku ei tohi ületada kohtu poolt pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel haldurile määratavat tasu.
(1) Halduriks võib olla vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi, samuti muu teovõimeline füüsiline isik, kellel on Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni väljaantud pankrotihalduri tunnistus. Haldurit atesteeritakse iga kolme aasta järel. Atesteerimata isik ei või tegutseda haldurina. Eksami tegemise ja atesteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Haldurite nimekirja peetakse justiitsministri määratud korras. Atesteerimisnõue ei kehti vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi vanemabi suhtes. (2) Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. (3) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. (4) Halduriks ei või nimetada asja menetleva kohtuniku lähikondset. (5) Halduriks võib nimetada ajutise halduri või muu isiku. Pankrotimenetluses võib olla mitu haldurit. Kohus määrab haldurite arvu pankrotivara iseloomu ja suurust arvestades.
(1) Pankrotiotsusega nimetatud halduri kinnitamise otsustab võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kui võlausaldajate üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, täidab haldur oma ülesandeid, ilma et teda hiljem oleks vaja kinnitada. (2) Kui pankrotiotsusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle nimetamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest, tehes selle kohta määruse. (3) Kui kohus üldkoosolekul valitud haldurit ei kinnita, nimetab ta määrusega uue halduri, keda võlausaldajate üldkoosolekul ei ole vaja kinnitada. (4) Kohus jätab võlausaldajate valitud halduri kinnitamata, kui ta ei vasta paragrahvis 29 sätestatud nõuetele, ega nimeta halduriks isikut, kelle võlausaldajate üldkoosolek vastavalt lõikele 2 oli jätnud kinnitamata. (5) Kui kohus lõikes 3 nimetatud juhul on halduri nimetamisel rikkunud lõikes 4 sätestatut, võib võlausaldaja või võlgnik esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
Haldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Võlgnikul ei ole õigust pankrotivaraga seonduvaid tehinguid teha ja pankrotivaraga seotud vaidlustes kohtus esineda, kui seadusest ei tulene teisiti.
(1) Haldur võib pankrotimenetluses teha toimingu esindaja kaudu. (2) Halduri ettepanekul võib pankrotitoimkond nimetada üksikute ülesannete täitmiseks halduri abilise. Halduri abiliseks võib olla füüsiline isik, kes oma teadmistelt ja kogemustelt vastab nõuetele, mis tulenevad abilise kohustustest, ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ja kellel on võlausaldajate usaldus. (3) Haldur jääb võlausaldajate ja võlgniku ees vastutavaks ka juhul, kui toimingu tegi esindaja või ülesande täitis halduri abiline. (4) Esindajale ja abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvel vastavalt nende kokkuleppele. Pankrotitoimkond võib otsustada, et esindajate tasu makstakse pankrotivarast paragrahv 98 lõike 1 punkti 4 alusel.
(1) Kohus vabastab halduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab haldur kohtule 30 päeva ette, esitades tegevusaruande. Pankrotimenetluse huvides võib kohus halduri vabastada enne etteteatamistähtaja möödumist. (2) Kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna või võlgniku ettepanekul või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohtu nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande. (3) Kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada. Mitme halduri korral ühe halduri vabastamisel otsustab kohus, kas vabastatu asemele on vaja uut haldurit nimetada. (4) Kui kohus lõikes 3 nimetatud juhul on uue halduri määramisel rikkunud paragrahv 29 lõikes 1 või 3 või 4 sätestatut, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
(1) Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik edasi kaevata võlausaldajate üldkoosolekule. (2) Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale ja võlausaldajate üldkoosolekule. (3) Haldur, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt võlgnikule või võlausaldajale kahju tekitanud, peab selle hüvitama. (4) Mitme halduri poolt ühiselt põhjustatud kahju eest vastutavad haldurid solidaarselt. (5) Aegumistähtaeg halduri vastu esitatud nõudes on kolm aastat halduri vabastamisest.
(1) Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega pankrotihaldur. (2) Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. (3) Kui pankrotimenetluses ilmnevad paragrahv 9 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolud, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri nõudel määrata, et lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isiku suhtes ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. Nimetatud nõude võib haldur esitada pankrotitoimkonna otsuse alusel. (4) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, esitada erikaebuse.
(1) Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik peab isiklikult viibima kohtu eelistungil ja kohtuistungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara üleskirjutamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. Võlgniku puudumine ei takista kohtuistungi ja koosoleku pidamist ega muu toimingu tegemist, kui toimingut ei pea tegema võlgnik isiklikult. (3) [Kehtetu]
(1) Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. (2) Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. (3) Võlgnik annab suuliselt vande: "Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged." Vandetekstile kirjutab võlgnik alla.
(1) Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist sõita välismaale. (2) Kui on alust arvata, et võlgnik hoiab kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või oma algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, võttes võlgnikult selle kohta allkirja. (3) Lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. (4) Kui lõikes 2 nimetatud keeldu on rakendatud enne pankroti väljakuulutamist (paragrahv 12), otsustab kohus pankrotiotsuse tegemisel keelu kehtimajäämise või tühistamise.
(1) Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (paragrahv 36 lg. 1) või 2) ei täida kohalviibimise kohustust (paragrahv 36 lg. 2) või 3) ei täida vande andmise kohustust (paragrahv 37 lg. 1) või 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (paragrahv 38 lg-d 1 ja 2) või 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu ja muid keelde ega täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. (2) Võlgnikku võib vahi all pidada kuni kolm kuud. (3) Kui võlgnik võeti vahi alla lõike 1 punktis 1 või 2 või 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, tuleb ta vahi alt vabastada pärast kohustuse täitmist. (4) Kui võlgnik võeti vahi alla lõike 1 punktis 4 nimetatud keelu rikkumise või lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse tõttu, vabastab kohus ta vahi alt, kui on alust arvata, etvõlgnikuvabastamine ei takista edasist pankrotimenetlust. (5) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud võlgniku vahi all pidamist, võib võlgnik esitada erikaebuse.
(1) Kui võlgnik on juriidiline isik: 1) otsustab võlgnikku kohustanud kohus või haldur, kes paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isikutest peab täitma paragrahvist 36 tulenevaid kohustusi; 2) otsustab kohus halduri ettepanekul või oma algatusel, kes paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isikutest peab andma vande (paragrahv 37) ja kelle suhtes kohaldatakse elukohast lahkumise keeldu (paragrahv 38), samuti selle, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist või vahi all pidamist (paragrahv 39). (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi täitma võib kohustada ja punktis 2 nimetatud abinõusid võib kohaldada juriidilise isiku nende paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isikute suhtes, kelle kohalolek pankrotimenetluses on vajalik.
Pankrotivara (1) Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. (2) Pankrotivara on see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil. (3) Pankrotivara ei ole füüsilisest isikust võlgniku see vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
(1) Tagasivõitmisel tunnistab kohus paragrahvides 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning paragrahvides 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. (2) Tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles, võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda vara eest hüvitist. (3) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud enampakkumisega.
(1) Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, või 2) ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, või 3) kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik kuriteoga põhjustas enda maksejõuetuse ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik tehinguga kahjustas võlausaldajate huve, või 4) viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. (2) Kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse, on sõlmitud 10 päeva jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve.
(1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, sõltumata sellest, kas võlgnik kinkega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui leping oli sõlmitud: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või 3) enne punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu, või 4) enne punktis 3 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaajaks oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. (2) Kohus võib tunnistada kehtetuks lõikes 1 sätestatud alustel ka ostu-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. (3) Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei kuulu tagasivõitmisele.
Kohus nõuab sisse võlgniku tasutud võla, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik teadlikult kahjustas teiste võlausaldajate huve ja kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui võlg tasuti: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui seda tehti ebatavalise maksevahendiga või enne maksetähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades, või 3) viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu.
Kohus nõuab sisse põhjendamatult makstud palga või muu makse, sõltumata sellest, kas võlgnik maksmisega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas palga või muu makse saaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui makse tehti: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või 3) enne punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui palga või muu makse saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks makse tegemise tõttu, või 4) viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui palga või muu makse saaja on võlgniku lähikondne ja kui makse saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli makse tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks makse tegemise tõttu.
Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, sõltumata sellest, kas võlgnik oma osast loobumisega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas võlgniku abikaasa oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui ühisvara on jagatud või võlgnik on oma varast või oma osast ühisvaras loobunud: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
Kohus tunnistab kehtetuks pandilepingu, sõltumata sellest, kas võlgnik pandi seadmisega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas pandipidaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui pant seati pärast 10 päeva möödumist võla tekkimisest, kuid: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või 3) enne punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui pandipidajaks on võlgniku lähikondne ja kui pandipidaja või võlgnik ei tõenda, etvõlgnikpandi seadmise ajal oli maksejõuline ega muutunud pandi seadmisega maksejõuetuks.
(1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on tema abikaasa, ülenejad ja alanejad sugulased, õde, vend ja nende alanejad sugulased, võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend, samuti võlgniku faktiline abikaasa. (2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on: 1) juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osaga määratud häältest; 3) ema- või tütarettevõtja; 4) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 5) punktides 1 ja 2 nimetatud isikute lõikes 1 loetletud lähikondsed. (3) Kohus võib tunnistada võlgniku lähikondseks võlgnikule lähedase isiku, keda lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud. (4) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve.
(1) Tagasivõitmiseks esitab haldur võlgniku seadusliku esindajana kohtusse hagi. (2) Tagasivõitmise hagi aegumistähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest.
(1) Kui tagasivõitmise korras on tehing tunnistatud kehtetuks ja tehingu teiselt poolelt on välja mõistetud tehingu järgi saadu, on tehingu sellel poolel õigus nõuda pankrotivarast tagasi vara, mille ta tehingu järgi võlgnikule andis, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Kui vara tagastamine pankrotivarast on võimatu, on nimetatud poolel selle asemel õigus saada hüvitist rahas. (2) Halduri taotlusel võib kohus kaalukatel põhjustel otsustada, et vaatamata sellele, ettehinguteisele poolele pankrotivarast tagastamisele kuuluv vara on alles, asendatakse selle tagastamine hüvitisega. (3) Pankrotivarast vara või hüvitise saamise hagi aegumistähtaeg on kuus kuud tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest, kui aga tehingu teine pool tagasivõitmisele kuuluva vara kohtuotsuseta pankrotivarasse andis, siis vara üleandmise päevast.
(1) Haldur nõuab tagasi võlgniku vara, mis on teiste isikute valduses, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kui vara on võlgniku omandist välja läinud tehingu või muu õigustoiminguga, võib haldur selle tehingu või muu õigustoimingu vaidlustada ja vara pankrotivarasse tagasi nõuda ka tsiviilseadustes sätestatud alustel. (3) Haldur võib vara pankrotivarasse nõuda ka muul seaduses sätestatud alusel.
Kui võlgnik jääb pankrotimenetluse tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada.
(1) Kui kohtuotsusega on võlgnikult välja mõistetud vara, ei või seda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõudjale üle anda ja see vara arvatakse pankrotivara hulka. (2) Lõikes 1 nimetatu kehtib ka võlgniku vara suhtes, mis on arestitud, kuid pankroti väljakuulutamise ajaks sissenõudjale üle andmata.
(1) Pankrotiotsusega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Pankrotivara valitsemine seisneb juriidilise isiku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises, samuti pankrotivara säilitamises. (2) Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses on halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhatuse või seda asendava organi liige. (3) Haldur võib võlgniku seadusliku esindajana majandustegevuse korraldamiseks teha tehinguid. Majandustegevuse korraldamiseks võib haldur laenu võtta võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul. Üldkoosolek võib otsustada, et laenu võib haldur võtta pankrotitoimkonna nõusolekul.
(1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur võlgniku vara nimekirja, märkides vara koosseisu, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa, samuti vara väärtuse. Nimekirjas peavad olema kõikide teadaolevate võlausaldajate nimed ja elu- või asukohad. (2) Haldur esitab vara nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale. (3) [Kehtetu]
(1) Pankrotimenetluses likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati juriidilise isiku lõpetamise otsus. (2) Kui kohus on kinnitanud juriidilise isiku lõpetamise otsuse, likvideeritakse juriidiline isik pankrotimenetluse lõpuks. (3) Kui pankrotimenetlus lõpetatakse paragrahv 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku nelja kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse jõustumisest. (3.1) Juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. (4) Juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui: 1) pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu; 2) pankrotimenetlus lõpetatakse paragrahv 93 lõikes 3 sätestatud alustel ja võlgnikul jääb piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks; 3) võlgnikule jääb pärast pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks. (5) Juriidilise isiku lõpetamata jätmise lõike 4 punktides 1 ja 3 sätestatud alustel otsustab kohus halduri ettepanekul ja punktis 2 sätestatud alusel võlgniku ettepanekul, tehes selle kohta määruse.
(1) Tööandja pankroti korral jätkab haldur töölepingu täitmist või lõpetab selle seaduses sätestatud korras. (2) -- (3) [Kehtetud] 3 (3¹) Tööandja pankroti või käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitise maksab töötajale Eesti Töötukassa töötuskindlustuse seaduses (RT I 2001, 59, 359) sätestatud korras. (4) [Kehtetu]
(1) Haldur esitab kohtule ja pankrotitoimkonnale ettekande, milles märgitakse: 1) maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg; 2) andmed vara tagasivõitmise kohta; 3) arvamus pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta; 4) -5) [Kehtetud] 6) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. (2) Kui võlgnik on kohustatud pidama raamatupidamist, lisab haldur ettekandele võlgniku tehtud viimase aastabilansi. (3) Haldur esitab ettekande pärast lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada. (4) Haldur esitab ettekande tutvumiseks igale võlausaldajale, kes seda nõuab.
(1) Kui halduril on andmeid pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, on ta kohustatud sellest teatama prokurörile või politseile. (2) Kui kohus on otsuses või määruses märkinud või pankrotimenetluses ilmneb, etvõlgnikumaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. (3) Raske juhtimisviga käesoleva seaduse tähenduses on: 1) juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või 2) juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või 3) juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides või 4) juriidilise isiku vara varjamine või 5) juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine või 6) vara väärtuse ebaõige kajastamine juriidilise isiku bilansis või 7) näiliku või nõuetele mittevastava raamatupidamise korraldamine, sealhulgas näilike maksete ja võlgade kirjendamine, või 8) kapitali soetamine juriidilisele isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 9) suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne, et laenu tagasi maksta või tagasi saada ei ole võimalik, või 10) juriidilist isikut kahjustanud muud enda huvides tehtud teod, mis põhjustasid juriidilise isiku maksejõuetuse.
Raha, mis laekub pankrotivara valitsemise ajal, hoitakse pangas võlgniku kontol. Jooksvateks kuludeks vajamineva raha võib haldur jätta hoiustamata.
(1) Haldur peab pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust. (2) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, jätkab haldur tegevuse jätkumise korral raamatupidamise korraldamist vastavalt raamatupidamise seadusele (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-18, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953).
[Kehtetu]
(1) Võlausaldaja võib pankrotimenetluses esitada nõude, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, ja mis põhineb võlal, mille tasumise tähtpäev on saabunud või mille tasumise tähtpäev loetakse saabunuks paragrahvis 21 sätestatud alustel . (2) Pankrotimenetluses võib samuti esitada nõude, mis tuleneb: 1) halduri tegevusest pankrotivara valitsemisel; 2) [kehtetu]
Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada pankrotivõlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa võlast maha.
(1) Täisühingu pankrotimenetluses on võlausaldajateks täisühingu, mitte aga täisühingu osanike võlausaldajad. Kui ei jätku ühingu vara, on ühingu võlausaldajatel õigus esitada nõudeid iga täisühingu osaniku vastu. Kui täisosanikud ei suuda võlgu tasuda, võidakse lisaks täisühingu pankroti väljakuulutamisele taotleda iga täisosaniku pankroti väljakuulutamist. (2) Täisosaniku pankrotimenetluses võib sissenõude pöörata sellele osale täisühingu varast, mille oleks saanud täisosanik ühingust lahkumisel. (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka usaldusühingu ja selle täisosaniku suhtes.
[Kehtetu]
(1) Võlausaldaja võib tunnustatud nõude võlgniku vastu tasaarvestada nõudega, mis oli võlgnikul tema vastu enne pankroti väljakuulutamist, kui tasaarvestus ei ole seadusega keelatud. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni jaotusettepaneku esitamiseni kohtule. (2) Kui nõue on sõltuv tingimusest, mida võlausaldaja ei ole veel täitnud, tuleb jaotusettepaneku koostamisel võlausaldajale arvestatud summa deponeerida, kui on alust eeldada, et tingimus hiljem täidetakse. (3) Pankrotimenetluses on lubatud ka selliste nõuete tasaarvestamine, mille tähtaeg ei ole saabunud või edasilükkav tingimus ei ole veel täitunud. (4) Loovutamisega saadud nõuet võib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude omandamisest on võlgnikule kirjalikult teatatud ja nõude loovutamise leping on notariaalselt tõestatud või lepingule allakirjutanud isikute allkirjade ehtsus on notariaalselt tõestatud. Nõuet võlgniku vastu, mis on saadud nõude loovutamise teel ja mille saamisest on teatatud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse kestel, ei või tasaarvestada. Käesolevas lõikes sätestatu kehtib ka siis, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik oli sel ajal maksejõuetu. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatut ei kohaldata võlausaldaja ja võlgniku omavaheliste nõuete suhtes, mis tulenevad poolte vahel nende tavapärase majandustegevuse käigus sama lepingu alusel tehtud finants-, panga- või väärtpaberitehingutest, mille sisuks on võlausaldaja ja võlgniku vastastikused ja samaliigilised kohustused. Selliste kohustuste tasaarvestamine on lubatud ühe poole avalduse alusel igal ajal pärast pankrotimenetluse algatamist ning see jõustub vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele.
(1) Nõudeavaldus esitatakse haldurile kirjalikult paragrahvis 23 sätestatud tähtaja jooksul. Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende ametlikult kinnitatud ärakirjad. (2) Nõudeavaldusele kirjutab alla võlausaldaja või tema esindaja. Esindaja lisab volikirja või tema volitusi tõendava muu dokumendi. (3) Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud või ei ole avaldusele lisatud dokumentide ärakirjad nõuetekohaselt tõestatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, etnõudeavaldustei ole esitatud. (4) Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast paragrahvis 23 sätestatud tähtaega, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, võib üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja ennistada. (5) Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. (6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale, millega nõudeavaldus loeti esitamata jäetuks või jäeti esitamise tähtaeg ennistamata, võib võlausaldaja edasi kaevata kohtusse. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata või on põhjendamatult leidnud, et nõudeavaldust ei ole esitatud, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja või loeb nõude esitatuks.
(1) Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). (2) Haldur määrab nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast paragrahvis 23 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada. (3) Nõuete kaitsmise koosolek viiakse läbi, olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud. (4) Vajaduse korral võib lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul pidada mitu nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuet, mis on läbi vaadatud ühel nõuete kaitsmise koosolekul, ei või hilisemal nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi vaadata. (5) Võlausaldajal ja võlgnikul on enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut. (6) Haldur ja võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on võimalik. Nõude esitanud võlausaldaja koosolekult puudumine nõude läbivaatamist ei takista.
(1) Haldur kontrollib esitatud nõuete põhjendatust ja kui selleks on alust, vaidleb nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu. (2) Võlausaldaja ja võlgnik võivad enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile nõuete kohta kirjalikke vastuväiteid.
(1) Nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras. (2) Nõue ja selle rahuldamisjärk loetakse tunnustatuks, kui sellele nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. (3) Kui võlausaldaja on enne nõuete kaitsmise koosolekut esitanud kirjaliku vastuväite ja koosolekul ei osale, on kirjalikult esitatud vastuväitel sama tähendus kui koosolekul esitatud vastuväitel. (4) Nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud. (5) Pärast nõude tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude kohta arvesse ei võeta. (6) Iga nõude läbivaatamise kohta märgitakse nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu. Samuti märgitakse protokolli, kes loobus vastuväitest. (7) Tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri. Nimekirjas märgitakse, millises ulatuses on nõue tunnustatud ning millisesse rahuldamisjärku see on arvatud. Nimekirjale kirjutavad alla pankrotitoimkonna esimees ja kõik kohalolevad võlausaldajad. (8) Kui nõue või selle rahuldamisjärk on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, ei saa seda hiljem vaidlustada, välja arvatud paragrahv 74 lõikes 2 ja paragrahv 81 lõikes 8 sätestatud juhtudel. (9) Kaitsmisele ei kuulu halduri tegevusest pankrotivara valitsemisel tekkinud nõue, mis rahuldatakse paragrahv 85 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel.
[Kehtetu]
(1) Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles. Hagi aegumistähtaeg on üks kuu päevast, mil koosolek jättis nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamata. (2) Kui ilmneb, etnõudevõi selle rahuldamisjärgu tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. (3) Kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagiavalduse alusel kohus. Hagi aegumistähtaeg on kaks kuud uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise päevast. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist on vaidlustatud.
(1) Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad sellel koosolekul ei ole otsustanud teisiti. (2) Kui võlgnik on pankrotiotsuse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne apellatsioonkaebuse läbivaatamist vara müüa. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine on ülemääraselt kulukas. (4) Kui võlgniku tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab võlgniku tegevust.
(1) Kui võlgnik teeb kompromissettepaneku, ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa kompromissettepanekule vaatamata. (2) Vara võib müüa, kui vara müük vastab võlgniku kompromissettepanekule või vara müüakse paragrahv 75 lõikes 3 märgitud alustel.
[Kehtetu]
(1) Pankrotivara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. (2) Haldur müüb pankrotivara enampakkumisel. Võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutusi vara müügiks suuremat kasu andval viisil. (3) Kui üldkoosolek ei ole haldurile teinud ettekirjutusi vara müügiks, võib haldur pankrotivara müüa pankrotitoimkonna nõusolekul enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. (4) Pärast pankroti väljakuulutamist ei pea kohus kinnispandi eseme müüki eraldi otsustama. (5) Halduri nõusolekul võib pandipidaja käsipandi eseme ise müüa. Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta. (6) Vara müügi järjekorra määrab haldur.
[Kehtetu]
(1) Võlgniku nõudeid võib haldur müüa paragrahvis 78 sätestatud korras nagu vallasvara. (2) Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta võlgniku nõuete tähtaegu ega tingimusi tema võlgnike suhtes.
(1) Pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut koostab haldur jaotusettepaneku, milles märgitakse: 1) tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised; 1¹) andmed käesoleva seaduse § 74 alusel kohtus vaidlustatud nõuete kohta koos arvestuslike jaotiste äramärkimisega võlausaldaja poolt hagiavalduses taotletud suuruses ning rahuldamisjärgus, juhul kui jaotusettepanek esitatakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 31; 2) andmed paragrahvis 83 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha deponeerimise kohta; 3) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 4) andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. (2) Kui nõuet või selle rahuldamisjärku ei ole kohtus vaidlustatud, esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale neljakümne päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest. Halduri taotlusel võib kohus jaotusettepaneku esitamise tähtaega pikendada. (3) Kui nõue või selle rahuldamisjärk on kohtus vaidlustatud, esitab haldur jaotusettepaneku pärast nõude või selle rahuldamisjärgu üle toimunud vaidluse lahendamist. 3 (3¹) Kui pankrotivara müügist on laekunud raha käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud väljamaksete ning võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, võib haldur pankrotitoimkonna ettepanekul või nõusolekul esitada kohtule ja pankrotitoimkonnale jaotusettepaneku enne kõigi nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle peetavate vaidluste lõppu. 3 (3²) Kui nõude või selle rahuldamisjärgu üle peetava vaidluse lõppedes kujunevad jaotised viimases kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekus märgitust erinevalt, on haldur kohustatud enne võlausaldajatele uute väljamaksete tegemist esitama kohtule ja pankrotitoimkonnale uue jaotusettepaneku vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. (4) Kui pankrotimenetluses on esitatud pandiga tagatud nõue, koostab haldur jaotusettepanku pärast seda, kui pandi ese on müüdud. Sel juhul lõikes 2 nimetatud tähtaega ei kohaldata. (5) Haldur avaldab kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes teate, milles on andmed, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda, ning see, et vastuväite võib esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest. (6) Jaotusettepaneku kinnitamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. (7) Kohus jätab jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile põhistatud määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses rikutakse võlgniku või võlausaldajate õigusi. (8) Kui kohus jätab jaotusettepaneku kinnitamata seetõttu, etnõuetekaitsmise koosolek on tunnustatud nõude arvanud ebaõigesse rahuldamisjärku, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude rahuldamisjärgu uuesti läbi. (9) Haldur esitab uue jaotusettepaneku 10 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest, lõikes 8 nimetatud juhul aga koosoleku toimumisest.
[Kehtetu]
Enne jaotise alusel raha väljamaksmist rahuldatakse vara välistamise (paragrahv 53) ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (paragrahv 51) nõuded ning makstakse võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist (paragrahv 53.1) ning seejärel tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (paragrahv 85) ja deponeeritakse väljamaksete tegemiseks vajalik raha Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis Eestis juhul, kui jaotusettepanek esitatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 81 lõikega 31.
[Kehtetu]
(1) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri tehtud tehingutest tekkinud võlad ning võlad, mis on tekkinud halduri poolt täitmiseks võetud tehingutest, samuti maksed seoses võlgniku majandustegevuse jätkamisega; 2) pankrotimenetluse kulud (paragrahv 98). (2) Kui jaotamisele kuuluvat vara ei piisa kõigi lõikes 1 loetletud kulude täielikuks katmiseks, tehakse kõigepealt punktis 1 nimetatud väljamaksed. Punktis 2 nimetatud väljamaksed tehakse pärast punktis 1 nimetatud väljamakseid. Kui varast ei jätku punktis 1 nimetatud väljamakseteks, tehakse väljamaksed võrdeliselt selles punktis nimetatud võlgade suurusega.
(1) Nõuded rahuldatakse järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud nõuded, välja arvatud kommertspandiga tagatud nõuded; 2) palk, töölepingu lõpetamise hüvitis, puhkusetasu, kohustusliku ravikindlustuse hüvitis, elatis, vigastuse või muu tervisekahjustusega, samuti toitja kaotusega tekkinud kahju hüvitis; 3) maksuvõlad; 4) kommertspandiga tagatud nõuded; 5) muud tähtaegselt tunnustatud nõuded; 6) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (paragrahv 69 lg. 5). (2) Järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. (3) Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse selle järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega. Lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud nõuded rahuldatakse vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. (4) Lõike 1 punktides 1-4 nimetatud nõuded on eesõigusnõuded. Maksuvõla viivis ei ole eesõigusnõue. (5) Pandiga tagatud nõue on eesõigusnõue pandieseme müügist saadud raha suhtes pandiga tagatud nõude ulatuses. (6) Nõuete rahuldamisel vastavalt käesoleva seaduse § 81 lõike 31 kohaselt esitatud jaotusettepanekule deponeerib haldur käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud väljamaksete tegemiseks vajaliku ning vaidlustatud nõuetele vastavate arvestuslike jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluva raha Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis Eestis, et tagada nende nõuete rahuldamine ja kohustuste täitmine. Haldur ei ole kohustatud deponeerima vaidlustatud nõuetele vastavate arvestuslike jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvat raha, kui enne nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle peetavate vaidluste lõppu tehakse jaotiste alusel väljamakseid üksnes vaidlustatud nõude järgule eelnevate järkude, kus puuduvad vaidlustatud nõuded, nõuete rahuldamiseks.
[Kehtetu]
(1) Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal vastavas rahuldamisjärgus õigus tunnustatud nõude alusel. Kui haldur on esitanud jaotusettepaneku vastavalt käesoleva seaduse § 81 lõikele 31, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. (2) Haldur alustab jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades paragrahvis 83 nimetatud väljamakseid.
[Kehtetu]
(1) Võlausaldaja kaotab õiguse saada jaotise alusel raha, kui võlausaldaja süül ei olnud võimalik talle seda kahe aasta jooksul välja maksta. (2) Lõikes 1 märgitud alusel välja maksmata raha makstakse teistele võlausaldajatele paragrahvides 83, 85 ja 86 sätestatud korras.
(1) Pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. (2) Kui juriidilisest isikust võlgnik lõpetatakse, kuid pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist on järele jäänud vara, makstakse see välja isikutele, kellele kuuluks õigus juriidilise isiku varale juriidilise isiku lõpetamise korral pankrotimenetluseta.
Pankrotimenetlus lõpeb: 1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (paragrahv 14.1); 2) pankrotimenetluse raugemisega (paragrahvid 15 ja 93); 3) halduri lõpparuande kinnitamisega (paragrahv 94); 4) kompromissi kinnitamisega (paragrahv 108); 5) pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmisega (paragrahv 13 lg. 3); 6) muudel seadusest tulenevatel alustel.
(1) Kohus lõpetab pankrotimenetluse halduri ettepanekul pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kui pankrotivarast ei jätku paragrahvis 85 nimetatud väljamakseteks. (2) Kohus ei lõpeta pankrotimenetlust lõikes 1 nimetatud alusel enne paragrahvis 37 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. (3) Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku taotlusel raugemise tõttu, kui kolmas isik rahuldab võlausaldajate kõik nõuded või annab pandi nende tagamiseks. Kui enne pankrotimenetluse lõpetamist oli kohus kinnitanud üldkoosoleku otsuse juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise kohta (paragrahv 57 lg. 5), kuid võlgnikul jääb piisavalt vara tegevuse jätkamiseks, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, etjuriidilistisikut ei lõpetata. (4) [Kehtetu]
(1) Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud või 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud või 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. (2) Lõpparuandes märgitakse: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed paragrahvis 83 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. (3) Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. (4) Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. (5) Haldur avaldab kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, ja see, et vastuväite võib esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest. (6) Halduri lõpparuande kinnitamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui kohus on määruses märkinud, etvõlgnikumaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalasja algatamise otsustamiseks. Kui kohus määruses märgib, etvõlgnikumaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. (7) Kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud põhjendamatuid kulutusi, võib kohus halduri tasu vähendada kulutuste võrra, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkonna nõusolek, on halduril regressiõigus pankrotitoimkonna liikmete vastu, kes hääletasid nõusoleku andmise poolt. (8) Kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Kui kohus kohaldab võlgniku suhtes paragrahv 35 lõikes 3 märgitud ärikeeldu, märgib kohus määruses ärikeelu kohaldamise. (9) Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, lõpparuande kinnitab või ärikeeldu kohaldab, võib võlgnik või võlausaldaja esitada erikaebuse. (10) Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle põhistatud määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi.
(1) Nõude, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, võib võlausaldaja esitada füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku, keda ei ole lõpetatud, vastu pärast pankrotimenetluse lõppu hagimenetluses. Kui võlgniku võla maksetähtpäev loeti paragrahv 21 alusel saabunuks, arvestatakse aegumistähtaega pankroti väljakuulutamisest. Pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. (2) Pankrotimenetluse ajal tekkinud nõude võlgniku vastu võib esitada pärast pankrotimenetluse lõppu hagimenetluses. Aegumistähtaega arvestatakse pankrotimenetluse lõppemisest. (3) Pankrotimenetluses tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole pankrotimenetluses raha saanud, täidab haldur pärast pankrotimenetluse lõppu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras paragrahv 94 lõikes 5 nimetatud kohtumääruse alusel. (4) Lõikes 3 nimetatud nõuet täidetakse kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pankrotimenetluse lõppemisest.
(1) Pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab kohus, kas vabastada haldur tema kohustustest, märkides selle pankrotimenetluse lõpetamise määruses. (2) Kohus võib jätta halduri vabastamata, kui pankrotivara ei ole täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb hagi esitada või kui haldur on paragrahv 94 lõikes 6 nimetatud alusel kohustatud esitama hagi. Nendel juhtudel jätkab haldur pankrotivara müümist ja jaotiste alusel raha väljamaksmist. (3) Kui haldur jätkab pärast pankrotimenetluse lõpetamist lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmist, esitab ta iga kuue kuu järel kohtule aruande laekunud raha ja väljamakstud raha kohta. Kui kogu vara on müüdud ja raha ei ole laekumas, vabastab kohus halduri tema kohustustest halduri ettepaneku alusel, tehes selle kohta määruse.
(1) Kui pankrotimenetlus ei ole lõpetatud kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, milles märgib: 1) põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud; 2) andmed müüdud ja müümata pankrotivara kohta; 3) andmed pankrotivara valitsemise kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud ettekande esitab haldur iga järgneva kuue kuu järel pankrotimenetluse lõpetamiseni.
(1) Pankrotimenetluse kulud on: 1) kohtukulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 31) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 4) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas kulutused ekspertiisile ja audiitorkontrollile. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud kulutusi võib haldur teha pankrotitoimkonna nõusolekul. Kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha oma ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. (3) Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse pärast pankroti väljakuulutamist kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kui kompromiss tehakse enne pankroti väljakuulutamist, tasub pankrotimenetluse kohtukulud võlgnik. (4) Kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab võlausaldaja pankrotimenetluse kulud. (5) Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. (6) Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
(1) Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel määrab kohus pärast halduri, pankrotitoimkonna ja võlgniku arvamuse ärakuulamist haldurile tasu. (2) Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. (3) Halduri taotlusel võib kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist määrata haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Kui pärast pankrotimenetluse lõppemist laekub pankrotivarasse või arvatakse pankrotivara hulka täiendavat raha, määrab kohus halduri taotlusel talle täiendava tasu. (4) Haldurile lõikes 2 nimetatud rahast väljamakstava tasu piirmäärad protsentides kehtestab justiitsminister. Tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent sellest rahast. (5) Kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu paragrahv 121 lõikes 5 sätestatust lähtudes.
[Kehtetu]
Kohus võib lisaks tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud alustele määrata trahvi: 1) võlgnikule paragrahvis 12, paragrahv 20 lõikes 5, paragrahvis 36, paragrahvis 37 või paragrahvis 38 sätestatud kohustuste täitmata jätmise ning paragrahvis 35 sätestatud keelu rikkumise eest; 2) võlausaldajale, kui ta pankrotimenetluses on teinud teo, millega teadvalt kahjustas teiste võlausaldajate või võlgniku huve; 3) ajutisele haldurile paragrahv 121 lõike 2 punktis 1, paragrahv 12 1 lõikes 3 või paragrahv 572 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest; 4) haldurile paragrahv 56 lõikes 2, paragrahv 57 lõikes 5, paragrahv 57.2 lõikes 1, paragrahv 59 lõikes 1, paragrahv 81 lõikes 2, paragrahv 94 lõikes 1 või paragrahv 96 lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest.
Kompromissi mõiste (1) Kompromiss on võlgniku ja pandiga tagamata nõudega võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. (2) Kompromiss tehakse võlgniku ettepanekul pankrotimenetluses enne või pärast pankroti väljakuulutamist. (3) Kompromissotsuse teeb pandiga tagamata nõudega võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
(1) Kompromissettepanekus teatab võlgnik, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks ta tasub võlad. Võlgnik peab põhjendama, et ta suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Juriidilisest isikust võlgnik esitab ettepaneku lisana majandustegevuse jätkamise ja juriidilise isiku tervendamiskava. (2) Enne pankroti väljakuulutamist esitatud kompromissettepanekule lisab võlgnik ajutise halduri kinnitatud võlgniku vara ja võlgade nimekirja ning juriidilisest isikust võlgnik lisab bilansi. (3) Kompromissettepaneku esitab võlgnik ajutisele haldurile või haldurile, kes teeb selle teatavaks võlausaldajatele.
(1) Kompromiss tehakse pandiga tagamata nõudega võlausaldajate üldkoosolekul kõigi pandiga tagamata nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks, sõltumata sellest, kas nõude tasumise tähtaeg oli möödunud või mitte. (2) Kompromiss on tehtud, kui 1) võlgnik teeb ettepaneku maksta vähemalt poole pandiga tagamata nõuete summast ja kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi pandiga tagamata nõuete summast või 2) võlgnik teeb ettepaneku maksta alla poole pandiga tagamata nõuete summast ja kui selle poolt hääletab vähemalt 3/4 kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 3/4 kõigi pandiga tagamata nõuete summast. (3) Kompromiss kehtib kõigi pandiga tagamata nõudega võlausaldajate suhtes, sõltumata sellest, kas võlausaldaja hääletamisel osales või mitte. (4) Kompromissotsuses märgitakse ka kompromissi kehtivuse tähtaeg. (5) Maksuhaldur võib kompromissi tegemiseks maksuvõlgade vähendamise või tasumise tähtaja pikendamise poolt hääletada juhul, kui maksuvõla vastavas summas kustutamiseks või ajatamiseks on maksuhalduri juhi või tema asetäitja poolt allkirjastatud otsus.
(1) Kompromissettepaneku esitamisest kuni kompromissi otsustamiseni võib kohus pankroti välja kuulutada vaid siis, kui on kaalukaid põhjusi eeldada, etkompromissiei saavutata. (2) Kui kompromissettepanekule vaatamata kompromissi ei tehta, otsustab kohus pankroti väljakuulutamise.
(1) Kui kompromissettepanek on tehtud enne pankroti väljakuulutamist, kutsub ajutine haldur kokku võlausaldajate üldkoosoleku. (2) Ajutine haldur teatab võlausaldajate üldkoosoleku aja ja koha kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. (3) Võlausaldajate üldkoosolekule kutsutakse kõik pandiga tagamata nõudega võlausaldajad, sõltumata sellest, kas nende nõuete esitamise tähtaeg on möödunud või tingimus saabunud.
(1) Pärast pankroti väljakuulutamist tehtud kompromissettepanek vaadatakse läbi pärast nõuete kaitsmist. (2) Haldur kutsub kokku võlausaldajate üldkoosoleku 15 päeva jooksul pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut . (3) [Kehtetu]
(1) Ajutine haldur või haldur esitab kompromissotsuse kohtule viivitamata. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast, tehes selle kohta määruse. (2) Kohus ei kinnita kompromissi, kui: 1) kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või 2) kompromiss on tehtud pettuse mõjul. (3) Kui kohus ei kinnita kompromissotsust lõike 2 punkti 1 alusel, kutsub ajutine haldur või haldur kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 15 päeva jooksul kompromissi kinnitamata jätmise määruse tegemise päevast. (4) Määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas või kinnitamata jättis, võib pandiga tagamata nõudega võlausaldaja või võlgnik, ajutine haldur või haldur esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (5) Ajutine haldur või haldur avaldab teate kompromissi kinnitamisest kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes.
(1) Kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse. (2) Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse üle võlgnikule. (3) Võlgnikule läheb üle kohustus teha pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (paragrahv 85). (4) Nõudeid, mille suhtes kompromiss kehtib, ei saa kompromissi kehtivuse ajal esitada. (5) Kompromissi kehtivuse ajal ei saa võlgniku pankrotti välja kuulutada. (6) Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja ta täidab paragrahvides 112, 114 ja 115 ettenähtud kohustusi. §-d 110--111. [Kehtetud]
Kui kompromiss on tehtud pärast pankroti väljakuulutamist, on halduril õigus kompromissi kehtivuse ajal vara pankrotivarasse tagasi nõuda või tagasi võita. Pankrotivarasse saadud varast täidab võlgnik kompromissotsusest tulenevaid kohustusi.
Kui kompromissettepanek esitatakse enne pankroti väljakuulutamist, võib kohus võlausaldajate üldkoosoleku taotlusel nõuda võlgnikult vande andmist enne kompromissi tegemist.
(1) Kompromissi täitmise järele vaatab haldur. (2) Kui kompromiss on tehtud enne pankroti väljakuulutamist, nimetab kohus üheaegselt kompromissotsuse kinnitamisega halduriks võlausaldajate üldkoosoleku esitatud isiku. Kui esitatud isik ei vasta paragrahvis 29 sätestatud nõuetele, nimetab kohus halduriks teise isiku.
(1) Kohus tühistab kompromissi halduri või võlausaldaja nõudel, kui: 1) võlgnik pani toime pankrotikuriteo või 2) võlgnik ei täida kompromissist tulenevaid kohustusi või 3) kompromissi kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, etvõlgnikei suuda kompromissi tingimusi täita. (2) Kompromissi tühistamise nõude võib esitada kompromissi kehtivuse tähtajal. (3) Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus taastatakse. Kompromissi tühistab ja pankrotimenetluse taastab kohus määrusega. (4) Kompromissi tühistamisel on võlausaldajal, kelle nõue kompromissiga vähenes, nõudeõigus esialgses suuruses, arvestades tema poolt saadut.
[Kehtetu]
(1) Pärast kompromissi kehtivuse tähtaja möödumist võivad võlausaldajad juhul, kui kompromiss ei ole tühistatud, nõuda, et kompromissi ajal nende rahuldamata jäänud nõuded rahuldataks kompromissiga kokkulepitud ulatuses. (2) Kui kompromissi ei ole tühistatud, vabastab kohus halduri tema kohustustest pärast kompromissi kehtivuse tähtaja möödumist, määrates talle tasu.