Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadusest peab Vabariigi Presidendi ametikohale, Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti isik, kes taotleb peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma järgmise kirjaliku süümevande: "«Annan vande, et ma ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest."». Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite agentideks on isikud, kes olid nende poolt värvatud agentideks, residentideks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajateks, olid usaldusisikud või tegid muul moel teadlikult ja vabatahtlikult nendega koostööd. Agendiks, residendiks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajaks või usaldusisikuks loetakse isik, kes tegi koostööd või andis nõusoleku koostööks Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganitega või relvajõudude luure- või vastuluureorganitega, ilma et ta oleks olnud viimastega tööõiguslikes suhetes. Isiku koostöö nimetatud organitega loetakse tõendatuks vastavale kohustusele (nõusolekule) või tema poolt neile organitele adresseeritud koostööd väljendavale ettekandele allkirja andmisega või koostöö eest rahalise või muu hüvituse saamisega, samuti muude kriminaalkohtumenetlust reguleerivas seaduses ettenähtud korras hinnatud tõenditega. Kodanike jälitamiseks ja represseerimiseks nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest loetakse kõik kohtuvälised massirepressioonid 1940.-1950. aastail Eestis, samuti kõik tahtlikud teod, mis on viinud või kaasa aidanud süüdimõistva kohtuotsuse langetamisele isikute suhtes, kes on nüüdseks Eesti Vabariigi seaduse "«Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" (RT 1992, 7, 103; RT I 1993, 76, 1128)» alusel rehabiliteeritud või kuuluvad rehabiliteerimisele individuaalse taotluse alusel. Kodanike jälitamises või represseerimises osalenud isikuteks käesoleva paragrahvi 4. lõike mõistes on: 1) kohtuväliseid massirepressioone (sealhulgas küüditamist) kavandanud või selleks korraldusi andnud või ettevalmistusi juhendanud või selleks korraldusi andnud isikud; 2) küüditamisnimekirjade koostamiseks käsu andnud isikud ja isikud, kellel oli otsustusvoli neid koostada või nende koostamist korraldada ja kontrollida; 3) isikud, kes teadvalt, omal soovil, kuigi ilma vastavate volitusteta, kogusid ja edastasid andmeid, mis viisid teiste isikute lülitamisele küüditamisnimekirjadesse või nende küüditamisele; 4) küüditamist vahetult korraldanud või läbi viinud või selleks käsu andnud isikud, kellel olid selleks vastavad volitused või kellel oli otsustav või vastutav staatus või kes tegid seda teadvalt, omal soovil, kuigi ilma vastavate volitusteta; 5) Rahva Omakaitsesse või rahvakaitse- või hävituspataljonidesse kuulunud isikud, kes teadvalt andsid või täitsid kuritegelikke käske või korraldusi kodanike jälitamiseks või represseerimiseks; 6) alusetult süüdimõistetud ja seaduse jõustumise päevaks rehabiliteeritud isikute süüdimõistmisele eelnenud kohtueelses- või kohtumenetluses juurdleja, uurija, eksperdi, spetsialisti, kohtuniku, kohtukaasistuja või prokurörina tegutsenud isikud, kui on kohtulikult tõendatud, et nende isikute tahtlik tegevus tõi kaasa isiku alusetult süüdimõistmise.
Isik, kes soovib jääda käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 nimetatud ametikohale, mida ta on asunud täitma enne Riigikogu kokkuastumist, peab andma süümevande 30 päeva jooksul Riigikogu kokkuastumisest alatesarvates käesoleva seaduse §-des 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras. Süümevande mitteandmisel vabastatakse isik ametist Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, nr.15/16, art.241)§ 88 lõike 1 punktis 2 toodud alusel kui mittevastav oma ametikohale.
Käesoleva seaduse §-de 1-8 kohaselt antud süümevannet võib kohtus vaidlustada iga isik või riigiorgan, kes esitab kohtule avalduse koos tõenditega süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kohta. Tõendamise kohustus lasub süümevande vaidlustajal ja Eesti riigi esindajana Riigiprokuratuuril. Viimasel on õigus tema poolt tõendite puudulikeks, ebapiisavaiks või valedeks hindamisel loobuda süüdistuse toetamisest. Tõenditena ei arvestata anonüümseid tunnistusi. Riigiprokuratuur on kohustatud vaidlustama süümevande kohtus, kui tema kasutuses olevad materjalid annavad selleks aluse. Riigiprokuratuuri keeldumisele süümevannet vaidlustada võib huvitatud isik kaevata kohtusse. 2012-09-20 12:1516:13 Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas „lasub“. Alus: „Riigi Teataja seaduse“ § 10 lõige 4. Kohus teavitab süümevande vaidlustanud isikuid või riigiorganeid võimalikust vastutusest isiku au ja hea nime teotamise ning tema väärikuse alandamise eest. Vaidlused, kas mingit tegevust lugeda käesoleva seaduse § 1 4. lõikes tähendatud tegevuseks, samuti isiku kuulumise üle käesoleva seaduse § 1 2. ja 5. lõikes tähendatud isikute hulka, lahendab kohus. Kohus võib kuulutada oma istungi kinniseks. Ainult jõustunud kohtuotsus, millega on kindlaks tehtud süümevandega kinnitatu tõele mittevastavus, saab olla aluseks kandidaadi kõrvaldamiseks valimisnimekirjast või tema mandaadi tühistamiseks või ametist vabastamiseks süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse motiivil.