(1) Päästeseadus sätestab päästeasutuse ülesanded, korralduse ja õigused, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise päästeasutuse ülesannete täitmisse ning päästeasutuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate isikute õigused ja kohustused.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Päästeasutuse tegevuse korralduse erisused sätestavad erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus.[Kehtetu]
(4) Käesolev seadus ei reguleeri tervishoiuteenuse osutamist, mis on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega.
(1) Päästeasutuse tegevuse eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine. (2) Päästeasutuse tegevus on suunatud inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti. (3) Päästeasutuse tegevuse planeerimise põhialuseks on piirkondlikud ohutegurid. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende koosmõju, mille piirkondliku paiknemise ja esinemissageduse põhjal võib pidada tõenäoliseks ohu teket. (4) Päästeameti tegevuses võivad osaleda vabatahtlikud käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud alustel ja korras. (4¹) Häirekeskuse tegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. (4²) Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike töökorralduse kehtestab Häirekeskuse peadirektor käskkirjaga. (5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu
(1) Päästeameti ülesanded on: 1) päästetöö tegemine maismaal ja siseveekogudel, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti; 1¹) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalemine kaldalähedasel merealal, kui esineb vahetu oht inimese elule või tervisele; 2) demineerimistöö tegemine maismaal ja siseveekogudel; 3) järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle; 3¹) tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine Päästeameti määratud juhtudel, lähtudes asutuse strateegilistest eesmärkidest ja ülesannetest; 4) ennetustöö; 5) 6) hädaolukorrakskriisiolukorraks valmistumine janing selle lahendamise tagamine hädaolukorralahendamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel; 6¹) tegutsemine elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutava asutusena ja elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine; 7) üld- ja detailplaneeringu kooskõlastamine; 8) ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitus- või kasutusloa eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamise päevast arvates, kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded; 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
(1¹) Häirekeskuse ülesanded on: 1) hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine, ohu hindamine, Päästeameti väljasaatmine pääste- ja demineerimistööks, kiirabi väljasaatmine kiirabi osutamiseks ning politsei pädevuses oleva teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks (edaspidi hädaabiteate menetlemine); 1¹) abi- ja infoteadete menetlemine, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele, arvestades Häirekeskuse pädevust ja volitusi; 2) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
(2) Päästetöö ja demineerimistöö töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Päästeameti peadirektor.
(3) Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 sätestatud ülesande täitmisel lähtutakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõikes 41 sätestatud kiirema abi põhimõttest.
(4) Hädaabiteadete menetlemise korra ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Päästesündmuse lahendamisse võib kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu.
(2) Päästesündmuse lahendamisse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut: 1) kes on piiratud teovõimega; 2) kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest; 3) kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire; 4) kellel on selline füüsiline puue, mis takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud.
(2) Abidemineerijaks on keelatud võtta isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kes on sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire; 5) kellel on tervisehäire, mis takistab tal abidemineerija ülesandeid täita; 6) kes oma käitumise poolest ei sobi abidemineerija ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust.
(1) Vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale antakse vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistus. Oma ülesannete täitmisel kannavad vabatahtlik päästja ja abidemineerija eritunnust. (2) Vabatahtlik päästja ja abidemineerija peavad elanikkonnakaitses, päästetööl, ennetustööl või demineerimistööl osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistuse. (3) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjelduse ning eritunnuse andmise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kuludkulu, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservistriigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulude hüvitamise korrakulu juriidilisele isikule, hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl või, demineerimistööl või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid Vabariigi Valitsuse reservistriigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ning tasu maksmise ulatusealused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.