(1) Kutselise kalapüügi register (edaspidi register) on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada kutselise kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ja kalalaevade üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist.
(2) Registri koosseisu kuuluvad alamregistritena kalalaevade register ja kutselise kalapüügi arvestuse register.
(3) Kalalaevade registrisse kantakse: 1) komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 09.02.2017, lk 9–17) nimetatud andmed Eesti lipu all sõitva kalalaeva ja Eesti laevakinnistusraamatusse või liiklusregistrisse kantud kalalaeva kohta, mis ei pea kandma riigilippu; 2) andmed käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 nimetatud vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva kalalaevastiku segmenti lisamise õiguse kohta; 3) andmed komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 alusel tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kohta; 4) muud kalalaeva andmed, mille registrisse kandmise näeb ette Euroopa Liidu õigusakt.
(4) Kutselise kalapüügi arvestuse registrisse kantakse: 1) andmed isiku kohta, kes omab kutselise kalapüügi õigust, tegeleb kala ja veetaime esmakokkuostuga või esitab käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1 ja 3–8 nimetatud andmeid; 2) andmed ajaloolise püügiõiguse, püügivõimaluste jaotamise ja omandamise ning kasutada andmise ja saamise kohta; 3) andmed kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kalapüügiõiguse tasu maksmise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu kohta; 4) käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1 ja 3–8 nimetatud andmed.
(5) Registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.
(6) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Püügivõimsus loetakse asjakohases mahus vabanenuks, kui: 1) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 1, 2 või 5 alusel; 2) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel nii, et kalalaeva lisamise õigust ei teki, või 3) kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. (2) Registri vastutav töötleja otsustab hiljemalt püügivõimsuse vabanemise aastale järgneva aasta 31. märtsil, millises kalalaevastiku segmendis võib vabanenud püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist.
(1) Kutselise kalapüügi luba antakse aastas lubatud väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu, laevade püügikoormuse või püügivõimsuse või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. 1 (1¹) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1esimeses lauses sätestatule ka lubatud aastasaaki.
1 (1²) Kui on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatule ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu.
(2) Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, millal kalalaev viibib veealal, kus kalapüüki reguleeritakse, sõltumata sellest, kas kala tegelikult püütakse.
(3) Laeva püügikoormus on käesoleva seaduse tähenduses laeva kogumahutavuse või peamasina võimsuse ja püügipäeva korrutis.
(4) 5
(5) Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse järgmiseks aastaks jooksval aastal ajavahemikus 1. septembrist 1. detsembrini. Valdkonna eest vastutav minister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada.
(6) Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste arv, kui needsee on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või sama paragrahvi§ 47 lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Püügivahendiga veealale väljumiste arv arvutatakse käesoleva seaduse § 471 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus. 7 (7¹) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja neile kehtestatud lubatud aastasaak, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite aastasaagi ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.
7 (7²) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja nendele püügivahenditele on kehtestatud ühine püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.
(8) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrdade kaupa, arvestatakse esimeses järjekorras selle isiku räimepüük, kellele on määratud kastmõrraga püügiks lubatud räime aastasaak, talle määratud lubatud räime aastasaagi arvele. Kui sellele isikule lubatud räime aastasaak on ammendunud, peab ta lõpetama kastmõrraga püügi. 8 (8¹) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 82 ja 83 sätestatud juhul. Kui kalapüügiloale on kantud rohkem kui ühe kalaliigi lubatud aastasaak ja vähemalt ühe kalaliigi lubatud aastasaak ammendub, siis on selle kalapüügiloa kehtivus § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 82 ja 83 sätestatud juhul. 8 (8²) Kui isikule on antud kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning loale on kantud rääbise ja muu kalaliigi lubatud aastasaak mõrra kohta, siis ei lõpe kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt, kui ammendub üksnes rääbise või muu kalaliigi lubatud aastasaak. Kui ammendub rääbise lubatud aastasaak ja vähemalt ühe muu liigi aastasaak ei ole ammendunud, siis võib isik jätkata kutselist kalapüüki muu kalaliigi osas. Kui ammendub vähemalt ühe muu kalaliigi lubatud aastasaak, võib isik jätkata kutselist kalapüüki üksnes rääbise osas. 8 (8³) Kui isikule on kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antud mitu ühel ajal kehtivat kutselise kalapüügi luba ja üks neist kaotab kehtivuse tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 81, kuid teisele kalapüügiloale kantud lubatud aastasaagid ei ole ammendunud, võib talle taotluse alusel anda uue kalapüügiloa, kuhu kantakse mõlema kalapüügiloa ammendumata lubatud aastasaagid.
(9) Veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke- või raamvõrku, ei anta kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul. Kui püügivõimalust vähendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alusel ja see kehtestatakse püügivahendite arvuna või püügivõimalust vähendatakse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alustel, siis kalapüügiloa andmisel loale kantavate püügivõimaluste arvu piirangut ei arvestata seni, kuni püügivõimaluse vähendamisele eelnevalt oli isikul piisav püügivõimalus kalapüügiloa saamiseks ning isik ei ole püügivõimaluse vähendamise järgselt arvestusse minevat püügiõigust täiendavalt ise võõrandanud.
(10) Vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks antakse kalapüügiluba, kui lisaks nakke- või raamvõrgule on ettevõtjal võimalus püüda kala ka kastmõrraga või vähemalt kahe ääre- või avaveemõrraga. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks kalapüügiluba ei anta.
(11) Kutselisele kalurile, kes on väikesaare püsielanik, võib anda kalapüügiloa viie või enama nakke- või raamvõrgu kasutamiseks.
(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb osaliselt või täielikult enne tähtaega, kui sellega määratud püügivõimalused, või käesoleva seaduse § 42 lõikes 81 sätestatud juhul püügivahenditega püügil lubatud aastasaak või püügivahendiga veealale väljumiste arv on ammendatud.
(2) Kalapüügiloa andja peatab kalapüügiloa kehtivuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1) kolmanda riigi lubasid väljastav asutus peatab Eesti kalalaevale antud kalapüügiloa, nagu seda on käsitletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus; 2) kalalaevatunnistuse kehtivus on peatatud.
(3) Kalapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1) loa saanud isik või loale kantud kalalaev ei vasta enam loa saamise nõuetele; 2) kalapüüki reguleeriv välisriik või rahvusvaheline organisatsioon on vähendanud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal püügivõimalusi ulatuses, mis ei võimalda antud loa alusel kala püüda; 3) Eesti Vabariigile või ELile rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused on ammendatud ja riigil või ELil on kohustus sellel alal kalapüük lõpetada; 4) loa saanud isik on jätnud tähtajaks maksmata kalapüügiõiguse tasu; 5) loa saanud isiku kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon; 6) loa saanud isik ei taga kalalaeva asukoha jälgimist GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu või ei võimalda vaatleja viibimist kalalaeval veealal, kus EL, kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon seda nõuab; 7) loal märgitud kalalaeva kalalaevatunnistus on tunnistatud kehtetuks; 8) loa saanud isik, loale kantud kalur või kapten on kalendriaasta jooksul rohkem kui ühel korral toime pannud käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise; 9) nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 16 lõikes 2 nimetatud juhul.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 nimetatud rikkumise pani toime loale kantud kalur või kapten, siis annab loa andja loa omaniku kirjaliku taotluse alusel uue kalapüügiloa kahe nädala jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(5) Kui kalapüügiloa kehtivus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loale märgitud kuupäevast varem, tagastatakse kehtivuse kaotanud kalapüügiluba loa andjale kümne päeva jooksul loa kehtivuse lõppemisest arvates. Kui luba on antud kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, tagastatakse käesolevas lõikes sätestatud juhul luba 30 päeva jooksul kehtivuse lõppemisest arvates.
(1) Eesti Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvuvalitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, sealhulgas mitmele püügivahendile ühise püügivahendiga veealale väljumiste arvu.
(2)Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määrusega kehtestada eraldi püügivahendiga veealale väljumiste arvu sama liiki60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Peipsi, kuid erinevate omadustega püügivahenditeLämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka poolaastate kaupa või püügivahendi kohta.
(32) 60 päeva jooksul pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist võib Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu arvutamise metoodikamäärusega Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastasaagi veealade ja maakondade ning püsiasustusega väikesaarte jaoks iga kalaliigi kohta ja kastmõrraga püügil kastmõrra kaupa iga kalaliigi kohta, sealhulgas võib määrata püügivahenditele erineva osakaalumida püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel.
(43) Käesoleva paragrahvi lõikelõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvusaake ei loeta püügivõimalusekspüügivõimalusteks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.
(1) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud püügivõimaluste jaotamisel võetakse arvesse taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa ja kõikide sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa jagatist (edaspidi ajalooline püügiõigus).
(2) Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamise metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale märgitud ja selle eest on makstud, kui tasu maksmine on nõutav.
(4) Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel liidetakse ajaloolisele püügiõigusele juurde ka käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel omandatud püügiõigus.
(5) Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel arvatakse ajaloolisest püügiõigusest maha püügiõigus, mille taotleja on käesoleva seaduse § 60 lõike 1 kohaselt võõrandanud, või püügiõigus, millest ta on käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt loobunud.
(6) Kui jagatud püügivõimalused ei rahuldanud kalapüügilubade taotlusi täies ulatuses, jaotatakse täiendavalt avanenud püügivõimalused vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele.
6 (6¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 09.05.1996, lk 3–5), artikli 4 lõike 2 alusel avanevad täiendavad püügivõimalused jaotatakse vastavalt taotlustele, arvestades seda, kui palju jäi taotlejal kasutamata eelneval aastal temale määratud püügivõimalustest.
(7) Kui püügivõimalused jagati vastavalt taotlustele, jaotatakse täiendavalt avanenud püügivõimalused nõuetekohaste taotluste loa andjani jõudmise järjekorras.
(8) Püügivõimaluste avanemiseks loetakse püügivõimaluste kehtestamist käesoleva seaduse § 45 või 46 alusel.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaloolise püügiõiguse võõrandamisel tuvastatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolu, kohaldatakse ajaloolise püügiõiguse omandaja suhtes käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatut. Kui ajaloolise püügiõiguse osa antakse üle, antakse kalapüügiluba nii ajaloolise püügiõiguse võõrandajale kui ka omandajale püügivõimaluse kasutamiseks võrdeliselt vähendatud ulatuses.
(10) Käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ning käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatu ei mõjuta taotleja ajaloolist püügiõigust. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses, loetakse loaga andmata püügivõimalus õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning see võetakse arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks suurendatud ulatuses, ei loeta lisapüügivõimalust õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning seda ei võeta arvesse ajaloolise püügiõiguse alusel püütava kalakoguse suuruse arvutamisel.
(1) Kui taotleja püüdis Läänemerel taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, antakse talle taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks Läänemerel vähendatud ulatuses. Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Läänemerel kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas Läänemerel püüda lubatud saagi kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetes 2 ja 5 sätestatud ulatuses.
(2) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas püüda lubatud saagi kasutamiseks sellevõrra vähendatud ulatuses.
2 (2¹) Kui taotleja ületab kalapüügiloaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu, antakse talle järgmiseks aastaks püügivahendiga veealale väljumiste arv sellevõrra vähendatud ulatuses.
(3) Kui kutselise kalapüügiloa saanud isikul või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kaptenil on kokku ühel ja samal veekogul, veealal või maakonnas toimepandud käesoleva seaduse § 711 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste eest rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks 10 protsendi võrra vähendatud ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kui ettevõtja püügivahendite arvuna omandatud püügivõimalus on väiksem kui 10, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks ühe võrra vähendatud ulatuses.
(1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 12lõike 1 teises lauses sätestatut võibrakendatakse esimest korda rakendada 20262023. aasta teiseks poolaastaksaastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes.
(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestadakehtestab määrusega käesoleva seaduse § 471 lõike 1 alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumistelubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda 20262023. aasta teiseks poolaastaksaastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumistelubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses.
(3) Kutselise kalapüügi loaluba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võib anda põhja-antakse lubatud aastasaagi ja pöörinoodaga veealale väljumistepüügivahendite arvu piires esimest korda 20262023. aasta teiseks poolaastaksaastaks.