(1) Enne hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist võetakse arvesse väiksemale riskile viitavaid asjaolusid ja kohustatud isik määrab kindlaks, kas neid asjaolusid rakendatakse kogumis, osaliselt või eraldi alustena.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt olukorda, kus klient on: 1) reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul ja kelle suhtes kohaldatakse avalikustamiskohustusi, millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul piisav läbipaistvus; 2) Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus; 4) Euroopa Liidu asutus; 5) enda nimel tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuv krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet; 6) isik, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tunnustele vastava riigi või geograafilise piirkonna resident.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel võib geograafiliseks riske vähendavaks asjaoluks lugeda vähemalt selliseid olukordi, kus klient on pärit järgmisest riigist või tema elu- või asukoht on järgmises riigis: 1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis; 2) kolmandas riigis, kus on tõhusad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid; 3) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni ja muu kuritegeliku tegevuse tase madal; 4) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja (Financial Action Task Force) muudetud soovitustega, ning kus neid nõudeid tõhusalt rakendatakse.
(1) Hoiu-laenuühistu ei saa käesoleva seaduse alusel taotleda tegevusluba alates 2026. aasta 1. märtsist.
(2) Käesoleva seaduse alusel hoiu-laenuühistule antud tegevusluba muutub kehtetuks käesoleva seaduse § 723 lõiget 4 ei rakendata75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui virtuaalvääringu teenuse pakkujahoiu-laenuühistu on saanud Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse, krediidiandja või makseasutuse tegevusloa, või hiljemalt 2028. aasta 31. detsembril, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Hoiu-laenuühistul, kellel ei ole Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid kes jätkab oma tegevust tulundusühistu vormis ja on muutunud kehtetuksteinud õigeks ajaks vastava teavituse hoiu-laenuühistu seaduse § 1184 lõikes473 lõike 3 sätestatud tingimuselkohaselt ning kelle tegevus on käsitatav finantseerimisasutuse tegevusena käesoleva seaduse tähenduses, peab olema Rahapesu Andmebüroo tegevusluba.