(1) Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. (2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Eriluba (edaspidi luba) on teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; 3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; 4) 5) Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; 6) 7) Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija; 8) Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. Töötlemata ümarpuidu veol võib veoteeks olla loale märgitud teeomaniku veebilehel avaldatud eriveose veoks lubatud teedevõrk või selle osa; 9) Elektrooniline veoseleht on metsaseaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele vastav dokument.
Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud.
(1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. (2) 3 (3) Kui laadimisega on võimalik valida veose mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. (4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid.
(1) Eriveost võib vedada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Kohalike teede kasutamiseks võib loa anda Maanteeamet kohaliku omavalitsuse volituse alusel. Luba võib olla kirjalik või elektrooniline. Kirjalik luba peab olema sõidukijuhil kaasas ja see tuleb esitada riikliku järelevalve teostamise õigust omava isiku nõudel. Elektrooniline luba on riikliku järelevalve teostamise õigust omavale isikule elektrooniliselt kättesaadav. (2) 3 (3) Luba ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat massi ega teljekoormuste väärtusi ja kalduda kõrvale veoteel liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Lubatud konkreetsed kõrvalekaldejuhud näitab loa väljastaja loal.
Sõidukist, autorongist või masinrongist üle 2 m ettepoole ja üle 4 m tahapoole ulatuva veose vedu on keelatud, välja arvatud selliste seadmete vedu, mille lühendamine ei ole võimalik.
Eriloaga võib vedada mootorsõidukeid sadulveokist ja sihtotstarbelisest poolhaagisest koosneva autorongiga, mille pikkus veosega või veoseta ei ületa 20,75 m ning sõidukite tegelikud massid ja tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja registriteljekoormusi ning autorongi tegelik mass ei ületa „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi.
Eriveoki suurima lubatud sõidukiiruse määrab loa väljastaja sõltuvalt veose mõõtmetest, tegelikust massist ja teistest iseärasustest, veoteest ning teeoludest. Suurim lubatud sõidukiirus ei või ületada sõiduki valmistajakiirust.
Sõidukijuht peab: 1) enne väljasõitu veenduma eriveose korrasolekus ning selle nõuetekohases tähistamises ja teel olles jälgima veose ja sõiduki seisundit; 2) teel liikumisel hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma selleks sobivas kohas, et võimaldada enda taha kogunenud sõidukitel mööduda või anda teed vastassuunast tulevatele sõidukitele.
Vedaja peab: 1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid; 2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi; 3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest; 4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks; 5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema muudetud veotee puhuks uue loa.
(1) Teehoiukulutuste kompenseerimiseks ja veoga seotud lisaabinõude rakendamise eest võtab tee omanik veose vedajalt või loa taotlejalt tasu «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras. (2) Veo kooskõlastajad, ohutuse kindlustajad ja loa väljastajad võtavad tasu vastavalt tehtud töö mahule ja kulutustele «Teeseaduse» paragrahvi 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
Eriveoste veol peab liiklust reguleerima „Liiklusseaduse” §-s 8 sätestatud korras ja reguleerimine peab toimuma „Liiklusseaduse” §-s 10 sätestatud märguannete andmisega.
(1) Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijaid vähemalt vastavalt tabelis 1 esitatule. Tabel 1 (2) Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit. (3) Saateautol peab olema alati, suurveosel aga paragrahvides 20 ja 21 toodud juhtudel, vähemalt üks kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav sisselülitatud kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Saateauto juht peab andma teistele liiklejatele piisavalt aega olukorra tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või ümberpõikamiseks. (4) Kollase vilkuri töötamine on lubatud ainult eriveose saatmise ajal loal märgitud veotee ulatuses. 2015-02-26 13:00:13 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "ainult" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel (5) Eesmine saateauto hoiatab vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva erisõiduki eest. Saateauto peab sõitma, sõltuvalt liikumiskiirusest ja nähtavusest, väljaspool asulaid 100–300 m, asulates 50–100 m erisõidukist eespool. Kui ees kasutatakse kahte saateautot, siis eesmine saateauto peab sõitma märgatavalt eespool, seda eriti kitsastel ja kurvilistel teedel. Selle saateauto ülesanne on vastutulevate sõidukijuhtide eelnev hoiatamine, liikluse korraldamine ja vajadusel liikluse peatamine. (6) Eriveokist tagapool oleva saateauto ülesanne on hoiatada taganttulevaid sõidukijuhte teel sõitva eriveoki eest ja takistada nende möödasõidu katseid, kui möödasõit ei ole ohutu, ning teatada sidevahenditega eesmise saateauto ning erisõiduki juhile tema taha kogunenud sõidukijuhtide möödasõidu soovist. (7) Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel. Tahvlite graafilised kujutised on esitatud määruse lisas joonistel 1–3. Tahvel on kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele on kantud musta värvi 32 mm laiuse joonega 200 mm kõrgune üks järgmistest toodud kirjetest: 1) „SUUR VEOS”, kui eriveose laius on üle 3,5 m ning autorongi või masinrongi pikkus ületab „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust; 2) „LAI VEOS”, kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi või masinrongi pikkus ei ületa „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust; 3) „PIKK VEOS”, kui eriveose laius ei ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto. (8) Kui suurveose mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veol on kõrguse tõttu vajalik liikluse reguleerimine, peab saateauto katusel olema välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile on kantud musta värvi 24 mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje „KÕRGE VEOS”. Tahvli graafiline kujutis on esitatud määruse lisas joonisel 4. (9) Kui raskeveose veo korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel olema välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile on kantud musta värvi 24 mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje „RASKE VEOS”. Tahvli graafiline kujutis on esitatud määruse lisas joonisel 5. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 toodud tahvlitele võib kanda suurveose laiuse, pikkuse või kõrguse tegeliku arvväärtuse meetrites, suurendades tahvli püstmõõdet. (11) Saateautode ja erisõidukite juhid tuleb varustada sidevahenditega.
Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku prefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel (politsei saateauto, reguleerijate osavõtt jne).
(1) Veol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest takistustest ohutuks möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada elektriohutusnõudeid. (2) Teel töötav inimene peab kandma standardi EVS-EN 471 „Hoiatusrõivad professionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded” või selle standardiga vastavuses olevate nõuete kohast vähemalt 2. klassi oranži ohutusvesti või -riietust. (3) Abiteenistuse sõidukil peab teel töötamise ajal olema sisse lülitatud vähemalt üks kollane kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon.
(1) Mitme erisõiduki liikumisel kolonnis peab olema vähemalt üks saateauto kolonni ees ja teine taga. Eesmises saateautos peab olema liikluse reguleerija. Olenevalt kolonni kuuluvate suurveoste mõõtmetest võib saateautode ja liikluse reguleerijate arv olla suurem. (2) Kõik kolonni kuuluvad eriveokid peavad olema tähistatud paragrahvides 19, 20 ja 21 toodud nõuete kohaselt. (3) Kolonnis liikumisel tuleb hoida niisugust pikivahet, et möödasõidu katkestanud juht saaks naasta pärisuunavööndisse.
(1) Veol peab olema kaasas vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadme kohta. (2) Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. (3) Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata.
(1) Kui suurveose laius ületab „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, peab suurveose tähistama eestpoolt (määruse lisa joonis 6) järgmiselt: 1) kollase vilkuriga, kui on nõutav eesmine saateauto; 2) laiveose tunnusmärgiga. Laiveose tunnusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas joonisel 8; 3) valge või kollase ääretulega. Ääretule latern kinnitatakse sõiduki eesosas või vahetult juhikabiini taga veose laiuselt paigaldatud kergesti painduva varda või veose külge. Kui suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud teineteise kohale kaks valge või kollase tule laternat; 4) valge või kollase lisamärgutulega. Lisamärgutule latern kinnitatakse veose või kergestipainduva varda külge juhul, kui sõiduki tulede ja veose ääretulede vaheline kaugus on üle 1 m. Lisamärgutule latern paigutatakse sõiduki tulede ja veose ääretulede laternate vahele. (2) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina tähistamisel ei ole parempoolse(te) ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik.
(1) Kui suurveose laius ületab „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, peab suurveose tähistama tagantpoolt (määruse lisa joonis 7) järgmiselt: 1) kollase vilkuriga, kui veol on nõutav eesmine saateauto ja suurveose eesmise vilkuri tuli ei ole taha nähtav; 2) laiveose tunnusmärgiga. Laiveose tunnusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas joonisel 9; 3) punase ääretulega. Kui suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud teineteise kohale kaks punase tule laternat; 4) punase lisamärgutulega juhul, kui sõiduki tulede ja veose ääretulede vaheline kaugus on üle 1 m. (2) Kui haagise, autorongi või masinrongi pikkus ja/või nende tegelik mass ületab „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust, peab eriveose tähistama tagantpoolt pikk-või raskeveose (haagise ja autorongi) tunnusmärgiga. (3) Kui mootorsõiduki pikkus ja/või tegelik mass ületab „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust, peab eriveose tähistama tagantpoolt pikk-või raskeveose (mootorsõiduki) tunnusmärgiga. (4) Haagise ja pukseeritava seadme peab tähistama tagantpoolt võrdkülgsete kolmnurksete punaste helkuritega. Helkuri külje pikkus peab olema 150 mm – 300 mm. (5) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina tähistamisel ei ole parempoolse laiveose tunnusmärgi, parempoolse(te) ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik.
Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,25–1,5 m kõrgusel teepinnast, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis kuni 2,1 m kõrgusel.
Sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Väljaulatuva veose tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. Väljaulatuva veose tunnusmärkide kaldvöötide laius on 1/8 tunnusmärgi küljepikkusest. Vöödid langevad tee telje poole. Väljaulatuva veose tunnusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas joonisel 10.
(1) Piduritulede, suunatulede, eesmiste ja tagumiste ääretulede laternad ning helkurid peavad asetsema võimalikult suurveose (pukseeritava seadme) külgserva lähedal. Külgserva ja laterna või helkuri lähima punkti vaheline kaugus ei tohi olla üle 0,4 m. (2) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste ääretulede laternate kõrgus teepinnast peab olema 0,25–1,5 m, või kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis suunatulede ja piduritulede laternatel võib see olla kuni 2,1 m. Eesmiste ja tagumiste helkurite kõrgus teepinnast peab olema 0,25–0,9 m, või kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis kuni 1,5 m. (3) Kõik eesmised ja tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. (4) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste ääretulede laternate lähimate punktide omavaheline kaugus ning eesmiste ja tagumiste helkurite omavaheline kaugus peab olema vähemalt 0,6 m. Kui sõiduki või pukseeritava seadme laius on väiksem kui 1,3 m, siis võib mõõdet 0,6 m vähendada 0,4 meetrini.
(1) 2 (2) Kui kontrollimisel ilmnevad õigusrikkumised, mida käsitlevad „Karistusseadustiku” §-d 406 ja 407, peab kontrollija veo katkestama kuni katkestamist põhjustanud asjaolude äralangemiseni.
Erisõiduki, mille kasutamiseks puudub «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras väljaantud luba või mille tähistus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kasutamine on keelatud.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]