(1) Vandetõlk on pädev tegema järgmisi toiminguid: 1) „Vandetõlgi seaduse” § 2 lõike 1 kohaselt enda tõlgitud dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine; 2) „Vandetõlgi seaduse” § 2 lõike 1 kohaselt teise isiku tõlgitud dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine; 3) „Vandetõlgi seaduse” § 2 lõike 1 kohaselt ärakirja õigsuse kinnitamine; 4) „Tõestamisseaduse” § 38 lõike 2 punkti 3 kohaselt väljatrüki õigsuse kinnitamine; 5) „Tõestamisseaduse” § 38 lõike 2 punkti 3 kohaselt avaliku registri andmete kinnitamine; 6) „Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud toimingud. (2) Vandetõlk võib kinnitada dokumendi tõlke õigsust, kui tõlge on tehtud tema ametitunnistusel märgitud keelesuunal. (3) „Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud pädevus on selle keele vandetõlgil, milles õigusakti või välislepingu tõlge Riigi Teatajas avaldatakse. (4) Kui isik on nimetatud mitme keele vandetõlgiks, loetakse, et ta on pädev tõlkima ka ametitunnistustel märgitud ühest võõrkeelest teise võõrkeelde.
(1) Selle vandetõlgi ametinimetus, kes on pädev tõlkima eesti keelest võõrkeelde ja vastupidi, koosneb sõnadest „N keele vandetõlk”. (2) Selle vandetõlgi ametinimetus, kes on pädev tõlkima üksnes eesti keelest võõrkeelde või üksnes võõrkeelest eesti keelde, koosneb vastavalt sõnadest „N keele – eesti keele vandetõlk” või „Eesti keele – N keele vandetõlk.”
(1) Pärast vandetõlgi ametisse nimetamist väljastatakse talle ametitunnistus järgmiste andmetega: 1) vandetõlgi nimi; 2) vandetõlgi ametinimetus; 3) vandetõlgi ametisse nimetamise aeg ja käskkirja number; 4) kinnitus ametivande andmise kohta; 5) nende võõrkeelte loetelu, millest ja millesse on vandetõlk pädev tõlkima. (2) Vandetõlgi ametitunnistusele lisatakse eksamikomisjoni otsus vandetõlgi eksamitulemuste kohta.
(1) Vandetõlgil on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutisega pitsat. Riigivapi kujutise ümber on sõnad „N keele – eesti keele vandetõlk”, „Eesti keele – N keele vandetõlk” või „N keele vandetõlk” ning vandetõlgi ees- ja perekonnanimi. (2) Vandetõlgi ametipitsatid on värvipitsat ja reljeefpitsat. (3) Vandetõlgil on nii mitu komplekti ametipitsateid, kui mitme keele vandetõlk ta on. (4) Enne ametipitsati kasutusele võtmist registreerib vandetõlk selle Riigikantseleis.
Vandetõlk peab ametipitsateid hoidma nii, et oleks välistatud nende hävimine, kaotsiminek ja kuritarvitamine.
(1) Kui ametipitsat läheb kaotsi, peab vandetõlk teatama sellest viivitamata Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile ning avaldama teate selle kohta üleriigilises päevalehes. (2) Kui ametipitsat on rikutud, lõpetab vandetõlk selle kasutamise ja teatab sellest Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile. (3) Kaotatud või rikutud ametipitsati asemel võtab vandetõlk kasutusele uue ametipitsati, millel peab olema kaotatud või rikutud ametipitsatist eristamist võimaldav tunnus.
(1) Vandetõlk annab enda ametist vabastamisel, tagandamisel, ametinimetuse või nime muutumisel ametipitsatid üle Justiitsministeeriumile ja teatab ametipitsati kasutamise lõpetamisest Riigikantseleile. (2) Justiitsministeerium tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametipitsatid kehtetuks.
Rikutud ja kehtetuks tunnistatud ametipitsatite hävitamise korraldab Justiitsministeerium. Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt.
(1) Enne ametisse asumist esitab vandetõlk Justiitsministeeriumile ja Notarite Kojale oma allkirja ja ametipitseri näidise. Uue ametipitsati kasutusele võtmisel esitab vandetõlk uue ametipitseri näidise. (2) Vandetõlk märgib ametipitseri näidise juurde ametipitsati kasutusele võtmise kuupäeva.
Vandetõlgil on õigus paigaldada selle hoone sissepääsu juurde, kus asub tema büroo, silt, millel on sõna „VANDETÕLK” ning Eesti riigivapi kujutis. Soovi korral võib sildil kasutada ka vandetõlgi ametinimetust või nime.
(1) Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatakse vandetõlgi nimi, büroo aadress, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid. (2) Vandetõlk teatab viitamata Justiitsministeeriumile andmete muutumisest. (3) Kui vandetõlk teatab Justiitsministeeriumile, et ta ei tee muid ametitoiminguid peale „Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud toimingute, ei avaldata veebilehel selle vandetõlgi andmeid.
(1) „Vandetõlgi seaduse” § 9 lõikes 4 nimetatud juhul sõlmitud ametitegevuslepingus määratakse kindlaks äriühingu ja vandetõlgi vahelised suhted. (2) Kui vandetõlk töötab samas äriühingus töölepingu alusel või on äriühinguga muus lepingulises suhtes, tuleb ametitegevuslepingus selgelt piiritleda vandetõlgi kohustused äriühingu kui tööandja või muu lepingupartneri ees ning vandetõlgi kui vaba elukutse esindaja ametitegevus. (3) Ametitegevuslepingus sätestatakse vähemalt: 1) vandetõlgi sõltumatuse tagatised oma ametitegevuses; 2) vandetõlgi ametitegevusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustus; 3) äriühingu kohustus võimaldada pädeval isikul teostada vandetõlgi tegevuse üle õigusaktidega ettenähtud järelevalvet.
Vandetõlk järgib ametitoimingu vormistamisel „Tõestamisseaduse” nõudeid.
(1) Vandetõlgi koostatud dokument peab olema trükikirjas. (2) Dokumendi tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav. (3) Vandetõlgi dokument võib olla digitaalne. Digitaalse dokumendi koostamisele kohaldatakse vandetõlgi dokumendi kohta sätestatut, kui käesolevast määrusest või digitaalse dokumendi olemusest ei tulene teisiti.
(1) Vandetõlgi kinnitusmärge peab sisaldama vandetõlgi tunnistust tema poolt kindlakstehtu kohta, vandetõlgi allkirja ja värvipitsati jäljendit ning kinnitusmärke tegemise kuupäeva ja kohta. (2) Kinnitusmärge dokumendil, millel oleva tõlke õigsust on vandetõlk kinnitanud, peab olema tõlkega samas keeles. (3) Kinnitusmärge võib olla ka digitaalne. Sel juhul asendab vandetõlgi allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri. Digitaalse kinnitusmärke saab teha vaid digitaalse dokumendi juurde.
(1) Mitmeleheküljeline vandetõlgi dokument ja selle lisad köidetakse nööriga ning köide kinnitatakse reljeefpitseriga. Dokumendi peab pitseerima viisil, mis muudab pitseri eemaldamise ilma nähtavate jälgedeta võimatuks. (2) Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja dokumendi lehtede arvu kinnitab vandetõlk allkirjaga.
(1) Tõlke, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse kinnitamisel märgib vandetõlk dokumendi kinnitusmärkesse, et vastavalt on tegemist tõlke õigsuse, ärakirja, väljavõtte või väljatrükiga. (2) „Tõestamisseaduse” § 42 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmete digitaalse väljavõtte kinnitamisel. Arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmete väljatrüki ja väljavõtte kinnitamise kohta tehtavas kinnitusmärkes ei pea vandetõlk kajastama „Tõestamisseaduse” § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, kui väljatrükk või väljavõte sisaldab neid andmeid juba automaatselt.
(1) Vandetõlk märgib dokumendile ametitoimingu registreerimise numbri, vandetõlgi tasu suuruse, sellele lisanduva käibemaksu suuruse ja tasu võtmise aluseks oleva seadusesätte. (2) Kinnitusmärke allkirjastamisel märgib vandetõlk oma allkirja juurde omakäeliselt kinnitusmärkega samas keeles sõna „vandetõlk”. (3) Digitaalse kinnitusmärke allkirjastamiseks annab vandetõlk digitaalallkirja kinnitatavat dokumenti ja kinnitusmärget sisaldavale nõuetekohaselt pealkirjastatud konteinerile.
Vandetõlk lisab kinnitusmärkele värvipitseri. Pitser lisatakse dokumendile nii, et see katab osaliselt vandetõlgi allkirja. Vandetõlgi pitser dokumendil peab olema selge ja identifitseeritav.
(1) Vandetõlgi dokumendis või kinnitusmärkes tehtav parandus peab olema õiendatud. Õienduse võib teha dokumendi serval, dokumendi lõpus või dokumendi külge köidetud eraldi lehel. (2) Vandetõlk märgib õienduses paranduse tegemise kuupäeva ja allkirjastab õienduse. Õiendusele ei anta eraldi ametitegevuse raamatu numbrit. (3) Iga parandus dokumendi tekstis peab jätma esialgse teksti loetavaks. Esialgne tekst kriipsutatakse läbi. Juurdekirjutuse täpne koht tekstis määratakse õienduses. Õienduse selguse eesmärgil võib paranduse või juurdekirjutuse uue teksti märkida ka dokumendi teksti endasse. (4) Digitaalse kinnitusmärke parandamiseks koostab vandetõlk uue kinnitusmärke. Vajaduse korral viidatakse uues märkes parandatavale märkele.
(1) Vandetõlk registreerib kõik enda tehtud ametitoimingud elektrooniliselt peetavas ametitegevuse raamatus toimingu lõpuleviimise päeval. (2) Iga vandetõlk peab eraldi ametitegevuse raamatut. (3) Ametitegevuse raamatusse kantakse ametitoimingu kohta järgmised andmed: 1) ametitoimingu number; 2) ametitoimingu tegemise kuupäev; 3) ametitoimingu taotleja nimi; 4) ametitoimingu nimetus; 5) märkused. (4) Igale tehtud ametitoimingule antakse ametitegevuse raamatus üks järjekorranumber. Iga kalendriaasta alguses uuendab vandetõlk ametitegevuse raamatu numeratsiooni, alustades numbrist 1. (5) Iga poolaasta möödudes tehakse ametitegevuse raamatu kannetest väljatrükk. Kui ametitegevuse raamatu kannet on pärast väljatrüki tegemist muudetud, teeb vandetõlk uue väljatrüki. (6) Väljatrükkide lehed nummerdatakse ja köidetakse kalendriaasta lõpus toimikusse. Vandetõlk kinnitab selles olevate lehtede arvu oma allkirja ja pitseriga. (7) Toimiku väliskaanele märgitakse vandetõlgi ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning büroo aadress.
Vandetõlk peab tagama ametitoimingu taotleja toodud ametitoimingu tegemisel kasutatavate dokumentide hoidmise viisil, mis välistab nende kaotsimineku või rikkumise.
(1) Vandetõlk säilitab ametitegevuse raamatut Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri” ettenähtud viisil kuni riigile üleandmiseni. (2) Ametitegevuse raamatut säilitatakse alatiselt. Vandetõlk annab elektroonilise ametitegevuse raamatu riigiarhiivile üle Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri” sätestatud viisil ja vormingus. Riigiarhiivi nõudel esitab vandetõlk ametitegevuse raamatu ka paberil. (3) Vandetõlgi surma korral korraldab tema ametitegevuse raamatu üleandmise arhiivi Justiitsministeerium.
Vandetõlgi ametist vabastamise või tagandamise, tema surma või raske haiguse korral tagastatakse ametitoimingu taotlejale tema poolt vandetõlgile ametitoimingu tegemiseks esitatud dokumendid. Tagastamise korraldab Justiitsministeerium.
(1) Järelevalvet vandetõlgi ametitegevuse üle teostab justiitsminister oma volitatud ametnike kaudu. (2) Järelevalvet vandetõlgi ametitegevuse üle teostatakse kohapealse kontrollimise teel ning vandetõlgilt saadud materjalide ja andmete abil. (3) Järelevalve teostamine ei tohi olulisel määral häirida vandetõlgi büroo tööd klientide teenindamisel.
Vandetõlgi kohustused järelevalve korral (1) Vandetõlk on kohustatud kontrolli käigus osutama igakülgset abi ja andma järelevalve teostamise jaoks vajalikku teavet. (2) Vandetõlk on kohustatud esitama järelevalve käigus kontrollimiseks dokumendid, ametitegevuse raamatud ja muud ametitegevust kajastavad materjalid. Vandetõlk võimaldab kontrollijatele juurdepääsu digitaalsetele dokumentidele. (3) Vandetõlk eraldab vajaduse korral järelevalvet teostavatele isikutele tööks ruumi. (4) Vandetõlk on kohustatud esitama justiitsministrile tema nõudmisel oma ametitegevuse kohta kirjaliku selgituse, mis on vajalik ametitegevuse kontrollimiseks.
(1) Kontrolli tulemusel koostatakse järelevalve akt, mille allkirjastavad järelevalvet teostanud isikud. (2) Kui mõnel järelevalvet teostanud isikul on eriarvamus, siis lisatakse see järelevalve aktile. (3) Järelevalve akt esitatakse vandetõlgile tutvumiseks nelja nädala jooksul järelevalve lõppemisest arvates. (4) Vandetõlgil on õigus esitada kirjalikke selgitusi ja vastuväiteid kahe nädala jooksul järelevalve akti saamise päevast arvates.
(1) Järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks annab justiitsminister käskkirjaga juhiseid ja ettekirjutusi, mis on vandetõlgile täitmiseks kohustuslikud. (2) Käskkirjaga ei tohi teha vandetõlgile ettekirjutusi õiguse rakendamiseks. (3) Käskkiri tehakse vandetõlgile viivitamata teatavaks. (4) Kui vandetõlk ei järgi käskkirjaga tehtud ettekirjutusi ja juhiseid või ei täida neid nõuetekohaselt, võib selle kohustuse rikkumine olla vandetõlgi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. (5) Kui puuduse olemuse tõttu ei ole selle kõrvaldamine võimalik, võib vandetõlgi suhtes distsiplinaarmenetluse algatada ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmata.
(1) Iga aasta 1. veebruariks esitab vandetõlk justiitsministrile elektrooniliselt ametitegevuse statistilise aruande. Ametitegevuse statistiline aruanne esitatakse möödunud kalendriaastal tehtud ametitoimingute kohta selleks ettenähtud ja vandetõlgile kättesaadavaks tehtud aruande vormis. (2) Statistilises aruandes märgitakse järgmised andmed: 1) tõlgitud dokumentide tõlke õigsuse kinnitamiste arv; 2) tõlgitud dokumentide lehekülgede koguarv; 3) ärakirja ja väljatrüki õigsuse ning avaliku registri andmete kinnitamiste arv; 4) „Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud õigusaktide ja välislepingute tõlgitud lehekülgede arv.
(1) Vandetõlgi eksami korraldab Justiitsministeerium. (2) Teade vandetõlgi eksami toimumisest avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel vähemalt neli nädalat enne eksami toimumist. Teates avaldatakse järgmised andmed: 1) vandetõlgile esitatavad nõuded; 2) keeled, mille kohta vandetõlgi eksam toimub; 3) eksami toimumise kuupäev; 4) nõuded eksamil osalemise avaldusele; 5) eksamil osalemise avalduse esitamise tähtpäev; 6) eksami osade kirjeldus ja hindamise kord.
(1) Vandetõlgi eksamil osaleda sooviv isik esitab määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile avalduse eksamil osalemiseks, elulookirjelduse ja akadeemilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakirja. Avalduses tuleb märkida, millise keele või keelte eksamil osaleda soovitakse ja esitada andmed keele või keelte kasutamise kogemuse kohta. (2) Eksamil osalemise avalduse vaatab läbi eksamikomisjon ja otsustab eksamile lubamise. Eksamile lubamata jätmist peab eksamikomisjon põhjendama. (3) Teade vandetõlgi eksamile lubamise või lubamata jätmise kohta saadetakse isikule vähemalt viis päeva enne eksami toimumist.
(1) Vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast: 1) õiguse aluste test; 2) lingvistiliste teadmiste kontrollimine; 3) ametisobivusvestlus. (2) Lingvistiliste teadmiste kontrollimisele pääseb juhul, kui õiguse aluste test on hinnatud hindega „arvestatud”. Ametisobivusvestlusele pääseb, kui lingvistiliste teadmiste eest on antud hinnang „arvestatud”. (3) Ametis olev vandetõlk ei pea teise keele või keelesuuna eksami läbimiseks sooritama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud eksami osi.
(1) Testiga kontrollitakse üldteadmisi õigusest. (2) Test koosneb valikvastustega või lühivastuseid eeldavatest küsimustest. (3) Eksamikomisjon kinnitab enne eksami toimumist testi küsimused ja nende vastuste eest antavate punktide arvu iga küsimuse kohta.
Test loetakse arvestatuks juhul, kui selle vastuste eest saadud punktide arv on üle poole eksamikomisjoni kinnitatud maksimumpunktide arvust.
(1) Lingvistiliste teadmiste kontrollimine koosneb järgmistest osadest: 1) juriidilise sisuga teksti kirjalik tõlkimine võõrkeelest eesti keelde või eesti keelest võõrkeelde; 2) juriidilisi termineid sisaldava vigadega teksti toimetamine. (2) Lingvistilise osa ühe teksti tõlgitava või toimetatava osa pikkus on 1800–2000 tähemärki koos tühikutega.
(1) Lingvistilise osa tekst loetakse arvestatuks juhul, kui selles on kuni kolm miinuspunkti. (2) Lingvistilise osa tõlketeksti vigade eest arvestatakse miinuspunkte järgmiselt: 1) grammatiline viga, sealhulgas stiili- või muu viga, mis ei tekita arusaamatust teksti mõistmisel, – 0,5 miinuspunkti; 2) grammatiline viga, mis tekitab segadust teksti mõistmisel, – 1 miinuspunkt; 3) terminoloogiline viga – 1 miinuspunkt; 4) terminoloogiline ebatäpsus, mis ei tekita vääritimõistmist, kuid ei ole kõige täpsem, – 0 või 0,5 miinuspunkti. (3) Lingvistilise osa ühes ja samas tekstis esineva korduva vea eest arvestatakse miinuspunkte ühel korral. (4) Lingvistilise osa toimetamistekstis on kokku 12 grammatilist, näiteks ortograafia-, süntaksi-, punktuatsiooniviga, ja sisulist, näiteks valetõlge, vahelejätmine, lisamine, viga. Iga leidmata vea eest arvestatakse üks miinuspunkt. Korrektse tekstiosa valeks parandamine arvestatakse veaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. (5) Vandetõlgi eksami lingvistilise osa sooritamiseks peavad kõik lingvistilise osa tekstid olema loetud arvestatuks. (6) Vandetõlgi eksami komisjoni vastav koosseis märgib lingvistilise osa teksti kontrollimisel iga vea juurde lühikese põhjenduse. (7) Komisjon võib lugeda lingvistilise osa teksti muid vigu parandamata mittearvestatuks, kui tekstis esineb teksti sisu moonutav valetermin, termini väärkasutus, tekstiosa vahelejätmine, vabatõlge või muu teksti tähendust moonutav oluline viga.
(1) Ametisobivusvestlus viiakse läbi eesti keeles ja keeles või keeltes, milles eksamil osaleja sooritab vandetõlgi eksami. (2) Ametisobivusvestlusel hinnatakse isiku sobivust vandetõlgina tegutsemiseks, tema isiksuseomadusi, seniseid kogemusi tõlkimisel ja vandetõlgi tegevust reguleerivate õigusaktide tundmist. (3) Ametisobivusvestlusel antakse eksamil osalejale hinnang „sobiv” või „mittesobiv”.
(1) Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu kinnitab justiitsminister käskkirjaga. (2) Vandetõlgi eksami komisjon jaguneb koosseisudeks. Iga eksami keele kohta moodustatakse selles keeles lingvistilisi teadmisi hindav komisjoni koosseis. (3) Õiguse aluste testi hindamiseks moodustatakse komisjonis eraldi koosseis. (4) Vandetõlgi eksami lingvistilisi teadmisi hindavas koosseisus on vähemalt kaks vastavas keeles pädevat liiget. (5) Ametisobivusvestluse viivad läbi kaks liiget käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni koosseisust ja kaks liiget käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud komisjoni koosseisust. (6) Eksamikomisjoni liikmele, kes ei ole Justiitsministeeriumi ametnik, võib maksta komisjoni töös osalemise eest tasu.
(1) Justiitsminister võib vajadusel kohustada vandetõlki, kes on ametis olnud üle kahe aasta, osalema vandetõlgi eksami komisjoni töös. Eksamikomisjoni koosseisu liikmeks määramisel tuleb võimaluse korral eelistada kõige rohkem ametis olnud ja kõige enam ametitoiminguid teinud vandetõlki. Tasu komisjoni töös osalemise eest määratakse justiitsministri käskkirjaga. (2) Kohustusest osaleda vandetõlgi eksami komisjoni töös tuleb vandetõlgile teatada vähemalt üks kuu enne eksami toimumist.
(1) Justiitsminister nimetab vandetõlgi eksami komisjoni esimehe ja aseesimehe. (2) Vandetõlgi eksami komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl, tema puudumisel aseesimehe hääl. Hääletamistulemus protokollitakse, protokollile kirjutavad alla protokollija ja esimees, tema puudumisel aseesimees.
(1) Iga vandetõlgi eksami komisjoni koosseis valib endale esimehe. (2) Vandetõlgi eksami iga osa hindab vähemalt kaks vandetõlgi eksami komisjoni vastava koosseisu liiget. (3) Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu otsused vormistatakse protokollina, millele kirjutab alla selle koosseisu esimees. (4) Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu liikmete antud punktid liidetakse ja jagatakse hinnanud isikute arvuga.
(1) Vandetõlgi eksami sooritanud isiku nimetab justiitsminister ametisse tema avalduse alusel. (2) Ametisse nimetamata vandetõlgi eksami tulemus kehtib viis aastat.
(1) Vandetõlk peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist. (2) Vandetõlgi ametisse asumiseks loetakse ka „Riigi Teataja seaduse” § 6 lõikes 3 nimetatud toimingute tegemist.
(1) Vandetõlgi atesteerimine toimub eksami vormis. (2) Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud eksamikomisjon viib läbi vandetõlgi atesteerimise üks kord viie aasta jooksul. (3) Vandetõlgile teatakse atesteerimise toimumisest ette vähemalt kaks kuud. Kui vandetõlk vabastatakse atesteerimisest „Vandetõlgi seaduse” § 4 lõike 3 alusel, teatatakse talle sellest viivitamata.
(1) Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud eksami komisjoni koosseisule kohaldatakse käesoleva määruse § 39 lõigetes 1–4 ja 6 ning §-s 40 sätestatut. (2) Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud eksamikomisjoni töökorrale kohaldatakse käesoleva määruse §-des 41 ja 42 sätestatut.
(1) Vandetõlgiatesteerimine seisneb vandetõlgi ametioskuste kontrollimises. (2) Vandetõlgi atesteerimine koosneb kahest osast: 1) õiguse aluste test; 2) lingvistiliste teadmiste kontrollimine. (3) Õiguse aluste test ning lingvistiliste teadmiste kontrollimine viiakse läbi käesoleva määruse §-des 33 ja 35 sätestatud korras.
(1) Vandetõlgi atesteerimiseks moodustatud komisjoni otsusega loetakse atesteerimine arvestatuks või mittearvestatuks. (2) Atesteerimine on arvestatud, kui õiguse aluste test on loetud arvestatuks vastavalt käesoleva määruse §-le 34 ja kui lingvistiliste teadmiste kontrollimise osas on loetud mõlemad tekstid arvestatuks vastavalt käesoleva määruse §-le 36.
(1) Vandetõlk, kes ei soorita atesteerimist või ei ole mõjuva põhjuseta ilmunud atesteerimisele, suunatakse kordusatesteerimisele. (2) Kordusatesteerimisel ei pea vandetõlk sooritama uuesti atesteerimise seda osa, milles atesteerimine on loetud arvestatuks. (3) Kordusatesteerimisele kohaldatakse käesoleva määruse atesteerimise sätteid.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesoleva määruse § 1 lõike 1 punkt 5 ja lõige 3, § 11 lõige 3, § 29 lõike 2 punkt 4 ning § 43 lõige 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2011. a.