Redaktsioonide võrdlus

(1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. Käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 22 nimetatud kütust käsitatakse kütusena selle kasutamisel või edastamisel kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. 1 (1¹) Elektrienergia KNi kaheksa numbrit on 2716 00 00. (2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 41, 2710 12 45 või 2710 12 49. (3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 50. (4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 31 või 2710 12 70. (5) Petrooleum käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21 või 2710 19 25. (6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17. (7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17. (8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 47, 2710 19 48, 2710 20 17 või 2710 20 19. (9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2707 99 99, 2710 19 62, 2710 19 64, 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39. (10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on põlevkivist või põlevkivist ja rehvihakkest toodetud kütus. Põlevkivikütteõli KNi kaheksa numbrit on 2707 99 99, 2710 19 62, 2710 19 64, 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39. Põlevkivist ja rehvihakkest toodetud põlevkivikütteõli tootmisel võib rehvihakkest saadud õli osakaal olla kuni 30 protsenti lõpptooteks oleva põlevkivikütteõli massist. 10 (10¹) Mootorivedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris. (11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00. 11 (11¹) Maagaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav gaasilises olekus kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 21 00. 11 (11²) Mootorimaagaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 11 00 või 2711 21 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris. (12) 13 (13) 14 (14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus: 1) mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518; 2) mis on valmistatud biomassist ja mille KNi kaheksa numbrit on 3824 84 00, 3824 85 00, 3824 86 00, 3824 87 00, 3824 88 00, 3824 91 00, 3824 99 55, 3824 99 80, 3824 99 85, 3824 99 86, 3824 99 92, 3824 99 93, 3824 99 96, 3826 00 10 või 3826 00 90. Biomassina käsitatakse põllumajanduslikke tooteid, kaasa arvatud taimseid ja loomseid aineid, metsandusest saadud toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni ning tööstuse- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni; 2¹) mille KNi kaheksa numbrit on 2711 29 00, välja arvatud käesoleva lõike punktis 22 nimetatud kütus; 2²) mille tarbimine on tõendatud biometaani päritolutunnistuse kasutamisega maagaasiseaduseenergiamajanduse korralduse seaduse § 103327 mõistes; 3) mille KNi kaheksa numbrit on 2207 20 00 või 2905 11 00 ja mis ei ole sünteetilist päritolu. 4) (15) Kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatavad tahkekütused, mille KNi esimesed neli numbrit on 2701, 2702 või 2704 või mille KNi kaheksa numbrit on 2714 10 00.

(1) Gaasitarbimise intensiivsus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud perioodil ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaal protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest samal perioodil. (2) Lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete ärikasum raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiaruande 1 või 2 kohaselt, mida on suurendatud tööjõukulude, põhivara müügist saadud kahjumi ja põhivara väärtuse langusest tekkinud kulu võrra ning vähendatud põhivara müügist saadud kasumi võrra. Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tekkivaks lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmete prognoos. (3) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) ettevõtja põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine”. Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist ega elektrienergia salvestamist; 2) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal gaasitarbimise intensiivsus keskmiselt vähemalt 13 protsenti või ettevõtjal on prognoositud gaasitarbimise intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti; 3) ettevõtja vastab käesoleva seaduse § 202 lõike 3 punktides 2, 4 ja 5 sätestatule.

(1) Aktsiisist on vabastatud: 1) välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või Eestis asuvast aktsiisilaost soetatud alkohol; 1¹) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup. Käesolevas punktis sätestatud aktsiisivabastust kohaldatakse ka teiste riikide relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja nende liikmetele ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja selle liikmetele ning sõjalisele õppeasutusele, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus; 1²) liikmesriikide, välja arvatud Eesti, relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid; 2) aktsiisikaup, mille aktsiisilaopidaja on kasutanud kvaliteedi kontrollimiseks või saatnud akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse kvaliteedi kontrollimiseks või mille aktsiisilaopidaja on kasutanud tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kulunormide piires; 2¹) alkohol, mis esitatakse riiklikku alkoholiregistrisse kandmise eesmärgil akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse analüüsimiseks; 3) peremehetu alkohol, mis on maksuhalduri järelevalve all täielikult denatureeritud; 4) peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, mis hävitatakse maksuhalduri järelevalve all; 4¹) aktsiisikaup, mis on sellise isiku valduses, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, ja mis hävitatakse tolliseaduse alusel kehtestatud korras 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud inventuuriakti koostamise päevast arvates; 4²) teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja seejärel Eestisse toimetatud aktsiisikaup, mis hävitatakse maksuhalduri järelevalve all, kui selle kauba suhtes ei ole algatatud menetlust seoses maksukohustuse vähendamisega või täitmisest kõrvalehoidumisega ja kui maksuhaldurile on enne aktsiisi maksmise tähtaega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatatud soovist aktsiisikaup hävitada; 5) aktsiisikauba põhjendatud kadu; 6) alkohol ja tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse käesoleva seaduse §-des 47, 471, 57 ja 571 lubatud kogustes ja tingimustel; 7) alkohol ja tubakatoode, mille välisriigi füüsiline isik on saatnud füüsilisele isikule Eestis käesoleva seaduse §-des 48 ja 58 sätestatud koguses ja tingimustel; 8) esteraldehüüdfraktsioon ja täielikult denatureeritud alkohol; 8¹) 9) tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatav ning apteegist retsepti alusel väljastatav piiritus; 9¹) osaliselt denatureeritud alkohol, mida kasutatakse toidust erineva toote tootmiseks või tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks; 10) ravimite tootmisel ja ekstemporaalsel valmistamisel kasutatav piiritus; 11) riigi-, valla- või linnaasutuse või nende hallatava asutuse poolt selle asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks kasutatav piiritus; 12) veterinaarteenuse osutamiseks kasutatav piiritus; 13) teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö otstarbel kasutatav piiritus ; 14) sellise kosmeetikatoote, mis ei ole alkohol, tootmiseks kasutatav piiritus; 15) piiritus, mida kasutatakse sellise desinfektandi tootmiseks, mille KNi esimesed kuus numbrit on 3808 94, mis on pakendis mahuga kuni viis liitrit ja mis ei ole jaemüügi korras müüdav alkohol, tootmiseks kasutatav piiritus; 16) alkohol, mis kasutatakse äädika, mille KNi esimesed neli numbrit on 2209, tootmiseks; 17) alkoholist erineva toidu tootmisel selle koostisosana kasutatav alkohol, kui etanoolisisaldus toodetavas toidus ei ületa viit liitrit 100 kilogrammi toidu kohta või šokolaaditoote puhul 8,5 liitrit 100 kilogrammi šokolaaditoote kohta; 18) kuni 1,2-mahuprotsendise etanoolisisaldusega toidu valmistamisel selle hulka lisatava lõhna- ja maitseaine tootmiseks kasutatav alkohol. Lõhna- ja maitseaineks peetakse käesolevas seaduses toiduseaduse alusel toidus lubatud lõhna- ja maitseaineid; 18¹) alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud kaasamüüdav kaup; 19) kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud õhusõidukites hooldus- ja remonttööl; 19¹) kütus, mida laevavarustaja töötleb või ladustab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või käesoleva paragrahvi punktides 221 ja 222 nimetatud laeva varustamiseks; 20) kütus, mis toimetatakse liiduvälisest riigist Eestisse käesoleva seaduse §-s 68 lubatud koguses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel; 21) kütus, mis toimetatakse teisest liikmesriigist Eestisse käesoleva seaduse §-s 69 lubatud koguses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel; 22) kütus, mida ettevõtjana äriregistrisse kantud kütusekäitleja kasutab muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. Muul otstarbel kasutamiseks ei loeta selle kütuse võõrandamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 23 ja käesoleva seaduse § 698 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 22¹) kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit sõitvas laevas navigeerimiseks ning hooldus- ja remonttöödel; 22²) eriotstarbeline diislikütus, mida kasutatakse kalalaevas kalastamisel Eestis või mida kasutatakse nimetatud laevas regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks kalastamiseks; 23) kuni üheliitrisesse tarbijapakendisse villitud kütusesarnane toode, mis pole mõeldud kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina, ja laborisse analüüsideks toimetatav kuni üheliitrisesse pakendisse villitud kütus; 24) kütus ja elektrienergia, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides. Mineraloogilised protsessid on protsessid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao C osas 23 „Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine; 25) 26) kodumajapidamistes kütteainena kasutatavad tahkekütused; 27) kütuse tootja toodetud kütus, mida kütuse tootja kasutab enda territooriumil kütteainena või statsionaarses mootoris kütuse tootmisprotsessis; 28) 28¹) 28²) elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks; 28³) elektrienergia, mis on toodetud ärilisel eesmärgil käitatavas laevas; 284) elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides; 285) elektrienergia, mis moodustab toote omahinnast keskmiselt rohkem kui 50%; 286) maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks või veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks; 287) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 21 nimetatud biokütus; 288) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 22 nimetatud kütus; 29) alkohol ja kütus, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja f sätestatud saajale ametialaseks kasutamiseks; 30) aktsiisikaup, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 11 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud saajale. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aktsiisikaupa on õigus importida diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel. 2 (2¹) Aktsiisivabastuse kohaldamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 11, 12, 29 või 30 alusel peab aktsiisikaubaga selle veol teise liikmesriiki, läbi teise liikmesriigi või teisest liikmesriigist Eestisse olema kaasas nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 12 lõikes 3 nimetatud vabastussertifikaat. Vabastussertifikaat annab õiguse aktsiisikaupa aktsiisivabalt importida või soetada aktsiisilaost käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 11, 12, 29 ja 30 nimetatud juhul. Vabastussertifikaat ei ole nõutav käesoleva paragrahvi: 1) lõikes 2 nimetatud juhul, kui aktsiisikauba importimise koht ja sihtliikmesriik on Eesti; 2) lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud relvajõudude vee- ja õhusõidukite tankimise korral Eestis vahetult selle aktsiisilaopidaja või laevavarustaja poolt, kelle tegevuskoht ning vee- ja õhusõidukite tankimiskoht asuvad sama lennuvälja, kopteriväljaku või sadama territooriumil; 3) lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud relvajõududele kütuse võõrandamise korral Eestis vahetult Kaitseväe aktsiisilao poolt. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–12 nimetatud isiku või asutuse õigust aktsiisivaba aktsiisikauba soetamiseks kinnitab vabastussertifikaadil valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16 ja 17 nimetatud aktsiisivabastust ei kohaldata toitlustusettevõttes ega kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale alkoholile. Toitlustusettevõttes ja kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale lõhna- ja maitseainele kohaldatakse aktsiisivabastust tingimusel, et lõhna- ja maitseaine on kõrgel määral kontsentreeritud ja villitud kuni 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest lõhna- ja maitseainet saab kätte tilkhaaval. (4) 5 (5) Aktsiisivabastusena antava riigiabi korral kohaldatakse aktsiisivabastust pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist kuni loa kehtivuse lõpuni. (6) Maksuhalduril on alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa või füüsilisele isikule välisriigist saadetud kaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui: 1) alkoholi ja tubakatoodete kogus ületab käesoleva seaduse §-des 471 ja 571 sätestatud piirnorme või 2) seda võimaldab eeldada reisi eesmärk, aktsiisikauba valdaja seotus ettevõtlusega, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viis, aktsiisikaubaga seotud dokument, aktsiisikauba kogus, aktsiisikauba laad või aktsiisikauba toomise sagedus. (7) Aktsiisikaup loetakse liiduvälisest riigist soetatuks, kui reisija ei ole maksuhaldurit või Politsei- ja Piirivalveametit kirjalikult teavitanud piiri ületamisel Eestist liiduvälisesse riiki viidavast aktsiisikaubast ja selle kogusest. (8) Liiduvälisest riigist Eestisse õhusõiduki, rongi ja laevaga saabuvate reisijate puhul ei sõltu aktsiisivabastuse kohaldamine alkoholile ja tubakatoodetele piiriületuste sagedusest. (9) Liiduvälisest riigist Eestisse saabunud laeva või õhusõiduki pardal soetatud aktsiisikauba puhul kohaldatakse aktsiisivabastust käesoleva seaduse §-des 47 ja 57 sätestatud piirnormide alusel.

(1) Aktsiis laekub riigieelarvesse. (2) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Riigieelarvesse kalendrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile aktsiisi laekumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. 3 (3)

(1) Denatureeritud, sealhulgas osaliselt denatureeritud alkohol ja esteraldehüüdfraktsioon tuleb paigutada nende toimetamisel väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse tollilattu, ajutise ladustamise kohta, vabatsooni või aktsiisilattu. (2) Isikul, kes ei ole aktsiisilaopidaja, on õigus importida denatureeritud alkoholi ja esteraldehüüdfraktsiooni akrediteeritud labori poolt tema nimele imporditava kaubasaadetise kohta väljastatud analüüsiakti alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud labor kontrollib denatureeritud alkoholi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja esteraldehüüdfraktsiooni vastavust käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning vastavuse korral väljastab analüüsiakti. 3 (3¹) Denatureeritud alkoholi, sealhulgas osaliselt denatureeritud alkoholi ning esteraldehüüdfraktsiooni toimetamisel teisest liikmesriigist Eestisse esitab aktsiisilaopidajast erinev isik maksuhaldurile viivitamata pärast kauba vastuvõtmist akrediteeritud labori analüüsiakti, mis kinnitab denatureerivate ainete või käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ainete vastavust nõuetele. 3 (3²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 31 nimetatud isikud esitavad maksuhaldurile akrediteeritud labori väljastatud analüüsiakti SADHESi lisadokumentide mooduli kaudu. (4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–17 nimetatud alkoholi impordi, teisest liikmesriigist vastuvõtmise või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse, samuti õiguse aktsiisivaba lõhna- ja maitseaine kasutamiseks alkoholist erineva toidu tootmisel toidu hulka lisamiseks annab alkoholi aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Aktsiisivabastuse kohaldamisel ei ole aktsiisivabastuse luba nõutav, kui lõhna- ja maitseaine on kõrgel määral kontsentreeritud ning villitud kuni 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest lõhna- ja maitseainet saab kätte tilkhaaval. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse luba võib taotleda: 1) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev perearst, üldarstiabiperearstiabi osutav äriühing ning kiirabi, eriarstiabi või õendusabi iseseisva osutamise tegevusluba omav isik; 2) hoolekandeasutus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes; 3) isik, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel; 4) isik, kellel on ravimite jaemüügi tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel; 5) riigi-, valla- või linnaasutus või nende hallatav asutus, kes kasutab piiritust vastava asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks; 6) isik, kes toodab desinfektante; 7) isik ja asutus, kellele on antud veterinaartegevuse õigus veterinaarseaduse alusel; 8) juriidiline isik või asutus, kes onvastab teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse mõistes§ 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 9) gümnaasium, kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool, kes on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi; 10) isik, kes toodab kosmeetikatooteid; 11) isik, kes on tunnustatud toiduseaduse mõistes käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16 ja 17 nimetatud toodete käitlemiseks; 12) 13) 14) isik, kes kasutab osaliselt denatureeritud alkoholi toidust erineva toote tootmiseks või tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikutele ja asutustele võib aktsiisivaba alkoholi lubatud normi piires võõrandada Eestis ainult aktsiisilaopidaja. Isik, kellele on antud ravimite jaemüügi tegevusluba ravimiseaduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud isikutele ja asutustele võõrandada piiritust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel, kui aktsiisivaba piirituse kogus ei ületa ühe isiku või asutuse kohta 20 liitrit 12 kalendrikuu kohta. (7) Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(1) Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised: 1) kirjalik taotlus, milles on märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning alkoholi kasutamise eesmärk; 2) andmed alkoholi vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus; 3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud alkoholi koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta; 4) alkoholi arvepidamise eeskiri; 5) alkoholi kao piirnormid; 6) kirjalik kinnitus vastavuse kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõike16 lõikes 1 punktides 5–7 sätestatule käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 8 nimetatud juriidilise isiku või asutuse puhul. (2) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda täiendavaid andmeid alkoholi eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist. (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama alkoholi arvepidamise eeskirja ja alkoholi kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

(1) Alkoholi aktsiisivabastuse luba antakse, kui: 1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust; 2) käesoleva seaduse §-s 52 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud; 3) alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlejal on seaduse alusel õigus tegutseda käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud tegevusalal ja eesmärgil; 4) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga; 5) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 3, 4, 6, 10, 11 või 14 nimetatud isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis; 5¹) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 8 nimetatud juriidiline isik või asutus vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 316 lõikes 1 nimetatud nõuetele ning on esitanud käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punktis 6 nimetatud kinnituse. 6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud. (2) Kui käesolevas seaduses ei ole selgelt määratletud aktsiisivabastuse kohaldamine käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toidu tootmiseks kasutatavale alkoholile, otsustab alkoholi aktsiisivabastuse loa väljastamise maksuhaldur, võttes arvesse haldusressursi optimaalse kasutamise põhimõtet aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärase kasutamise üle järelevalve teostamisel. (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui aktsiisivabastuse loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kalendrikuu jooksul on Maksu- ja Tolliamet tunnistanud kehtetuks isiku aktsiisivabastuse loa käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel või kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on toime pannud vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 1531–1552 sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 2000 euro, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–3762, 3891–391 ja 393 sätestatud süütegudest. (4) Alkoholi aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus tehakse 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates. (5) Alkoholi aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(1) Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 96123,3050 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. 1 (1¹) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 160209,5095 eurot 1000 sigareti kohta. (2) Sigari ja sigarillo aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigari või sigarillo kohta ja nimetatud toote maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 151 eurot ja proportsionaalne määr 10 protsenti sigari või sigarillo maksimaalsest jaehinnast. Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 211268,40 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta. (3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 107138,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta. (4) 5 (5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,225 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. (6) Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sama, mis suitsetamistubaka aktsiisimäär. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata alternatiivse tubakatoote aktsiisimäär on 0eurodes sama,2 eurot toote ühe grammi kohta kui on tubakavedeliku aktsiisimäär, kuid aktsiisimäära ühik on milliliitri asemel üks gramm.

(1) Maksumärgid tellib Maksu- ja Tolliametilt maksumärkide andmekogu kaudu tubakatoodete importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui ta vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele: 1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, importijal on tubakatoote impordi alane märge majandustegevuse registris või isik on registreeritud sertifitseeritud kaubasaajaks maksuhalduri infosüsteemis; 2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga; 3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud; 4) isikul on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud tagatis; 5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha. 6) (2) Maksu- ja Tolliametil on õigus keelduda maksumärkide väljastamisest, kui maksumärkide tellija esitatud tagatis ei kindlusta aktsiisi maksmist. (3) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide, sigarite või sigarillode maksimaalse jaehinna. Sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind teatatakse: 1) 0,10 euro täpsusega, kui hind on kuni kümme eurot; 2) ühe euro täpsusega, kui hind on üle kümne euro kuni 100 eurot; 3) kümne euro täpsusega, kui hind on üle 100 euro. 3 (3¹) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide maksimaalse jaehinna 0,05 euro täpsusega. (4) Aktsiisi tagasi taotleja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 453 või § 455 lõikes 2 nimetatud juhul, või maksumärkide tellija hüvitab maksuhaldurile nende maksumärkide trükkimise kulud, mille vastuvõtmisest on keeldutud, mis tagastatakse maksuhaldurile või millelt makstakse aktsiis tagasi. Maksumärkide tellija ei hüvita maksuhalduri väljastatud defektsete maksumärkide trükkimise kulusid, kui ta tagastab defektsed maksumärgid maksuhaldurile, ning nende vastu võtmata jäetud või tagastatud maksumärkide trükkimise kulusid, mida on võimalik maksuhalduri otsusel väljastada teisele tellijale. (5) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates.

(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 563591 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta. (2) Pliibensiini aktsiisimäär on 563591 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta. (3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 563591 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta. (4) Petrooleumi aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri petrooleumi kohta. (5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 10779,7191 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta. 5 (5¹) Mootorivedelgaasi aktsiisimäär on 193 eurot 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta. (6) Diislikütuse aktsiisimäär on 493428 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta. (7) Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 13321 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta. 7 (7¹) Kerge kütteõli aktsiisimäär on 493428 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta. (8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 559490 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta. 8 (8¹) Raske kütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m3 kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm2/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta. (9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 548481 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta. 9 (9¹) Põlevkivikütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m3 kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm2/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 57 eurot 1000 kilogrammi kohta. (10) Maagaasi aktsiisimäär on 7956,1442 eurot 1000 m3 maagaasi kohta. 10 (10¹) Mootorimaagaasi aktsiisimäär on 4743,3266 eurot 1000 m3 mootorimaagaasi kohta. 10 (10²) Veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiisimäär on 6660,90 eurot 1000 kilogrammi nimetatud kütuse kohta. 10 (10³) Maagaasi soodusaktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale on 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta. (104) Maagaasi soodusaktsiisimäära puhul rakendatakse riigiabiga seonduvalt käesoleva paragrahvi lõikes 122 sätestatut. (11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 0,93 eurot kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. 11 (11¹) Põlevkivi aktsiisimäär on 0,93 eurot põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. (12) Elektrienergia aktsiisimäär on 42,471 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. 12 (12¹) Elektrienergia aktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale on 0,5 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta (edaspidi elektrienergia soodusaktsiisimäär). 12 (12²) Elektrienergia soodusaktsiisimäär on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 44 tähenduses ning selle andmisel järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Riigiabiga seotud andmed on avalik teave. Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumKliimaministeerium esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed elektrointensiivsele ettevõtjale antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. (13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 563591 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote kohta. (14) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15, aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri kütuse kohta. (15) 16 (16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 493428 eurot 1000 liitri kütuse kohta. (17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta. (18) Kütuse, sealhulgas kütusesarnase toote, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud toote, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00, samuti vedela põlevaine ja biokütuse aktsiisimäär on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli. (19) Kui biokütus on lisatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kütusele, siis selles kütuses sisalduv biokütuse osa vabastatakse aktsiisist kuni käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõpuni. (20) Tarbimisse lubatud eriotstarbelise diislikütuse, millest on erimärgistusaine eemaldatud, aktsiisimäär on võrdsustatud diislikütuse aktsiisimääraga. (21) Aktsiisisumma arvutatakse temperatuuril 15 °C oleva kütuse kohta. Maagaasi ja mootorimaagaasi aktsiisisumma arvutatakse maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 ºC. Maagaasi edastamisel kodutarbijale võib maagaasi aktsiisisumma arvutada maagaasi koguselt kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet. (22) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 51, 52 ja 55 ning § 66 lõikes 20 nimetatud juhtudel võib aktsiisisumma arvutada kütuse koguselt liitrites ilma mahtu temperatuurile 15 ºC arvutamata juhul, kui selleks arvutuseks puuduvad vajalikud alusandmed.

(1) Tarbimisse lubatud aktsiisikaupaKäesoleva seaduse § 28 lõikes 41 sätestatud müügipiirangut ei kohaldata nende sigarite ja sigarillode puhul, mis lähetati enne 2023millelt makstav aktsiisisumma ei suurene minimaalselt makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena. aasta 13. veebruari teisest liikmesriigist Eestisse või Eestist teise liikmesriiki, on lubatud vastu võtta vastavalt lähetamise ajal kehtinud protseduuridele kuni 2023. aasta 31. detsembrini. (2) Nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 21Käibemaksumäära tõusu korral on lubatud võõrandada või pakkuda müügiks sigarette, sigareid ja sigarillosid maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga käibemaksumäära tõusust tuleneva summa võrra kuni kuus kalendrikuud käibemaksumäära tõusust, kuid mitte kauem käesoleva seaduse § 28 lõikes 541 nimetatud teateid võib koostada muul viisil kui arvutipõhist süsteemi kasutades kuni 2024müügipiirangu perioodist selle kohaldamisel. aasta 13Müügipiirangu kohaldamisel on lubatud maksimaalset jaehinda ületada vaid nende toodete puhul, millele kinnitatud maksumärk kehtis vahetult enne müügipiirangu rakendamist. veebruarini.