Määrus kehtestab: 1) nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile; 2) riikliku õppekava; 3) mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ning kehtetuks tunnistamise korra.
(1) Mootorsõidukijuhi õpetaja (edaspidi õpetaja) on käesoleva määruse mõistes: 1) liiklusteooria- ja sõiduõpetaja; 2) sõiduõpetaja. (2) Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja, kelle tervislik seisund ei võimalda enam juhtida õpetatava kategooria mootorsõidukit, kuid kellel on nimetatud mootorsõiduki juhtimise õigus ja kogemus olnud vähemalt kolm aastat, võib jätkata selle kategooria mootorsõidukijuhtide õpetamist liiklusteooria õpetajana. Nimetatud õpetajale ei kehti § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4, § 5 punktis 22 ning § 14 punktides 6 ja 7 kehtestatud nõuded.
(1) Õpetaja peab: 1) olema läbinud käesolevas määruses toodud kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku koolituse ja omama kehtivat Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) poolt väljastatud õpetaja tunnistust; 2) täiendama oma teadmisi, et tagada ametialane areng; 3) omama õpetatava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kehtivat juhiluba; 4) olema läbinud liiklusmeditsiini komisjoni ja omama nimetatud komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat; 5) valdama kõrgtasemel keelt, milles õppetöö toimub. Eesti keele puhul C1- või sellel vastaval tasemel; 6) omama vähemalt kolm aastat õpetatava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, piiratud juhtimisõigust arvestamata. (2) Sõiduõpetaja peab omama vähemalt keskharidust. Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja peab omama vähemalt kõrgharidust. (3) Libedasõidu riskivältimise õpet läbi viiv õpetaja peab omama kehtivat liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistust, olema läbinud 6. peatüki kohase koolituse vastava mootorsõiduki kategooria osas ja omama sellekohast tunnistust. (4) Õpetaja teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi õpetamisel peavad vastama õpetajale esitatavatele pädevusnõuetele.
(1) Riiklik õppekava (edaspidi õppekava) määrab õpetajate ettevalmistamiseks vajaliku õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse, täienduskoolituse ja libedasõidu riskivältimise koolituse korralduse, õppeained ja nende mahud, nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks ning pädevusnõuded õpetajate teadmistele ja oskustele. (2) Üldkursuse, erikursuse ja libedasõidu riskivältimise koolituse õppekava on toodud lisas 1.
(1) Nõuded õpetaja üld- ja eripädevusele on aluseks õpetaja koolitamisel ning tema teadmiste ja oskuste hindamisel. (2) Õpetaja peab: 1) tundma kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise meetodeid ja oskama neid õpetajatöös rakendada; 2) oskama koostada koolituse läbiviimiseks tööplaani lähtuvalt riiklikust õppekavast, valmistada ette tunnimaterjale, näitmaterjale, kavandada õppetundi, arvestades õpilase võimeid, isikuomadusi ja õppeedukust; 3) oskama õpetada õpilast sõidukijuhina oma tegevust ette kavandama ja sõiduks ette valmistama; 4) olema õpetamise protsessis rahulik ja tasakaalukas; 5) oskama selgelt ja veenvalt õpilastele edasi anda vajalikke teadmisi ja oskusi; 6) oskama veenda õpilasi iseseisva õppimise vajalikkuses ja nõuda kodutööde õigeaegset ning jätkuvat tegemist; 7) oskama sõiduõpetamise ajal anda õpilasele aegsasti, lühidalt ja selgelt korraldusi sõidukiiruse valikul, -suuna muutmisel, tähelepanu ja vaate suunamisel, sõiduki pidurdamisel ja peatamisel; 8) oskama õpilases kujundada enesehinnangut; 9) oskama õpetada liiklejate vastastikuse mõju tunnetamist; 10) tundma liiklusreegleid, oskama selgitada õpilastele liiklusreeglite olemust ja tingimusteta järgimise vajadust ning kujundada kaitsliku sõiduviisi harjumust; 11) oskama analüüsida liiklusolukordi ja selgitada õpilastele liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivaid ohte ning õpetada neid ohte ette nägema ja praktikas ennetama; 12) teadma liiklusohutusalast olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste toimumise põhjuseid; 13) oskama tagada teooria ja praktika seost, arvestada õpilaste individuaalsust sõiduõpetamisel; 14) oskama kujundada õpilaste tähelepanelikkust vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi ja eriti lapse, vanuri ning puudega inimese) suhtes; 15) teadma ja oskama selgitada juhi psühhofüsioloogiliste omaduste ja tervisliku seisundi mõju liiklusohutusele; 16) oskama õpetada tegutsemist liiklusõnnetuse korral; 17) oskama õpetada tegutsemist ohuolukorras; 18) tundma liiklusalaseid õigusakte ja oskama neid ja nende järgimise vajadust õpilastele selgitada; 19) oskama õpetada õpilasi kasutama teedekaarte; 20) oskama selgitada keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust; 21) oskama selgitada ja õpetada säästlikku sõidustiili; 22) oskama läbida ja ise läbi viia vastava kategooria sõidukjuhi õppesõidu harjutusi; 23) tundma sõiduki ehitust ja tööpõhimõtteid.
(1) A-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) mootorrataste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid mootorratta tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) mootorrattajuhi riietusele esitatavaid nõudeid; 4) ohutu kukkumise võtteid; 5) juhtimisvõtteid libedal kui ka pehmel pinnasel sõitmisel; 6) nõudeid kaassõitja käitumisele; 7) mootorratturi poolt teistele liiklejatele käega antavaid märguandeid. (2) B- ja BE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) B-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid auto ja haagise tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) haagiste külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist. (3) C- ja CE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) C-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid auto massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta; 3) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju auto või autorongi sõiduomadustele; 4) auto ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 5) auto teelpüsivust arvestades tuule mõju; 6) nõudeid auto tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 7) täis- ja poolhaagise veduki külge- ja lahtihaakimist; 8) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist; 9) manööverdamisel auto ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte; 10) autorongiga ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte; 11) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta; 12) nõudeid veoste saatedokumentide vormistamisel. (4) D- ja DE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) busside ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtted ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine ja sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, pagasi paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) bussi ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest ja teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 3) bussi teelpüsivust seoses tuule mõjuga; 4) nõudeid bussi tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 5) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning õiget kasutamist; 6) sõitjate veol sobivaid juhtimisvõtteid; 7) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta; 8) sõitjate veoga seonduvate õigusaktide nõudeid; 9) sõitjate peale- ja mahamineku korda; 10) turvameetmete rakendamist sõitjate veol; 11) nõudeid juhile sõitjatega suhtlemisel. (5) R- ja T-kategooria traktori ja liikurmasina (edaspidi masin) puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) õpetatava kategooria masina, masinrongi ja nende agregaatide sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid masina tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) agregaatide külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist; 4) agregaatidega sõidu- ja tööohutust; 5) aeglasest sõidust tingitud ohtusid; 6) aeglase sõiduki tähistamist; 7) nõudeid masina massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta; 8) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju liiklusohutusele; 9) masina ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 10) täishaagise nõuetekohast veduki külge ja lahti haakimist; 11) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist; 12) manööverdamisel masina ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte; 13) ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte.
(1) 2 (2) Õpetajakoolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate liiklusteooria- ja sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus. (3) Õpetajakoolituse peavad läbima isikud, kes soovivad omandada liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kvalifikatsiooni.
(1) Õpetajakoolitusel osalejal peab olema: 1) sõiduõpetaja kvalifikatsiooni saamiseks vähemalt keskharidus või sellele tasemelt vastav kvalifikatsioon; 2) liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kvalifikatsiooni saamiseks kõrgharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus; 3) vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. (2) Õpetajakoolitusel õpinguid alustav isik peab õpetajat ettevalmistavale koolitusasutusele (edaspidi koolitaja) esitama: 1) kirjaliku avalduse; 2) passi või muu isikut tõendava dokumendi; 3) haridust tõendava dokumendi; 4) selle mootorsõiduki kategooria juhiloa, mille juhtide õpetamiseks kvalifikatsiooni taotletakse; 5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.
(1) Õpetajakoolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohast koolitusluba omav kõrgkool. (2) Õpetajakoolitus koosneb: 1) üldkursusest; 2) taotletava kategooria mootorsõidukijuhi (A-, B- ja BE-, C- ja CE-, D- ja DE-, R- ja T-kategooria) õpetamise erikursusest; 3) iseseisvast tööst; 4) teooriaõppe ja sõiduõppe praktikast autokooli juures. (3) Üldkursus koosneb teooriaõppest. (4) Erikursus koosneb teooriaõppest ja sõiduõppest. (5) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit. (6) Erikursuse sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit. (7) Üld- ja erikursuse vähimad õppemahud auditoorse õppena ja sõiduõppena on toodud lisa 2 tabelites 1 ja 2. (8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab õppija auditoorse töö maht olema vähemalt 20% vastava õppeaine mahust. (9) Teooriaõppe ja sõiduõppe praktika maht on 8 ainepunkti. Praktika viiakse läbi autokoolis õpetaja juhendamisel. Praktika lõppedes koostab õppija praktika aruande, mille kinnitab juhendaja praktika eduka läbimise korral. (10) Õppija, kes taotleb mitme kategooria mootorsõidukijuhi õpetamise õigust, peab läbima üldkursuse ja kõigi taotletavate kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise erikursused. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada erikursusel kattuvate õppeainete vähimaid mahte. (11) 12 (12) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes õppeainetes õppija eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi. (13) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppija, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta (14) Koolitusel osalejale antakse õppetöö käigus võimalus täiendavateks konsultatsioonideks või harjutusteks või kooliväliseks enesetäiendamiseks. (15) Õpetaja, kes taotleb lisaks olemasolevale täiendava mootorsõiduki kategooria õpetamise õigust, peab läbima vastava kategooria erikursuse lisa 2 tabelis 2 kehtestatud mahtudes.
(1) Sõiduõpetaja väljaõpe toimub tööalase koolituse korras õpetajakoolituse õppekava alusel. (2) Sõiduõpetaja koolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus. (3) Sõiduõpetaja koolituse peavad läbima isikud, kes soovivad omandada sõiduõpetaja kvalifikatsiooni.
(1) Sõiduõpetaja koolitusel osalejal peab olema: 1) keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus; 2) vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. (2) Sõiduõpetaja koolitusel õpinguid alustav isik peab koolitajale esitama § 8 lõikes 2 nimetatud dokumendid.
(1) Sõiduõpetaja koolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus. (2) Sõiduõpetaja koolituse õppekavale, -mahtudele ja õppetöö korraldusele laienevad õpetajakoolitust reguleerivad sätted.
(1) Täienduskoolituse eesmärgiks on kindlustada kvalifikatsiooninõuetega kehtestatud õpetaja ametialane areng. (2) Täienduskoolitus tuleb läbida: 1) enne ARK-i poolt välja antud õpetajatunnistuse kehtivusaja lõppemist; 2) 3) isikul, kelle õpetajakoolitusest või sõiduõpetaja koolitusest või viimasest täienduskoolitusest on möödunud rohkem kui 5 aastat. 3 (3)
Täienduskoolitusel osalejal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta peab koolitajale esitama: 1) kirjaliku avalduse; 2) passi või muu isikut tõendava dokumendi; 3) õpetaja töö staaži tõendava dokumendi; 4) haridust tõendava dokumendi; 5) ARK-i poolt väljastatud õpetaja tunnistuse; 6) vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa; 7) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.
(1) Täienduskoolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus. (2) Täienduskoolituse maht on 4 ainepunkti. (3) Täienduskoolitus koosneb määruse lisas 2 nimetatud valdkondi käsitlevatest loengutest, loenguseeriatest ja sõidupraktikast. (4) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada määruse lisas 2 kehtestatud teemadele vastavat õpet, millest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mida ei ole eelneva õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse või täienduskoolituse mahus arvesse võetud. (5) Pärast kehtestatud mahus täienduskoolituse läbimist, väljastab koolitusasutus õpetajale tunnistuse, mis on aluseks ARK-s õpetaja tunnistuse taotlemisel.
(1) Libedasõidu riskivältimise koolitusega antakse õpetajale teadmised, mis võimaldavad läbi viia õppekava kohast libedasõidu riskivältimise õpet. (2) Õpetaja, kes viib läbi mootorsõidukijuhtide libedasõidu riskivältimise õpet, peab läbima käesoleva peatüki kohase koolituse. (3) Koolitaja ja koolitusel osaleja vahelised suhted reguleeritakse koolituslepingus. (4) Libedasõidu riskivältimise koolituse läbiviimisel tuleb arvestada § 9 lõikes 14 sätestatuga.
(1) Libedasõidu riskivältimise koolitusel osaleja peab omama vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust. (2) Libedasõidu riskivältimise koolitusel osaleja peab koolitajale esitama: 1) kirjaliku avalduse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa.
(1) Libedasõidu riskivältimise koolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus. (2) Libedasõidu riskivältimise koolitus koosneb: 1) teooriaõppest; 2) vastava kategooria mootorsõiduki sõiduõppest; 3) iseseisvast tööst. (3) Teooriaõppe maht peab olema vähemalt 30 õppetundi, õppetunni kestusega 45 minutit. (4) Sõiduõppe maht peab olema vähemalt 20 õppesõidukorda, õppesõidukorra kestusega 25 minutit. (5) Teooria- ja sõiduõppe peab õppija läbima õpilase ja õpetaja rollis vastavalt kehtestatud mahtudele. (6) Õppemahud teooriaõppena ja sõiduõppena on kehtestatud lisa 2 tabelis 3. (7) Õppetöös osaleja, kes taotleb mitme kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust, peab läbima kõigi nende kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise sõiduõppe. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada teooriaõppes kattuvate õppeainete vähimaid mahte. (8) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes õppeainetes õppetöös osaleja eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi. (9) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppetöös osaleja, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta.
(1) Kõikides õppeainetes tuleb õppijal sooritada arvestus, mis peab andma ülevaate õppija poolt aine omandamise tasemest ja valmisolekust oma teadmiste edastamiseks. (2) Sõiduõppes hinnatakse eraldi õppesõidukorra didaktilist ja organisatsioonilist külge.
(1) Õppija lubatakse lõputööle pärast arvestuse sooritamist kõikides õppeainetes ja teooriaõppe praktika ning sõiduõppe praktika edukat läbimist. Koolitus lõpeb lõputöö kaitsmisega koolitust läbi viiva õppeasutuse komisjoni ees. (2) Õppeasutuse komisjon on vähemalt kolmeliikmeline ja selle koosseisu määrab õppeasutuse juhataja. (3) 4 (4) Lõputöö edukalt kaitsnud või lõpueksami edukalt sooritanud ja määrusega kehtestatud tingimustele vastavale isikule antakse õppeasutuse tunnistus, mis tõendab, et ta on määruses toodud nõuete kohaselt edukalt läbinud vastava mootorsõiduki kategooria õpetaja koolituse ja on omandanud õpetajale kehtestatud pädevuse. (5) Koolitusasutus peab esitama ARK-le mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse lõpetanute nimekirja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava koolituse lõppemist.
(1) Õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlejal tuleb esitada ARK-le: 1) allkirjastatud avaldus; 2) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument; 3) 4) pädeva koolitusasutuse tunnistus määrusele vastava õpetaja koolituskursuse lõpetamise kohta või koolitusasutuse tunnistus täienduskoolituse läbimise kohta; 5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõend, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat; 6) kaks identset värvifotot suurusega 35 x 45 mm; 7) 8) haridust tõendav dokument. (2) ARK annab tunnistuse taotlejale lisas 3 toodud tunnistuse, kui isik vastab «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 1 kehtestatud nõuetele, on läbinud ettenähtud koolituse ja esitab ARK-le lõikes 1 toodud dokumendid. (3) Kui tunnistuse taotleja taotleb ainult sõiduõpetamise õigust, siis teeb ARK õpetaja tunnistusele märke: « Sõiduõpetaja ». (4) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistusele teeb ARK märke: «Liiklusteooria õpetaja, sõiduõpetaja kvalifikatsioon peatatud». (5) 6 (6) ARK annab kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud tunnistuse asemele tunnistuse duplikaadi, kui tunnistuse taotleja vastab käesolevas paragrahvis toodud nõuetele. (7) ARK annab kehtivusaja ületanud või § 24 lõike 1 punkti 2 alusel kehtetuks tunnistatud tunnistuse asemele uue tunnistuse, kui tunnistuse taotleja vastab õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (8) ARK annab tunnistuse või teatab tunnistuse taotleja mittevastavusest nõuetele 20 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud materjalide esitamise päevast.
(1) ARK tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui: 1) tunnistus on alusetult välja antud; 2) õpetajat on karistatud «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste eest; 3) tunnistus või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud; 4) tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks; 5) tunnistuse omanik on surnud; 6) väljastatakse uus tunnistus. (2) ARK teatab haldusaktina vormistatud tunnistuse kehtetuks tunnistamisest asjaomasele isikule tähitud kirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 toodud juhtudel. (3) Kui ARK tunnistab tunnistuse kehtetuks, peatub õpetaja koolitamise õigus ARK-i otsuse õpetajale teatavaks tegemise päevast või kui see on kohale toimetatud ARK-le esitatud õpetaja elu- või asukoha aadressil või kui see on õpetajale postiasutuses allkirja vastu üle antud.
ARK peab tunnistustega seotud toimingute arvestust ja jooksvat kontrolli tunnistust omavate isikute poolt «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste esinemise kohta.
Tunnistuse taotleja või selle omanik võib tunnistuse andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitada vaide ARK-le või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või kaebuse halduskohtusse vastavalt «Halduskohtumenetluse seadustikule»
(1) Trollijuhi õpetaja koolitus ning koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine toimub käesoleva määrusega sätestatud tingimustel. (2) Trollijuhi õpetaja koolitajal on õigus muuta erikursuse õppemahte vastavalt trolliliikluse spetsiifikale.
(1) Õpetajad, kes ei ole läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» kohast ja nimetatud määruse §-is 8 toodud mahus õpetaja koolituskursust ja kes enne käesoleva määruse jõustumist on töötanud liiklusteooria või sõiduõpetajana olenemata temale omistatud kvalifikatsioonist, peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud täienduskoolituse enne õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlemist ARK-st. (2) Õpetajad, kes on läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 kohase ja nimetatud määruse §-is 8 toodud mahus õpetaja koolituskursuse, peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud täienduskoolituse enne 5 aasta möödumist nimetatud koolituse lõpetamisest. (3) 4 (4) Õpetaja, kes enne määruse jõustumist on töötanud liiklusteooria- ja sõiduõpetajana, peab omama vähemalt keskharidust. (5) Täienduskoolitusel osaleja, kes omab teooria- või sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendavat tunnistust, võib koolitajale esitada § 14 punktis 5 nimetatud õpetaja tunnistuse asemel teooria- või sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendava tunnistuse.
Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määrus nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri». Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri»lisa 1 RIIKLIKU ÕPPEKAVA ÕPPEAINETE AINEKAVAD