Volikogu töökord (edaspidi “töökord”) on õigusakt, mille eesmärgiks on volikogu töökorralduse täpsem reguleerimine.
Volikogu lähtub oma tegevuses seadustest ja käesolevast korrast, arvestades Paikuse valla ja selle elanike, aga eelkõige valla kui terviku huvidega.
(1) Volikogu töö vorm on istung.2(2)Volikogu eestseisuse ja komisjonide töö vorm on koosolek.
(1) Volikogu töökeel on eesti keel.2(2)Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
(1) Volikogu istungid on avalikud.2(2)Üksnes juhtudel, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, kuulutab volikogu oma istungi või selle osa kinniseks.
(1) Volikogu tehnilise teenindamise, sealhulgas istungite protokollimise, tagab Paikuse Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kantselei.2(2)Kulutused hüvitab volikogu oma eelarvest.
(1) Volikogusse saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul, teabenõuetele viie tööpäeva jooksul.2(2)Vastamise korraldab volikogu esimees.
(1) Volikogu liikmel on õigus osaleda iga asja arutelus sõnavõtu, repliigi või küsimustega, välja arvatud reglemendi paragrahvis9 nimetatud juhtudel.2(2)Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu eestseisusele, esimehele, komisjonidele, samuti valitsusele või valitsuse liikmele arupärimisi.3(3)Volikogu liige võib olla valitud või kinnitatud volikogu mis tahes tööorganisse.4(4)Volikogu liikmel on õigus saada vallaametnikelt volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.5(5)Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.2(2)Lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis.3(3)Päevakorrapunkti arutamisest mitteosavõttev volikogu liige võib jääda ruumi, kus arutelu toimub.4(4)Lõikes 1 käsitletud juhul on küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem.
(1) Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;33) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;33¹) saadab volikogu liikmeid teenistuslähetusse;33²) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) võtab jutulesoovijaid vastu perioodiliselt üks kord nädalas; 2013-05-0213:45:04Veaparandus - Tervikteksti koostamisel oli punkt 4 läinud punkti 3 prim 2 sisse. Alus: Riigi Teataja seadus § 10 lg 455) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Vastuvõtu aja määrab volikogu esimees ning see avalikustatakse valla infolehes ja selleks sobivas kohas vallamajas.
Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul kõigis tema õigustes ja kohustustes.
(1) Volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees on volikogu eestseisus.2(2)Eestseisust juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.3(3)Eestseisuse otsused ei pea olema protokollitud ega kirjalikult vormistatud. Asja suhtes põhjendatud huvi omava isiku kirjalikul nõudmisel peab eestseisus talle ühe kuu jooksul arvates kirjaliku nõudmise saamisest kirjalikult vastama.4(4)Eestseisus:11) võib määrata juhtiva komisjoni konkreetse päevakorrapunkti või mõne eelnõu ettevalmistamiseks;22) võib erandjuhtudel lubada eelnõu mitteesitamist enne volikogu kutsete väljastamist;33) võib õigusakti vastuvõtmist eeldava päevakorrapunkti puhul erandjuhtudel lubada eelnõu mitteesitamist istungile;44) võib teha ettepanekuid istungi päevakorra muutmiseks;55) võib määrata kaasettekandja istungi päevakorrapunkti ettekandmiseks;66) otsustab, kas volikogu liikme suuline nõue istungi protokolli paranduste tegemiseks on põhjendatud;77) moodustab vajadusel redaktsioonikomisjoni.5(5)Eestseisus koguneb oma ülesannete täitmisele vastavalt vajadusele ja vähemalt ühe eestseisuse liikme nõudmisel.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.2(2)Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks.3(3)Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni, tema tegevuse lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni või volikogu koosseisu volituste lõppemiseni.4(4)Revisjonikomisjon ning eelarve- ja arengukomisjon on alatised komisjonid, mille moodustamine on volikogu igale koosseisule kohustuslik.
(1) Komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel.2(2)Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teiste komisjonide ja muude töögruppide koosseisu võib kuuluda ka muid isikuid.3(3)Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte.
Komisjoni tegevusvaldkond määratakse volikogu otsusega. Valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevad eelnõud arutatakse läbi kõigis volikogu komisjonides.
(1) Komisjoni esimees, juhtides komisjoni tööd:11) kutsub kokku komisjoni koosolekud;22) tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise;33) jaotab ülesandeid komisjoni liikmete vahel, varustab komisjoni liikmeid dokumentide ja muu materjaliga;44) juhatab komisjoni koosolekuid;55) korraldab komisjoni koostööd volikogu ja vallavalitsusega;66) esindab komisjoni suhetes ametnike, asutuste, ühingute ja teiste isikutega;77) korraldab komisjoni otsuste täitmist.2(2)Komisjoni aseesimees abistab esimeest komisjoni töö korraldamisel ja täidab esimehe kohustusi tema äraolekul.
(1) Komisjon töötab tööplaani alusel ja vastavalt vajadusele.2(2)Komisjoni koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul.3(3)Komisjon on kohustatud talle laekuvad eelnõud läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt kahe nädala jooksul ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul nende dokumentide saamisest arvates.4(4)Komisjoni liikmel on õigus saada valitsuselt ja vallaametnikelt komisjoni tööks vajalikke andmeid.5(5)Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, valitsuse liikmed ja vallasekretär. Teiste isikute lubamise ja kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.6(6)Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed.7(7)Kui vähemalt üks komisjoni liige nõuab, otsustatakse hääletamise teel.8(8)Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest komisjoni liikmetest.9(9)Koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.10(10)Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.11(11)Koosoleku protokoll edastatakse volikogu esimehele.12(12)Komisjoni liikmel on õigus kolme päeva jooksul koosolekust arvates edastada komisjoni esimehe kaudu volikogu esimehele oma eriarvamus. Eriarvamust hoitakse protokolli juures ja säilitatakse protokolliga samas korras.
(1) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni protokolli või muu kirjaliku dokumendi alusel istungi juhataja. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik.2(2)Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud.3(3)Komisjoni koosolekute protokollide, kirjavahetuse ja muude dokumentide säilitamise ja protokollide avalikustamise tagab vallavalitsuse kantselei.4(4)Protokollid avalikustatakse hiljemalt 10. päeval pärast koosolekut väljapanekuga vallavalitsuse kantseleis.
(1) Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate riigi õigusaktidega, normtehniliselt ja keeleliselt korrektne.2(2)Eelnõul peab olema märgitud autori ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja allkiri.3(3)Mittenõuetekohase eelnõu võib volikogu esimees autorile koos põhjendusega tagastada kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates.4(4)Eelnõu, millel puuduvad autori andmed, võib lugeda mitteesitatuks.
(1) Eelnõu komisjonides läbivaatamise vajaduse enne istungile esitamist otsustab eestseisus.2(2)Vajadusel moodustab eestseisus eelnõu läbivaatamiseks redaktsioonikomisjoni, millest enamuse moodustavad volikogu liikmed ja mille koosseisu kuulub vallasekretär.3(3)Komisjoni suunatud eelnõu peab komisjon koos arvamusega eestseisusele tagastama kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates.4(4)Kui komisjon selle aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu autoril õigus nõuda eelnõu lülitamiseks volikogu istungi päevakorda.
(1) Eelnõu, mida ei esita vallavalitsus, tuleb hiljemalt viis nädalat enne istungit esitada vallavalitsusele seisukohavõtuks.2(2)Vallavalitsus peab lõikes 1 nimetatud eelnõu suhtes seisukoha võtma ühe kuu jooksul eelnõu saamisest arvates.3(3)Juhul, kui eestseisus otsustab lõikes 1 nimetatud eelnõu vallavalitsuse seisukohta ootamata või arvestamata istungi päevakorda võtta, ei vastuta vallavalitsus selle õigusakti täitmisest tulenevate tagajärgede eest.
(1) Kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu.2(2)Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise või muutmise käigus.
(1) Volikogu töötab tööplaani alusel.2(2)Tööplaanis on näidatud aasta jooksul istungitel arutusele võetavad tähtsamad asjad. Järgmise aasta tööplaan kinnitatakse ühel IVkvartali istungitest.3(3)Volikogu uus koosseis kasutab kas eelmise tööplaani, tehes selles soovi korral muudatusi, või koostab uue.
(1) Istungid toimuvad reeglina vallamajas.2(2)Igale volikogu liikmele tagab valitsus istekoha ja töölaua kasutamise võimaluse ning volikogu liikmele ja kutsutud külalisele vajadusel tõlke, mille eest tasutakse volikogu eelarve vahenditest.
(1) Volikogu kutsutakse korraliseks istungiks kokku vastavalt vajadusele, reeglina üks kord kuus iga kuu kolmandal esmaspäeval algusega kell15.00 ja kestusega kuni kakstundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.2(2)Võidakse kokku kutsuda ka erakorralisi istungeid. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu.
(1) Volikogu kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Uue koosseisu kutsub esimeseks istungiks kokku valla valimiskomisjoni esimees, kes juhatab istungit kuni volikogu esimehe valimiseni.3(3)Volikogu esimees on kohustatud kutsuma volikogu erakorraliseks istungiks kokku seitsme päeva jooksul, arvates vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu liikmete sellekohase kirjaliku nõude saamisest. Sellisel juhul tuleb koos volikogu kokkukutsumise nõudega teatada volikogu esimehele ka küsimused, mille arutamiseks volikogu kokkukutsumist nõutakse.4(4)Volikogu kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ja teistele kutsutavatele hiljemalt neli päeva enne istungi algust.5(5)Kutses peab olema märgitud:11) kutsutava ees- ja perekonnanimi;22) kas kutsutakse istungile volikogu liikmena või külalisena;33) istungi algusaeg ja toimumise koht;44) istungi päevakord.5(5¹)Volikogu liikme poolt antud e-posti aadressile saadetavale kutsele ei ole vaja käesoleva paragrahvi 5. lõike punktides 1 ja 2 ettenähtud andmeid märkida.6(6)Külalisele saadetaval kutsel võib lisaks alapunktides 1 ja 2 sätestatule olla märgitud vaid istungi toimumise koht, kellaaeg, mis ajaks teda oodatakse, ja küsimused, mille arutamise juures tal palutakse viibida.7(7)Kutse võib saata lihtkirjana postiasutuse kaudu, elektron- või käsipostiga.8(8)Kutsete väljastamise ajaks peab olema vallavalitsuse kantseleis kättesaadav volikogu istungi päevakorra projekt koos otsuste ja määruste eelnõude ja seletuskirjadega.9(9)Õigusakti eelnõu ettevalmistamise ja volikogule esitamise tagab selle punkti päevakorda esitanud isik.10(10)Erandjuhtudel võib volikogu eestseisus lubada eelnõu mitteesitamist.
Kui volikogu liige ei saa istungil osaleda, on ta kohustatud sellest enne istungi algust vallavalitsuse kantseleisse teatama.
(1) Istungil osalejad registreerivad end ühel korral – enne istungi avamist.2(2)Hilinenud ja varem lahkuvad volikogu liikmed on kohustatud vastavalt enda saabumisest või lahkumisest teatama istungi protokollijale, varem lahkumisest ka volikogule.3(3)Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis.4(4)Külalised registreeritakse ees- ja perekonnanime ja staatuse järgi ning registreerimisleht lisatakse istungi protokollile. Külalisteks loetakse kõiki saalis viibivaid isikuid, kes ei ole volikogu liikmed.
Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest.
(1) Istungi avab volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Istungi avamine hõlmab:11) volikogu otsustusvõime kontrollimist kvoorumilehe alusel;22) kutsutud külaliste tutvustamist;33) teiste külaliste nimetamist;44) päevakorra arutamist ja kinnitamist.
(1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.2(2)Istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.3(3)Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud vastavalt reglemendi punktile46, kui eestseisus ei otsusta teisiti.4(4)Päevakord lõpeb määruse andmist või otsuse vastuvõtmist mitte-eeldavate punktidega (arupärimisedjmt).5(5)Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:11) volikogu liikmed,22) vallavalitsuse nimel vallavanem,33) volikogu eestseisus,44) volikogu komisjonid.6(6)Päevakorda pakutavad küsimused, mille suhtes eestseisus on vastavalt § 12 lg 4 punktile 3 teinud möönduse, peavad olema kirjalikult ette valmistatud vormis, mis võimaldab vajadusel õigusakti istungil täiendava ajakuluta valmiskujul vastu võtta.7(7)Päevakord kinnitatakse istungi avamisel lihthäälteenamusega.8(8)Vähemalt2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus.
Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(1) Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist.2(2)Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõud, arutelu piirdub ettekande, kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega, kusjuures küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.3(3)Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti.
(1) Ettekanne on asja käsitlev eelnevalt ettevalmistatud esinemine kestvusega kuni 15 minutit.2(2)Volikogu määruse või otsuse eelnõu autor peab tagama ettekandja volikogu istungile.
(1) Eelnõu autor, volikogu komisjon või eestseisus võivad vajadusel määrata kaasettekandja.2(2)Kaasettekanne on ettekannet kas täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestvusega kuni 10 minutit.3(3)Volikogu istungil menetletava eelnõu kohta, mis on läbinud ka volikogu komisjoni teeb kaasettekande eelnõu läbinud komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ja repliike.2(2)Läbirääkimiste käigus saab teha vaid redaktsioonilisi parandusettepanekuid.3(3)Kui läbirääkimise käigustehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele.4(4)Kui ettepaneku poolt hääletab 2/3 kohalolijaist, asja arutelu peatatakse.
Eelnõud, mis antakse volikogule arutamiseks (lugemiseks) esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks lihthäälteenamusega.
(1) Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike.2(2)Küsimusi võib esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult.3(3)Ühe päevakorrapunkti kohta võib iga volikogu liige või külaline esitada kuni kolm küsimust.4(4)Soovi küsimuseks avaldatakse käetõstmisega.5(5)Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja.6(6)Küsimuste esitamine võidakse lõpetada 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.
(1) Sõnavõtt on reeglina volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestvusega kuni kolmminutit, teistkordselt samas küsimuses kuni kaksminutit.2(2)Istungi juhataja võib sõna anda peale volikogu liikmete ka teistele soovijatele.3(3)Eelnõule sisulise parandus- või täiendusettepaneku teinud volikogu liige on kohustatud oma ettepaneku kaitsmiseks esinema sõnavõtuga.4(4)Sõnavõtjatele võib küsimusi esitada ainult istungi juhataja nõusolekul sõnavõtus esitatu täpsustamiseks.5(5)Sõnavõtusoov esitatakse kirjalikult või suuliselt istungi juhatajale, kusjuures kirjalik taotlus omab eelistust suulise ees. Sõna antakse soovide esitamise järjekorras, kuid arutelu huvides võib juhataja sõnavõttude järjekorda muuta.
(1) Repliik on reeglina volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek.2(2)Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kaheks repliigiks.3(3)Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.
Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus vastavalt viie- või kolmeminutiliseks lõppsõnaks.
Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega ettekandjale kuni viis minutit, kaasettekandjale kuni kolm minutit, sõnavõtjale kuni üks minut. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda volikogu.
(1) Istungi juhataja kutsub teemast kõrvale kalduva esineja tagasi asja juurde.2(2)Teistkordsel teemast kõrvale kaldumisel võib istungi juhataja esinemise lõpetada, kui üle poole kohalviibivatest volikogu liikmetest ei ole selle vastu.
(1) Sõnavõtud lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või vähemalt 2/3 kohalolevate liikmete nõudel. Viimasel juhul antakse igale sõnavõtuks registreerunule tema soovil kaks minutit ettepanekute tegemiseks.2(2)Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised viimase esinemisega või vähemalt 2/3 kohalviibivate volikogu liikmete nõudel.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamine volikogus on avalik.3(3)Vähemalt kolmel volikogu liikmel ühiselt on õigus nõuda nimelist hääletamist, kuid selle korraldamiseks on vajalik poolthäälteenamus.4(4)Nimeline hääletamine toimub kas nimekirja alusel või nimedega varustatud bülletäänidega.5(5)Nimelisel hääletamisel antud hääled tehakse viivitamata teatavaks volikogule ning bülletäänid lisatakse istungi protokollile.6(6)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.7(7)Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.8(8)Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks.9(9)Otsuste projekte hääletatakse reeglina nende esitamise järjekorras. Otsus tervikuna pannakse hääletamisele pärast parandusettepanekute läbihääletamist.10(10)Pärast seda, kui istungi juhataja on teatanud: «Asun hääletama», enam kellelegi sõna ei anta.11(11)Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu.12(12)Enne hääletamisele asumist on volikogu liikmel õigustaotleda kuni kümneminutilist vaheaega, mis otsustatakse poolthäälteenamusega.13(13)Ettepanekut kuni viieminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.14(14)Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta.15(15)Määruse või otsuse vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volikogu liikmete arv.16(16)Otsustamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed.17(17)Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.18(18)Esmalt hääletatakse need ettepanekud, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääletamise, kui seesugust vahet ei ole, siis hääletatakse ettepanekuid esitamise järjekorras.19(19)Kui samas asjas on tehtud mitu alternatiivset ettepanekut, siis neist ühe vastuvõtmise järel ei panda teisi ettepanekuid hääletamisele.20(20)Arvude hääletamisel alustatakse suuremast.21(21)Tähtaegade puhul alustatakse hääletamist hilisemast tähtajast.22(22)Arvude ja tähtaegade kombinatsioonide puhul määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja.23(23)Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes ei pea koosnema volikogu liikmetest. Häältelugemiskomisjon valib endi hulgast esimehe.24(24)Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid allkirja vastu. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile.25(25)Igal volikogu liikmel on üks hääl.26(26)Häältelugemiskomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse poolthäälteenamusega.27(27)Häälte jaotumisel võrdselt kahe otsuseprojekti vahel pöördutakse tagasi läbirääkimiste juurde. Vajadusel suunatakse otsuseprojekt järgmisele istungile teisele lugemisele.
(1) Isikuvalimistel osutub valituks häälteenamuse saanud kandidaat.2(2)Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus hääletusvoor.3(3)Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor.4(4)Kui kolmandas voorus kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust ei saavuta, korraldatakse nende vahel hääletusi seni, kuni üks neist nõutava tulemuse saavutab või edasi kandideerimisest loobub või korraldatakse uus valimine.5(5)Uuele valimisele saab esitada uued kandidaadid ja hääletamine toimub eespool sätestatud korras.
(1) Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või mõnele valitsuse liikmele võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust.2(2)Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.3(3)Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige.4(4)Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist.5(5)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
(1) Kõik volikogu istungid protokollitakse.Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.2(2)Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele ja vormistatakse eesti keeles.3(3)Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.4(4)Protokollid ja neile lisanduv peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.5(5)Protokollid peavad olema valmis ja vallavalitsuse kantseleis välja pandud hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu.6(6)Kolme päeva jooksul on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste tegemist protokolli. Kui parandus on põhjendatud, tuleb see teha. Selle nõude põhjendatuse otsustab eestseisus.7(7)Volikogu liikmel on õigus nõuda oma kirjalikult esitatud eriarvamuse lisamist protokollile.8(8)Volikogu võib teha istungil fonosalvestusi.9(9)Fonosalvestisi säilitatakse kolm aastat.10(10)Raadio- ja teleülekandeid ning video- ja fonosalvestusi võib teha ning istungit filmida volikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt istungile teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse volikogu poolthäälteenamusega.11(11)Volikogu esimees kirjutab määrustele ja otsustele alla istungi päeval ning annab need vallasekretärile avalikustamiseks.
(1) Volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist korraldab vallasekretär.2(2)Volikogu õigusaktide avalikustamine toimub nende väljapaneku teel vallavalitsuse kantseleis.3(3)Õigusaktid tuleb välja panna hiljemalt istungile järgneval päeval ning nad loetakse väljapanduks, kui nad on vallavalitsuse kantseleis kaustas kohe leitavad.4(4)Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on vallavalitsuse kantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele.5(5)Volikogu määrused ja muudetud määruste terviktekstid esitab vallasekretär avaldamiseks Riigi Teatajas.6(6)
Määrus jõustub 20. jaanuaril 2006.