(1) Taotlused esitatakse keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 6 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud keskkonnakaitse valdkondade nimekirja alusel vastavalt keskkonnaprogrammile. Keskkonnaprogramm jaguneb valdkondlikeks programmideks järgmiselt: 1) kalandus; 2) veemajandus; 2¹) merekeskkond; 3) 4) looduskaitse; 5) metsandus; 5¹) atmosfääriõhu kaitse; 5²) 6) ringmajandus; 7) keskkonnateadlikkus. 8) (2) Projektitaotluste hindamise lihtsustamiseks on valdkondlikud programmid määrusega jaotatud alamprogrammideks. (3) Keskkonnatasude seaduse § 56 lõike 6 alusel sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade kinnitamisel määratakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvestades, millist alamprogrammi ja toetatavat tegevust valdkonnas rahastatakse. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) nõukogu välja kuulutatud taotlusvoorus võib rahastada ühte või mitut käesoleva määruse §-des 2–8 loetletud valdkondlikku programmi, alamprogrammi ja toetatavat tegevust.
(1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada looduslik mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning luua püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele. Kalavarude all peetakse silmas ka agarikuvarusid. (2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu arengu- ja tegevuskavade nõudeid; 2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid ning kalandussektori analüüse. (3) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomist, taastamist või nendele juurdepääsu tagamist; 2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide asustamist või taasasustamist. (4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil; 2) kalapüügivõistluste, seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite korraldamist, et arendada teadlikkust õiguskuulekast ja säästvast kalandusest. Seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest; 3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja avaldamist; 4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis; 5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, paadisildade, vettelaskmis- ja parkimiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamist avalikes huvides. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot ilma käibemaksuta. (5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalvet.
(1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks toetada: 1) rakendatavaid meetmeid; 2) uuringuid ja arendustööd; 3) reostustõrjealast tegevust. (2) Rakendatavatest meetmetest toetatakse merestrateegia meetmekava meetmeid ja tegevusi või muid tegevusi mere ökosüsteemi teenuste tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks. (3) Uuringute ja arendustööde tegemisega seoses toetatakse: 1) mere seisundi hindamist, selleks vajalike andmete kogumist ja metoodika arendamist; 2) mere kasutamise hindamist, selleks vajalike andmete kogumist ja metoodika arendamist; 3) mere kestliku kasutamise innovaatilise tehnoloogia arendamist. (4) Reostustõrjega seotud töödest toetatakse laevadest ja sadamatest lähtuva reostuse tõrjeks: 1) tegevust sadama reostustõrjeplaani täitmise tagamiseks; 2) tegevust reostuse tagajärjel kahjustatud rannikualade, loodus- ja elukeskkonna taastamiseks; 3) ennetavat koolitust, väljaõpet või teavitustööd.
(1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. (2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) kaitstavate või väheuuritud elupaikade ning looma-, taime- ja seeneliikide, kultuuriväärtusega loodusobjektide ja ökosüsteemide ning ökosüsteemiteenuste väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud; 2) 3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade, restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamine ja elluviimine; 4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine (ekspertiisid); 5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine; 6) 7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine. (3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine 2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine; 3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine; 4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine. (4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) 2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine; 3) 4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine. (5) Pärast poollooduslike elupaikade taastamist peab toetuse saaja tagama taastatud aladel hoolduse viie aasta jooksul.
(1) Ringmajanduse programmi eesmärk on: 1) toetada tegevusi, mis aitavad ressurssi tõhusamalt kasutada ja võtta kasutusele ringmajanduse põhimõtteid, vältida jäätmete ja heitmete teket ning vähendada tegevuste keskkonnamõju; 2) toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist, maastike korrastamist, maapõueteabe korrastamist ja levitamist ning maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamist. (2) Ressursside tõhusama kasutamisega seoses toetatakse: 1) ressursiauditite tegemist; 2) ehituses või teeninduses ressursside (sealhulgas soojus-, elektrienergia või vee) säästmisele või tõhusamale kasutamisele suunatud terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist. (3) Ressursiauditi toetust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09); 2) töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33). (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse rahastamise projektide toetuse maksimaalne suurus ülevaatlikule auditile ja detailsele auditile kokku ühe projekti kohta on 7500 eurot ilma käibemaksuta. Ülevaatliku auditi toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 2500 eurot ilma käibemaksuta. (5) 6 (6) Ringmajanduse põhimõtete rakendamist toetatavate tegevustega seoses toetatakse: 1) rakenduslikke teadus- ja arendustöid, mis on otseselt seotud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud tegevuste uurimise või nendeks lahenduste väljatöötamisega; 2) keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi rakendamist ja registreerimist, mis vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45); 3) mitteformaalsete keskkonnajuhtimissüsteemide, nagu roheline kontor ja roheline kool, väljatöötamist, rakendamist ja sertifikaadi või tunnistuse taotlemist; 4) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EU) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.01.2010, lk 1–19) vastava ökomärgise taotlemist; 5) ökoinnovatsiooni ja ringmajandust toetavaid tegevusi (ökodisaini ja ringmajanduse koolitused, auditid ja katseprojektid), mis aitavad suurendada ettevõtete võimet luua uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid; 6) jäätmetekke vältimist ning korduskasutust võimaldavaid tegevusi. (7) Uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise, levitamise ja rakendamisega seoses toetatakse: 1) 2) 3) 4) terviklike keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise tähtsustamist, edendamist ja sihtrühmade kaasamist. (8) 9 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 6, 7 ja 8 nimetamata keskkonnakorraldusliku tegevusega seoses toetatakse: 1) uuenduslike keskkonnakorralduslike meetodite rakendamist, nagu toote elutsükli analüüs, terviklik tootepoliitika, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rakenduste väljatöötamine; 2) 3) selliste jäätmete käitlemist mille kulud on jäänud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse kanda; 4) 5) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi; 6) maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisega seoses ning kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist. (10) Põllumajandusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu aegsete kollektiivmajandite kasutatud tootmistaristu ehitis (näiteks loomapidamishoone, põllumajandustoodangu töötlemise hoone, toodangu- või muu ladu, remonditöökoda, kontorihoone). (11) Tööstusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu ajal kasutuses olnud tööstusehitis (näiteks tootmishoone, ladu, katlamaja, veetorn). Tööstusehitisena ei käsitleta eraldi transpordisüsteemi taristu objekte (näiteks raudteega seotud ehitised, rajatised). (12) Militaarehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud militaarehitis (näiteks kasarmu, ladu, garaaž, piirivalverajatis). (13) Maastike korrastamisega seoses toetatakse: 1) korrastamata karjäärialade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus; 2) korrastamata turbaalade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus; 3) allmaakaevandustes kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus; 4) geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö otstarbel rajatud puuraukude ja kaeveõõnte korrastamist, kui geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivus on lõppenud, maapõueseaduse § 80 lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti ning maapõueseaduse §-s 92 sätestatud nõue on aegunud või ei ole seda muul põhjusel võimalik rakendada. (14) Maapõueteabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, ajakohastamine ja kirjastamine; 2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine; 3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine; 4) maavarade ressurssidega seotud uuringud; 5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine, kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid; 6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele. (15) Maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse maavarade uurimist, kaevandamist ning kasutamist käsitlevate strateegiate ja arengukavade elluviimiseks vajalikku tegevust, sealhulgas tervisemõjude uuringuid.
(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. (2) 3 (3) Täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamiseks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine; 2) festivali, messi korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest; 3) loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest. (4) Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetatakse: 1) põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni 300 eurot, mida võib kasutada aktiivõppeprogrammi ja transpordi rahastamiseks. Taotlus menetletakse lihtsustatud korras, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas; 2) välipraktikumi, sealhulgas laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Taotleja saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest; 3) Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimist üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel. Projekti kohustuslikud elemendid on teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, haridusasutuste õpetajate keskkonnahariduslik täiendusõpe, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine. Projektides ei toetata õppekäike ja -laagreid. Taotleja saab olla haridusasutus; 4) üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppeprogrammideks vajalike õppematerjalide ja -vahendite loomine ja soetamine loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse. Toetus on kuni 50% projekti kogumaksumusest. Projekti kohustuslik lisa on loodavate õppematerjalide või soetatavate õppevahendite kasutamise täpne kirjeldus (seotud tegevused, sihtrühm, kasutamise intensiivsus). (5) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud temaatikaga teabekandjate loomisel toetatakse järgmisi tegevusi: 1) meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali, trükise, m-lahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine. 2) (6) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks koostöö edendamiseks üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil toetatakse: 1) loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamist, sealhulgas säästvat arengut toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamist keskkonnahariduse spetsialistidele ning arendusprojektide elluviimist; 2) säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimist ja nendega seotud tegevusi.
(1) Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. (2) Ringmajanduse programmis saab käesoleva määruse § 71 lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus ja 100% kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik. (3) Toetuse taotlemisel määruse § 71 lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks peab kohaliku omavalitsuse üksusel, sealhulgas juriidilise isiku omanikuks oleval kohaliku omavalitsuse üksusel, olema kehtiv ja ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusel korraldatud ja toimiv korraldatud jäätmevedu. (4) 4 (4¹) 4 (4²) (5) Kui veemajanduse programmist taotletakse toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks, peavad projekti tegevused olema kavandatud kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. (6) 7 (7) 8 (8) 9 (9) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemiseks peab taotleja vastama kõigile järgmistele tingimustele: 1) olema ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100%-liselt kuuluv vee-ettevõtja; 2) olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või taotlejale peab kuuluma projekti piirkonna veemajandustaristu; 3) olema piirkondlik vee-ettevõtja. (10) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemiseks peab taotleja olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik ning: 1) tööstus- ja tootmisettevõte, 2) avalikes huvides tegutsev tulundusühistu, sihtasutus või mittetulundusühing või 3) ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv eraõiguslik juriidiline isik. (11) Piirkondlik vee-ettevõtja on käesoleva määruse tähenduses vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt ühe reostuskoormus on üle 2000 ie.
(1) SA KIK võib kaasfinantseerida Euroopa Liidu struktuurifondidest või muudest rahvusvahelistest allikatest rahastatavaid projekte, kui need vastavad programmi eesmärgile. (2) Kaasfinantseerimise otsustab keskkonnaminister või SA KIK nõukogu vastavalt „Keskkonnatasude seaduse“ § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele projekti elluviija või projekti koordineerimisega seotud asutuse või üksuse ettepanekul. Sellisel juhul ei kohaldata määruses sätestatud taotluste hindamise ja rahastamise otsuse tegemise korda. Rahaliste vahendite eraldamine ning aruandlus toimub kaasrahastatava projekti tingimuste kohaselt.
(1) Taotluste hindamiseks moodustab keskkonnaminister valdkondlikud töörühmad. (2) Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid II peatükis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel 8 nädala jooksul arvates taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumile. (3) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal kalanduse programmis on järgmine: 1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; 2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust; 3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine; 4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju kalavarude jätkusuutlikkusele.
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal merekeskkonna programmis on järgmine: 1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel; 2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust; 3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine; 4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamisele, säilitamisele ja kaitsele.
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal looduskaitse programmis on järgmine: 1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas kaitsekorralduskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel; 2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust; 3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine; 4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele.
(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal ringmajanduse programmis on järgmine: 1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel; 2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust; 3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine; 4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest), välja arvatud käesoleva määruse § 71 lõigetes 13–15 nimetatud tegevuste korral – hinnatakse projekti mõju ressursside tõhusamale kasutamisele, jäätmete ja heitmete tekke vähendamisele, keskkonnaseisundi parandamisele ja ringmajanduse printsiipide kasutuselevõtu edendamisele; 5) projekti keskkonnakaitse mõju käesoleva määruse § 71 lõigetes 13–15 nimetatud tegevuste korral (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju keskkonnaseisundi paranemisele, maapõueressursside säästlikule kasutamisele ja maastike korrastamisele ning avalikkuse maapõuealase teadlikkuse paranemisele. (2) 3 (3)
(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis tavamenetluse alusel hinnatavatele projektidele on järgmised: 1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkide elluviimiseks, projekti teema prioriteetsust, projekti eeldatavat tulemuslikkust ja mõju projektis osalejate väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks; 2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektimeeskonna valdkondlikku ja organisatoorset võimekust, projekti eelarve kujunemise mõistetavust, eelarve optimaalsust, omaosaluse suurust eelarves; 3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd on projekti käigus omandatud teadmised kasutatavad ja vajalikud projektis osalejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisel keskkonnahoidlikuks pärast projektiperioodi lõppu; 4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eeldatavat mõju mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele või keskkonnaprobleemi leevendamisele. (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud menetluse alusel hinnatavatele käesoleva määruse § 8 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuse rahastamise projektidele on järgmised: 1) projekti tulemuslikkus (50% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse õppetegevuste loodusteaduslikku alust ning omandatavate teadmiste ja oskuste eeldatavat mõju õppijate väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks; 2) projekti eelarve (50% maksimum koondhindest) – hinnatakse eelarve kujunemise arusaadavust ja eelarve optimaalsust.
(1) Toetuse saaja ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses toetuse saaja taotlusest ilmneval keskkonnaalasel otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem. (2) Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat arvates toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest. Vara võõrandamisel peab vara uus omanik vastama kõikidele toetuse andmise hetkel toetuse saaja kohta kehtinud tingimustele. Vara võõrandamisel on toetuse saaja kohustatud sellest toetuse andjat teavitama.
(1) Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu pärast seda, kui toetuse saaja on teinud nõuetekohase hanke või esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. Toetuse saamise õigus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel. (2) Sihtfinantseerimise lepinguga tagatakse riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel. Toetuse kasutamine, kasutamise kontrollimine, aruandlus ja nõuete rikkumise korral toetuse vähendamine või tagasinõudmine toimub sihtfinantseerimise lepingu alusel. (3) Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib SA KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas või keeldub olulise rikkumise korral lepingu sõlmimisest.
(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema SA-lt KIK või Keskkonnaministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti tegevusi, nii et sellega muutub oluliselt projekti sisu või tulemus; 2) projekti finantsplaani finantseerimise allikate lõikes; 3) projekti muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
Kontrolli sihtfinantseerimise lepingu täitmise üle teostavad SA KIK ja Keskkonnaministeerium vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja SA KIK vahel «Keskkonnatasude seaduse» § 56 lg 2 alusel sõlmitud halduslepingule ning toetuse saaja ja SA KIK vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule.
Käesoleva määruse § 10 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ringmajanduse programmi esitatud taotluste suhtes alates 2019. aasta 1. jaanuarist.
Määruse paragrahvi 10 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2010.a.