Sõmeru valla põhimääruses sätestatakse Sõmeru Vallavolikogu ja Sõmeru Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
(1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; (2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine; (3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; (4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; (5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; (6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; (7) tegevuse avalikkus.
Sõmeru valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Sõmeru vallas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd sh avatud noorsootöö meetodil, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
(1) Sõmeru valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse sätestatud korras.
(1) Sõmeru valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Valla lipu värvid on sinine roheline valge. Lipp on ristkülikukujuline riidekangas, mis on horisontaalselt jagatud kolmeks, kusjuures keskmine osa jaguneb omakorda kolmeks. Lipu ülemine ning alumine kolmandik on sinised, keskmine jaguneb valge - roheline - valge. (3) Vapikilp on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel.
(1) Lippu kasutatakse Sõmeru valla pidupäevadel ja tähtsündmustel.Sõmeru valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Sõmerus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidelon õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus. (2) Värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus.
(1) Sõmeru vald avaldab tunnustust valla tänuplaadi, aumärgi või tänukirja andmisega. (2) Tänuplaat antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (3) Aumärk antakse austusavaldusena Sõmeru vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse ja muudes valdkondades. (4) Tänukiri antakse vallavalitsuse, selle hallatavate asutuste teenistujatele ja töötajatele ning Sõmeru valla elanikele, samuti Sõmeru vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele ja juriidiliseks isikuks mitteolevate isikute ühendustele ühekordse tunnustusena Sõmeru valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest ning tänu avaldamiseks. (5) Tänuplaadi ja aumärgi saajate nimed kantakse Sõmeru valla auraamatusse. (6) Sõmeru valla tunnustusavalduste andmise täpsem kord sätestatakse volikogu poolt.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest ja tasu volikogu tööst osavõtu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu sekretär. Volikogu sekretär saab ametikohustused volikogu esimehelt.
(1) Volikogu ainupädevuses olevadküsimused sätestatakse seadusega; 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine või lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine. 41) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 42) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 43) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine 44) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. Täiendavalt on volikogu määrused kättesaadavad Sõmeru valla veebilehel. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja volikogu otsusel ajalehes. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu sekretärile või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) teeb ettepanekuid volikogu struktuuri, teenistujate koosseisu ja tasustamise aluste kohta, esitab vastava õigusakti eelnõu otsustamiseks volikogule; 6) juhib ja korraldab volikogu tööd; 7) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 8) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 9) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (6) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid. (7) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu liikmete taotluste alusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjonile suunab dokumente läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja volikogu eestseisus. (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust volikogu sekretärile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. (4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi 5 tööpäeva jooksul pärast avalikustamist vallakantseleis, märkused lisatakse protokollile. (6) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest volikogu sekretärile. Protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
(1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-s 16 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoni teenindab vallakantselei. (2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse §-s 22 ja Sõmeru valla õigusaktidega sätestatud alustel ja korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (4) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõikes 2 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või vallavolikogu otsuste alusel. (2) Kontrollimised toimuvad vallavolikogu poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel. (3) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametite ametnikke ja asjatundjaid. Revisjonikomisjoni esimehe ülesandeks on kontrolliülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine. (4) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava vallaasutuse juhti ja esitab asutuse juhile kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. (5) Kontrollijal on õigustalle antud ülesande täitmiseks: 1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet; 2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul; 3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel; 4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest revisjonikomisjoni või vallavolikogu esimeest. (6) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija: 1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrolliülesande andjale; 2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest; 3) kohustub kasutama kontrollimise käigustalle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele; 4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd. (7) Kontrollitulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija. (8) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest: 1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda; 2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning Sõmeru valla õigusaktidele; 3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust; 4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust; 5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta. (9) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud. (10) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie tööpäeva jooksul peab esitama seletuskirja. (11) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks. (12) Komisjon arutab kontrollitulemused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (13) Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu.
(1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures. (2) Eestseisuse otsused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Volikogu eestseisusesse (edaspidi: eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu komisjonide esimehed, viimaste äraolekul komisjonide aseesimehed või volitatud esindajad ja fraktsioonide esimehed. (4) Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (5) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liikmed. (6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (7) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis.
) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti; 2) vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud. 3) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.
) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 2) Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
(1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele e-posti või posti kaudu teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema vallakantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu sekretärile. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallakantseleis või e-posti kaudu kättesaadavad hiljemalt 4 päeva enne istungi algust. (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 34. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusaldamise avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kolm suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. (5) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu liikme tema kohustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (7) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust valitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (8) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele seaduses ja valla põhimääruses kehtestatud volituste andmiseni. Volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise; (9) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja struktuuri; (10) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (11) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (12) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. (13) Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.
Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega. 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale suuliselt, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigustaotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. (2) Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigustehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (5) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ja salajase hääletamise komisjoni protokollid. (6) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallakantseleis alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist volikogu sekretäri juures. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu sekretärile hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või komisjoni poolt esitatud eelnõu.
(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt kolm (3) liiget. (3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Sõmeru valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) korraldab vallavalitsuse õigusaktide täitmist; 7) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 8) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) vallavanema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (2) vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (3) vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha- poolt või vastu. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. (10) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu.
(1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on vallavalitsuse õigusaktid kättesaadavad Sõmeru valla veebilehel. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 1 kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav abivallavanem (abivallavanem vallavanem ülesannetes). Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallavanemat. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. (7) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut. (2) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.
Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.
(1) Sõmeru vallas koostatakse valla arengukava, valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad. (2) Mõisted: 1) valla arengukava - dokument, mis sisaldab Sõmeru valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ja edasise arengu suundi ja eelistusi vähemalt kolme aastaseks perioodiks; 2) valdkonna arengukava - kohaliku omavalitsuse ühe tegevusvaldkonna eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument; 3) vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava - konkreetse asutuse tegevuse eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument. (3) Volikogu otsustab uue arengukava perioodi hiljemalt arengukava kehtivuse viimasele aastale eelneval aastal. (4) Valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse samaks perioodiks valla arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega. (5) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Sõmeru valla arengule olulise tegevusvaldkonnaga. (6) Valla arengukava ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus. (7) Vallavalitsus kehtestab arengukavade eelnõude menetlemise täpsema korra.
(1) Valla arengukava ja valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist vallakantseleis, valla raamatukogudes ja Sõmeru valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu toimumise ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus ajalehes ja valla veebilehel. (2) Valla arengukava ja valdkonna arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse asutuses ja Sõmeru valla veebilehel enne nende vastuvõtmist vähemalt kahe nädala jooksul. Arengukava muudetakse vajadusel. Nõuded avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise kohta sätestatakse põhimääruse paragrahvi 45 lõike 7 alusel kehtestatud korras. (4) Volikogu võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla arengukava ja valdkondade arengukavad. Vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (5) Ettepanekud kehtiva valla arengukava ja vajadusel ka valdkondade arengukavade muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukavade muutmise kohta.
(1) Vallavalitsus esitab igal aastal volikogule ülevaate valla arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta eelmisel aastal. Ülevaade esitatakse koos vallaeelarve täitmise aruandega. (2) Valla arengukava tähtaja (perioodi) möödumisel koostab vallavalitsus arengukava täitmise aruande, mis sisaldab ka valdkondade arengukavade tulemuste analüüsi ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt 6 kuu jooksul pärast valla arengukava tähtaja möödumist. (3) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsitakse eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust, samuti tuuakse välja arengukava mõju valla arengule tervikuna. (4) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava täitmise aruande koostab asutus ja esitab selle kinnitamiseks vallavalitsusele hiljemalt 6 kuu jooksul pärast asutuse arengukava tähtaja möödumist.
(1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarve eelnõu koostatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras. (5) Vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamisekord sätestatakse eelarvekorras, mis on käesoleva põhimääruse lisa.
(1) Sõmeru valla munitsipaalomandiks on Sõmeru valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavaraeeskirjas, mis on käesoleva põhimääruse lisa.
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Sõmeru valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.
(1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Sõmeru valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.
(1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamiseks moodustatakse komisjon.Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (3) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist.
(1) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitest.
(1) Sõmeru valda esindavad suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires vallavolikogu esimees ja aseesimees ning vallavanem ja abivallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. (2) Sõmeru vallavolikogu esimehel ja aseesimehel on Sõmeru valda ja vallavolikogu esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires. (3) Sõmeru vallavanemal ja tema asendajal ning abivallavanematel on Sõmeru valda ja Sõmeru Vallavalitsust esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavalitsuse või vajadusel vallavolikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires. (4) Vallasekretär esindab Sõmeru vallakantseleid kui ametiasutust. Vallasekretär esindab Sõmeru valda suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires või vastavalt vallavanema antud volitustele ning esindades vallavalitsuse arvamusi või seisukohti. (5) Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid, esinedes ametlikus suhtlemises hallatava asutuse nimel, esindavad hallatava asutuse arvamusi ja seisukohti.
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.
(1) Külal võib olla külavanem, kes valitakse külakoosolekul vähemalt 2/3 koosolekul osalenud täisealiste külaelanike poolt. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (2) Külavanem tegutseb üldjuhul külaelanike volitusel külaelu edendamiseks. (3) Vallavalitsus võib külavanemale anda ülesandeid. 1) vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga ja toimub üldjuhul tasuta.
(1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse Sõmeru vallavaraeeskiri ja Sõmeru valla eelarvekord. (3) Määrus jõustub 06. märtsil 2006.