Redaktsioonide võrdlus

(1) Vallaelanik on isik, kes oma elukoha rahvastikuregistris on registreerinud Jõhvi vallas. (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele, teenustele ja teistele hüvedele volikogu või valitsuse poolt sätestatud korras ja tingimustel ning osaleda kohaliku elu küsimuste lahendamisel seaduses ettenähtud korras.

(1) Valla vappi kasutatakse: 1) ametiasutuse haldushoonel, valla piiritähistel; 2) valla pidulikel üritustel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, ametlikel tõenditel ja tunnistustel ning ametlikel trükistel; 3) ametiasutuse pitsatitel ja dokumendiplankidel; 4) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatitel ja dokumendiplankidel, kui ametiasutuse hallatav asutus on nii otsustanud; 5) valla ametlikes veebirakendustes. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse kirjalikul loal. (3) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt ametiasutuse haldushoonel; 2) ajutiselt valla ja linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel pidulikel üritustel. (4) Valla lipu võib alaliselt heisata ka ametiasutuse hallatava asutuse hoonel. (5) Valla lipp heisatakse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse haldushoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti või mõlemasse korraga. Valla lipu heiskamisel lähtutakse Eesti lipu seaduses sätestatud nõuetest lipu heiskamisele. (56) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. (67) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele. (78) Valla logo ja muude visuaalsete sümbolite ja stiilielementide kasutamise korra kehtestab vajadusel valitsus.

(1) Vallavanema, kes on ühtlasi vallasisese Jõhvi linna linnapea, ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. (2) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivsete lülidega kaelaskantav medal, millel on Jõhvi valla vapiga reljeefne kujutis. (3) Vallavanema ametiraha kandmise õigus on ainult vallavanemal valitsuse ametisse kinnitamisest kuni volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uuele valitud vallavanemale. Kui uut vallavanemat ei ole valitud või määratud vallavanema asendajat vahetult peale lahkuva vallavanema volituste lõppemist, annab lahkuv vallavanem ametiraha hoiule vallasekretärile. 3 (3¹4) Kui uue vallavanema valimisel ei viibi lahkuvat vallavanemat või vallavanemat on asendanud valitsuse liige, annab ametisse nimetatud uuele vallavanemale ametiraha üle volikogu esimees. (45) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Jõhvi esindusfunktsioonide täitmisel.

(1) Valla aukodaniku nimetus omistatakse vallapoolse erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse-Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaat annab istungil suulise või omakäeliselt allkirjastatud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks või keeldub kandideerimast. Kandidaadid, kultuuri-kes on nõusoleku andnud kandideerimiseks, spordi-, sotsiaal-, tervishoiu-, majanduse või muudes valdkondadesnummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu. (2) Aukodaniku nimetus omistataksePärast kandidaatide nimekirja sulgemist on kandidaatidel õigus ennast tutvustada viie minuti jooksul ja igal volikogu koosseisu häälteenamusegaliikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. Volikogu vastavas otsuses märgitakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, elukutse või amet ja teenete lühikirjeldus. (3) Esildise aukodaniku nimetuse omistamise kohta võivad esitada kõik vallakodanikud ningValimist korraldab volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ja valitsus. Esildis esitatakse ametiasutusele vähemalt kaks kalendrikuud enne aukodaniku austamise soovitavat päeva. Erandkorras võib esildise esitamise tähtaeg olla ka lühem. Asjakohase otsuse projekti koostamise tagab vallasekretär. (4) Aukodaniku nimetuse omistamise esildises märgitakse esildise esitaja andmed, aukodaniku kandidaadi eespoolt moodustatud 3- ja perekonnanimiliikmeline hääletamiskomisjon, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukutse või amet, töö või teenistuskoht ja teenete kirjelduskes valib oma liikmete hulgast hääletamiskomisjoni esimehe. (5) Aukodaniku nimetus omistatakse seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga Hääletamiskomisjoni liikmeks ei või mõne muu olulise sündmuse või tähtpäevagaolla esitatud kandidaat. (6 Hääletamiskomisjon: 1) Aukodanikule antakse aukodaniku märk ja tunnistus. Aukodaniku märk on valla vapi ja hõbedaste tammeokste ning tammetõru kujutisega kruviga kinnitatav rinnamärk. Aukodanikule antavale tunnistusele kantakse aukodaniku ees- ja perekonnanimiviib läbi salajase hääletamise; 2) koostab protokolli hääletamistulemuste kohta, teenete kirjeldus, väljaandmise alus ja kuupäev. Tunnistuselemillele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanemkõik hääletamiskomisjoni liikmed. Aukodaniku märgi ja tunnistuse annavad aukodanikule pidulikult kätte volikogu esimees ja/või vallavanem. (74) Aukodaniku märgi kandmise õigus on ainult selle omanikul. (8) Aukodaniku nimetuse omistamisega kaasneb ühekordne rahaline preemia, mille suuruse kinnitab igakordseltValimistulemused tehakse kindlaks hääletamiskomisjoni otsusega ning volikogu otsust eraldi hääletusele ei panda. (95) Üks kord kalendriaastas makstakse aukodanikule ühekordset toetust kehtiva töötasu alammäära ulatuses. Väljamakse tehakse ühe kuu jooksul peale vallaeelarve vastu võtmistKui valimised korraldatakse kohaliku omavalitsuse istungite süsteemis, aukodaniku nimetuse omistamisega samal kalendriaastal. (10) Aukodaniku pärijatelesiis käesoleva paragrahvi lõigetes 8lõikeid 3 ja 9 nimetatud rahalist preemiat või ühekordset toetust4 ei makstarakendata ning hääletamine viiakse läbi vastavalt infosüsteemi tingimustele. (116) Volikogu otsus aukodaniku nimetuse omistamise kohta avaldatakse kohalikus ajakirjandusesKui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja muude teabevahendite kauduviiakse läbi uus hääletamine. Kui on esitatud üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(1) Raemedal on Jõhvi valla autasu, mis antakse füüsilisele isikule vallapoolse tunnustusena vallale osutatud teeneteHääletamiskomisjon annab volikogu liikmetele hääletussedelid volikogu liikmete nimekirja alusel. Volikogu liige annab allkirja hääletussedeli saamise kohta. Hääletussedeli märgistamiseks peab olema võimalik kasutada hääletamiskabiini või silmapaistvate saavutuste eesteraldatud ruumi. (2) Raemedali aluseks on 1938. aastal kujundatud Jõhvi linnavapp. Vapikilbil on kujutatud kolme horisontaalselt asetsevat kuuskeVolikogu liige kirjutab hääletussedelile märgistatud kastikesse selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab, ja nende all punahirve pealaseb sedeli valimiskasti. Medali pronksisel sõõril on kirjed „Salus populi suprema lex“ ja „Jõhvi“ ning stiliseeritud kuuseoksad. Medali aluseks on vertikaalselt asetsev rohe-valge Jõhvi valla lipu värvides 31 millimeetri laiune lint. Raemedali etalonkujutise kinnitab valitsus korraldusega. (3) Raemedali andmise taotlusiKui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist on õigus esitada volikogu ja valitsuse liikmetel. Taotlusliikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletussedel, mis sisaldab muuhulgas isiku nime ja raemedali andmise põhjendust, esitatakse valitsuselemille kohta tehakse nimekirja vastav märge. Taotluse vormi kinnitab valitsus korraldusega. (4) Raemedali andmise otsustab valitsus korralduse andmisegaHääletussedel, millele on kirjutatud mitu numbrit või number, mida kandidaatidele ei ole omistatud, või kui sedelil on läbikriipsutusi või parandusi, loetakse kehtetuks. (5) Raemedali annab autasustatavale üle vallavanem Jõhvi päeval või mõnel muul pidulikul ürituselHääletamiskomisjon loeb antud hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ning hääletamistulemuse teeb teatavaks hääletamiskomisjoni esimees. (6) Raemedali kandmise õigsust tõestab tunnistus, millele kirjutab alla vallavanemProtest valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile vahetult pärast tulemuste teatavakstegemist. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti läbi ja teeb selle suhtes otsuse, mis antakse kätte koos raemedaligakantakse volikogu istungi protokolli, enne tulemuste kohta volikogu otsuse vastuvõtmist. (7) Raemedali kandmiselHääletustulemuste protokoll koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide kandmise heast tavasthääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva pärast hääletust ning siis hävitatakse. (8) Raemedali saajate nimed avalikustatakse Jõhvi veebilehelKui salajane hääletamine korraldatakse kohaliku omavalitsuse istungite süsteemis, toimub hääletusprotseduur vastavalt infosüsteemi juhistele. (9) Raemedali andmist ja sellega seonduvat korraldab valitsus.

(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaat annab istungil suulise või omakäeliselt allkirjastatud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks või keeldub kandideerimast. Kandidaadid, kes on nõusoleku andnud kandideerimiseks, nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu. (3) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist on kandidaatidel õigus ennast tutvustada viie minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Valimist korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast hääletamiskomisjoniVolikogu esimehe. Hääletamiskomisjoni liikmeks ei või olla esitatud kandidaat. Hääletamiskomisjon: 1) viib läbi salajase hääletamise; 2) koostab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. (5) Valimistulemused tehakse kindlaks hääletamiskomisjoni otsusega ning volikogu otsust eraldi hääletusele ei panda. 5 (5¹) Kui valimised korraldatakse kohaliku omavalitsuse istungite süsteemis, siis käesoleva paragrahvi lõikeid 4 valimine toimub põhimääruse §des 8 ja 5 rakendata ning hääletamine viiakse läbi vastavalt infosüsteemi tingimustele9 sätestatud korras. (6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Kui on esitatud üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(1) Hääletamiskomisjon annabVolikogu kinnitab häälteenamusega volikogu liikmetele hääletussedelid volikogu liikmete nimekirja aluselaseesimeeste arvu. Volikogu liige annab allkirja hääletussedeli saamise kohta. Hääletussedeli märgistamiseks peab olema võimalik kasutada hääletamiskabiini või eraldatud ruumi. (2) Volikogu liige kirjutab hääletussedelile märgistatud kastikesse selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab, ja laseb sedeli valimiskastiaseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel. (3) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist on Igal volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (4) Hääletussedel, millele on kirjutatud mitu numbrit või number, mida kandidaatidele ei ole omistatud, või kui sedelil on läbikriipsutusi või parandusi, loetakse kehtetuksvalimisel üks hääl. (53) Hääletamiskomisjon loeb antud hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ning hääletamistulemuse teeb teatavaks hääletamiskomisjoni esimees. (6) Protest valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile vahetult pärast tulemuste teatavakstegemist. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti läbiVolikogu aseesimehe valimine toimub põhimääruse §des 8 ja teeb selle suhtes otsuse, mis kantakse volikogu istungi protokolli, enne tulemuste kohta volikogu otsuse vastuvõtmist9 sätestatud korras. (7) Hääletustulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva pärast hääletust ning siis hävitatakse. (8) Kui salajane hääletamine korraldatakse kohaliku omavalitsuse istungite süsteemis, toimub hääletusprotseduur vastavalt infosüsteemis juhistele.

(Volikogu esimees: 1) Volikogu kinnitab häälteenamusegakoostab ja esitab volikogu aseesimeeste arvu. (istungile istungi päevakorra projekti; 2) Volikogu aseesimees valitaksesuunab koostatud volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel. Igaleelnõu, arvamuse või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid või isikute avaldused volikogu liikmel on valimisel üks hääl. komisjoni(de)le; 3) Volikogu aseesimehe valimine toimub põhimääruse §des 10määrab vajadusel eelnõule volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 4) pikendab vajadusel eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 5) korraldab volikogu määruste ja 11otsuste täitmise kontrollimist ning volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 6) kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks mitte hiljem kui ühe kuu jooksul vastava ettepaneku saamisest; 7) annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 8) kinnitab käskkirjaga seaduses sätestatud korras vallavanema puhkuse ajakava ja lubab vallavanema puhkusele, otsustab vallavanema ja volikogu liikmete teenistuslähetusse saatmise ning kinnitab vallavanema ametiülesannete täitmisel tehtud kuludokumendid ja annab kooskõlas õigusaktidega vallavanemale soodustuse määramiseks käskkirju; 9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 10) korraldab volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist; 11) otsustab aseesimeeste tööjaotuse; 12) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda suhetes Eesti Vabariigi presidendiga, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega ning teiste omavalitsusüksuste, sh teiste riikide omavalitsusüksuste, ja nende liitudega ning avalikel üritustel ja muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust; 13) täidab muid talle seaduse alusel ja põhimäärusega pandud ülesandeid.

Muude isikuvalimiste korraldamisel lähtutakse põhimääruse §des 10 ja 11 sätestatust(1) Volikogu esimeest asendab tema äraolekul või volituste peatumisel volikogu aseesimees. Kui volikogu on valinud kaks aseesimeest, asub esimesena volikogu esimeest asendama ajaliselt varem valitud volikogu aseesimees. Juhul, kui õigusaktidegavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt, mis kantakse istungi protokolli. Kui ka volikogu aseesimehel või aseesimeestel ei ole sätestatud teisitiajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige. (2) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe kohustes”. (3) Volikogu aseesimehel või vanimal volikogu liikmel on volikogu esimeest asendades volikogu esimehele omistatud pädevus.

Volikogu esimees: (1) koostabVolikogu moodustab vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja esitabvalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi komisjone. Volikogu alatiste komisjonide liikmetele komisjoni töös osalemise eest hüvitise maksmine toimub volikogu istungile istungi päevakorra projekti; vastava otsuse alusel. (2) suunab koostatudÜhekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu eelnõumoodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, arvamusemillega moodustatakse ajutine komisjon või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid või isikute avaldused volikogu komisjonitöörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (de)le; 3) määrab vajadusel eelnõuleKomisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse samaaegselt volikogu komisjonideliikmete hulgast juhtivkomisjoni ning jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; . Valimiste korraldamisel juhindutakse käesoleva põhimääruse § 8 lõigetest 1–5 ja §s 9 sätestatust, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (4) pikendab vajadusel eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana volikogu uue koosseisu komisjoniliikmete esmasel kinnitamisel ning peale seda ka üksikute komisjoni liikmetena komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget, v.a revisjonikomisjon. Komisjoni kuulumiseks peab olema liikme kirjalik nõusolek enne komisjoni koosseisu kinnitamist. (5) korraldabKomisjoni koosseisust väljaarvamise otsustamine toimub volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist ningkomisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu rahaliste vahendite kasutamist; vastava otsuse teatavakstegemisest. (6) kutsubVolikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandikukoosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks mitte hiljem kui ühe kuu jooksul vastava ettepaneku saamisest; volituste lõppemist. (7) annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 8) kinnitab käskkirjaga seaduses sätestatud korras vallavanema puhkuse ajakava ja lubab vallavanema puhkuseleKomisjoni esimehe, otsustab vallavanemakomisjoni aseesimehe ja volikogu liikmete teenistuslähetusse saatmise ning kinnitab vallavanema ametiülesannete täitmisel tehtud kuludokumendid ja annab kooskõlas õigusaktidega vallavanemale soodustuse määramiseks käskkirju; 9) omab õigust välja kuulutadaliikmest revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad automaatselt samaaegselt tema volikogu istungil täiendav vaheaeg; 10) korraldab volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist; 11) otsustab aseesimeeste tööjaotuse; 12) esindabliikme volituste peatumise või volitab teisi isikuid esindama valda suhetes Eesti Vabariigi presidendiga, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega ning teiste omavalitsusüksuste, sh teiste riikide omavalitsusüksuste, ja nende liitudega ning avalikel üritustel ja muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust; 13) täidab muid talle seaduse alusel ja põhimäärusega pandud ülesandeidlõppemisega.

(1) Volikogu aseesimees asendabalatine komisjon oma valdkonnas: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Kuimääruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) teeb ettepanekuid volikogu on valinud kaks aseesimeest, asub esimesenaistungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 6) teeb ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 7) lahendab muid komisjonile volikogu esimeest asendama ajaliselt varem valitudja volikogu aseesimeesesimehe või aseesimehe antud ülesandeid. Juhul, kui (2) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt, mis kantakse istungi protokollivolikogu esimees. Kui ka (3) Volikogu alatisel komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu aseesimehel või aseesimeestel ei ole ajutiselt võimalikõigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu esimehe ülesandeid täitaistungi päevakorra, asendab volikogu esimeest vanimja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu liigeõigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (24) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudeleKomisjonide otsustused on valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (5) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu dokumentidele allaesimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ametinimetuseettepanekud. (6) Alatise ja ajutise komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, lisades sellele sõnad “volikogukes: 1) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 5) juhatab komisjoni koosolekut. (7) Komisjoni esimehe kohustes”äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. (38) Volikogu aseesimehel või vanimal volikogu liikmelKomisjoni liige on volikogu esimeest asendades volikogukohustatud hoidma saladuses talle seoses komisjoni tööga teatavaks saanud teabe, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud, samuti esitama komisjoni töös osalemiseks komisjoni esimehele omistatud pädevustalle kuuluva e-posti aadressi ning hoidma seda ajakohasena.

(1) Volikogu moodustab vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi komisjoneoma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Volikogu alatiste komisjonide liikmetele komisjoni töös osalemise eest hüvitise maksmine toimub volikogu vastava otsuse alusel. (2) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmiEnne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist peab olema otsustatud revisjonikomisjoni liikmete arv. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (3) Komisjonide esimehedRevisjonikomisjoni esimees ja aseesimehedaseesimees valitakse samaaegselt volikogu liikmete hulgast. Valimiste korraldamisel juhindutakse käesoleva põhimääruse § 10 lõigetest 2–51des 8 ja §s 119 sätestatust, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (4) Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana volikogu uue koosseisu komisjoniliikmete esmasel kinnitamisel ning peale seda ka üksikute komisjoni liikmetena komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamiselKõik revisjonikomisjoni liikmed võib valida korraga. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget, v.a revisjonikomisjon. Komisjoni kuulumiseks peab olemaMitme liikme kirjalik nõusolek enneüheaegsel valimisel on igal volikogu liikmel hääli vastavalt komisjoni koosseisu kinnitamistvalitavate liikmete arvule. (5) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustamine toimub volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoniRevisjonikomisjoni liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest. (6liikmed) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisegavalitakse põhimääruse §des 8 ja 9 sätestatud korras ning valituks osutub kandidaat või kandidaadid, kes said enim poolthääli. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemistKui viimasele komisjoniliikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, korraldatakse nende kandidaatide vahel uus hääletusvoor. (7) Komisjoni esimehe Kui ka uues hääletusvoorus saavad kandidaadid võrdsel arvul hääli, komisjoni aseesimehe ja volikogu liikmest revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad automaatselt samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisegatõmmatakse kandidaatide vahel liisku.

(1) Volikogu alatine komisjonRevisjonikomisjon täidab oma valdkonnas: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsusepädevuses olevaid ülesandeid revisjonikomisjoni poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatabkinnitatud tööplaani alusel või volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) teeb ettepanekuidülesandel. Volikogu poolt antav ülesanne revisjonikomisjonile vormistatakse volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 6) teeb ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 7) lahendab muid komisjonile volikogu ja volikogu esimehe või aseesimehe antud ülesandeidotsusena. (2) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult ametiasutusega teenistujaid, eksperte ja/või volikogu esimeesasjatundjaid. (3) Volikogu alatisel komisjonilRevisjonikomisjonil on kontrolli käigus õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõusiseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorranõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, volikogulepingute ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4)muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumenteloetletud dokumentidest ärakirju ja teavetväljavõtteid; 53) kaasata oma töösse asjatundjaidsaada kontrollitava asutuse juhilt ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehegateistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Komisjonide otsustused on valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomugaRevisjonikomisjon vaatab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus läbi volikogule esitatud majandusaasta aruande ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. (5) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavadkas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma ettepanekudtegevuse kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel. (6) Alatise ja ajutise komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes: 1) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 5) juhatab komisjoni koosolekut. (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. (8) KomisjoniRevisjonikomisjoni liige on kohustatud hoidma saladuses talle seoses komisjoni tööga teatavaks saanud teabeei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse igapäevast tööd, millele juurdepääs on seadusegata peab järgima kehtestatud korras piiratud, samuti esitama komisjoni töös osalemiseks komisjoni esimehele talle kuuluva e-posti aadressi ning hoidma seda ajakohasenatöökorraldusreegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustabValitsus on volikogu avalikul hääletuselpoolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mitu liiget komisjoni valitakse. (3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valitakse samaaegseltmis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Jõhvi vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu liikmete hulgast. Valimiste korraldamisel juhindutakse käesoleva põhimääruse §des 10määrustes ja 11 sätestatust, kui seadusega ei ole sätestatud teisitiotsustes seatud ülesandeid. (42) Kõik revisjonikomisjoni liikmed võib valida korragaValitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja majandustegevuse kontrolli kaudu. Mitme liikme üheaegsel valimisel on igal volikogu liikmel hääli vastavalt komisjoni valitavate liikmete arvule. (53) Revisjonikomisjoni liige (liikmed) valitakse põhimääruse §is 13Valitsus võib seaduses sätestatud alustel ja korras ning valituks osutub kandidaat või kandidaadidoma täitevtegevuse üksikuid funktsioone halduslepingu alusel üle anda teistele isikutele, kes said enim poolthäälijäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. Kui viimasele komisjoniliikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, korraldatakse nende kandidaatide vahel uus hääletusvoor. Kui ka uues hääletusvoorus saavad kandidaadid võrdsel arvul hääli, tõmmatakse kandidaatide vahel liisku.

(1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid revisjonikomisjoni poolt kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandelVallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta. Volikogu poolt antav ülesanne revisjonikomisjonile vormistatakse volikogu otsusena. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoniValitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed, kaasates kooskõlastatult ametiasutusega teenistujaid, eksperte vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja/või asjatundjaid valitsuse struktuurile. (3) Revisjonikomisjonil on kontrolli käigus õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidessePärast valitsuse liikmete arvu ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus-valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste valitsuse liikmete kandidaadid ja finantstegevust kajastavate algdokumentideneile makstava töötasu või hüvitise suuruse. Valitsuse liikmete isikulise koosseisu kinnitab volikogu nimekirjana, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusiiga valitsuse liikme kandidaati eraldi ei hääletata. (4) Revisjonikomisjon vaatab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus läbi volikogule esitatud majandusaasta aruande ja koostab selle kohta kirjaliku aruandeVallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku või töötaja, mis esitatakse volikogulekes on teenistuses ametiasutuses või hallatavas asutuses. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetabVolikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaateliikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma tegevuse kohtateenistust. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel. (5) RevisjonikomisjoniValitsuse liikmed kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks. (6) Kui valitsuse liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse igapäevast töödvabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, ta peab järgima kehtestatud töökorraldusreegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuseon vallavanemal kohustus ühe kuu jooksul esitada volikogule valitsuse koosseisus olevale vabale valitsuse liikme ametikohale kinnitamiseks uus isik või hallatava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakteteha ettepanek valitsuse struktuuri ja liikmete arvu muutmiseks.

(1) Valitsus onValitsuse liige: 1) juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest; 2) peab viivitamata teavitama volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgankirjalikult, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Jõhvi vallale kui omavalitsusüksusele pandudta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena; 3) on kohustatud nii valitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle valitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavaid andmeid ning volikogu määrustesmuud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni; 4) ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustes seatud ülesandeidotsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. (2) Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmiseValitsuse liikmel on õigus: 1) saada valitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, elanike kaasamisedokumente ja majandustegevuse kontrolli kaudu. (3muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud; 2) Valitsus võib seaduses sätestatud alustel ja korrassaada oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone halduslepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eestkirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

(1) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta. (Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisega; 2) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile. (vallavanema esildisel; 3) Pärast valitsuse liikmete arvu jaliikmele esitatavatele nõuetele mittevastavuse tõttu; 4) umbusalduse avaldamisel; 5) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas; 7) uue valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste valitsuse liikmete kandidaadid ja neile makstava töötasu või hüvitise suurusekinnitamisega; 8) tema surma korral; 9) muul seaduses sätestatud juhul. (2) Valitsuse liikmete isikulise koosseisu kinnitabliikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu nimekirjanaotsusega, iga valitsuse liikme kandidaati eraldi ei hääletatav. (4) Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku või töötaja, kes on teenistuses ametiasutuses või hallatavas asutusesa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 9 sätestatud juhtudel. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. (53) Valitsuse liikmed kinnitab ja palgalisedTagasiastumise korral lõpevad valitsuse liikmed nimetab ametisse volikoguliikme, sh vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaksvolitused sellekohases avalduses näidatud ajal. (64) Kui valitsuse liige vabastatakse valitsuseValitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, on vallavanemal kohustus ühe kuu jooksul esitada volikoguleametist vabastamisel lõpevad tema valitsuse koosseisus olevale vabale valitsuse liikme ametikohale kinnitamiseks uus isik või teha ettepanek valitsuse struktuurivolitused ning talle makstakse hüvitust seaduses sätestatud alustel ja liikmete arvu muutmiseksulatuses.

(1) Valitsuse liige: 1) juhindubValitsus saab oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest; 2) peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikultvolitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena; 3) on kohustatud niivolikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle valitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladustliikmete arv, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni; 4) ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisestsaab valitsus oma volitused, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaseltkui ametisse on kinnitatud üle poole valitsuse koosseisust. (2) Valitsuse liikmelpädevuses on õiguskohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud küsimuste lahendamine ja õiguste realiseerimine. (3) Lisaks seaduses sätestatule, valitsus: 1) saada valitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusaktekoostab vallaeelarve projekti, dokumentekorraldab vallaeelarve täitmist ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatudkoostab selle täitmise aruande; 2) saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujateltkäsutab valla eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras; 3) kinnitab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvatesjuhid; 4) moodustab ametiasutuse hallatavate asutuse hoolekogud; 5) valdab, kasutab ja käsutab vallavara volikogu kehtestatud korras ning teostab sellekohast kontrolli; 6) esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega; 7) täidab muid õigusaktidega valitsuse pädevusse antud ülesandeid.

(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisega; 2)Vallavanemaks, kes on ühtlasi ka vallasisese Jõhvi linna linnapea, võib volikogu valida vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema esildisel; 3) valitsuse liikmele esitatavatele nõueteleametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus. Kui ilmnevad vallavanemaks valimist välistavad asjaolud või need tekivad vallavanema volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu; 4) umbusalduse avaldamisel; 5) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas; 7) uue valitsuse ametisse kinnitamisega; 8) tema surma korral; 9) muul seaduses sätestatud juhul. (2) Valitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakseVallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokku tulemise päevast arvates. Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega, v välja kuulutada avaliku konkursi.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 Avaliku konkursi läbiviimise korra ja 9 sätestatud juhtudeltingimused kinnitab igakordselt volikogu. (3) Tagasiastumise korral lõpevad valitsuse liikme, shVolikogu valib vallavanema volitused sellekohases avalduses näidatud ajaloma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. (4) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema valitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust seaduses sätestatud alustelIgal volikogu liikmel on valimisel üks hääl ja ulatusesiga volikogu liige võib üles seada ühe vallavanema kandidaadi. (5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse §des 8 ja 9 sätestatud korras. (6) Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

(Vallavanem: 1) Valitsus saab oma volitusedjuhib ja korraldab valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Kui vallavanem esitab vähemtööd ja valitsuse liikmete kandidaateistungite ettevalmistamist; 2) esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arvorganite ja asutustega, saab valitsus oma volitusedteiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, kui ametisse on kinnitatud üle poole valitsuse koosseisust. (2) Valitsuse pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud küsimuste lahendaminevälisriikide ja õiguste realiseerimine. (3) Lisaks seaduses sätestatulenende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning vastavalt seadusega, valitsus: 1) koostab vallaeelarve projektikäesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele, korraldab vallaeelarve täitmistsamuti avalikel üritustel ja koostab selle täitmise aruandemuudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust või volitab teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 2) käsutab valla eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras; 3) kinnitab ametisseesindab valda avalik-õiguslikes ja vabastab ametist ametiasutuse hallatavate asutuste juhidtsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid; 4) moodustabesitab volikogule kinnitamiseks ametiasutuse hallatavate asutuse hoolekogudteenistujate koosseisu ja struktuuri; 5) valdab, kasutab ja käsutab vallavara volikogu kehtestatud korras ning teostab sellekohast kontrollitäidab ametiasutuse teenistujate suhtes ametisse nimetamise õigust omava isiku või tööandja kohustusi seadusega sätestatud ulatuses; 6) esindab valda suhetes Riigikogusõlmib, Vabariigi Valitsusemuudab ja lõpetab töölepingud hallatava asutuse juhiga ning täidab nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla-suhtes tööandja kohustusi õigusaktis sätestatud ulatuses; 7) määrab käskkirjaga abivallavanemate ja linnavalitsuste/või valitsuse liikmete tegevusvaldkonnad ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidegaülesanded; 78) täidab muid õigusaktidega valitsuse pädevusse antudtalle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(1) Vallavanemaks, kes on ühtlasi ka vallasisese Jõhvi linna linnapea, võib volikogu valida vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitmaVallavanema äraolekul asendab vallavanemat üks vallavanema ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus. Vallavanemaks eipoolt määratud või valida isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui eelpoolnimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu. vanim kohal olev valitsuse liige (2sh abivallavanem) Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokku tulemise päevast arvates. Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi läbiviimise korra ja tingimused kinnitab igakordselt volikogu. (3) Volikogu valibVallavanem kehtestab käskkirjaga valitsuse liikmete poolt vallavanema asendamise korra oma volituste kehtivuse ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. (42) Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl ja iga volikogu liige võib üles seada üheVallavanema surma korral loetakse vallavanema kandidaaditeenistussuhe lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. (5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse §des 10 ja 11 sätestatud korras. (6) Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

Vallavanem: (1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonideValla ametiasutus on vallaeelarvest finantseeritav asutus, organite ja asutustegamille ülesandeks on seadustega vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmine, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtideõiguste ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajategakohustuste realiseerimine ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning vastavalt seadusegaavalike teenuste osutamine, käesoleva põhimäärusegaavaliku võimu teostamine. (2) Valla ametiasutuseks on Jõhvi Vallavalitsus. Ametiasutust juhib vallavanem. Ametiasutuse ülesanded ja volikogu poolt antud pädevusele, samuti avalikel üritustelpädevus sätestatakse põhimääruses ja muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust või volitab teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; teistes valla õigusaktides. (3) Ametiasutus esindab oma tegevuses valda avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid; 4) esitab volikogule kinnitamiseks ametiasutuse teenistujate koosseisu ja struktuuri; 5) täidab ametiasutuse teenistujate suhtes ametisse nimetamise õigust omava isiku või tööandja kohustusi seadusega sätestatud ulatuses; 6) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud hallatava asutuse juhiga ning täidab nende suhtes tööandja kohustusi õigusaktis sätestatud ulatuses; 7) määrab käskkirjaga abivallavanemate ja/või valitsuse liikmete tegevusvaldkonnad ja ülesanded; 8) täidab muid talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandudametiasutuse pädevusse ning valitsuse ja volikogu antud ülesandeid.

(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat üks vallavanema poolt määratud või vanim kohal olev valitsuse liige Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja ei teosta avalikku võimu. (sh abivallavanem2). Vallavanem kehtestab käskkirjaga Asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu valitsuse liikmete poolt vallavanema asendamise korra oma volituste kehtivuse ajakspõhjendatud ettepanekul. (23) Vallavanema surma korral loetakse vallavanema teenistussuhe lõppenuks surmapäevale järgnevast päevastHallatava asutuse struktuuri ja töötajate koosseisu ning töötajate töötasustamise alused kinnitab valitsus, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (4) Hallatava asutuse juht esindab hallatavat asutust ja valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud hallatava asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks, seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.

(1) Valla ametiasutus on vallaeelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on seadustega vallale kuiVald võib kohalikule omavalitsusüksuseleomavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmine, õiguste ja kohustuste realiseerimine ning avalike teenuste osutamine, avaliku võimu teostaminetäitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi. (2) Valla ametiasutuseksKohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on Jõhvi Vallavalitsusühisamet. Ametiasutust juhib vallavanemKohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus. Ametiasutuse ülesanded (3) Valla ühisameti ja pädevus sätestatakse põhimääruses-asutuse moodustamine ja teistes valla õigusaktidesjuhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (34) Ametiasutus esindab oma tegevuses valda, täidab seaduseÜhisamet või -asutus moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsusüksuste koostöökokkuleppe alusel volikogude otsusel ja põhimäärusega ametiasutuse pädevusseotsuse alusel asjaomaste valitsuste sõlmitud halduslepingu alusel. (5) Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning valitsuse ja volikogu antud ülesandeidasutuse põhimäärus, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud. (6) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutadaArengukava on valla ametiasutuse hallatavaid asutusipika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis ei ole juriidilised isikudtasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja ei teosta avalikku võimukultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Asutuse asutamiseArengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu valitsuse põhjendatud ettepanekultegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (3) Hallatava asutuse struktuuriArengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja töötajate koosseisu ning töötajate töötasustamise alused kinnitab valitsus, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisitiüldplaneeringuga. (4) Hallatava asutuse juht esindab hallatavat asutust ja valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemiselArengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, mis on vajalikud hallatava asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseksmuutunud arenguperspektiivide, seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide aluseleesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks.

(1) Vald võib kohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi) Eelarvestrateegia koostatakse kooskõlas valla arengukavaga vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimiseks. (2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutusEelarvestrateegia on ühisametaluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus. (3) Valla ühisametiEelarvestrateegias kajastatakse: 1) majandusliku olukorra analüüs ja -asutuse moodustamineprognoos järgnevaks neljaks aastaks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja juhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (järgnevateks aastateks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; 3) ülevaade valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 4) Ühisamet või asutus moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsusüksuste koostöökokkuleppe alusel volikogude otsuselvalla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja otsuse alusel asjaomaste valitsuste sõlmitud halduslepingu alusel. (eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem; 5) Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning asutuse põhimäärusvalla netovõlakoormus eelmisel aastal, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud. (jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus; 6) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole muu eelarvestrateegia juures tähtsust omav informatsioon. (omavalitsusüksuse4) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakseKui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määraveelarvestrateegia koostamist korraldab ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokumentprojekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna kinnitamiseks volikogule valitsus, mis tasakaalustatult arvestab majanduslikuarvestusega, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimiseleet arengukava või selle muudatused kinnitatakse enne järgmise aasta vallaeelarve eelnõu esitamist seaduses sätestatud tähtpäevaks. (2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohtaEelarvestrateegia võib koostada arengukava osana, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kunist ühise arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseksdokumendina. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (3) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringugaeelarvestrateegia kehtestatakse volikogu määrusega ning avalikustatakse Riigi Teatajas seaduses sätestatud korras. (4) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseksja eelarvestrateegia menetlemise kohta koostatud volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avaldamise valla veebilehel tagab ametiasutus.

(1) Eelarvestrateegia koostatakse kooskõlasJõhvi valla arengukavaga eelseisva nelja aasta kohta arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimiseks. (2) Eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmiselkoostatakse arengukava arvestades ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. (3) Eelarvestrateegias kajastatakse: 1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos järgnevaks neljaks aastaks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja järgnevateks aastateks prognoositavadsee koosneb valla ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludtuludest, eeldatavad põhitegevuse kuludkuludest, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikategainvesteerimistegevusest, eeldatav finantseerimistegevuse maht ningfinantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutus; 3muutusest. (2) ülevaade valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemiEelarve eelnõu ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 4seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (3) valla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositudEelarve esitatakse ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem; 5) valla netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus; 6) muu eelarvestrateegia juures tähtsust omav informatsioonkinnitatakse volikogu poolt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses. (4) Kui arengukava muudetakseEelarve eelnõu koos seletuskirja ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõllamenetlust käsitlevate protokollidega ning vastuvõetud eelarve avalikustab ametiasutus seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab ja projekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna kinnitamiseks vallavolikogule valitsusValla finantsjuhtimisena käsitletakse valla, arvestusegakui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, et arengukava või selle muudatused kinnitatakse enne järgmise aasta vallaeelarve eelnõu esitamist ning hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks. oktoobriks. (2) Eelarvestrateegia võib koostada arengukava osana, st ühise arengukava dokumendina. (Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel: 1) kaasaegne eelarvekorraldus; 2) tekkepõhine eelarvestamine; 3) Arengukavarakendatakse keskpika eelarvestamise põhimõtteid koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega; 4) arengukava koostamine ja eelarvestrateegia kehtestatakse volikogu määrusegaeelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikustatakse Riigi Teatajas seaduses sätestatud korrasavalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine; 5) finantsdistsipliin on tagatud; 6) valla ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust käsitletakse ühtse tervikuna; 7) toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava; 8) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlus. (43) Arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta koostatud volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avaldamise valla veebilehel tagab ametiasutusValla finantsjuhtimist korraldab valitsus.

(1) Jõhvi valla eelarve koostatakse arengukava arvestadesVolikogul ja see koosneb valla ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusestvalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algustVolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Eelarve esitatakseVolikogu ja kinnitatakse volikogu poolt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsusesvalitsuse õigusaktid kehtivad Jõhvi valla haldusterritooriumil ja valla vara suhtes, mis võib asuda väljaspool valda. (4) Eelarve eelnõu koos seletuskirjaVolikogu ja menetlust käsitlevate protokollidegavalitsuse määrused ning vastuvõetud eelarve avalikustab ametiasutus seaduses sätestatud tähtaegadelvolikogu otsused ja korrasvalitsuse korraldused vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama normitehnilistele ning õigus- ja haldusaktidele kehtestatud nõuetele.

(1) Valla finantsjuhtimisena käsitletakse valla, kui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimiseõigusaktid võetakse vastu käesolevas põhimääruses ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiksteistes õigusaktides sätestatud korras. (2) Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel: 1) kaasaegne eelarvekorraldus; 2) tekkepõhine eelarvestamine; Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas ja Jõhvi valla kodulehelt avanevas ametiasutuse dokumendihaldusregistris. (3) rakendatakse keskpika eelarvestamise põhimõtteid koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega; Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) arengukava koostamineVolikogu otsused ja eelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine; valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui neis ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (5) finantsdistsipliin on tagatud; Volikogu otsused ja valitsuse korraldused saadetakse adressaadile, täitjale ja vajadusel teistele asjaosalistele ning avalikustatakse valla veebilehel ametiasutuse dokumendihaldusregistri kaudu hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast õigusakti vastuvõtmist. (6) valla ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust käsitletakse ühtse tervikuna; 7) toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava; 8) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlusAvalikustamisele ei kuulu volikogu otsuses või valitsuse korralduses andmed, mille avalikustamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (37) Valla finantsjuhtimistõigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab valitsusvallasekretär.

(1) VolikogulVolikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollivad volikogu esimees, revisjonikomisjon ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusivalitsus. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusiVolikogu otsuste ja valitsuse korralduste seaduslikkuse üle teostab järelevalvet justiits- ja digiministeerium. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Jõhvi valla haldusterritooriumilmääruste põhiseaduslikkuse ja valla vara suhtes, mis võib asuda väljaspool valdaseadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler. (4) Volikogu ja valitsuse määrusedValla õigusaktide täitmise kontrolli tagab sisekontrolör, kui vastav ametikoht on ametiasutuse koosseisu kinnitatud ning volikogu otsused ja valitsuse korraldused vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama normitehnilistele ning õigus- ja haldusaktidele kehtestatud nõueteletäidetud.

(1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesolevas põhimäärusesVolikogu ja teistes õigusaktides sätestatud korrasvalitsuse istungid ning nende komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokollid tuleb vormistada ja avalikustada istungile järgneva kolme tööpäeva jooksul. (2) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajasistungi protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktid, volikogu istungil osalejate registreerimisleht, hääletamiskomisjoni protokollid ja Jõhvi valla kodulehelt avanevas ametiasutuse dokumendihaldusregistris. (3) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajasnimelise hääletamise tulemused, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäevav.a juhul kui hääletamine korraldati kohaliku omavalitsuse istungite süsteemis (4sellisel juhul kajastatakse hääletustulemused istungi protokollis) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisestning esitatud arupärimised. Protokollile võib lisada muid dokumente, kui neis ei sätestata hilisemat tähtpäevamida istungi juhataja peab oluliseks protokollile lisada. (53) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused saadetakse adressaadile, täitjale ja vajadusel teistele asjaosalisteleistungite ning avalikustataksekomisjonide koosolekute protokollide avalikustamise tagab vallasekretär valla veebilehel ametiasutuseveebilehelt avaneva dokumendihaldusregistri kaudu hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast õigusakti vastuvõtmist. (64) AvalikustamiseleAvalikult kättesaadavaks ei kuulu volikogu otsuses või valitsuse korralduses andmedtehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avalikustamineväljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (7) Valla õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär.

(1) Volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollivad volikogu esimeesEttepaneku osaleda äriühingus, revisjonikomisjon jaasutada sihtasutus või olla sihtasutuse asutajaliige või osaleda liikmena mittetulundusühingus esitab volikogule valitsus. Valitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine vallale kaasa toob. (2) Volikogu otsustevõib valitsuse taotlusel või omal initsiatiivil anda valitsusele juhiseid ja suuniseid valitsuse korralduste seaduslikkuse üle teostab järelevalvet justiitsministeeriumpädevuses olevate otsuste tegemiseks aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõiguste teostamiseks. (3) Volikogu juhised ja valitsuse määruste põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantslersuunised vormistatakse volikogu otsusena. (43) Valla õigusaktide täitmise kontrolli tagab sisekontrolörValitsus võib aktsionäri-, kui vastav ametikoht on ametiasutuse koosseisu kinnitatud ning täidetudosaniku-, asutaja- või liikmeõigusi teostava isiku taotlusel või omal initsiatiivil anda aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõigusi teostavale isikule juhiseid ja suuniseid aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõigusi teostava isiku pädevuses olevate otsuste tegemiseks. Valitsuse juhised ja suunised märgitakse valitsuse istungi protokolli.

(1) Volikogu jaValitsuse nimetatud isik, kes teostab eraõiguslikus juriidilises isikus osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi, on kohustatud täitma valitsuse istungidantud kirjalikke suuniseid, kui need ei ole vastuolus eraõigusliku juriidilise isiku huvidega ning nende komisjonide koosolekud protokollitakseandma valitsusele aru oma tegevusest vähemalt üks kord aastas. Protokollid tuleb vormistada ja avalikustada istungile järgneva kolme tööpäeva jooksul. (2) Volikogu ja valitsuse istungi protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktidValla esindaja eesmärgiks valla osalusega äriühingu nõukogu või juhtorgani liikme ülesannete täitmisel on tagada valla kui aktsionäri, volikogu istungil osalejate registreerimislehtosaniku, hääletamiskomisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused, vasutaja või liikme huvide kaitse. a juhul kui hääletamine korraldati kohaliku omavalitsuse istungite süsteemis (sellisel juhul kajastatakse hääletustulemused istungi protokollis) ning esitatud arupärimised. Protokollile võib lisada muid dokumente, mida istungi juhataja peab oluliseks protokollile lisada. (3) 4 (4) VolikoguValla esindaja valla osalusega osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse nõukogus on kohustatud täitma nõukogu töös osalemisel valitsuse istungite ning komisjonide koosolekute protokollide avalikustamise tagab vallasekretär valla veebilehelt avaneva dokumendihaldusregistri kaudu. (5) Üldkättesaadavaksantud suuniseid kui üldkoosoleku otsuseid, kui need ei tehta protokollides sisalduvaid andmeidole vastuolus osaühingu, mille väljastamine on seadusega piiratudaktsiaseltsi ja sihtasutuse huvidega ning andma valitsusele aru oma tegevusest nõukogu liikmena vähemalt üks kord aastas.

(1) Ettepaneku osaleda äriühingusValla äriühingu nõukogu liikmed, asutada sihtasutus või olla sihtasutuse asutajaliige või osaleda liikmena mittetulundusühingus esitab volikogulenõukogu puudumisel juhatuse liikmed, nimetab ja kutsub tagasi valitsus oma korraldusega. Valitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine vallale kaasa toob. (2) Volikogu võib valitsuse taotlusel või omal initsiatiivil anda valitsusele juhiseid ja suuniseid valitsuse pädevuses olevate otsuste tegemiseks aktsionäri-,liikme nimetamise aluseks eraõiguslikus juriidilises isikus osaniku-, asutaja- või liikmeõiguste teostamiseks. Volikogu juhised ja suunised vormistatakse volikogu otsusena. (3) Valitsus võib aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõigusi teostava isiku taotluselteostavaks isikuks või omal initsiatiivil anda aktsionäri-nõukogu või juhatuse liikmeks on volikogu otsus, millega volikogu annab nõusoleku volikogu liikme osaniku-, asutaja- või liikmeõigusi teostavale isikule juhiseid ja suuniseid aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõigusi teostava isiku pädevuses olevate otsuste tegemiseksteostavaks isikuks või nõukogu või juhatuse liikmeks nimetamiseks. Valitsuse juhised (3) Valla esindaja tagasikutsumisel valla omanduses oleva osaühingu, aktsiaseltsi ja suunised märgitakse valitsuse istungi protokollisihtasutuse nõukogust ei maksta talle hüvitust.

(1) Valitsuse nimetatud isikVald soodustab kohapealse algatusena tekkivate piirkondlike kogukonnakogude moodustamist. Kogukonnakogu kaudu kaasatakse elanikud, kes teostab eraõiguslikus juriidilises isikus osaniku-kodanikuühendused, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi, on kohustatud täitma valitsuse antud kirjalikke suuniseid, kui need ei ole vastuolus eraõigusliku juriidilise isiku huvidega ning andma valitsusele aru oma tegevusest vähemalt üks kord aastasettevõtjad ja teised huvigrupid valla juhtimisse ja piirkonna seisukohalt oluliste otsuste vastu võtmisesse. (2) Valla esindaja eesmärgiks valla osalusega äriühingu nõukogu või juhtorgani liikme ülesannete täitmisel on tagada valla kui aktsionäriKogukonnakogu koosseisu ja piirkonna, osanikumida kogukonnakogu esindab, asutaja või liikme huvide kaitsekinnitab valitsus korraldusega. Ettepaneku kogukonnakogu koosseisu kinnitamiseks ja kogukonnakogu piirkonna määramiseks teevad vähemalt kolm kogukonda esindavat isikut. (3) Valla esindaja valla osalusega osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse nõukogus on kohustatud täitma nõukogu töös osalemisel valitsuse antud suuniseid kui üldkoosoleku otsuseid, kui need ei ole vastuolus osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse huvidega ning andma valitsusele aru oma tegevusest nõukogu liikmena vähemalt üks kord aastasKogukonnakogu moodustatakse volikogu volituste perioodiks.

(1) Valla äriühingu nõukogu liikmedKogukonnakogu annab volikogule ja valitsusele arvamuse piirkonnale olulistes küsimustes: 1) valla arengukava, nõukogu puudumisel juhatuse liikmed, nimetabeelarvestrateegia ja kutsub tagasi valitsus oma korraldusega. (eelarve koostamine; 2) Volikogu liikme nimetamise aluseks eraõiguslikus juriidilises isikus osanikukohalike investeeringuvajaduste määramine; 3) kultuuri-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi teostavaks isikuks või nõukogu või juhatuse liikmeks on volikogu otsus, millega volikogu annab nõusoleku volikogu liikme osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi teostavaks isikuks või nõukogu või juhatuse liikmeks nimetamiseks ja spordisündmuste korraldamine; 4) piirkonnas tegutsevate asutuste tegevuse ümberkorraldamine; 5) sotsiaalhoolekandeliste teenuste osutamine; 6) muudes piirkonnale olulistes küsimustes. (32) Valla esindaja tagasikutsumisel valla omanduses oleva osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse nõukogust ei maksta talle hüvitustKogukonnakogu statuudi kehtestab volikogu.

[Käesolevast tekstist välja jäetud(1) Jõhvi Vallavolikogu 18.]08.2022 määrus nr 20 „Jõhvi valla põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Toila Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 10 „Toila valla põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Kehtetuks tunnistatud Jõhvi ja Toila valla põhimääruste alusel antud õigusaktid kehtivad kuni uute vastavate õigusaktide vastuvõtmiseni, kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni.

Põhimäärus jõustub 21üldises korras.10.2022.