(1) Kõrgessaare valla põhimääruses sätestatakse Kõrgessaare valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja Kõrgessaare valla asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. (2) Põhimääruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid.
(1) Kõrgessaare valla kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel.
Kohalik omavalitsus Kõrgessaare vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
(1) Kõrgessaare vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Kõrgessaare vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Kõrgessaare vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kõrgessaare Vallavolikogu poolt kehtestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (4) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
(1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoole‧kannet, noorsootööd elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, jäätmehooldust, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, territoriaalplaneerimist jt küsimusi mahus, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada valla hallatavate asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks põhimääruse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kõrgessaare omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Kõrgessaare vald kui omavalitsusüksus täidab ka riiklikke ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Seadusega pandud riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Kõrgessaare Vallavolikogu on Kõrgessaare valla omavalitsuse esinduskogu, mille valivad Kõrgessaare valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Kõrgessaare Vallavalitsus on Kõrgessaare valla omavalitsuse täitevorgan, mille moodustab Kõrgessaare Vallavolikogu.
(1) Kõrgessaare Vallavolikogul ja Kõrgessaare Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Kõrgessaare Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Kõrgessaare Vallavolikogu ja Kõrgessaare Vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kõrgessaare valla haldusterritooriumil.
(1) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja asutada ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. (2) Vallal on õigus olla omavalitsusliidu liikmeks, kusjuures valla esindaja(d) ja nende asendajad ning nende tagasiastumise otsustab volikogu.
(1) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Kõrgessaare valda vallavolikogu või viimase poolt määratud esindus. (3) Vallal on õigus sõlmida lepinguid ja arendada koostöösidemeid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
(1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus Kõrgessaare valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
(1) Kõrgessaare vallal on oma vapp ja lipp. (2) Vapil on kujutatud vapikilbi sinisel väljal hõbedane põhijaotus, millest kasvab välja kolm risti, kilbi alaservas on kaks sinist lainelist joont. Vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla autasudel, meenetel, tänukirjadel, ümbrikel ja muudel trükistel; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse hoone sildil, valla piiritähistel; 4) vallavalitsus võib lubada valla vapi kasutamist ka vallale kuuluvate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel. (3) Vallalipu kangas on lainejoonega jagatud kolmeks, kus ülemine ja alumine osa on sinised, keskmine osa valge. Lipu kõrguse ja laiuse suhe on 11:17 ja lipu normaalsuurus on 1100x1700. 1) vallalippu võib heisata pidulikel sündmustel, vallapäevadel, valla asutuste aastapäevadel; 2) vallalipu nõuetekohase heiskamise või kasutamise eest vastutab vallasekretär, kes korraldab lipuheiskamist või kasutamist.
Asjaajamiskeeleks Kõrgessaare valla omavalitsusorganites ja -asutustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.
(1) Kõrgessaare vallas on 58 küla ja 1 alevik. (2) Kõrgessaare vald piirneb Pühalepa, Käina ja Emmaste vallaga. (3) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (4) Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti Vabariigi haldusjaotusseaduses sätestatud korda. (5) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras.
Kõrgessaare valla elanik on isik, kelle püsiv elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kõrgessaare vald.
(1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) valitakse vabadel valimistel Kõrgessaare valla hääleõiguslike isikute poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1.jaanuari seisuga. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (5) Valla valimiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval pärast lõplike valmistulemuste teatavakstegemist.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, Kõrgessaare valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alusel ja korras. (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (6) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuuri komisjoni liikmeks; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (8) Lõikes 7 nimetatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Tagasiastumine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 461 alusel.
(1) Volikogu ainupädevusse kuulub alljärgnevate küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, audiitori määramine ja eelarve täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste ostmise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonna komisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine, palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitiste maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine, muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasiastumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 29) Vabariigi Presidendi valimiskogusse Kõrgessaare valla esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, tühistamine ja muutmine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla asutuse või valla asutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine, asutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri, koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 41) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 42) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 43) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja –aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 44) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.
(1) Volikogu esimees täidab talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid: 1) koostab koos vallavanemaga volikogu istungi päevakorra projekti; 2) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) korraldab volikogu komisjonide tegevust; 4) valmistab ette koos vallavalitsuse ja volikogu komisjonidega volikogu õigusaktide eelnõud; 5) jälgib arupärimistele ja isikute avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes. (2) Volikogu esimehele makstakse volikogu otsuse alusel töötasu või hüvitust. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Volikogu esimest valimistejärgset istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. Volikogu aseesimehe valimised korraldab häältelugemiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega. (5) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (6) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust seatakse järgmisel volikogu istungil uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Kui on üks kandidaat, siis osutub ta valituks, kui ta saab koosseisu häälteenamuse.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide tegevuse alused ja töökorra. Volikogu moodustab ajutisi komisjone üksikküsimuste läbitöötamiseks. (2) Volikogu komisjonid juhinduvad töös oma tegevusvaldkonda reguleerivast seadusandlusest, normatiiv- ja ametkondlikest aktidest ning juhenditest, valla põhimäärusest, volikogu õigusaktidest. (3) Volikogu komisjoni koosseisu v a revisjonikomisjon kuulub alalise liikmena ametikoha järgi tegevusvaldkonna eest vastutav valla ametnik või vallavalitsuse liige. (4) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste kehtivuse ajaks. (5) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmed võib valida valdavalt Kõrgessaare valla elanike registris olevate elanike hulgast. (6) Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja tema ülesanded määratakse ära otsuses komisjoni moodustamise kohta. (7) Kõik vallavolikogu alatised komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. (8) Volikogu komisjoni tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.
(1) Volikogu komisjonide tegevuse alused ja kord sätestatakse komisjonide põhimäärustes. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, ½ komisjoni liikmete, vallavalitsuse liikmete või ¼ vallavolikogu liikmete nõudmisel. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 4 päeva enne koosoleku algust vallavalitsuse kantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. (3) Koosolekule ilmumise võimatuse korral on komisjoni liige kohustatud sellest hiljemalt eelmisel päeval teatama komisjoni esimehele või komisjoni sekretärile. (4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega võtta osa komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul isik, kes juhib komisjoni tööd. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsustused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (6) Komisjoni otsustused võetakse vastu kohaleolijate lihthäälte enamusega. Otsustused protokollitakse. Eriarvamused kantakse protokolli. (7) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimu‧misest vallavalitsuse kantseleile, kes edastab need komisjoni otsuses märgitud adressaatidele. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. Protokollid avalikustatakse viie tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleis. (8) Erandina ei avalikustata koosoleku protokolle või sellega seotud materjale, mille avalikustamine on seadusega keelatud.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamiseks: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused; 4) muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate materjalide kohta; 3) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 4) kaasata komisjoni töösse spetsialiste ja tellida ekspertiise kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega; 5) oma töövaldkonnapõhiselt teha ettepanekuid ja/või algatusi valdkonna arendamiseks, täiendamiseks jmt tegevused.
(1) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama määratud tähtajaks, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul arvates nende registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. (2) Samade materjalide esitamisel mitmesse komisjoni, määrab volikogu esimees, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele.
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu õigusaktide eelnõude läbivaatamisega või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kuue kuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja uus koosseis.
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kellel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48 sätestatud ülesanded. (2) Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme ja/või kaasatud asjatundja kaudu. (3) Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta; 4) teha ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks vallavalitsusele. (4) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
(1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Volikogu istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Volikogu istung kutsutakse kokku mitte varem kui nelja päeva jooksul arvates nõudmise registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. (4) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või teda asendav volikogu liige. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse koos õigusaktide eelnõudega jt. dokumentidega peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemal neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks on vallavalitsuse kantseleis, raamatukogudes ja valla kodulehel välja pandud volikogu istungi päevakorra eelnõu koos õigusaktide eelnõudega. (6) Volikogu istungid on avalikud. Erandina on volikogu istung kinnine kui selle poolt hääletab kaks korda rohkem kui on vastuhääli või arutatakse küsimusi, mis on seotud andmetega, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu vanim liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (8) Volikogu istungi päevakorra eelnõu esitab istungile kinnitamiseks volikogu istungi juhataja tehtud ettepanekute alusel. (9) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud küsimusi. (10) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis, raamatukogudes ja valla veebilehel. (11) Lisaks protokollile tehakse istungist fonosalvestus, mida säilitatakse kuus kuud. (12) Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Isikuvalimistel volikogu nõusolekul tutvustab iga kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu liige hääletab isiklikult. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) KOKS §22 lõike 1 punktides 2,4,6-10,14,15,18,25.1 ja 27.1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (7) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (8) Umbusaldusmenetlus volikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 alusel. (9) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Juhul, kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat, siis osutub ta valituks, kui ta saab otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse. (10) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu endi hulgast poolthäälte enamusega kolme‧liikmelise häältelugemise komisjoni, kes valib endi keskelt komisjoni esimehe. (11) Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele vallavalitsuse pitsatiga varus‧tatud hääletussedelid. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile.
(1) Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. (2) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees, tema äraolekul juhatab istungit aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) teiste istungist osavõtjate tutvustamine; 4) istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(1) Volikogu õigusakti eelnõu algataja peab tagama ettekandja volikogu istungile. Eelnõu algataja ja volikogu komisjon võivad vajadusel määrata kaasettekandja. (2) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu seisneb ettekande, kaasettekande, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõna ärakuulamises. (3) Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, piirdub arutelu ettekande ja kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. (4) Arupärimisele vastamisel on küsimuste esitamise eesõigus arupärimise esitajal. Kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, otsustab volikogu poolthäälte enamusega, kas avada nimetatud küsimuses arutelu või võtta informatsioon teadmiseks. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 1) ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 3) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses, maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit; 5) päevakorra igas küsimuses on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile; 6) ettepanekud volikogu õigusaktide ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale 3 minuti jooksul; 8) istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu poolthäälte enamusega; 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale enne istungi algust, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega; 11) läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja; 12) pärast lõppsõna ja enne volikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Volikogu võib vastu võtta ka ainult istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab istungi läbiviimise ruumis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri lõppu tähistatakse haamrilöögiga.
(1) Volikogu õigusakti või õigusakti muutmise algatamiseks on õigusakti või õigusakti muutmise eelnõu esitamine vallavalitsusele. (2) Volikogu õigusakti ja õigusakti muutmise algatamisel esitatav eelnõu sisaldab järgmisi andmeid: 1) õigusakti või õigusakti muutmise nimetus, algataja nimi, algataja või tema esindaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi; 2) algatava õigusakti või õigusakti muudatuste tekst; 3) seletuskiri, mis põhjendab volikogu õigusakti või õigusakti muutmise eesmärke ja vajalikkust ning vajadusel teeb ettepanekuid eelnõu vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. (3) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) ühel protsendil hääleõiguslikel vallakodanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigusteha kohalike elu küsimustes volikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse vallavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus ja valitsuses. (4) Igaühel on õigustaotleda volikogult vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kui õigusakt jäetakse muutmata on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud tähtajal ja korras. (5) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Volikogu õigusakti ettevalmistamise õigus on paragrahv 31 lõikes 3 nimetatud isikutel. (2) Volikogu esimees määrab komisjoni või komisjonid, kes arutavad algatatud volikogu õigusakti või õigusakti muutmise eelnõud. (3) Volikogu õigusakti eelnõu peab olema kohustuslikult nelja nädala jooksul, arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis, läbi vaadatud volikogu komisjoni või komisjonide poolt. (4) Komisjoni arvamus lisatakse kirjalikult eelnõule ja esitatakse volikogu istungil ettekandena või kaasettekandena. (5) Kui komisjon või komisjonid ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda hääletamist eelnõu lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. (6) Nõuetekohaselt vormistatud õigusakti eelnõu peab olema esitatud vallavalitsuse kantse‧leisse hiljemalt 8 päeva enne istungi algust. Eelnõu või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) eelnõu nimetus, esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt; 3) volikogu komisjoni või komisjonide arvamust; 4) ettepaneku õigusakti täitmist jälgiva ja aruandekohustusliku ametniku määramiseks; 5) seletuskiri, mis põhjendab volikogu õigusakti või õigusakti muutmise eesmärke ja vajalikkust ning vajadusel teeb ettepanekuid eelnõu vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. (7) Eelnõu vastavuse normitehnilisele ja keelelisele korrektsusele tagab vallakantselei. (8) Volikogu ja valitsuse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(1) Volikogu määrused, otsused ja volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis, valla veebilehel ning valla raamatukogus tagamaks nende kättesaadavus kõigile isikutele. (2) Volikogu istungite protokolle või väljavõtteid päevakorrapunktidest ei avalikustata seadusega sätestatud juhtumitel. (3) Volikogu määrused ja otsused avaldatakse lühendatult valla ajalehes. (4) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. (5) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest või neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse adressaatidele ja teistele menetlusosalistele. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.
(1) Volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Vajadusel määratakse volikogu õigusakti täitmist jälgiv valla ametnik. Kord aastas esitab määratud ametnik kirjaliku aruande volikogule õigusakti täitmise kohta. (3) Volikogu liige võib esitada arupärimise vallavalitsusele või selle liikmele, vallasekretärile, vallavalitsuse või vastava ametisiku võimkonda kuuluva küsimuse osas. (4) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult arupärijale või avalikult volikogu istungil arupärimises näidatud viisil. (5) Volikogu esimees edastab arupärimise viivitamata adressaadile. (6) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku vastuse korral esitatakse vastus arupärimisele kahe nädala jooksul arvates arupärimise kättesaamisest adressaadi poolt.
(1) Kõrgessaare Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesandeks on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega, käesoleva põhimäärusega ja muude volikogu õigusaktidega. (2) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. (4) Vallavalitsuse liige vabastatakse liikmeks olekust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse põhjal või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
(1) Vallavalitsus otsustab, korraldab ja lahendab kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud tema pädevusse. (2) Vallavalitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning vallaelanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsuse liikmete tööjaotus ja vallavalitsuse istungite tööplaan kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega. (4) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.
(1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse ja valla asutuste tööd; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, ettepaneku vallavalitsuse liikmete vabastamiseks; 4) esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuste juhi kandidaadi, teeb vallavalitusele ettepaneku valla asutuse juhi töölt vabastamiseks ja teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) annab vallavalituse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) täidab muid talle seaduse jt õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanemat asendab abivallavanem. Kui ka abivallavanem on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (6) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. (8) Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Kui on üks kandidaat, siis osutub ta valituks, kui tema poolt on koosseisu poolthäälteenamus.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad kvartaalse tööplaani alusel mitte vähem kui kaks korda kuus. (2) Erakorralisi vallavalitsuse istungeid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja (4) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui seaduses ei sätesta või vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (5) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (6) Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokoll vormistatakse 5 tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. (7) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga.
(1) Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. (2) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis. (3) Vallavalitsuse õigusaktid võib avaldada valla ajalehes (lühendatult). (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest või neis märgitud tähtajal. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul pärast vastuvõtmist adressaatidele ja teistele menetlusosalistele arvestusega, et need jõuavad kätte enne jõustumist. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (8) Igaühel on õigustaotleda vallavalitsuselt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Kui vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal ja korras.
(1) Valla hallatavad asutused on: haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei ole juriidilised isikud ja mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla ametiasutuse poolt hallatav asutus (edaspidi valla hallatav asutus) asutatakse vallavolikogu poolt vallaelanikele teenuste osutamiseks. (3) Valla hallatavas asutuste asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu (4) Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogus allasutuse juhi ettepanekul. Vald kui ametiasutus ja valla hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (5) Valla hallatava asutuse juhiga sõlmitakse, muudetakse ja lõpetatakse tööleping vallavalitsuse korralduse alusel. Valla hallatava asutuse juhi ametikoha täitmiseks kuulutatakse reeglina konkurss. Töölepingule kirjutab alla vallavanem. (6) Kõrgessaare valla hallatavate asutuste töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud hallatava asutuse juht lähtudes asutuse põhimäärusest.
(1) Hüvitised teenistusest vabastamise korral määratakse volikogu otsusega, seadusega määratud piirides. (2) Hüvitust ei maksta seaduses sätestatud juhtudel.
(1) Teenistust Kõrgessaare Vallavalitsuses (ametiasutusena) loetakse töötamiseks Kõrgessaare valla avalikus teenistuses. (2) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ameti- ning tööjuhenditele vallavalitsuses kui ametiasutuses. (3) Teenistujate ja abiteenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (4) Valla ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega vastavalt avaliku teenistuse seadusele. Abiteenistujate töösuhteid reguleeritakse töölepingu seaduse alusel. (5) Vallavalitsuse ametnike ametijuhendid kinnitab vallavanem. (6) Teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused ja kohustused.
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi,sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või; 3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab muid talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Vallakantselei põhiülesandeks on vallavalitsuse töö organisatsioonilise ja tehnilise töö tagamine, volikogu asjaajamise tehnilise teenindamise korraldamine.
Järelevalvet vallavolikogu ja vallavalitsuse, vallavalitsuseametnike, hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostavad riigikontroll, maavanem, vallavalitsus, volikogu revisjonikomisjon seadusega kehtestatud korras oma pädevuse piires.
(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses. (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus.
(1) Kõrgessaare valla varaks on Kõrgessaare valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara kasutatakse valla elanikele teenuste osutamise, valla arendamise ja valitsemise otstarbel. (3) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse Kõrgessaare vallavara valitsemise korras, mille kinnitab volikogu.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, äriühingu, mille ainuomanikuks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muudatused kinnitab volikogu, muid asutaja ja omaniku õigusi teostab vallavalitsus. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi omanikke, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab asutaja, liikme ja omaniku õigusi vallavalitsuse poolt määratud isik. (4) Vallavara baasil asutatud äriühingute ja vallaasutuse bilansis olev vara võib olla nende poolt võetavate laenude tagatiseks üksnes vallavolikogu nõusolekul.Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt vallavara valitsemise korrale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele.
(1) Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema. (2) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. (3) Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga. (4) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (5) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla või linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel. (6) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel või muul viisil valla põhimääruses sätestatud korras. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat. (7) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.oktoobriks. (8) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon. (3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletaks, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. (4) Vallavolikogu kehtestab eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra. (5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. (6) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. (3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(1) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel. (2) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist. (2) Koormis on kohustus, mille kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 36 alusel kehtestab volikogu oma määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Kontrolli koormise täitmise üle teostab vallavalitsus.
Suhtes Kõrgessaare valla elanikega võivad valda esindada vallavolikogu liikmed, volikogu esimees, vallavalitsuse liikmed, vallavanem ja valla ametnikud seadustega, volikogu määruste ja otsustega nende pädevusse antud küsimuste lahendamisel.
(1) Kõrgessaare valda suhetes Riigikoguga esindab volikogu. (2) Suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga esindab Kõrgessaare valda volikogu esimees või teda asendav isik. (3) Suhetes Riigikogu esimehe ja aseesimehega esindab Kõrgessaare valda vallavolikogu esimees või teda asendav isik.
(1) Suhetes Eesti Vabariigi Valitsuse ja Hiiu maavalitsuse ning teiste riigiasutustega esindavad Kõrgessaare valda oma pädevuse ja volituste piires volikogu esimees või vallavanem. (2) Suhetes Eesti Vabariigi Peaministri ja ministritega esindavad Kõrgessaare valda volikogu esimees, vallavanem nende poolt volitatud isikud.
Suhetes teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal esindab Kõrgessaare valda vallavolikogu esimees, vallavanem või ametliku delegatsiooni juht volikogu poolt talle delegeeritud pädevuse ulatuses.
Avalikel üritustel võivad Kõrgessaare valda esindada vallavolikogu liikmed, volikogu esimees, vallavalitsuse liikmed, vallavanem, või nende poolt volitatud isikud.
(1) Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes korraldab, peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. (2) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib volikogu kohtus esindada volikogu esimees või tema poolt määratud esindaja.
(1) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, käesolevas põhimääruses ja Kõrgessaare vallavara korras ning teistes volikogu õigusaktides sätestatud korras. (2) Kolmandad isikud esindavad Kõrgessaare valda nendega sõlmitud lepingu või volikirja alusel ja piires.
(1) Põhimäärus või selle muutmine loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungil on toimunud vähemalt kaks lugemist, kui volikogu ei otsusta, et seadusest tulenevad põhimääruse muudatused võib vastu võtta esimesel lugemisel. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimääruse muutmine algatatakse vastavalt vajadusele ning käesolevas põhimääruses ja seaduses ettenähtud korras. (3) Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 10. märtsi 2006 määrus nr 16 „Kõrgessaare valla põhimääruse kinnitamine“, 08. septembri 2006 määrus nr 23 „“Kõrgessaare valla põhimääruse kinnitamine“ muutmine“ ja 11. veebruari 2011 määrus nr 30 „“Kõrgessaare valla põhimääruse kinnitamine“ muutmine“. (4) Määrus jõustub 01.01.2013.