(1) Välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamisel ning akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse käesolevast määrusest, riikidevahelistest kokkulepetest, «Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist» (edaspidi Lissaboni konventsioon) ning Lissaboni konventsiooniga siduvatest dokumentidest.
(2) Piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamisel ja tunnustamisel juhindutakse Lissaboni konventsiooni komitee poolt 619. juunil 20012007. a RiiasBukarestis heaks kiidetud «„Piiriülese hariduse andmise heade tavade koodeksist»” ja 929. juunil 2004veebruaril 2016. a StrasbourgisPariisis
(1) Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus on Sihtasutuse ArchimedesHaridus- ja Noorteameti struktuuriüksus Eesti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus) (edaspidi Eesti ENIC/NARIC Keskus).
(2) Hindamise pädeva asutusena annab Eesti ENIC/NARIC Keskus täiendavalt: 1) usaldusväärset ja asjakohast teavet välisriikide haridussüsteemide, kvalifikatsioonide ja neid andnud asutuste kohta; 2) akadeemilise tunnustamise pädevatele asutustele usaldusväärset ja asjakohast nõu ja teavet välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide akadeemiliseks tunnustamiseks.
(3) Paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud juhul on hindamise pädev asutus tööandja või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus (edaspidi mõlemad tööandja) või õppeasutus.
(1) Hindamiseks esitab taotleja Eesti ENIC/NARIC Keskusele järgmised dokumendid: 1) taotlus eesti keeles või poolte kokkuleppel muus keeles; 2) isikut tõendav dokument või väljavõte selle isikuandmetega lehest; 3) kõrgharidusele juurdepääsu võimaldava või kõrgharidust tõendava dokumendi koos selle juurde kuuluva akadeemilise õiendi, hinnetelehe või teiste lisadokumentidega või õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi, mille hindamist taotletakse, originaal või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud ärakiri paberkandjal või elektrooniliselt; 4) punktis 3 nimetatud dokumentide eesti-, inglis- või venekeelsed tõlked või poolte kokkuleppel tõlked muudes keeltes, mille on teinud dokumendi väljastanud õppeasutus või tõlkimiseks pädev isik või asutus, kui dokumendid ei ole ühes nimetatud keeltest; 5) kõrgharidust tõendava dokumendi hindamise korral kõik eelnevad, keskharidusele järgnevat haridust tõendavad dokumendid koos nendega kaasnevate lisadokumentidega. 1 (1¹) Lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumentide elektrooniliselt esitamise korral on Eesti ENIC/NARIC Keskusel vajaduse korral õigus nõuda dokumentide paberkandjal originaali või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud ärakirja esitamist. (2) Eesti ENIC/NARIC Keskus võib taotlejalt nõuda muid asjasse puutuvaid lõikes 1 nimetamata dokumente, kui need on olulised asja õigeks otsustamiseks. (3) Taotleja võib esitada lõikes 1 nimetatud dokumendid ka õppeasutusele või tööandjale, kes taotleja nõusolekul edastab need viivitamata hindamiseks Eesti ENIC/NARIC Keskusele, välja arvatud § 8 lõikes 4 nimetatud juhul.
(1) Välisriigi ja piiriülese kvalifikatsiooni ja õppeperioodi hindamisel arvestatakse järgmiste näitajatega, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti: 1) kõrgharidusele juurdepääsu võimaldava, kõrgharidust või õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse pädevus kvalifikatsioonide andmisel; 2) dokumendi väljastanud õppeasutuse tunnustatus asukohariigis; 3) dokumendi väljastanud õppeasutuse tüüp; 4) dokumendi väljastanud õppeasutuse või selle õppekava akrediteerimise või mõne muu analoogilise pädeva kvaliteedihindamise tulemus; 5) kvalifikatsiooni andva asutuse pädevus, kui kvalifikatsiooni andev asutus ja dokumendi väljastanud õppeasutus ei kattu; 6) kvalifikatsioon enne õpingute alustamist; 7) õppekavas määratletud õppe eesmärkõpiväljundid; 8) õppekava nominaalkestus ja maht; 9) õppekavaga õpingutele, uurimistööle, praktilisele tööle ja lõpetamisele kehtestatud nõuded; 10) erialaõpingute süvendatus ja spetsialiseerumine; 11) õppetöö tulemused, kui nendega arvestamise vajadus tuleneb asukohariigi haridussüsteemi eripärast; 12) õigused jätkata õpinguid ja asuda tööle asukohariigis.
(2) Piiriülese kvalifikatsiooni ja õppeperioodi hindamisel arvestatakse lisaks lõikes 1 nimetatud näitajatele õppe läbiviimise õiguslikkust riigis, kelle territooriumil piiriülest õpet läbi viiakse.
(1) Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetust kasutatakse originaalis või translitereerituna, kasutatakse ka kvalifikatsiooni nimetuse ametlikke lühendeidtranskribeerituna ning lühendi kasutamisel ametlikku lühendit kasutades. Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetust ei tõlgita, kui õigusaktidest või välislepingust ei tulene teisiti.
(2) Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni Eesti kvalifikatsioonile vastavaks tunnistamine ei anna õigust kasutada samaväärse Eesti kvalifikatsiooni nimetust. Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetusele võib vajadusel lisada viite samaväärse Eesti kvalifikatsiooni nimetusele, tehes välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetuse järele märke «(Eesti kvalifikatsiooni nimetusele) vastav kvalifikatsioon».