(1) Õpingud teise taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist. 1 (1¹)
(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusegaKutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamigaoskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.
(3) Teise taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.
(4) Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist.
(1) Õpingud kolmanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.
(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusegaKutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava
(1) Õpingud neljanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.
(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusegaKutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamigaoskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.
(3) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.
(4) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.
(1) Õpingud viienda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.
(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusegaKutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamigaoskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.
(3) Viienda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.
(4) Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima kutseõppe jätkuõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.
(1) Enne 2017/2018. õppeaastat vastu võetud õpilaste puhul hinnatakse õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.
(2) 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad õppemahuga 15–29 EKAPit kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2020. a, mil õpilased, kelle õpingud on pooleli, viiakse üle käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. Alates 1. jaanuarist 2020. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.
(3) Enne käesoleva sätte jõustumist kehtestatud riiklikud õppekavad ja Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kutsekeskhariduse kooli õppekavad viiakse kooskõlla 51. peatüki nõuetega hiljemalt 31. augustiks 2026. a. Kooskõlla viimata kutsekeskhariduse kooli õppekavad sulgeb kool hiljemalt 1. septembril 2028. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. 3 (3¹) Muusika ja esituskunsti õppekavarühma kutsekeskhariduse õppekavad ning haridus- ja teadusministri 13. mai 2024. a määrus nr 16 „Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava” ja selle alusel Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kooli õppekavad viiakse kooskõlla 51. peatüki nõuetega hiljemalt 1. märtsiks 2027. a. Alates 2027/2028. õppeaastast võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele muusika ja esituskunsti õppekavarühma kutsekeskhariduse õppekavadele ning kestlike tehnoloogiate riikliku õppekava alusel loodud kooli õppekavadele.
(4) Enne 2026/2027. õppeaastat kutsekeskhariduse õppekavadele ja 2026/2027. õppeaastal muusika ja esituskunsti õppekavarühmas kutsekeskharidusõppe ning kestlike tehnoloogiate riikliku õppekava alusel loodud kooli õppekavadele vastu võetud õpilaste õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust hinnatakse seni kehtinud korras.
(5) Õpilane, kes õpib 2025/2026. õppeaastal kutsevaliku õppekaval, saab õppida kutsevaliku õppekaval õppeaasta lõpuni. Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Kutsevaliku õppe läbiviimisele kohaldatakse käesoleva määruse enne 1. septembrit 2025. a kehtinud redaktsiooni.
(6) 4. ja 5. taseme jätkuõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 30 EKAPit, ningkehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2026. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. 6 (6¹) 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 60 EKAPit, kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 20262027. a. Alates 1. septembrist 20262027. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. 2026/2027. õppeaastal ei võeta õppimiskohustuslikke õpilasi vastu õppekavadele, mille õppe maht on väiksem kui 60 EKAPit.
(7) Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud 2. ja 3. taseme kutseõppe õppekavade ning kutsekeskhariduse õppekavade iseseisva töö osakaal õppekava rakenduskavas viiakse vastavusse § 3 lõikega 41 hiljemalt 1. septembriks 2026. a. Enne 1. septembrit 2026. a vastu võetud õpilaste õppekava rakenduskavas ette nähtud iseseisva töö osakaalule ei pea rakendama § 3 lõikes 41 kehtestatut.