(1) Iisaku valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada valla toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted. (2) Põhimääruses sätestatakse: 1) Iisaku valla (edaspidi valla) lipp, vapp, aunimetused ja muud sümbolid ning nende kasutamise kord; 2) vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, õigused ja kohustused; 3) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 4) volikogu töökord; 5) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord, valitsuse pädevus, valitsuse töökord, valitsuse komisjoni moodustamine, vallasekretäri ülesanded; 6) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 7) valla esindamine ja lepingute sõlmimine; 8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord ning nõuded volikogu ja valitsuse istungite protokollidele; 9) õigusaktide täitmise kontrolli ja arupärimise kord volikogus, õigusaktide algatamise õigus; 10) valla asutused, nende moodustamine ja tegevuse alused.
(1) Valla sümboliteks on vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele. (2) Valla sümbolite kasutamine kooskõlastatakse valitsusega.
(1) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 105 cm. (2) Valla lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 20. detsembril 1994. a ja muudetud 20. juunil 2000. a. (3) Valla lipu etalonkujutise värvitoonid on määratletud rahvusvahelise PANTONE'i värvitabeli järgi: roheline Pantone 355, kollane Pantone process yellow.
(1) Valla vapil on rohelisel kilbil hõbedane alt saehambuline palk. Selle kohal kaks ja all üks kuldne istuv orav. (2) Vapil kajastub mets ja selle töötlemine. Samuti hoolsus, töökus ja kokkuhoidlikkus ning neile omadustele põhinevad vallarahva tulevikulootused.
Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) volikogu ja valitsuse pitsatitel ning dokumentidel, valitsuse hallatavate asutuste dokumentidel; 2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel; 3) valitsuse hoonele paigaldatud sildil, valla piiritähistel; 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist ning korraldamist; 5) muudel juhtudel võib valla vapi kujutist kasutada üksnes kooskõlastatult valitsusega.
(1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallamaja peasissekäigu juurde lipumasti koos Eesti riigilipuga; 2) valla pidulikel üritustel või üritustel, millisel osaleb valla ametlik esindus. (2) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (3) Valla lipu tellimine toimub üksnes valitsuse poolt. (4) Vallavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane valla lipuga. (5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (6) Valla lippu laualipuna kasutatakse volikogu ja valitsuse istungitel. (7) Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet valitsus.
(1) Vald avaldab tunnustust aukodaniku nimetuse, aasta tegija nimetuse, aasta sündmuse nimetuse (edaspidi aunimetus) ja tänukirja andmisega. (2) Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Iisaku vallas ning on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel. Aukodaniku nimetust ei anta postuumselt. (3) Aasta tegija nimetus antakse tunnustusena üksikisikule või ühendusele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaalelu, kohaliku omaalgatuse või muus valdkonnas, mille läbi on tõstnud valla mainet ja toonud vallale tuntust. (4) Aasta sündmuse nimetus antakse tunnustusena isikule, ettevõttele või kollektiivile, kelle eestvedamisel on vallas aset leidnud ettevõtmine või sündmus, mis aasta jooksul on vallale ja valla elanikele olnud olulise tähtsusega ning mis on positiivselt mõjutanud valla arengut ja tuntust. (5) 6 (6) Valla tänukirjaga autasustatakse: 1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla, maakonna, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid väga hästi, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas; 2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel; 3) valla ametiasutuse ametnikke ja töötajaid ning hallatavate asutuste töötajaid nende väga heade töösaavutuste eest; 4) teisi isikuid, kelle saavutused on vallas märkimisväärsed.
(1) Ettepanekuid valla aunimetuste andmiseks võivad teha üksikisikud, juriidilised isikud, organisatsioonid, seltsid, volikogu ja valitsus. Ettepanek peab olema põhjendatud ja sisaldama: 1) aunimetuse saaja kandidaadi nime või aasta sündmuse nimetust; 2) aunimetuse saaja kandidaadi panuse või aasta sündmuse kirjeldust; 3) ettepaneku esitaja(te) nimi(nimed) ja allkiri(allkirjad). (2) Ettepanekud esitatakse valitsusele igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks. (3) Valla aunimetuste saajad valib volikogu avalikul hääletamisel. Aunimetuste saamiseks peab esitatud kandidaat saama volikogu koosseisu häälteenamuse. (4) Aunimetused antakse volikogu otsusega. Tänukirja andmise õigus on valitsusel korralduse andmisega või vallavanemal käskkirja andmisega. (5) Volikogu võib igal aastal välja anda ühe või mitu aunimetust. Sobivate kandidaatide puudumisel võib valla aunimetused jätta välja andmata. (6) Valla aukodaniku nimetuse andmisega kaasneb aukodaniku tunnistuse ja aukodaniku märgi (suure vapimärgi) väljaandmine ja kandmise õigus ning rahaline toetus. Toetuse suuruse kinnitab volikogu aunimetuse andmise otsuses. (7) Aasta tegija nimetuse andmisega kaasneb aasta tegija tunnistuse väljaandmine ning valla sümboolikaga mälestuseseme või muu meene andmine. (8) Aasta sündmuse nimetuse väljaandmisega kaasneb aasta sündmuse tunnistuse väljaandmine ja valla sümboolikaga mälestuseseme või muu meene andmine. 2016-02-23 10:22:00 Veaparandus. Sõna "teo" asendatud sõnaga "sündmuse" muutva määruse alusel tulenevalt Riigi Teataja seaduse § 10 lõikest 4. (9) 10 (10) Valla aukodaniku, aasta tegija ja aasta sündmuse nimetus antakse üle Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval või valla muul avalikul üritusel. 11 (11)
(1) Vallal on suur ja väike vapimärk. (2) Suur vapimärk kujutab reljeefset valla vappi, mida ümbritseb tekst «Iisaku valla aukodanik». Teksti alguses ja lõpus on illustreerivad tammelehed. (3) Väike vapimärk kujutab valla vapimärki. (4) Suur vapimärk antakse aukodanikule ja väike vapimärk kaasneb koos valla tänukirjaga käesoleva põhimääruse paragrahvi 7 lõikes 6 toodud põhjustel.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Volikogu esimehe kandidaat peab olema andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.
(1) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon esimesel istungil või volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Järgnevate volikogu antud koosseisu esimeeste valimised korraldab volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Hääletamist korraldav komisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, millele on kantud volikogu esimehe kandidaatide nimed nende esitamise järjekorras. (2) Salajasel hääletamisel volikogu liikmed tõmbavad joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (3) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel: 1) pole märgistatud ühtegi kandidaadi nime või 2) kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.
(1) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (2) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamist korraldav komisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (3) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.
Volikogul on üks aseesimees.
Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 10.
Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt paragrahvides 12 ja 13 sätestatud korras erisusega, et valimised korraldab häältelugemiskomisjon.
(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamistulemuste protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees. (2) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (3) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Volikogu esimees täidab talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) korraldab volikogu istungite päevakorra projekti koostamist, määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d); 3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist; 4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 5) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 11) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist.
Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
Volikogu esimehel või aseesimehel on õigus esitada volikogu esimehe või aseesimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada vallasekretärile. Volikogu esimees või aseesimees loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab koheselt volikogu esimeest või tema asendajat.
Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. (2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. (3) Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. (4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles märgitakse komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded. (5) Volikogu alatise komisjoni volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või volikogu otsusega komisjoni tegevuse lõpetamise kohta.
(1) Volikogu komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks, samuti ettepanekute tegemiseks volikogu istungi päevakorda. (2) Komisjon selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks, lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid.
Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (2) Volikogu komisjon moodustatakse 3-7 liikmelisena. (3) Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed ning seaduses sätestatud juhtudel teised isikud. (4) Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (5) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni.
(1) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liige esitab tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (3) Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel seoses tagasiastumisega või volituste peatumisel tema avalduse alusel või kui volikogu liige on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul. Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul. (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku volikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja. (5) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega avalikul hääletusel. (7) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. (8) Komisjoni mittekuuluva volikogu liikme või vallavalitsuse liikme või teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (9) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuselt ja valla ametiasutuselt ning valitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (11) Komisjoni otsustused valla õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud. (12) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või aseesimees.
Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule; 6) juhatab komisjoni koosolekut.
(1) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll esitatakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul vallasekretäri kätte. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. (2) Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. (3) Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja. (4) Komisjoni koosolekute protokollid, milles käsitletakse eelarve ja arengukava menetlemist, avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) valitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Volikogu esimehe poolt edastatavate volikogu õigusaktide eelnõud on komisjon kohustatud läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Volikogu esimehe poolt edastatavate avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon seaduses sätestatud tähtajal ning vastusele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.
(1) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui 1) ta ei ole võimeline kuue kuu jooksul kokku tulema; 2) komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku tegutsemisvõimetu komisjoni koosseisu tagasi kutsumiseks ning teeb ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees. (3) Volikogu tegutsemisvõimetu komisjoni koosseisu tagasikutsumine vormistatakse volikogu otsusega. (4) Komisjoni esimehe ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
(1) Volikogu komisjoni esimehel, aseesimehel ja revisjonikomisjoni liikmel on õigus esitada komisjoni esimehe, aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastumispalve jäädes edasi volikogu liikmeks. Avaldus tuleb esitada vallasekretärile. Komisjoni esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. (2) Komisjoni esimehe, aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel seoses tagasiastumisega või volituste peatumisel tema avalduse alusel või kui volikogu liige on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul. Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. (3) Tagasiastumine ja vabastamine vormistatakse volikogu otsusega. (4) Volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral, valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 25 või uue revisjonikomisjoni liikme vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 36 lõikele 2. (5) Komisjoni uus esimees esitab volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.
(1) Komisjon annab kirjalikult oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel. (2) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad volikogule teavet komisjonide esimehed.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.
(1) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valitsuse ametiasutuse ja valitsuse hallatavate asutuste või valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (3) Revisjonikomisjon annab hinnangu valla majandusaasta aruandele, milles hinnatakse: 1) valla tegevust, tuginedes tegevusaruandele; 2) finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmist; 3) tegevusaruande korrektsust; 4) eelarve täitmist, lähtudes eelarve täitmise aruandest; 5) valla finantsseisu, lähtudes raamatupidamise aruandest; 6) raamatupidamise aruande korrektsust, tuginedes audiitori aruandele ja järeldusotsusele. (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel, mis on vormistatud otsusega. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(1) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste. (2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile. (3) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (4) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga. (5) Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(1) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas kirjaliku aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (2) Revisjonikomisjonil on kohustus esitada volikogule kirjalik aruanne majandusaasta aruande kohta. Aruandes annab revisjonikomisjon ülevaate oma tegevuse kohta. (3) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.
(1) Volikogu töövormiks on istung. (2) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või esimehe puudumisel aseesimees, aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses sätestatud korras. Istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. (3) Volikogu kokkukutsumisel näidatakse kutses ära istungil arutusele tulevad küsimused. Kutse edastatakse volikogu liikmele e-postiga ja tehakse volikogu liikmetele teatavaks valla veebilehe vahendusel vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist. Arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ja lisamaterjalid on volikogu liikmetel kättesaadavad valla veebilehel. (4) Valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku volikogu istungi ainult ettepaneku tegija poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi läbiviimise soovist esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, näidates ära istungil arutlusele tulevad küsimused. Istungi aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades paragrahvis 43 sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.
(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.
Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus neljapäevasel päeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulikuus ja augustikuus volikogu korralisi istungeid ei toimu.
(1) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär ning teised volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (2) Küla üldist probleemi puudutavas küsimuses kutsutakse üldjuhul külavanem volikogu istungile.
(1) Volikogu liikmete kohalolek registreeritakse istungi alguses osavõtulehel. (2) Osavõtulehele märgitakse nimi, volikogu liikme hilinemisel istungile saabumise aeg ning antakse allkiri. Osavõtulehele märgitakse kutsutute nimed.
(1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) päevakorra projekti arutamist, selles muudatuste tegemist ning arutamist vajavate küsimuste lisamist päevakorda ja päevakorra kinnitamist. (3) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjale kuni 5 minutit lisaaega; 6) igas päevakorrapunktis on käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning ühele repliigile; küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 8) istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis; 9) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 10) istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga ja sõnadega «istung on lõppenud».
(1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja seda muudetakse poolthäälteenamusega. (2) Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole eelnevalt nõuetekohaselt arutatud, tutvustatud või teatavaks tehtud. Sellisel juhul toimub istungil esimene lugemine.
(1) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (2) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat saalis ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega. (3) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (4) Istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis. (5) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (6) Soovist sekkuda päevakorrapunkti arutelusse antakse märku käe tõstmisega. Esinejate järjekorra määrab ning annab loa rääkimiseks istungi juhataja. Ka vabas vormis arutelu toimub istungi juhataja juhtimisel.
(1) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi. (2) Kui volikogu otsustab esitada arutelu läbinud eelnõu kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras s.o. ilma täiendava aruteluta. Arutelu uuendatakse juhul, kui on kirjalikult laekunud ettepanekuid eelnõu muutmiseks või täiendamiseks. (3) Kirjalikud muudatusettepanekud esitatakse volikogu esimehe poolt määratud ajaks vallakantseleisse. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepanekule kirjutab alla selle esitaja. (4) Valitsus koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime ning valitsuse otsustust muudatusettepaneku arvestamise või mittearvestamise kohta.Valitsus koostab eelnõu järgmiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse kõik juhtivkomisjoni arvestatud muudatusettepanekud. (5) Eelnõu arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. Tema puudumisel toimub arutelu vaid juhul, kui algataja nõustub kirjalikult projekti aruteluga tema osavõtuta. Kui eelnõu esitanu hoiab kõrvale arutelust, siis samasisulise eelnõu võib algatada valitsus või volikogu liige ning see võetakse järgmisel istungil päevakorda. (6) Eelnõu arutamise juurde üldjuhul kutsutakse isikud, keda nimetatud eelnõu otseselt puudutab. Kutsutu mitteilmumine ei ole takistuseks arutelu läbiviimisel ega otsuse vastuvõtmisel. (7) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletusele. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.
(1) Volikogu võib katkestada eelnõu arutelu igas staadiumis poolthäälte enamusega, kui ilmneb, et eelnõu on: 1) poolikult ette valmistatud; 2) eelnõu ei vasta kehtivatele seadustele; 3) otsuse tegemiseks tuleb leida kompromissvariant. (2) Katkestamise ettepanek pannakse hääletusele kohe pärast selle tegemist, kuulates ära eelnõu algataja arvamuse. (3) Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute tegemise tähtaja kohta, viimane võib olla samal päeval, kui seda ei vaidlusta ükski volikogu liige. (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (3) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolt ja vastu. (4) Kui poolt- ja vastuhääled jagunevad võrdselt, siis kuulutab istungi juhataja läbirääkimisteks välja vaheaja. Istungi jätkumisel annab istungi juhataja sõna arutusel oleva küsimuse ettekandjale ja paneb seejärel eelnõu uuesti hääletusele. Kui teistkordsel hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled ikka võrdselt, saadetakse eelnõu poolthäälte enamusega järgmisele lugemisele. (5) Eelnõud, mis hääletamise tulemusel ei osutunud vastuvõetuks, volikogu ei otsustanud poolthäälte enamusega saata järgmisele lugemisele või ei katkestanud lugemist, langevad menetlusest välja. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Valimine viiakse läbi vastavalt käesoleva põhimääruse 3. peatükis sätestatule.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (3) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks. (4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) oma ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli; 3) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 5) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (5) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. (6) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (9) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (10) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon analoogselt volikogu esimehe valimisega. (11) Vallavanema valimise kohta võetakse vastu volikogu otsus, milles määratakse vallavanema töötasu, lisatasud, hüvitised ja võimalikud soodustused.
(1) Seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel. (3) Vallavanem on valitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd, valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda vastavalt põhimääruses sätestatule; 3) teeb volikogule ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse koosseisu kinnitamiseks; 4) teeb volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks; 5) juhib valitsuse istungeid; 6) kirjutab alla valitsuse õigusaktidele ning teistele valitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest. (4) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 2) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 3) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud valitsuse teenistuses olevate töötajatega ja valitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 4) annab käskkirju valitsuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine); 5) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 6) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest; 7) kinnitab valla ametnike ja töötajate ametijuhendid; 8) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees; 9) juhib kriisikomisjoni tööd; 10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(1) Vallavanemal on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele ja talle kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.
(1) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse volikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise valitsus ning lähetus vormistatakse valitsuse korraldusega. (3) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab valitsus ning lähetus vormistatakse valitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.
(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal või kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige. (2) Vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud valitsuse liige. (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige. (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu. (3) Pärast valitsuse liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (4) Kui vallavanema poolt esitatud valitsuse koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, on vallavanemal aega kaks nädalat esitada volikogule kinnitamiseks uus valitsuse koosseis. Vallavanem võib uue valitsuse koosseisu esitada volikogule kinnitamiseks ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. (5) Valitsuse liikmed kinnitab ja valitsuse palgalised liikmed nimetab ametisse vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (6) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) valitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (7) Valitsus saab oma volitused valitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest. (8) Valitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue(d) liikme kandidaadi(d), kes kinnitatakse (nimetatakse ametisse) käesolevas paragrahvis sätestatud korras poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(1) Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse. (2) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengukavast ja eelarvestrateegiast, valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava ja selle investeeringute kava ning eelarve eelnõu ja muud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab nende täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 6) lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud valitsusele; 7) võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 8) korraldab valitsuse ja valla hallatavate asutuste ülalpidamist ning tegevust; 9) teostab teenistuslikku järelevalvet valitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; 10) teostab valla äriühingutes omaniku funktsiooni äriühingu üldkoosoleku õigustes, sh nimetab ja kutsub tagasi valla äriühingute nõukogu liikmeid, samuti äriühingu juhatuse liikmeid kui äriühingul ei ole nõukogu; 11) kehtestab oma korraldusega valitsuse või valitsuse hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad; 12) on väärtegude kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmisel.
(1) Valitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Valitsuse istungite toimumise sageduse otsustab vallavanem. (3) Kui valitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale ja vallasekretärile. (4) Valitsus on otsustusvõimeline, kui valitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse valitsus kokku uueks istungiks. (5) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool valitsuse liikmetest.
(1) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuete järgi esitatud materjalide põhjal. (2) Valitsuse istungi päevakorra projekt tehakse teatavaks kõikidele valitsuse liikmetele hiljemalt istungile eelnevaks tööpäevaks. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid tuleb istungi toimumisest informeerida hiljemalt istungi toimumisele eelneval tööpäeval. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile otsustab eelnõu esitaja ettepanekul vallavanem. (3) Valitsuse istungil kuuluvad arutamisele: 1) valitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) volikogu määruste ja otsuste eelnõud enne esitamist volikogule; 3) küsimused, mis nõuavad protokolliliste otsuste vastuvõtmist; 4) informatsioonid; 5) muud küsimused. (4) Valitsuse õigusakti(de) eelnõu(d) koostab üldjuhul vallavanema või teda asendava isiku poolt määratud vallavalitsuse ametnik, hallatava asutuse juht või valitsuse liige. Kui eelnõu algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab eelnõu koostamise eest vallavanem või teda asendav isik. (5) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on eelnõu koostaja kohustatud ette valmistama materjalid elektrooniliselt ja vajadusel paberkandjal: 1) vallavolikogu määruse ja otsuse eelnõu; 2) valitsuse määruse ja korralduse eelnõu; 3) määruse eelnõu seletuskiri; 4) valitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu või informatsiooni. (6) Küsimuse lülitamiseks valitsuse istungi päevakorda tuleb küsimuse algatajal esitada vallasekretärile lõikes 5 nimetatud materjalid hiljemalt 2 tööpäeva enne istungi toimumist. (7) Vallasekretär on kohustatud tähtaegselt esitatud materjalid vastu võtma, kontrollima nende vastavust kehtestatud nõuetele ning materjalide nõuetele vastavuse korral lülitama need istungi päevakorda. (8) Vallasekretäril on õigus keelduda küsimuse päevakorda võtmisest, kui: 1) küsimus on puudulikult ette valmistatud; 2) puudub nõuetekohane eelnõu vastavas küsimuses; 3) eelnõu on vastuolus kehtivate õigusnormidega; 4) küsimus ei kuulu valitsuse pädevusse.
(1) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse istungist (vastava päevakorrapunkti arutamisest) võivad sõnaõigusega osa võtta istungile kutsutud isikud, kes esinevad istungil ettekandega või sõnavõtuga vastava päevakorrapunkti arutamisel või andmaks selgitusi päevakorra punktis käsitletava küsimuse kohta. Istungil osaleb sõnaõigusega vallasekretär. (2) Istung algab päevakorra kinnitamisest. Päevakorda võib lülitada täiendavalt küsimusi, kui sellega nõustuvad üle poole kohalolevatest valitsuse liikmetest. (3) Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Valitsus võib kuulutada kogu istungi või mõne selle küsimuse arutamise avalikuks, kui selle poolt on üle poole kohalviibivatest valitsuse liikmetest. (4) Valitsuse otsustused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt. (5) Valitsuse liikmed, kes ei ole otsustusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (6) Valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. (7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem. (8) Istungi lõpetab istungi juhataja peale kõigi päevakorrapunktide läbiarutamist. (9) Valitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja komisjoni esimehe ning töökorra kinnitab valitsus oma korraldusega. (3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kümne tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses vallavalitsuse kantseleis. (6) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse määruste ja korralduste andmisel.
(1) Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid. (2) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab oma arvamuse volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta; 3) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel korraldades valitsuse istungi päevakorra projekti koostamist, istungil arutusele tulevate küsimuste ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamist ja kättesaadavaks tegemist valitsuse liikmetele; 4) korraldab istungite protokollimist; 5) korraldab volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning esitab need allakirjutamiseks; 6) korraldab valitsuse ja volikogu õigusaktide õigeaegset ja nõuetekohast avalikustamist; 7) korraldab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade täitjatele ja teistele asjaosalistele edastamist; 8) informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 9) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 10) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 11) teeb volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 12) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 13) registreerib kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 14) esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta; 15) tagab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega; 16) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 17) korraldab valitsuse sisese, samuti volikogu ja valitsuse vahelise informatsiooni liikumist; 18) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 19) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses, valitsuse või volikogu õigusaktis vallasekretärile pandud ülesandeid. (3) Vallasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui valitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse valitsuse istungi protokollile. Kui valitsus jääb endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma kaasallkirja.
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument. (2) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (3) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga. (4) Valla hallatav asutus võib koostada oma arengukava, mis peab olema kooskõlas valla arengukavaga. Hallatava asutuse arengukava koostamine on kohustuslik valla haridusasutustele. (5) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest. (6) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (7) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (8) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. (9) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. (10) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.
(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes. (2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on: 1) eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks; 2) eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine; 3) eelarveosade detailsus peab vastama õigusaktidega sätestatule; 4) eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa peab olema null või positiivne; 5) eelarvele lisatakse seletuskiri, kus on toodud selgitused eelarves ja eelarvestrateegias esinevate oluliste erinevuste kohta; 6) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast. (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine. (4) Volikogu kehtestab määrusega eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja korra. (5) Vallavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid.
(1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ja esitab selle volikogule kinnitamiseks seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel. (2) Majandusaasta aruande tegevusaruandes antakse ülevaade arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal. (3) Majandusaasta aruande üks osa on eelarve täitmise aruanne, milles esitatakse selgitused ja põhjendused eelarve oluliste vahede kohta. (4) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega ja see avaldatakse valla veebilehel.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. (2) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. (3) Valla őigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterri tooriumi asuva vallavara suhtes. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(1) Õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) valitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril; 6) valitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel; 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 8) hallatava asutuse juhil tema tegevusvaldkonnas; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 10) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras. (2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või valitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.
(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. (2) Õigusakti eelnõu esitatakse enne volikogule või valitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.
(1) Volikogu määruse eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja/või eelnõu põhistavad dokumendid. (2) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele, olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. (3) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile, kes edastab eelnõud valitsusele. (4) Kõik õigusaktide eelnõud, mida pole esitanud valitsus, tuleb saata valitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. Juhul, kui valitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab valitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks valitsus eelnõu ei toeta. (5) Valitsus esitab õigusakti eelnõu volikogule. (6) Volikogu määruse eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne volikogus vastuvõtmist valla veebilehel. (7) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. Juhtiva komisjoni koosolek muudatusettepanekute läbivaatamiseks toimub hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit. (8) Eelnõule lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud. (9) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja valitsuse arvamusega. (10) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või valitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud. (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. (3) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (4) Valitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks valitsus.
(1) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas. (2) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses märgitud tähtajal. (3) Valitsuse korraldused jõustuvad nende teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal. (4) Valitsuse sisemist tööd puudutavad korraldused jõustuvad istungile järgneval tööpäeval, kui korralduses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(1) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel asuvas dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist. (2) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla kodulehelt aadressil: www.iisaku.ee. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, mille väljastamine on seadusega keelatud või millele on kehtestatud juurdepääsupiirang. (4) Volikogu otsuse ja valitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest. (5) Volikogu ja valitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär. (6) V olikogu ja valitsuse määrusi vőib avaldada kohalikus ajalehes. (7) Volikogu ja valitsuse õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis.
(1) Volikogu ja valitsuse istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha helisalvestist, salvestust säilitatakse üks aasta. (2) Istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (3) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg; 2) istungist osavõtjate ja istungile kutsutud isikute nimed; istungile hilinenud osavõtja nimi koos saabumise ajaga fikseeritakse istungi protokollis; 3) istungi juhataja ja protokollija nimed; 4) istungi päevakord; 5) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Istungil päevakorrapunkti ettekandja peab esitama ettekande kirjalikult, kui küsimuse arutelu aluseks ei ole õigusakti eelnõu. Sel juhul lisatakse ettekanne protokolli juurde. (5) Sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (6) Protokollile lisatakse õigusaktide originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. (7) Volikogu istungi protokoll on igaühele kättesaadav kümne tööpäeva möödumisel istungi toimumise päevast vallakantseleis ning see tehakse kättesaadavaks valla veebilehel asuvas dokumendiregistris. (8) Valitsuse istungi protokollid on üldkättesaadavad seadustes sätestatud ulatuses vallasekretäri juures kümne tööpäeva möödumisel istungi toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks. (9) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (10) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(1) Kontrolli valitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon. (2) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon. (3) Volikogu ja valitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Ida-Viru maavanem. (4) Volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le. Arupärimisi võib esitada kõikidele vallaametnikele volikogu huvitavates küsimustes. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult vallakantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
(1) Valda esindavad õigusaktides sätestatud juhtudel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus või vallavanem. Volikogu ja valitsus määravad oma liikmete hulgast isikud, kellel on õigustegutseda volikogu või valitsuse nimel. (2) Volikogu esimehe äraolekul esindab valda volikogu aseesimees. Vallavanema äraolekul esindab valda vallavanema ülesannetesse määratud isik. (3) Volikogu ja valitsus võivad valla esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Volikogu volitus antakse volikogu otsusega. Valitsuse volitus antakse korraldusega.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valitsuse hallatava asutuse kaudu. (2) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik. (3) Vallasekretär esindab valda erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.
(1) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, valla põhimääruses ja vallavara eeskirjas ning teistes volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (2) Valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem. (3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või valitsuse poolt selleks volitatud isik. (5) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või valitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires. (6) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta.
(1) Iisaku valla asutused on ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. (2) Asutuse registreerimine riigi ja kohalike omavalitsuste riiklikus registris korraldatakse vastavalt seadusele. (3) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.
(1) Iisaku valla ametiasutus on valitsus. (2) Ametiasutus on valla asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel valitsust ja volikogu. (4) Ametiasutust finantseeritakse Iisaku valla eelarvest. (5) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestab volikogu.
(1) Volikogu võib asutada valitsuse hallatava asutuse (edaspidi hallatav asutus), mille ülesandeks on Iisaku vallale vajalike teenuste osutamine. Hallatavateks asutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks on valitsus. Hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (3) Hallatavat asutust finantseeritakse Iisaku valla eelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (4) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu valitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse volikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid.
(1) Hallatav asutus tegutseb põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. (2) Asutuse põhimääruses sätestatakse: 1) asutuse nimi; 2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded; 3) asutuse juhtimise põhimõtted; 4) asutuse tegevuse üle järelevalve tegijad; 5) vajadusel muud tingimused. (3) Kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust. (4) Hallatava asutuse juht koostab asutuse põhimääruse või selle muutmise eelnõu. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma valitsus ja volikogu vastav komisjon. (5) Hallatava asutuse juht peab jälgima, et hallatava asutuse põhimäärus oleks seaduste ja teiste õigusaktidega kooskõlas, vajadusel tegema ettepaneku põhimääruse seadustega kooskõlla viimiseks. Seaduslikkuse üle järelevalvet võib aidata teostada hallatava asutuse juhi ettepanekul vallasekretär. (6) Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu valitsus. (7) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul valitsus. (8) Hallatava asutuse töötajate koosseisu kinnitab ning muudab hallatava asutuse juhi ettepanekul valitsus, kui seadustega ei ole reguleeritud teisiti. Hallatava asutuse juht peab ettepaneku tegemisel arvesse võtma volikogu poolt hallatavale asutusele eelarvega kinnitatud palgafondi suurust. (9) Kui hallatava asutuse koosseisu kinnitamise nõuded tulenevad seadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust. (10) Hallatavate asutuste töötajate töötasustamise alused kehtestab volikogu.
Põhimääruse või selle muutmise eelnõu arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.