(1) Määruses sätestatakse Jõhvi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) istungi ning volikogu eestseisuse ja komisjonidetööorganite koosolekute ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning fraktsioonide moodustamise kord ja õigused.
(2) Volikogu ja tema komisjonide ning eestseisuse asjaajamise korraldamise ning tehnilise teenindamise tagab Jõhvi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus).
(3) Käesolevas töökorras reglementeerimata küsimused lahendab volikogu esimees.
(1) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
(2) Volikogu ja tema komisjonide ning fraktsioonidetööorganite töökeel on eesti keel.
(3) Eelnõud, arupärimised ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles.
(4) Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles.
(5) Komisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(1) Volikogu alatise ja ajutise komisjoni töö vorm on koosolek. Koosolekut juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või esimehe puudumisel aseesimees.
(2) Komisjoni esimees: 1) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku ning otsustab koosolekul osalejale sõna andmise; 4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul.
(3) Komisjoni koosolek on üldjuhul kinnine. Komisjoni koosolekust võib osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu või Jõhvi Vallavalitsuse, kui täitevorgani (edaspidi valitsus) liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule otsustab komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees.
(4) Alatiste komisjonide koosolekute toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku pärast komisjoni koosseisu kinnitamist, komisjoni esimesel koosolekul. Komisjoni koosoleku toimumise aeg ja koht tehakse komisjoni liikmetele teatavaks pärast selle kokkuleppimist.
(5) Kui tekib vajadus muuta alatise komisjoni koosoleku aega või kohta, teatab komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees sellest komisjoni liikmetele ja teenistujale, kellele on ametiasutuses tehtud ülesandeks volikogu ja tema komisjonide teenindamine (edaspidi vastav teenistuja).
(6) Ajutise komisjoni koosoleku toimumise aja lepib komisjoni esimees kokku komisjoni liikmetega, koosolekule kavandatud ettekandjatega ning vastava teenistujaga.
(7) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed.
(8) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees korraldab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku algust koosoleku päevakorra ja arutusele tulevate õigusaktide eelnõude teatavakstegemise.
(89) Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja vastavat teenistujat vähemalt kolm tundi enne koosoleku toimumist, sh juhul, kui ta soovib koosolekul osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil, st kaugosalusega. Kui komisjoni liikme osavõtt kaugosalusega koosolekust on takistatud osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, jätkatakse koosolekut nende komisjoni liikmetega, kelle osalemine koosolekul ei ole takistatud.
(1) KuiÕigusakti eelnõu võtmisel volikogu ei ole komisjone moodustatud (menetlusse määrab volikogu uue koosseisu valmise puhul) edastab volikogu esimees komisjoni, mis võtab eelnõu suhtes seisukoha – kas suunata menetlemiseks volikogu istungile menetlemiseks ja vastuvõtmiseks esitatud eelnõud arvamuse ja ettepanekute saamiseks kõikidelevõi mitte. Vajadusel suunab volikogu liikmetele hiljemalt 14 kalendripäeva enne istungi toimumistesimees eelnõu menetlemiseks mitmesse komisjoni või kõikidesse komisjonidesse või määrab eelnõu menetlemiseks vajadusel juhtivkomisjoni.
(2) Volikogu liige, kes soovibKomisjonid esitavad muudatusettepanekud õigusakti eelnõu kohta esitada muudatusettepanekuidkomisjoni protokollis. Kui eelnõu menetlemiseks on määratud juhtivkomisjon edastab protokollija komisjoni koosoleku protokolli juhtivkomisjonile,
(1) Eestseisus on volikogu esimehe juures nõuandev organ volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse ning eelnõudele esitatud muudatusettepanekute läbivaatamiseks.
(2) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed või aseesimehed. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.
(3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolek on kinnine, kui ei otsustata teisiti ning eestseisuse koosolekust mistahes helisalvestisiaudio- või videosalvestisi ei tehta.
(4) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja eelmisel volikogu istungil esitatud arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne eestseisuse koosolekut. Eestseisuse koosolekule esitatakse eelnõudeelnõu, mismille on juhtivkomisjoni pooltjuhtivkomisjon läbi vaadatudvaadanud.
(5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla eestseisuse koosoleku juhataja. Eestseisuse koosolekute protokollimise tagab ametiasutus. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(6) Koosoleku
(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.
(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mismille on allkirjastatud kõigiallkirjastanud kõik fraktsiooni liikmete pooltliikmed ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavakstegemisest.
(3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest.
(4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.
(6) Fraktsiooni tegevus lõpeb: 1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega; 2) kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla kolme volikogu liikme; 3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.
(7) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusaktide muutmise või muu tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla kolme volikogu liikme, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse ametiasutuses registreerimisele või õigusakti jõustumisele või fraktsiooni liikme fraktsioonist tagasiastumise teatavaks tegemisele järgnevast päevast.
(8) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi
(1) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kuu viimasel neljapäeval, istungi kutses näidatud ajal, asukohas ja ruumides.
(2) Kutse volikogu istungile koos päevakorra projekti ja istungi materjalidega saadetakse volikogu liikmetele volikogu töös osalemiseks loodud e-postile. Kutse volikogu istungile ja istungi materjalid avalikustatakse valla veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu teave, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang.
(3) Volikogu istung toimub üldjuhul volikogu liikmete füüsilise kohalolekuga. Kui volikogu liige ei saa istungist osa võtta, informeerib ta sellest ametiasutust e-postile [email protected] vähemalt kolm tundi enne istungi algust, sh juhul kui ta soovib istungil osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil, st kaugosalusega. Kui volikogu liige osaleb volikogu istungil kaugosaluse teel kantakse istungil osalejate registreerimislehele tema kohta vastav märge istungi protokolli.
(4) Kaalukatel põhjustel võib volikogu esimees kokku kutsuda infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega istungi tingimusel, et volikogu istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine jm) ja anda teada nende tegemise takistusest.
(5) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja käesolevas töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.
(6) Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud istungil osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, jätkatakse istungit nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud. Võimalikud takistused istungil osalemise kohta kantakse istungi protokolli.
(1) Volikogu istungil arutusele tulevad küsimused ning kutses saadetava päevakorra projekti koostab volikogu esimees (, v.a volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakord)seaduses sätestatud juhul, kes lähtub päevakorra koostamisel esitatud ettepanekutest ja tõstatatud küsimustest ning eelnõude istungieelsest menetlusest kinnipidamisest ja eelmisel volikogu istungil arutamata jäänud eelnõudest.
(2) Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu päevakorda võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid, ja valitsus ning vallaelanikud seaduses sätestatud korras.
(3) Eelnõu päevakorda võtmiseks esitatakse see vallasekretärile elektrooniliselt käesolevas töökorras sätestatu kohaselt. Vallasekretär tagab esitatud eelnõude kohese esitamise volikogu esimehele, kes suunab eelnõu vajadusel komisjoni menetlemiseks, teavitades suunamisest vastavat teenistujat.
(4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras arutusele tulevad küsimused sätestab seadus.
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Seejärel teatab juhataja kui palju volikogu liikmeid istungist selle alguseks osa võtab ning kui volikogu koosseisus on toimunud muudatusi, siis tutvustab uusi volikogu liikmeid ja vajadusel istungile kutsutud külalisi. Seejärel toimub sünnipäevaliste (nende olemasolul) õnnitlemine.
(2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta.
(3) Ettepanekud päevakorra muutmise kohta (päevakorrapunktide arutelu järjekord või esitatud eelnõu tagasivõtmine) esitatakse kirjalikult istungi juhatajale või suuliselt istungil viibides. Juhataja loeb kirjalikult esitatud ettepaneku(d) ette ning lahendab need ükshaaval. Ettepanekud kantakse istungi protokolli.
(4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda esitatud projektina ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Päevakorrapunkti väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorrapunktid nende arutusele võtmiseks hääletatakse eraldi läbi, siis hiljem kogu päevakorra hääletamist enam ei toimu.
(5) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu või valitsuse liikmete avaldused või arupärimised, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele või arupärimisele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse või arupärimise tekst tuleb esitada kirjalikult, mis ja see lisatakse istungi protokollile. Kui avalduse või arupärimise esitatakse digitaalselt allkirjastatuna, tuleb see saata vähemalt üks tund enne istungi algust e-postile [email protected].
(6) ) Volikogu uue koosseisu esimese istungil ei rakendata käesoleva paragrahvi lõike 1 viimast lauset ning lõikeid 2, 3 ja 4
(1) Küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära eelnõu menetlenud volikogu komisjoni(de) kaasettekanded.
(2) Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad volikogu ja valitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või valitsuse liikmele või ametiasutuse teenistujale.
(3) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Eelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja, kes kannab eelnõu ja parandusettepanekud, kui need on esitatud, istungil ette. Kui eelnõu ettekandja või tema asendaja puudub istungilt, siis jääb eelnõu istungil arutamata ja pannakse järgmise istungi päevakorda. Kui ka teisel istungil eelnõu esitaja või tema asendaja puudub, siis eelnõud istungil ei arutata ja järgmise istungi päevakorda seda eelnõud automaatselt ei panda.
(24) Mitmele lugemisele tuleb panna määruse eelnõu, mis käsitleb: 1) vallaeelarvet, v.a lisaeelarvet; 2) Jõhvi valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest või selle alusel antud õigusaktist või hõlmab ebatäpsuste korrigeerimist; 3) valla arengukava ja/või eelarvestrateegiat; 4) kohalike maksude kehtestamist; 5) üldplaneeringut.
(35) Enne eelnõu saatmist teisele lugemisele toimub eelnõu sisuline arutelu. Vaheaeg kahe lugemise vahel peab olema vähemalt viis tööpäeva.
(46) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised erisusega, et volikogu esindajate määramine ja nimetamine toimub avalikul hääletusel. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. Omavalitsuste istungite infosüsteemi kaudu hääletamiseks antakse volikogu liikmetele aega üks minut.
(3) Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi või faktimärkusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu tervikuna.
(4) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale.
(5) Istungi juhataja paneb muudatusettepanekud hääletusele nende esitamise järjekorras. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud muudatusettepanek.
(6) Eelnõu pannakse tervikuna lõpphääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist.
(7) Kui ühes ja samas küsimuses või teemal on esitatud kaks või enam eelnõu, pannakse eelnõud konkureerivale hääletamisele. Kui ükski konkureeriv eelnõu ei saa vajalikku häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kui kordushääletamisel ei saa ükski eelnõu vajaliku häälteenamust, lükatakse asja arutamine järgmisele volikogu istungile.
(8) Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Volikogu viib läbi nimelise hääletamise, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ volikogu liikmetest. Nimelise hääletamise korral kantakse istungi protokolli iga volikogu liikme antud hääl. Kui istung viiakse läbi kohaliku omavalitsuse istungite infosüsteemis, rakendatakse automaatselt nimelist hääletamist.
(9) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui toimus hääletamine, siis ka häältelugemisehääletamise tulemused.
(10) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt samal istungil, peale sama päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(1) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad. (2) Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse koos volikogu õigusakti eelnõuga istungi juhatajale üle, millele ei järgne sisulist arutelu. Kui umbusaldusavaldus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna, tuleb see saata koos õigusakti eelnõuga vähemalt üks tund enne istungi algust e-postile [email protected] ning umbusaldusavaldust koos õigusakti eelnõuga istungil üle anda ei tule. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta ega päevakorrast välja arvata. Juhul kui umbusalduse avaldamine on istungi päevakorra projektis ainuke küsimus, loetakse päevakord kinnitatuks ilma hääletamata. (5) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja kuni viieminutilise ettekandega. (6) ) Isikul, kelle suhtes on umbusalduse avaldamine algatatud või valitsuse esindajal, kui umbusalduse avaldamine on algatatud kogu valitsuse suhtes, on õigus sõna võtta umbusaldusavalduses esitatud põhjustele vastuväidete esitamiseks kuni viieminutilise ettekandega. Volikogu liige võib esitada umbusalduse arutelu käigus kuni kaks küsimust. (7) Umbusalduse algatajate esindajal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (8) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. Umbusalduse avaldamine vormistatakse vallavolikogu otsusega.
(1) Enne volikogu istungi päevakorras olevate küsimuste arutamist on volikogu liikmel ja fraktsioonil õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmele.
(2) Arupärija või arupärijate esindaja tutvustab kolme minuti jooksul arupärimise sisu. Arupärimise tekst esitatakse kirjalikult volikogu esimehele ning see lisatakse istungi protokollile. Kui arupärimine esitatakse digitaalselt allkirjastatuna, tuleb see saata vähemalt üks tund enne istungi algust e-postile [email protected] ning arupärimise teksti istungil üle ei anta. Arupärimise viivitamatu edastamise adressaadile tagab istungi protokollija. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.
(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil, arupärimise esitajale. Kirjaliku vastuse allkirjastab ja vastuse saatmise korraldab arupärimise adressaat.
(4) Kui arupärimises olion ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimise adressaat seda soovib, esitab arupärija või arupärijate esindaja volikogu esimehele kirjaliku taotluse võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti, sellisel juhul lülitatakse arupärimisele vastamine automaatselt volikogu istungi päevakorda. Arupärimisele vastamine arvatakse päevakorrast välja vaid arupärija või arupärijate esindaja ettepanekul.
(5) Arupärimisele vastamine algab arupärija või arupärijate esindaja sõnavõtuga, mille kestus ei või ületada kolme minutit ning milles tutvustatakse arupärimist ning põhjendatakse selle esitamist. Sellele järgneb arupärimise adressaadi sõnavõtt, mille kestus ei või ületada 10 minutit ning milles antakse vastused arupärimises tõstatatud küsimusele. Arupärimise või selle vastuse üle diskussiooni või repliikide ja küsimuste esitamist ei toimu. Arupärijal või arupärijate esindajal on õigus esitada iga arupärimise kohta kuni kaks täpsustavat küsimust.
(6) Kui arupärimise esitaja istungist osa ei võta, siis arupärimisele vastamist istungil ei toimu ning arupärimisele vastamise menetlus lõpeb.
(7) Kui arupärimise adressaat istungil ei osale võib arupärimise esitaja nõusolekul arupärimisele vastata arupärimise adressaati asendav isik.
(1) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise kuupäev, koht ning istungi alguse ja lõpu kellaaeg, volikogu ja valitsuse liikmete ning osalejate ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused, hääletustulemused, samuti otsustajate ja küsimuse algatajate eriarvamused ning muud käesolevas töökorras sätestatud asjaolud. Kinnise istungi protokolli ei kanta küsimuste arutelu käiku.
(2) Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist, saates vastavasisulise e-kirja ametiasutusele. Istungi juhataja edastab kolme tööpäeva jooksul esitatud märkused, mille protokolli kandmisega ta nõustub, protokollijale, kes viib protokolli märkused sisse.
(3) Volikogu istungist võib protokolli koostamise eesmärgil teha audio- või videosalvestist. Salvestisi säilitatakse ametiasutuses kuus kuud peale istungi toimumist. 4 (4)
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) ametiasutuse ametnikulvalitsusel; 5) valitsuse liikmelvallavanemal; 6) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesande täitmiseks; 7) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada valla õigusakti eelnõu, vastav ülesanne vormistatakse volikogu otsusega.
(3) Päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusakti algataja, kes tagab eelnõu nõuetekohase koostamise ja esitamise vallasekretärile, v.a eelnõu volikogu organisatsioonilistes küsimustes, milline edastatakse vastava teenistuja kaudu otse volikogu esimehele.
(4) Vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel korraldab vastav teenistuja kooskõlastatult eelnõu algataja(te)ga puuduste kõrvaldamise enne eelnõu päevakorra projekti lisamist.
(5) Vallasekretäril on õigus volikogu õigusakti eelnõu, mis on esitatud valitsusele arvamuse andmiseks, selle esitajale tagastada, kui: 1) eelnõu ei vasta käesoleva töökorra § 1819 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele; 2) õigusakti andjal puudub selle andmiseks volitusnorm; 3) eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, valla õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega; 4) eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab täiendavalt kooskõlastamist.
(1) Valla õigusakti eelnõu peab: 1) olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, käesoleva põhimääruse ja teiste Jõhvi valla õigusaktidega; 2) olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning ametiasutuse teabehalduskorraga, keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav; 3) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse; 4) omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu; 5) kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid; 6) sisaldama õigusakti jõustumise aega; 7) kandma märget „EELNÕU” koos viitega akti andvale organile ja õigusakti liigile eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; 8) sisaldama teavet eelnõu koostaja (ametinimetus ja nimi) kohta.; 9) olema registreeritud dokumendihaldussüsteemis.
(2) Volikogu õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Seletuskiri peab sisaldama: 1) asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2) kas ja milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 3) õigusakti vastuvõtmisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) ülevaadet eelnõu rakendamisega kaasnevatest mõjudest.
(3) Kui volikogu õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada seadusjärgselt või Jõhvi valla õigusaktidega sätestatud korras, tagab kooskõlastamise vastavate isikutega eelnõu koostaja. Eelnõu peab olema kooskõlastatud enne selle esitamist volikogule. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tuleb kooskõlastada või põhjendatult (eelnõu muutmise/täiendamise kohta) selle esitajale tagastada kahe tööpäeva jooksul alates kooskõlastamiseks esitamist.
(4) Kui volikogu õigusakti eelnõu peab olema seadusjärgselt enne vastuvõtmist avalikustatud, siis avalikustatakse eelnõu ettenähtud tähtaegu järgides Jõhvi valla veebilehel. Avalikustamise tagab eelnõu esitaja.
(5) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt kehtivatele vorminõuetele.
(1) Volikogu õigusaktide eelnõud koos juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse vastavale teenistujale ametiasutuse sisesüsteemi või e-posti kaudu hiljemalt 23. päeval kella 13.00ks enne volikogu korralise istungi toimumise päeva, v.a volikogu organisatsiooniliste küsimustega seotud eelnõu, millise võib esitada hiljemalt eestseisuse toimumise päevale eelneval päeval. Vallaelanike algatatud eelnõud võib esitada ka paberkandjal.
(2) Kõikidele volikogu õigusaktide eelnõudele (välja arvatud volikogu organisatsioonilised küsimused), mismida pole esitatud valitsuse pooltesitanud valitsus, annab valitsus enne nende menetlemist volikogu komisjonides seisukoha 10 tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Arvamus kajastatakse valitsuse istungi protokollis. Valitsus võib arvamuse esitamisest loobuda, teavitades loobumisest kolme tööpäeva jooksul arvates eelnõu saamisest volikogu esimeest ja vastavat teenistujat, sellisel juhul võetakse eelnõu volikogu istungi päevakorda valitsuse arvamuseta.
(3) Volikogu organisatsioonilised küsimused on: 1) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine, umbusalduse avaldamine; 2) komisjonide moodustamised (alatised, ajutised), nende pädevus, liikmete kinnitamised ja väljaarvamine, komisjonide esimeeste ja aseesimeste valimine ning umbusaldamine, revisjonikomisjoni liikmete valimine ja umbusalduse avaldamine, jms; 3) vallavanema valimine, valitsuse moodustamine, umbusalduse avaldamine, vallavanema ja valitsuse liikmete ametist vabastamine, jms; 4) esindajate nimetamine, valijameeste valimine, rahvakohtunikukandidaatide valimine, vallavanemale ja valitsuse liikmetele preemia ja hüvitiste maksmine ning neile makstava töötasu määramine ning kahjunõuete esitamine jms; 5) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 6) volikogu komisjonidele ülesannete andmine; 7) valitsusele eelnõu koostamiseks ülesande andmine.
(1) Eelnõu esimesel lugemisel kuulatakse istungil ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Eelnõu esimest lugemist ei katkestata. Kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine hääletamata ning eelnõu saadetakse teisele lugemisele.
(2) Eelnõu kohta võib teha eelnõu lugemiste vahel kirjalikke muudatusettepanekuid istungil volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks. Pärast tähtaega esitatud muudatusettepanekuid ei arvestata ning volikogu istungil muudatusettepanekuid, välja arvatud ortograafilisi või sõnastuse paranduseettepanekud, esitada ei saa.
(3) Muudatusettepanekuid võivad esitada volikogu liikmed, volikogu alatised komisjonid ja fraktsioonid ning valitsus. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepanekud esitatakse vastavale teenistujale, kes korraldab nende edastamise eelnõu algatajale, valitsusele, kui valitsus ei ole eelnõu algataja, ja juhtivkomisjonile muudatusettepanekute suhtes seisukoha võtmiseks. Muudatusettepanekute suhtes võetud seisukoht saadetakse vastavale teenistujale e-posti teel hiljemalt kuuendal tööpäeval enne volikogu korralise istungi toimumise päeva.
(4) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul üldjuhul hiljemalt kahe kuu jooksul esimese lugemise lõpetamisest arvates. Tähtaega võib volikogu esimees eelnõu algataja või juhtivkomisjoni põhjendatud taotlusel pikendada. Volikogu esimehe otsus tähtaja pikendamise kohta vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.
(5) Teisele lugemisele esitatakse eelnõu muudatustega redaktsioonis, kuvades muudetava teksti eristatavalt esimese lugemise läbinud tekstiosa järel. Teisele lugemisele esitatava eelnõu seletuskirja tuleb lisada kõik tähtaegselt esitatud muudatusettepanekuid ning eelnõu algataja, valitsuse ja juhtivkomisjoni seisukohad muudatusettepanekutele.
(6) Eelnõu teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne, milles tutvustatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ning nendele antud seisukohti.
(7) Muudatusettepanekute vastuvõtmine otsustatakse poolthäälte enamusega. Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut eraldi. Muudatusettepanek, millega eelnõu algataja, valitsus või juhtivkomisjon ei nõustunud, pannakse istungil hääletamisele vaid siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab, kuulates eelnevalt ära eelnõu algataja, valitsuse või
Määrus jõustub 21(1) Volikogu õigusaktid vormistatakse ja allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungit ametiasutuse dokumendihaldusregistris.10
(2) Allkirjastatud õigusakti suunab avaldamiseks Riigi Teatajas või teadmiseks/täitmiseks asjaosalis(te)le vastav teenistuja kolme tööpäeva jooksul arvates õigusakti allkirjastamisest.2022.
(1) Jõhvi Vallavolikogu 18.08.2022 määrus nr 22 „Jõhvi Vallavolikogu töökord“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Toila Vallavolikogu 26.09.2018 määrus nr 26 „Toila Vallavolikogu töökord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub üldises korras.