Määruses sätestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) kolmanda prioriteedi meetme 3.6 «Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede» raames toetuse (edaspidi toetus) andmise alused, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse menetlemise tingimused ja kord, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise alused ja kord, taotluse hindamise kriteeriumid ja kord ning toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord.
(1) Toetuse andmise üldiseks eesmärgiks on toetada kohalikku initsiatiivi, edendades elu maapiirkonnas kohaliku koostöö kaudu, milles erinevad osapooled suunavad oma ühised jõupingutused piirkonna vajaduste kindlaksmääramiseks ja võimaluste kasutamiseks. Samuti on eesmärgiks saada kogemusi ja teadmisi Euroopa Liidu LEADER-tüüpi tegevuste rakendamiseks. (2) Toetuse andmise spetsiifilised eesmärgid on: 1) arendada välja vajalik institutsionaalne raamistik ning omandada piisavad kogemused ning oskused, mis on vajalikud maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi kasutavate ja elanikegruppide arendamisele suunatud programmide rakendamiseks; 2) töötada välja ning arendada kohaliku maaelu arendamise lähenemisviisidest lähtuv mudel tõhusalt toimivate kohalike tegevusgruppide näol; 3) viia kohalike tegevusgruppide strateegiate raames ellu uuringuid ja tegevusi; 4) arendada kohalike tegevusgruppide koostööd ning teabe ja kogemuste vahetamist.
Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).
Kui meetme raames ellu viidavate tegevuste toetamine on käsitatav vähese tähtsusega abina, järgitakse selle andmisel komisjoni määruses (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30–32), sätestatut.
(1) Toetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kohaliku elu arendamisele (edaspidi kohalik tegevusgrupp) ja kes vastab kohalikule tegevusgrupile esitatavatele nõuetele, sealhulgas tegevuspiirkonna ja liikmelisuse nõuetele. (2) Kui kohalik tegevusgrupp on asutatud tähtajaliselt, ei või see tähtaeg olla lühem kui viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest. (3) Kohalikul tegevusgrupil ei tohi olla riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. (4) Kohaliku tegevusgrupi suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust. (5) Kohalik tegevusgrupp ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või selle üksiku investeeringuobjekti kohta toetust arengukava ega teiste riiklike programmide vahenditest. (6) Kohalik tegevusgrupp teavitab taotluse esitamise kavatsusest oma tegevuspiirkonna elanikke neile kättesaadavas väljaandes. (7) Kohalik tegevusgrupp võib esitada ettenähtud tähtajal vaid ühe taotluse.
(1) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkond on kohaliku tegevusgrupi liikmeks olevate valdade ja kuni 4000 elanikuga linnade territoorium. (2) Tegevuspiirkonna elanike arv peab olema vahemikus 10 000 kuni 100 000. Kohaliku tegevusgrupi elanike arvus on lubatud põhjendatud erisused. Elanike arvu kindlakstegemisel enne taotluste vastuvõtmist lähtutakse taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta kohta Statistikaameti kogumikus «Linnad ja vallad arvudes» avaldatud andmetest. (3) Ühe kohaliku tegevusgrupi liikmeks võivad olla ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda.
(1) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kaks omavalitsusüksust ning samas tegevuspiirkonnas tegutsevad äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad ja mittetulundusühingud või sihtasutused. (2) Iga kohaliku tegevusgrupi liikmeks oleva omavalitsusüksuse kohta peab sama kohaliku tegevusgrupi liikmeks olema vähemalt üks sama omavalitsusüksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus. (3) Iga kohaliku tegevusgrupi liige võib kuuluda üksnes ühte kohalikku tegevusgruppi. (4) Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas peab olema sätestatud, et ta on avatud uute liikmete vastuvõtmisele ning et tema liikmete nimekiri on avalik.
(1) Toetust antakse tegevusvaldkonna 1 «Oskuste omandamine» (edaspidi tegevusvaldkond 1) raames järgmiste tegevuste kohta: 1) kohaliku tegevusgrupi arendamine; 2) kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna integreeritud arengustrateegia (edaspidi strateegia) väljatöötamine; 3) maaelu arengu alane riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine ning osalemine koostöövõrgustikus. (2) Toetust antakse tegevusvaldkonna 2 «Integreeritud maapiirkonna arengustrateegia» (edaspidi tegevusvaldkond 2) raames kuni kolmele kohalikule tegevusgrupile järgmiste tegevuste kohta: 1) kohaliku tegevusgrupi arendamine; 2) kohaliku tegevusgrupi strateegia täiendamine; 3) maaelu arengu alane riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ning osalemine koostöövõrgustikus; 4) kohaliku tegevusgrupi strateegias toodud tegevuste elluviimine.
(1) Tegevusvaldkonna 1 raames toetuse taotlemise korral peab kohalikul tegevusgrupil olema vormi- ja nõuetekohane strateegia väljatöötamise tegevuskava (edaspidi tegevuskava). Strateegia valmimise tähtpäev on 30. juuni 2008. a. (2) Tegevusvaldkonna 1 tegevuskava on koostatud ühel või kahel alljärgneval teemal: 1) uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses; 2) elukeskkonna parandamine; 3) kohalikele toodetele lisaväärtuse andmine; 4) loodus- ja kultuuriressursside parem kasutamine. (3) Tegevusvaldkonna 1 tegevuskava koosneb järgmistest osadest: 1) kohaliku tegevusgrupi või tema liikmete kogemus kohaliku algatuse ja koostööprogrammide rakendamisel; 2) kohaliku tegevusgrupi suuruse, ühise majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse huvi ning geograafilise ühtsuse kirjeldus; 3) kohaliku tegevusgrupi tegutsemise alused ja partnerluspõhimõtte tagamine selles; 4) kohaliku tegevusgrupi kogu piirkonna ja erinevate elanikegruppide kaasamine; 5) kohaliku tegevusgrupi majandusliku elujõulisususe ja kavandatavate tegevuste jätkusuutlikkuse kirjeldus; 6) eelarve ja ajakava ning nende kirjeldus. (4) Tegevuskava ja selle muudatused võetakse vastu üldkoosoleku otsusega.
(1) Tegevusvaldkonna 2 raames toetuse taotlemise korral peab kohalikul tegevusgrupil olema strateegia, mis vastab § 9 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele ning mis koosneb järgmistest osadest: 1) üldosa, mis sisaldab andmeid tegevuspiirkonna ja liikmete kohta; 2) kohaliku tegevusgrupi ülesehituse ja arendamise kirjeldus; 3) tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldus, sealhulgas ülevaade tegevuspiirkonna ja sotsiaalsete gruppide vajadustest; 4) strateegia visioonide ja prioriteetide kirjeldus; 5) strateegia oodatavad tulemused, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi majandusliku elujõulisuse ja strateegias toodud tegevuste jätkusuutlikkuse kirjeldus; 6) strateegia elluviimise kava; 7) tehtud ja kavandatavate uuringute ülevaade; 8) kavandatavate koolituste ja tegevuspiirkonna teavitamise kirjeldus; 9) lisad, mis sisaldavad tegevuspiirkonda iseloomustavaid skeeme, kaarte ja muud illustreerivat materjali. (2) Strateegia ja selle muudatused võetakse vastu üldkoosoleku otsusega. (3) Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas peab olema sätestatud, et juhul, kui kohaliku tegevusgrupi tegevuskava või strateegia rakendamise otsuse võtab vastu muu organ kui üldkoosolek, peavad otsuse vastuvõtmisel olema esindatud kohaliku tegevusgrupi liikmed nii, et omavalitsusüksuste nimetatud liikmete esindatus oleks alla 50%.
(1) Tegevusvaldkonna 1 raames on abikõlblikud § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks tehtud vajalikud kulud. (2) Kohaliku tegevusgrupi arendamisel on abikõlblikud rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» §-de 7, 9, 11 ja 12 alusel sätestatud personali- ja üldkulud, lähetuskulud, mootorsõiduki kasutamise kulud ning kontoritehnika ja mööbli soetamise kulud. (3) Strateegia väljatöötamisel on abikõlblikud järgmised kulud: 1) koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja esitlustehnika rentimise kulud ning esineja töötasu; 2) infomaterjali koostamise ja trükkimise kulud; 3) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud; 4) asjakohase oskusteabega spetsialistilt, organisatsioonilt või asutuselt strateegia väljatöötamisega seotud uuringu või eksperthinnangu tellimise kulud; 5) eksperdi teenuse kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas lähetuskulud; 6) väliseksperdi teenuse kulud sõlmitud lepingu kohaselt. (4) Riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamisel ja koostöövõrgustikus osalemisel on abikõlblikud järgmised kulud: 1) siseriiklikul ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemise kulud, sealhulgas osavõtutasu ning riigisisese lähetuse ja välislähetuse kulud; 2) rahvusvahelise koostöö raames Euroopa Liidu liikmesriigi kohaliku tegevusgrupi väliskülaliste vastuvõtuga seotud kulud. (5) Tegevusvaldkonna 2 raames on abikõlblikud järgmised kulud: 1) lõigetes 2 ja 4 nimetatud kulud; 2) strateegia täiendamise puhul lõikes 3 nimetatud kulud; 3) investeering objektile, mis on kohaliku tegevusgrupi omandis või mis on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest; 4) investeering objektile, mis ei ole kohaliku tegevusgrupi omandis, kuid mis on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui tegevuseks on tegevuspiirkonnas oleva kultuuriväärtuse või loodusobjekti tähistamine, selle juurde viiva tee korrastamine ja viitade paigutamine ning nende juures puhkekoha väljaehitamine. (6) Kui lõike 5 punktis 4 nimetatud objekti omanik ei ole omavalitsusüksus, siis peavad objekti omanik ja kohalik tegevusgrupp olema sõlminud selle kohta avaliku kasutuse lepingu vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest. (7) Abikõlblikud on üksnes kohaliku tegevusgrupi tehtud kulud. (8) Kui lõigetes 2–5 nimetatud kulude maksumus ületab 10 000 krooni, peab kohalik tegevusgrupp olema väljastanud vähemalt kolm pakkumiskutset ja olema saanud vähemalt kolmelt erinevalt pakkujalt hinnapakkumise. Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. (9) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise või liisimise kulud; 2) mootorsõiduki ostmise või liisimise kulud; 3) kasutatud seadme ostmise kulud; 4) tolli-, sisseveo- ja muud maksud, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suured kulud tegevuse mis tahes osale; 5) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane või piiratud käibemaksukohustuslane; 6) teenustasu pangatoimingute eest, tagatismaksed, intressid ja muud finantsteenustega seotud kulud, välja arvatud kohaliku tegevusgrupi raamatupidamis- ja audiitorteenuse eest tasumiseks tehtud kulud; 7) juriidilise konsultatsiooni kulud; 8) mitterahalised sissemaksed; 9) sularahamaksed üle 100 krooni; 10) amortisatsioonikulud; 11) viivised ja trahvid; 12) stipendiumid, annetused, kingitused; 13) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks; 14) liisingumaksed, kui liisinglepingus ei ole sätestatud omandiõiguse üleminek kohalikule tegevusgrupile; 15) töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed, kui ekspert on riigiteenistuja või muu ametnik, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega; 16) muud kulud, mis on sisuliselt ja majanduslikult ebaotstarbekad ning mis ei ole vajalikud tegevuste eesmärkide saavutamiseks.
(1) Toetust antakse tegevusvaldkonna 1 raames kuni 2 000 000 krooni ühe kohaliku tegevusgrupi kohta meetme raames kokku. Kui eelarvevahendeid on vähem, kui taotluste paremusjärjestuses olevate taotluste rahuldamiseks on vaja, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt, kuid esimesel kolmel kohal oleval kohalikul tegevusgrupil mitte rohkem kui 1 200 000 kroonini ja alates neljandast kohast mitte rohkem kui 800 000 kroonini ühe kohaliku tegevusgrupi kohta. (2) Toetust antakse tegevusvaldkonna 2 raames kuni 5 600 000 krooni ühe kohaliku tegevusgrupi kohta meetme raames kokku. Kui eelarvevahendeid on vähem, kui taotluste paremusjärjestuses olevate taotluste rahuldamiseks on vaja, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt, kuid mitte rohkem kui 2 800 000 kroonini ühe kohaliku tegevusgrupi kohta. (3) Toetuse summa vähendamise korral esitab kohalik tegevusgrupp uue eelarve. (4) Tegevusvaldkonna 1 raames antakse toetust kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. (5) Tegevusvaldkonna 2 raames antakse toetust kuni 90% ja infrastruktuuriinvesteeringu puhul kuni 50% abikõlblike kulude maksumusest. (6) Tegevusvaldkonna 2 raames antakse toetust § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt strateegias toodud ühe tegevuse või investeeringu kohta kuni 156 466 krooni. (7) Kohaliku tegevusgrupi personali- ja üldkulude, lähetuskulude ning mootorsõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks antakse kohaliku tegevusgrupi kohta kokku kuni 15% toetuse summast. (8) Kohalik tegevusgrupp võib eelarvet muuta erinevate tegevuste osas 10% ulatuses. (9) Toetatavate tegevuste eest saadud tuludest laekuv summa arvestatakse kohaliku tegevusgrupi omafinantseeringuna, mis märgitakse toetuse taotluse eelarvesse. Väljamakstava toetuse summast arvestatakse maha nimetatud tuludest laekunud summa, mis ületab taotluse eelarves märgitud omafinantseeringu.
(1) Toetuse taotlemiseks esitab kohalik tegevusgrupp (edaspidi taotleja) PRIA-le taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid selleks ettenähtud tähtajal. (2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi koopia esitamist. Taotlemisel esitab taotleja lisaks kaks koopiat kõikidest originaaldokumentidest ja dokumentide koopiatest. (3) PRIA teatab toetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le järgmised dokumendid: 1) lisas 1 toodud vormi kohane taotlus; 2) tegevusvaldkonna 1 puhul lisas 2 toodud vormi kohane tegevuskava ja eelarve; 3) tegevusvaldkonna 2 puhul koopia strateegiast ja lisas 3 toodud vormi kohane eelarve; 4) koopia põhikirjast; 5) koopia teavitusest, millelt on näha taotluse esitamise kavatsus ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, kus teavitus on avaldatud; 6) koopia taotluse esitaja isikut tõendavast dokumendist ja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul lisaks tema volitusi tõendav volikiri; 7) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral on ta maksud tasunud ajakava kohaselt; 8) koopia üldkoosoleku otsusest, millest peab nähtuma, et tegevuskava või strateegia ja nende muudatused on vastu võetud; 9) avaldus «Struktuuritoetuse seaduse» § 9 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registrisse kandmiseks. (2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, siis esitab ta avalduse oma andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
(1) Taotluse vastuvõtmisel kontrollib PRIA taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. PRIA teeb taotleja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardist väljatrüki, mille taotleja allkirjastab. (2) Taotluse vastuvõtmisel tehtud kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, millele märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid. (3) Kui taotlus koos kõikide nõutavate dokumentidega on esitatud tähtaegselt, võtab PRIA taotluse vastu, registreerides selle infosüsteemis ning teeb väljatrüki § 14 lõike 1 punktis 9 nimetatud avaldusest kahes eksemplaris, mille allkirjastavad taotleja ja taotluse vastuvõtmiseks volitatud ametnik. Teine eksemplar avalduse väljatrükist väljastatakse taotlejale. Volitatud ametnik avab taotlustoimiku, millele lisatakse nimetatud avalduse väljatrükk, taotleja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardi väljatrükk ning kontroll-leht. (4) Kui taotleja ei esitanud taotlust tähtajaks, tagastatakse taotlus «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 6 kohaselt läbi vaatamata. (5) Kui taotluse vastuvõtmisel ei saa üheselt tõlgendada nõutava dokumendi vajadust ja sisulist täpsust, võtab PRIA taotluse vastu ja volitatud ametnik avab taotlustoimiku. (6) PRIA esitab taotluste ja nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide koopiad põllumajandusministrile tutvumiseks kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest.
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust «Struktuuritoetuse seaduses» ning määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võrdleb PRIA neid andmeid teiste riiklike registrite andmetega. (3) PRIA volitatud ametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida taotleja nõusolekul või selle isiku nõusolekul, kellelt taotleja tellib teenust või tööd või ostab kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontoriruumis ning kontrollida dokumente kohapeal. (4) Kontrolli tulemuste kohta koostab lõikes 3 nimetatud ametnik kontrollakti, mille allkirjastavad ametnik ja taotleja. (5) Kui taotluse nõuetekohasuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäeva.
(1) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks «Struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõike 2 ja § 19 lõike 3 alusel. (2) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui: 1) on täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded; 2) ei esine «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikes 4 nimetatud asjaolusid; 3) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased ja nende seosed samasust kinnitavad. (3) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse «Struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõike 3 või § 19 lõike 5 kohaselt.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 20 lõike 3 kohaselt. (2) PRIA esitab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejate nimekirja põllumajandusministrile 35 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtaja lõppemisest posti teel väljastusteatega tähtkirjaga, märkides nimekirjas eraldi ka nende taotlejate nimed, kelle taotlus ei ole «Struktuuritoetuse seaduse» §-de 18 ja 19 alusel nõuetele vastavaks tunnistatud. (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse kohta ettepaneku saamiseks moodustab põllumajandusminister hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).
(1) Komisjon on vähemalt seitsmeliikmeline, kuid mitte suurem kui 15-liikmeline, ja selle liikmeid on paaritu arv. (2) Komisjon koosneb Põllumajandusministeeriumi ja PRIA ametnikest ning komisjoni liikmeks võib kutsuda ka teiste riigiasutuste teenistujaid, kodanikeühenduste esindajaid ja eksperte (edaspidi komisjoni liige). Komisjoni liikmele võib määrata ka asendusliikme, kellel on kõik komisjoni liikme õigused ja kohustused. (3) Komisjoni tööd juhib Põllumajandusministeeriumi esindaja (edaspidi komisjoni esimees). (4) Komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse Põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehel. (5) Komisjoni ülesandeks on hinnata taotlusi ja esitatud tegevuskava või strateegiat taotluse hindamiskriteeriumide alusel ning teha põllumajandusministrile ettepanek taotluste paremusjärjestuse kohta ja PRIA-le ettepanek mõlema tegevusvaldkonna toetuseks määratud eelarve jaotuse kohta.
(1) Komisjoni istung toimub 15 tööpäeva jooksul arvates § 18 lõikes 2 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest. (2) Komisjoni esimees teatab komisjoni liikmetele, Põllumajandusministeeriumile ja PRIA-le komisjoni istungi toimumise aja ja koha kirjalikult või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul arvates § 18 lõikes 2 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest. (3) Komisjoni esimehel on õigus hindamise kohta vajaliku lisateabe saamiseks kutsuda komisjoni istungile taotleja või isik, kes ei ole taotleja, komisjoni liige ega asendusliige. Sellekohase põhjendatud kirjaliku ettepaneku võib komisjoni esimehele teha ka komisjoni liige. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. (5) Kui esinevad «Haldusmenetluse seaduse» § 10 lõikes 1 toodud asjaolud, teatab komisjoni liige sellest viivitamata komisjoni esimehele ja asendusliikmele ning taandab ennast otsustamisest. (6) Kui asendusliige ei saa lõikes 5 toodud põhjustel komisjoni istungist osa võtta, teatab ta sellest viivitamata komisjoni esimehele, kes määrab asendusliikme komisjoni teiste asendusliikmete hulgast, eelistades lähedase tegevusvaldkonnaga esindajat. (7) Kui komisjon ei ole otsustusvõimeline, kutsub komisjoni esimees või tema volitatud komisjoni liige kokku uue istungi kümne tööpäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast, teavitades istungi toimumise ajast ja kohast Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-t. (8) Komisjoni liige hindab taotlusi ja esitatud tegevuskava või strateegiat taotluse hindamiskriteeriumide alusel, täites lisas 4 või 5 toodud vormi kohase hindamislehe iga taotleja kohta.
(1) Taotlusele on võimalik anda lisas 4 või 5 toodud hindamiskriteeriumide alusel kuni 4 hindepunkti lähtuvalt sellest, milline on: 1) taotleja ja taotleja liikmete kogemus kohaliku algatuse ja koostööprogrammide rakendamisel või LEADER-tüüpi programmi haldamisel ja juhtimisel; 2) tegevuste tasandil kogu piirkonna ja elanikegruppide kaasatuse määr, sealhulgas keskmisest väiksema sissetulekuga elanikegruppide võimalik kaasamine; 3) tegevuspiirkonna ühtsus; 4) kohaliku tegevusgrupi tasandil partnerluspõhimõtte arvestamine; 5) eelarve selgus ja põhjendatus, kaasrahastamise mitmekesisus; 6) kohaliku tegevusgrupi haldamise funktsionaalsus. (2) Taotlusele on võimalik anda tegevusvaldkonna 1 raames kuni 4 hindepunkti lähtuvalt sellest, milline on taotleja esitatud tegevuskava ülesehitus ja ajakava elluviidavus. (3) Taotlusele on võimalik anda tegevusvaldkonna 2 raames alljärgnevate hindamiskriteeriumide alusel kuni 4 hindepunkti lähtuvalt sellest, milline on taotleja esitatud strateegia: 1) ülesehitus, ajakava elluviidavus; 2) majanduslik elujõulisus ja jätkusuutlikkus; 3) uuenduslikkus; 4) seesmine sidusus; 5) integreeritud lähenemine ja lisanduvus teistele programmidele; 6) rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö elemendid; 7) kohalike arenguvõimaluste kasutamine.
(1) Komisjoni liikme märgitud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse hindepunktide summa. (2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamiseks liidetakse komisjoni istungil osalenud komisjoni liikmetelt taotluse kohta saadud hindepunktid kokku. (3) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. (4) Võrdse hindepunktide summa saanud taotluste paremusjärjestus koostatakse komisjoni liikmete hääletuse tulemuste alusel. Komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse vastuvõetuks otsus, mille poolt hääletas komisjoni esimees. Tulemused märgitakse lisades 6 ja 7 toodud vormi kohasesse komisjoni ettepanekusse. (5) Põllumajandusminister otsustab komisjoni ettepaneku alusel taotluste paremusjärjestuse. (6) Põllumajandusministeerium edastab taotluste paremusjärjestused koos lõikes 4 nimetatud vormikohaste ettepanekutega PRIA-le 15 tööpäeva jooksul arvates § 18 lõikes 2 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.
(1) «Struktuuritoetuse seaduse» § 20 lõike 3 kohaselt kuuluvad rahuldamisele hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis ei ole saanud ühegi hindamiskriteeriumi eest kõigilt komisjoni istungil osalenud liikmetelt 0 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa meetme taotluste rahastamise eelarvet. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest. (3) PRIA võib taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise tähtaega pikendada 90 tööpäevani arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest, teatades taotlejale otsuse tegemise tähtaja pikendamisest lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul. (4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Struktuuritoetuse seaduse» § 20 lõike 6 alusel. Taotluse osalise rahuldamise korral vähendatakse toetuse summat §-s 12 toodud määrade alusel. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata «Struktuuritoetuse seaduse» § 20 lõike 3, 6 või 7 alusel. (6) PRIA avaldab toetuse saajate nimed oma veebilehel. (7) PRIA saadab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse koopia viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. (8) Toetuse saaja asjakohase avalduse esitamisel võib PRIA «Struktuuritoetuse seaduse» § 202 kohaselt taotluse rahuldamise otsust muuta ja selle kehtetuks tunnistada 30 tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest.
(1) «Struktuuritoetuse seaduse» § 201 lõike 2 kohaselt saadab PRIA toetuse saajale koos toetuse taotluse rahuldamise otsuse käskkirja koopiaga kinnituskirja kahes eksemplaris ja kulude deklareerimiseks lisas 8 toodud väljamaksetaotluse vormi (edaspidi kuludeklaratsioon) posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. (2) Toetuse kasutamise tingimusteks taotluse rahuldamise otsuse kohaselt on eelkõige: 1) toetuse vastuvõtmine; 2) toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalve teostamise võimaldamine; 3) tegevuskavas nimetatud tegevuste elluviimine ja kuludeklaratsioonide esitamine hiljemalt 30. juuniks 2008. a; 4) toetuse eest soetatud vara sihipärane säilitamine ja kasutamine vähemalt viie aasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest; 5) saadud raha toetuse mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasimaksmine; 6) «Struktuuritoetuse seaduse» § 41 lõikes 3 nimetatud muude kohustuste täitmine; 7) kohaliku tegevusgrupi tegevuse jätkamine vähemalt viie aasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest; 8) PRIA teavitamine seitse tööpäeva enne koolituse, seminari või infopäeva toimumist sellest; 9) PRIA määratud tähtajal «Struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras PRIA-le toetuse mõju hindamiseks viie aasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest kirjalike andmete esitamine. (3) Kui toetuse saaja on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, kirjutab ta kinnituskirjale alla, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab kinnituskirja ühe eksemplari PRIA-le posti teel väljastusteatega tähtkirjaga 15 kalendripäeva jooksul arvates kinnituskirja saamisest.
(1) Taotleja või toetuse saaja teavitab viivitamata PRIA-t kirjalikult oma postiaadressi või kontaktandmete ja liikmelisuse muutumisest. (2) Taotleja või toetuse saaja teavitab viivitamata PRIA-t kirjalikult nõusoleku saamiseks: 1) kohaliku tegevusgrupi jagunemisest, ühinemisest teise kohaliku tegevusgrupiga, ümberkujundamisest või lõpetamisest; 2) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatustest; 3) muudest toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
(1) Toetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused ja esitab tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kord kvartalis. PRIA teatab tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded samal ajal toetuse taotluse esitamise tähtajaga. (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud tingimustel ja korras pärast tegevuse või investeeringu osalist või täielikku elluviimist või tegemist ja selle eest osaliselt või täielikult tasumist, kuid mitte enne kinnituskirja allkirjastamist, lisas 8 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopia; 3) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia juhul, kui tegemist on ehitus-, rekonstrueerimis- või parendustööga; 4) koopia töölepingust või töövõtulepingust; 5) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksude tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopia; 6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning maksmisele kuuluv netotöötasu; 7) koopia tööajatabelist juhul, kui töötaja ei tööta täistööajaga; 8) koopia § 11 lõikes 6 nimetatud objekti avaliku kasutamise lepingust, mis on sõlmitud kohaliku tegevusgrupiga vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest, millest nähtuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud objekti täpne nimetus ja kirjeldus, objekti avaliku kasutamise tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused objekti avaliku kasutamise tagamiseks; 9) koopia dokumendist, mis tõendab, et § 11 lõike 5 punktis 3 või 4 nimetatud objekt on taotleja omandis või ta kasutab seda õiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest; 10) väljavõte koosoleku protokollist, mis peab sisaldama otsust, juhul kui üldkoosolekul kinnitatud tegevuskava või strateegia rakendamisel on tegevuse või investeeringu objekt muutunud või täpsustunud; 11) koopia koolituse, seminari või infopäeva korraldamise päevakavast ja osavõtjate nimekirjast, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning allkirjad; 12) eksperthinnangu või uuringu tegemise korral töö üleandmise-vastuvõtmise akti koopia; 13) koopia lähetusse saatmise korraldusest, lähetuskulude aruanne koos majutus- ja transpordikulude kuludokumentide ja päevarahade arvestusega ning maksekorralduse või pangakonto väljavõte koopia lähetuskulude väljamaksmisest; 14) mootorsõiduki kasutamist tõendavad dokumendid rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» kohaselt. (3) Kapitalirendi (liising) puhul toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le pärast tegevuse või investeeringu täielikku või osadena elluviimist ja selle eest tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras, kuid mitte enne kinnituskirja allkirjastamist, kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia; 3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopia. (4) Kapitalirendile andjaks võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus. (5) Tegevuste elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval. (6) Tegevusvaldkonna 1 puhul esitatakse hiljemalt koos viimase kuludeklaratsiooniga ka koopia üldkoosoleku otsusega vastuvõetud strateegiast. (7) Tegevusvaldkonna 2 puhul esitatakse hiljemalt koos viimase kuludeklaratsiooniga ka koopia täiendatud strateegiast juhul, kui strateegia täiendamiseks on toetust taotletud.
(1) PRIA kontrollib enne toetuse väljamaksmist toetuse saaja esitatud tegevuse elluviimise ja investeeringu tegemise eest täielikult või osadena tasumist tõendava kuludeklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust ning nendes esitatud andmete õigsust «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel. (2) PRIA järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja toetuse saaja või isik, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa.
PRIA järelevalveametnikul on õigus teha toetuse saajale järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 punkti 5 alusel.
(1) Toetus makstakse välja «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. (2) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse 20 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. (3) Toetuse maksmise otsus tehakse sellise aja jooksul, et oleks võimalik kanda toetusraha toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 26 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (4) Toetust ei maksta, kui: 1) toetuse saaja, kellele järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutus, on jätnud ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata; 2) toetuse saaja ei ole tegevuse või investeeringuobjekti eest või selle osa eest tasunud või ei ole esitanud nõuetekohaseid tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavaid dokumente § 26 lõikes 1 ettenähtud tähtpäevaks; 3) toetuse saaja on jätnud kinnituskirja § 24 lõikes 3 ettenähtud tähtpäevaks tagastamata; 4) toetuse saaja tegevus ei vasta «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruses sätestatud nõuetele; 5) tehtud kulu ei ole abikõlblik; 6) tegevusvaldkonna 1 raames toetuse saaja ei ole esitanud strateegiat § 9 lõikes 1 ettenähtud tähtpäevaks. (5) PRIA saadab toetuse saajale toetuse maksmisest keeldumise otsuse koopia otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
(1) Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini «Arhiiviseaduse» nõuete kohaselt. (2) Toetuse taotlemise ja tegevuse elluviimisega seotud dokumente säilitab toetuse saaja vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini. Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 06.06.2006. a resolutsioon nr 17-1/0603883.)