Redaktsioonide võrdlus

(1) Kõue valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Kõue valla omavalitsusorgani, tema komisjonide, valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamine, õigused, kohustused ja töökord, valla õigusaktide koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise kord, sümboolika kasutamine ning vallavara valitsemise alused.2(2)Kõue vald on avalik - õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Kõue valla põhimääruses kehtestatud korras oma pädevuse piires Kõue Vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud isikud.3(3)Kõue vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Kõue valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest.4(4)Kõue valla omavalitsust teostavad Kõue valla haldusterritooriumi alalised elanikud (edaspidi vallaelanikud) ja valla omavalitsusorgan.5(5)Kõue valla omavalitsusorganid on:11) Kõue Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) – Kõue valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Kõue valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;22) Kõue Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) - Kõue valla kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mille moodustab vallavolikogu.6(6)Kõue valla omavalitsusorgani asukoht on Kesk tee 6, Ardu alevik 75001, Harju maakond. [- jõust. 01.01.2013]7(7)Asjaajamiskeel Kõue valla omavalitsusorganis, tema komisjonides, ametiasutuses ja ametiasutuse hallatavates asutustes on eesti keel, kui õigusaktide või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti.8(8)Kõue valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega.

(1) Kõue vallal on oma lipp ja vapp.2(2)Vapi kirjeldus: sinisel kilbil ülalt okaspuuoksa lõikeline, alt saehambuline hõbedane palk. Kilbi sinine värvus märgib Paunküla veehoidlat, hõbe on maakonna vapitunnuse - Harjumaa risti värvus. Okaspuuoksa lõige tähistab vallas rikkalikult kasvavat metsa, saehambuline lõige viitab puidu töötlemisele. Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp, kandelipu suurus on 105X105 cm.3(3)Kõue valla lipu võib heisata valla avalikel üritustel, muudel üritustel, kus on esindatud Kõue vald ning teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel.4(4)Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.5(5)Kõue valla vapi kujutist võib kasutada ametiasutuse pitsatil, valla asutuste dokumendiplankidel ja valla lipul, ametiasutuste teadetel, kutsetel ja kaartidel, valla ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel.

(1) Vallavolikogu liikmete arvu määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallavolikogu eelmine koosseis.2(2)Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.3(3)Valituks osutunud vallavolikogu liikmed (edaspidi volikogu liikmed/volikogu liige) registreerib valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon) oma otsusega. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval, arvates valimistulemuste väljakuulutamisest.

(1) Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Volikogu esimest istungit juhatab valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.3(3)Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.4(4)Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.5(5)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu.6(6)Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.7(7)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.8(8)Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.9(9)Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.10(10)Enne hääletamise väljakuulutamist, kontrollib valla valimiskomisjon valimiskasti.11(11)Valla valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.12(12)Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel nii volikogu esimehe kui ka aseesimehe valimiseks üks hääl.13(13)Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.14(14)Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.15(15)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.16(16)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem, kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.17(17)Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.18(18)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.19(19)Volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused kinnitatakse ja vormistatakse volikogu otsusena, kusjuures valimise otsusele kirjutab alla valimiskomisjoni esimees.20(20)Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel.

(1) Volikogu esimees:11) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, vallavolikogu õigusaktidele ja valla kui avalik - õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale;33) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele ja teistele vallavolikogu dokumentidele;44) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust;55) edastab pressile vallavolikogu ametlikku informatsiooni;66) korraldab ja kontrollib vallavolikogu õigusaktide täitmist;77) informeerib volikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest.2(2)Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest vallavolikogu istungite ettevalmistamisel ning asendab vallvolikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud õigustes.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.2(2)Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.3(3)Volikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.4(4)Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikule.5(5)Volikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.6(6)Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja vallavolikogu komisjoni koosolekutest, samuti võimaldama täita vallavolikogult saadud ülesandeid. 6 (6¹) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 7(7)Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne küsimuse arutelu algust peab volikogu liige tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.8(8)9(9)Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.10(10)Volikogu liikme volituste taastumine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes1 sätestatud küsimuste lahendamine.2(2)Vallavolikogu otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi või delegeerib nende lahendamise vallavalitsusele.3 (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.4(4)Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.5(5)Umbusaldusmenetlus vallavolikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru volikogule.2(2)Volikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjonid) on volikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega.3(3)Volikogu komisjoni esimees (edaspidi komisjoni esimees) ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Vallavalitsuse ametnikud kuuluvad oma tegevusvaldkonnaga seonduvasse volikogu alatisse komisjoni.4(4)Komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul, otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.5(5)Oma tegevuses juhinduvad komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest volikogu õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.6(6)Komisjon kutsutakse kokku vajadusel, kuid üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus. Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kolme järjestikuse kuu jooksul. Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb volikogu esimees volikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib volikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse uus koosseis.7(7)Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni esimehe otsusel võib komisjoni koosoleku viia läbi sidevahendite kaudu. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete ettepanekul. Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. [- jõust. 01.01.2013]8(8)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.9(9)Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjoni otsused võetakse vastu komisjoniliikmete poolthäälteenamusega.10(10)Komisjonidel ja komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente juhul, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teabele juurdepääsupiiranguid.11(11)Komisjonide koosolekuid protokollitakse. Protokolli märgitakse:11) koosoleku toimumise aeg ja koht;22) osavõtjad;33) arutusele tulevad küsimused päevakorrana;44) küsimuste arutelu käik ning otsused ja ettepanekud;55) komisjoni liikme nõudmisel tema eriarvamus.12(12)Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad vallavalitsuse kantseleis. Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed. [- jõust. 01.01.2013]13(13)Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavalitsusele teavet vallavalitsuse ametnikud, volikogule komisjonide esimehed.14(14)Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse haldusaktidega.15(15)Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §48.16(16)Volikogu ajutise komisjoni tegevusvaldkonna, tegutsemise tähtaja ja ülesanded määratakse kindlaks komisjoni moodustamisel komisjoni moodustamise otsuses.

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu esimehe otsusel võib vallavolikogu istungi viia läbi sidevahendite kaudu. Vallavolikogu liikmete seisukohtade ning arvamuse väljaselgitamise korraldab vallasekretär. [- jõust. 01.01.2013]2(2)Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, iga kuu kolmandal neljapäeval, algusega kell 09.00. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu kokku sagedamini. Juulis vallavolikogu istungeid ei toimu, kui ei otsusta teisiti. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul. Üldjuhul lepitakse järgmise vallavolikogu istungi toimumise aeg kokku eelmise istungi lõpus. [- jõust. 01.01.2013]3(3)Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist.4(4)Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele elektrooniliselt hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht. [- jõust. 01.01.2013]5(5)Istungile arutusele tulevate õigusaktide eelnõud saavad vallavolikogu liikmed kätte koos kutsega vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist.6(6)Vallavolikogu liige, kes ei saa osa võtta vallavolikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavolikogu esimehele või aseesimehele.7(7)Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälteenamusega.8(8)Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel valib vallavolikogu istungi juhataja avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.9(9)Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vastavalt vallavolikogu liikmetele väljasaadetud päevakorra eelnõule. Eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavolikogu liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.10(10)Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:11) vallavolikogu liikmed;22) vallavalitsuse liikmed;33) vallasekretär;44) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.11(11)Päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega. Kinnitatud päevakorda ja küsimuste järjekorda võib muuta, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. Ettepanekuid ja protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale, kes loeb need ette.12(12)Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalituse liikmed ja vallasekretär. Kui istungil soovivad sõna võtta istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. Istungi protokolli koostamiseks võib teha fonosalvestuse.13(13)Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus.14(14)Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 10 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on viis minutit. Pärast ettekannet ja kaasettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kaks küsimust.15(15)Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib igal istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle viie minuti.16(16)Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.17(17)Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.18(18)Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral.19(19)Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta.20(20)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.21(21)Muudatusettepanekud tuleb esitada kirjalikult. Laekunud ettepanekud vaadatakse üle enne eelnõu lõpphääletust või eelnõu lugemise katkestamist või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed, vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Istungil viibiv vallavolikogu liige peab hääletamises osalema.3(3)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu», «erapooletu».4(4)Hääletamise tulemusel loetakse poolthäälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.5(5)Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate vallavolikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.6(6)Istungil salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu kuni kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.7(7)Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu protokollile.8(8)Õigusakti eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus.9(9)Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimistel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.10(10)Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigusakt loetakse vastuvõetuks pärast istungi juhataja poolt otsuse fikseerimist ning nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. [- jõust. 01.01.2013]

(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha fonosalvestuse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.2(2)Istungi protokolli (edaspidi protokoll) märgitakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. [- jõust. 01.01.2013]3(3)Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.4(4)Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg.5(5)Istungilt lahkumiseks informeerib vallavolikogu liige eelnevalt istungi juhatajat ning istungi protokollijat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.6(6)Kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on vallavolikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Volikogu istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ja enne allakirjutamist saadetakse e-posti teel tutvumiseks volikogu liikmetele, kes võivad ühe päeva jooksul protokolli teha omapoolseid parandusi. Paranduse sisseviimise otsustab istungi juhataja.7(7)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on igaühele kättesaadavad ametiasutuse kantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks.8(8)Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. [- jõust. 01.01.2013]

(1) Volikogu annab oma pädevuse alusel ja piires:11) üldaktidena määrusi;22) üksikaktidena otsuseid.2(2)Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;33) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel;44) vallavanemal;55) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;66) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;77) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandus ülesannete täitmiseks.3(3)Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib vallavolikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või vallavolikogu komisjonile. Õigusakti eelnõud kooskõlastab enne vallavolikogule esitamist vallasekretär või tema asendaja. [- jõust. 01.01.2013]4(4)Vastuvõetud volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.5(5)Vallavolikogu määrused avaldatakse valla dokumendiregistris algtekstidena ja Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. [- jõust. 01.01.2013]5(5¹)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. [- jõust. 01.01.2013]6(6)Volikogu otsused tehakse teatavaks ja saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele ja jõustuvad teatavakstegemisest.7(7)Volikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes.8(8)Vallasekretär korraldab vallavolikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise.9(9)Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostab vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.10(10)Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.2(2)Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.3(3)Vallavalitsus:11) kinnitab valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;22) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;44) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse ja mis volikogu on delegeerinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel valitsusele;55) valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;66) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.4(4)Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.5(5)Vallavalitsus saab volitused ametisse kinnitamise päevast.

(1) Vallavanemaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. (2) Vallavanemaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.

(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel.2(2)Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Kõue valla ametiasutuse juht, kes:11) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalituse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;22) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt vallavalitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale;33) juhib vallavalitsuse istungeid;44) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest;55) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;66) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ja sõlmib töölepinguid ametiasutuse abiteenistujatega;77) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud;88) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks;99) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise eeskirjadest;1010) esindab ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja füüsiliste isikute ees.3(3)Vallavanem esindab Kõue valda kui avalik - õiguslik juriidilist isikut avalikes - õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.4(4)Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud kriisikomisjoni tööd. [- jõust. 01.01.2013]5(5)Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.6(6)

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. [- jõust. 01.01.2013]2(2)Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega.3(3)Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.4(4)Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu otsusega. Vallavanema lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva.5(5)Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem või muu vallavolikogu poolt määratud isik. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“. [- jõust. 01.01.2013]2(2)Vallavanema ja tema asendaja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige.3(3)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik. [- jõust. 01.01.2013]4(4)Vallavanem või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu on vallavanem või valitsuse liige kohustatud tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem. Vallavanema taandamise korral ei osale vallavanem küsimuse arutelus ning vastava otsustuse allkirjastab tema asendaja.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras.2(2)Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku: [- jõust. 01.01.2013]11) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;22) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või;33) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.3(3)Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.4(4)Vallasekretär:11) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele;22) korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide ning vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollide avalikustamise;33) [Kehtetu - jõust. 01.01.2013]44) esindab Kõue valda erivolitusteta kohtus või volitab selleks teisi isikuid;55) hoiab vallavalitsuse kui ametiasutuse pitsatit;66) osaleb volikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja organiseerib istungite protokollimise, võtab osa vallavolikogu istungitest;77) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku § 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;88) vastutab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega; [- jõust. 01.01.2013]99) korraldab vajadusel volikogu liikmetele ja vallavalitsuse liikmetele õigusabi andmist;1010) korraldab valimiste tehnilise ettevalmistamise ja läbiviimise;1111) täidab teisi seaduses, käesoleva põhimääruses või muus valla õigusaktis ja ametijuhendiga vallasekretärile sätestatud ülesandeid. [- jõust. 01.01.2013]5(5)Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1–3 vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele. [- jõust. 01.01.2013]

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavanema nõusolekul võib vallavalitsuse istungi viia läbi sidevahendite kaudu. Vallavalitsuse liikmete seisukohtade ja arvamuse väljaselgitamise korraldab vallasekretär. Istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. [- jõust. 01.01.2013]2(2)Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest.3(3)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.4(4)Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul iga kahe nädala tagant teisipäeviti algusega kell 14.00. [- jõust. 01.01.2013]5(5)Istungi kokkukutsumisest teatab vallavanem e-posti teel vallavalitsuse liikmetele. Istungile võib peale vallavalitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem vallavalitsuse istungi toimumise aja ja päevakorra eelnõu.6(6)Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.7(7)Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.8(8)Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.9(9)Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälteenamusega.10(10)Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.11(11)Istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, vallavolikogu esimees või tema asetäitja ja vallavolikogu komisjonide esimehed vallavanema kaudu.12(12)Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.13(13)Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.14(14)Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse ametnikud (nõunikud, pearaamatupidaja), vajadusel ka volikogu komisjonid.15(15)Isikute, s.h. äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane vallavalitsuse liige või vallavanem.16(16)Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normtehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud ametnik (nõunik, pearaamatupidaja) või komisjoni esimees.17(17)Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, s.h. volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele ning olema normtehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav.18(18)Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste istungi päevakorda võtmiseks, esitab vajalikud materjalid ettevalmistanud ametnik motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte.19(19)Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallasekretär vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks.20(20)Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist saadab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele hiljemalt istungi eelneval päeval.21(21)Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele vallavalitsuse liikmete poolt enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist.22(22)Vallavalitsuse istungid protokollib vallasekretär või tema asendaja. Vallavalitsuse istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ja enne allakirjutamist saadetakse e-posti teel tutvumiseks vallavalitsuse liikmetele, kes võivad ühe päeva jooksul protokolli teha omapoolseid parandusi. Vallavalitsuse protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse vallavalitsuse kantseleis.

(1) Vallavalitsus annab oma pädevuse piires:11) üldaktidena määrusi;22) üksikaktidena korraldusi.2(2)Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja.3(3)Vallavalitsuse määrused avaldatakse valla dokumendiregistris algtekstidena ja Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. [- jõust. 01.01.2013]4(4)Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.5(5)[Kehtetu - jõust. 01.01.2013]6(6)Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid jms) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.7(7)Vallavalitsuse korraldus saadetakse asjaomasele isikule ja korraldus jõustub teatavakstegemisest.8(8)Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja revisjonikomisjon.

(1) Valla asutusteks on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.2(2)Valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.3(3)Valla asutusel on asutuse nimega pitsat ja oma pangakonto, valla asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Kõue valla vapikujutist. Asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika.4(4)Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelvalve) vallavalitsus.5(5)Valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Vallavalitsus võib ametiasutuse hallatava asutuse osutatavate teenuste hindade kehtestamise volitada ametiasutusele. Sellisel juhul kehtestab ametiasutuste hallatavate asutuste teenuste hinnad vallavanem.6(6)Kõue valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on valla asutus, mida finantseeritakse vallaeelarvest ning mille ülesanne on avaliku võimu teostamine.7(7)Ametiasutus esindab oma tegevuses Kõue valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja vallavolikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu.8(8)Ametiasutuse ametlik nimetus on KÕUE VALLAVALITSUS.9(9)Ametiasutusel on oma nimega pitsat ja pangakonto.10(10)Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on valla teenistuja.11(11)Ametiasutusel on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on Kõue valla vapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Eesti Vabariik» ja alumist äärt mööda sõnad «KÕUE VALLAVALITSUS».

¹. Eelarvestrateegia koostamine [- jõust. 01.01.2013]1(1)Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.3(3)Eelarvestrateegias esitatakse:11) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;22) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;33) ülevaade valla ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;44) valla ja selle arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;55) valla ja selle arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus.

(1) Valla eelarve (edaspidi eelarve) osadeks on põhitegevuse kulud, põhitegevuse tulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. [- jõust. 01.01.2013]2(2)Vallaeelarve koostatakse seaduses ja teistes kehtivates õigusaktides sätestatud korras, arvestades valla arengukava.3(3)Vallaeelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb muudatuste algatajatel esitada arvestused koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.4(4)Vallaeelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarve aasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega.5(5)Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks, volikogu poolt kehtestatud korras.6(6)Vallaeelarve projekt, vastvõetud eelarve ja eelarvemuudatused avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele väljapanekuga valla kantseleis ja valla raamatukogudes ning avaldatakse Kõue valla veebilehel.7(7)Vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra kehtestab volikogu eraldi õigusaktiga.

(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks võttes eelnevalt arvesse revisjonikomisjoni kirjaliku aruande. [- jõust. 01.01.2013]2(2)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud põhimõtetest. [- jõust. 01.01.2013]3(3)Majandusaasta aruandesse kuuluvad:11) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;22) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;33) reservfondi kasutamise aruanne;44) audiitori järeldusotsus.4(4)Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingu ning valla poolt asutatud mittetulundusühingute majandustegevusest.5(5)Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning vallavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel. [- jõust. 01.01.2013]

(1) Vallavolikogul on õigus kohalike maksude seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.2(2)Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu kehtestada koormisi.3(3)Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks.4(4)Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.5(5)Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.6(6)Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita lasta teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.7(7)Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. [- jõust. 01.01.2013]8(8)Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.9(9)Koormis ei või olla lepingu objektiks.

(1) Kõue valla (edaspidi vald) vallavaraks on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.2(2)Vallavara valitsejad on:11) vallavolikogu;22) vallavalitsus;33) vallavalitsuse hallatavad asutused.3(3)Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik.4(4)Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest.

(1) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.2(2)Vallavara valitseja valitsemisel olevat vallavara võib anda teise valitseja kasutusse. Sellise kasutusse andmise otsustab vallavalitsus.3(3)Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akt koostatakse kahes eksemplaris ja selles märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta.

(1) Vallavara omandamise (asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise) otsustab:11) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele;22) vallavalitsuse hallatav asutus jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 6400 eurot ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks; [- jõust. 01.01.2013]33) muudel juhtudel vallavalitsus.2(2)Vallavara omandamisel käesoleva paragrahvi alusel tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.3(3)Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2, sõlmib vara omandamise lepingu asutus.4(4)Riigihankeid korraldab vallavalitsus. Asjade ostmisel, ehitustööde või teenuste tellimisel kasutatakse avatud hankemenetlust. [- jõust. 01.01.2013]5(5)Riigihanke teostamiseks annab loa vallavolikogu, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või hankelepingu sõlmimisega võetakse vallale rahalisi kohustusi, milliste täitmiseks puuduvad eelarves vahendid. Sellise loa olemasolul ei pea pakkumuse edukaks tunnistamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks vallavolikogu luba küsima. [- jõust. 01.01.2013]6(6)Pakkumuse tunnistab edukaks ja hankelepingu sõlmib vallavalitsus. [- jõust. 01.01.2013]7(7)Vallavalitsus võib kehtestada hankekorra. [- jõust. 01.01.2013]

(1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu.2(2)Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus.3(3)Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab:11) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele;22) muudel juhtudel vallavalitsus.4(4)Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib vallavalitsus, kui põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus.2(2)Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse teostamiseks vallavolikogu.3(3)Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus.

(1) Vallavara antakse kasutusse:11) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras rendile/üürile;22) tasuta kasutada.2(2)Vallavara kasutusse andmise otsustab: [- jõust. 01.01.2013]11) volikogu, kui vallavara bilansiline maksumus ületab 3200 eurot või vallasasja puhul kasutusse andmisel tähtaeg on pikem kui kümme aastat või kinnisasja puhul, kakskümmend viis aastat, v.a. juhul kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.22) vallavalitsuse hallatav asutus, kui kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari või kasutusse antakse asutuse kasutuses olevaid ruume, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul ööpäevas (1 tund jne).33) muudel juhtudel vallavalitsus.3(3)Vallavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu käesoleva paragrahvi lõike 2 vastav asutus.

(1) Vara võib anda otsustuskorras tasuta kasutusse või tavaliselt väiksema tasu eest:11) hoolekandeasutusele;22) heategevuslikele organisatsioonidele;33) valla osalusega äriühingule;44) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele;55) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;66) eluruumideks sotsiaalhoolekannet vajavatele vallaelanikele;77) muudel juhtudel valla volikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest.2(2)Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud kehtestatud tariifidega.

(1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega.2(2)Enampakkumine peetakse avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena.3(3)Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.4(4)Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suurema rendi/üüritasu saamine.5(5)Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi valla vara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.6(6)Enampakkumine kuulutatakse üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama:11) enampakkumise läbiviijat;22) rendile/üürile antava vallavara nimetust, asukohta;33) enampakkumise kohta ja aega;44) enampakkumise viisi;55) enampakkumise rendi/üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta;66) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatiseraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi.7(7)Alghinna määramisel võetakse aluseks:11) vara senisest kasutamisest saadud rendi/üüri suurus;22) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi/üüri suurus;33) rendi/üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus;44) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks.8(8)Alghinda ei määrata, kui renditava või üüritava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldavalt liialt kõrge alghinna tõttu.

(1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana.2(2)Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendi/üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust.3(3)Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata.4(4)Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.5(5)Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määraga).6(6)Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse.7(7)Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi.8(8)Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi/üürihinna kolmekordset teatamist.9(9)Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendi/üürihind ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja.10(10)Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendi/üürilepingu sõlmimise omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile/üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks ning vara antakse rendile/üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata.11(11)Mittevõitnud isikutele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata.

(1) Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele.2(2)Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast.3(3)Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda või kui enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks.4(4)Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui on rikutud läbiviimise korda või kui osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku ning enampakkumisel ei olnud osalejaid.

(1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:11) pakkuja nimi ja elukoht;22) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel;33) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta;44) sõnadega kirjutatud pakutud rendi/üürisumma;55) tegevusalad, millega rendi/üüripinnal kavatsetakse tegelda;66) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri;77) tõend maksuvõlgnevuste puudumiste kohta.2(2)Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises.3(3)Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise läbiviija vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.4(4)Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise summa kohta.5(5)Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendi/üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja.2(2)Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevat päevast.3(3)Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:11) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda;22) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise läbiviija, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja või nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps);33) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane;44) enampakkumine loetakse nurjunuks.4(4)Kui kirjaliku enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendi/üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil.5(5)Kirjaliku enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva.6(6)Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingu järgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest.2(2)Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama:11) rendi/üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust;22) eelläbirääkimiste korraldaja nime;33) lisatingimusi ja rendi/üüritasu algsuurust;44) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta;55) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega;66) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda;77) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi.3(3)Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva.

(1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendi/üüritasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid.2(2)Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumiste teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.3(3)Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale.4(4)Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja seda, mitu neist vastas nõuetele.5(5)Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada.

(1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigustunnistada pakkumine nurjunuks.2(2)Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus.3(3)Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendi/üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigustehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.

(1) Vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.2(2)Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub:11) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;22) avalikes huvides.3(3)Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus.4(4)Vara koormamise lepingu vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.5(5)Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui:11) see toimub vallavalitsuse korraldusega selleks seaduslikku õigust omava isiku nõudel ja kasuks;22) see toimub vallavolikogu otsusega ja avalikes huvides;33) see seatakse vallavolikogu otsusega vallale erilisi teeneid osutanud isiku kasuks.6(6)Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest. Lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.7(7)Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras.8(8)Hoonestusõiguse seadmise otsustuskorras otsustab:11) vallavolikogu - hoonestamata munitsipaalmaa koormamisel;22) vallavalitsus - hoonestusõiguse seadmisel munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.

(1) Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine.2(2)Vallavara võõrandamise peamiseks viisiks on vallavara müük.3(3)Vara võib võõrandada, kui:11) vara ei ole vaja avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas;22) vara on antud üle vallale erastamise kohustusega;33) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik riigile või muule avalik -õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;44) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel;55) võõrandatava vara kohta on avaldatud teade valla ajalehes.4(4)Vara võõrandatakse:11) avaliku enampakkumise korras;22) eelläbirääkimistega pakkumise korras;33) otsustuskorras;44) erastamiskorras.5(5)Munitsipaalmaa võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks.6(6)Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus esitab volikogule võõrandamise taotluse koos põhjendusega. Taotlusele peavad olema lisatud volikogu alatise vastava komisjoni seisukohad.7(7)Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks tunnistamist teavitab vallavara valitseja sellest teisi vallavara valitsejaid, kes võivad taotleda nimetatud vara oma valitsemisele. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski vallavara valitseja ei taotle seda enda valitsemisele või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu või tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis teisi vallavara valitsejaid ei teavitata.8(8)Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui:11) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 3200 eurot; [- jõust. 01.01.2013]22) võõrandatav vara on vallasasjana käsitatav ehitis;33) võõrandatav vara on kinnisasi;44) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline jääkväärtus on suurem kui 2000 eurot; [- jõust. 01.01.2013]55) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse ja vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 300 eurot. [- jõust. 01.01.2013]9(9)Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui:11) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus ei ole suurem kui 3200 eurot; [- jõust. 01.01.2013]22) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 2000 eurot; [- jõust. 01.01.2013]33) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse, kui sellise vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 300 eurot. [- jõust. 01.01.2013]10(10)Vallavara võõrandamise otsustab vallaasutus, kui:11) kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid, väljaarvatud hooned, rajatised, sõidukid;22) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt vallaasutuse põhimäärusele.11(11)Vara võõrandamisel tehakse kindlaks selle turuväärtus. Hindamist korraldab vara valitseja, vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut.

(1) Avalik enampakkumine on valla vara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud.2(2)Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik ning avalikul enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud.3(3)Enampakkumise alghinna ja maksetingimuste määrajaks on vallavara müügi otsustaja.4(4)Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi vara müügi otsustaja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.5(5)Lähtudes müügiotsusest, avaldatakse teade enampakkumise kohta massiteabevahendites vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist.6(6)Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida:11) müüdava vara nimetus ja asukoht;22) munitsipaalmaa võõrandamisel maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve ning võõrandamise lisatingimused;33) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused;44) müügi korraldaja;55) enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik);66) müügi alghind;77) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht;88) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaeg;99) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid;1010) millal ja kus saab müügitingimustega tutvuda;1111) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tingimused.7(7)Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1 % alghinnast. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10 % alghinnast. Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu.

(1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.2(2)Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva põhimääruse paragrahvi 42 lõige 2 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirjad selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest.3(3)Enampakkumine toimub käesoleva põhimääruse § 42 ja 43 sätestatud korra kohaselt.4(4)Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist.5(5)Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osalejad, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha.6(6)Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise sammuks 600 eurot. [- jõust. 01.01.2013]

(1) Kirjaliku enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras.2(2)Pakkumine peab sisaldama:11) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht ning kontaktisiku sidevahendi number;22) dokumendi osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta;33) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat;44) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja;55) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid;66) maksuvõlgnevuse puudumise tõend.3(3)Enampakkumise komisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumise teates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.4(4)Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta.5(5)Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille korraldab kirjalikult sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni.6(6)Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale.

(1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimalusest) teatavaks kõigile osalejatele pärast tulemuste kinnitamist vallavalitsuse poolt järgneva kolme tööpäeva jooksul.2(2)Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise korraldamise kohta. Vallavalitsus teeb kümne tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.3(3)Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljaselgitamist komisjoni poolt.4(4)Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:11) oluliselt rikuti enampakkumise korda;22) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises;33) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku.5(5)Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata.6(6)Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viie tööpäeva jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel.7(7)Enampakkumise võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigustühistada enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind.2(2)Lisatingimused võivad olla:11) vara tähtajaline või tähtajatu sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus;22) investeeringute suurus;33) keskkonnaalaste eritingimuste täitmine;44) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused.3(3)Müügi otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi munitsipaalmaa müümisel.4(4)Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe.5(5)Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva põhimääruse § 41 lõige 6 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega.6(6)Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised.7(7)Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:11) pakkuja nimi, elukoht või asukoht;22) nõusolek osalemiseks eelläbirääkimistega pakkumise tingimustel;33) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta;44) sõnadega kirjutatud pakutud ostuhind;55) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri.8(8)Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija.9(9)Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta.10(10)Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele.11(11)Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja väljaselgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Munitsipaalmaa võõrandamisel on võimalus pakkumisi täiendada kümne tööpäeva jooksul.12(12)Osavõtutasu, mis on kuni 1 % alghinnast, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10 % vara turuhinnast.13(13)Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigustunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks.14(14)Võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigustühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.

(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda:11) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;22) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;33) kui vara võõrandatakse valla osalusega juriidilisele isikule või avalik - õiguslik juriidilistele isikutele;44) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.2(2)Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavalt avalikku huvi põhjendama.

(1) Võõrandamishinna määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused.2(2)Tasu eest otsustuskorras võõrandamisel ei tohi vara müügihind olla väiksem selle eeldatavast turuväärtusest.

(1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse.2(2)Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, vallavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus.3(3)Vallavara mahakandmise otsustab:11) vallavara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 600 eurot; [- jõust. 01.01.2013]22) muudel juhtudel vallavalitsus.4(4)Vallavara hävitamise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta.5(5)Lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse.

(1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.2(2)Valla arengukava koostatakse vähemalt neljaks järgnevaks aastaks või pikemaks perioodiks, mil kehtivad valla pikaajalised finantskohustused (laenud, liisingud, rendid jne).3(3)Arengukava lähteülesande väljatöötamiseks ja arengukava koostamise korraldamiseks, läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks moodustab vallavalitsus ajutise komisjoni.4(4)Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast vallavalitsuses ja volikogu alatistes komisjonides läbi arutamist. Peale seda tehakse arengukava projekt kättesaadavaks vallaelanikele valla raamatukogudes ja valla veebilehel.5(5)Vallaelanikud esitavad arengukava puudutavad ettepanekud vallavalitsuse kantseleisse volikogu poolt kehtestatud ajaks.6(6)Peale esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides, kinnitab volikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks.7(7)Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu määruse arengukava muutmise kohta.8(8)Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus.9(9)Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva valla arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest.10(10)Valla arengukava on valla eelarve koostamise, investeeringute kavandamise, sõltumata nende rahalistest allikatest, ning ühest eelarveaastast pikema perioodiga laenude võtmise või võlakirjade emiteerimise aluseks.

(1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla ülesannete täitmiseks võimalikult paljude valla elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal - majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.2(2)Tulenevalt planeerimisseadusest on Kõue vallas järgmised planeeringud:11) valla üldplaneering;22) Ardu asula üldplaneering; [- jõust. 01.01.2013]33) Habaja asula üldplaneering; [- jõust. 01.01.2013]44) detailplaneering(ud).3(3)Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Üldplaneeringu võib koostada ka vallaosa planeeringuna või teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.4(4)Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringud on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.5(5)Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad üldplaneeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kuue kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest alates.

(1) Tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks kehtestab volikogu:11) valla arengukava osana jäätmekava, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist;22) jäätmehoolduseeskirja.2(2)Vallavalitsus korraldab olmejäätmeveo, jäätmete liigiti kogumise, kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.3(3)Keskkonnakaitseks rakendatakse seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitse abinõude elluviimiseks. Teavitatakse Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud mitteõiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa - ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumistest.4(4)Valla kultuuriväärtuste kaitse alla kuuluvate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine, väljaselgitamine ja kaitse alla võtmine ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub seadusega sätestatud alustel ja korras.

(1) Põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Põhimääruse ja selle muutmise määruse eelnõu peavad volikogu istungitel läbima mitte vähem kui kaks lugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Põhimäärus ja selle muutmise määrus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

(1) Käesolev määrus jõustub alates 1. juunist 2006. a.2(2)Käesolev määrus avaldatakse valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teatajas.