(1) Karula rahvuspargi2rahvuspargi (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning, elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide, sealhulgas harulise võtmeheina (Botrychium matricariifolium), Virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum), limatünniku (Sarcosoma globosum), poropooriku (Amylocystis lapponicus), kivisisaliku (Lacerta agilis), harivesiliku (Triturus cristatus) ja mudakonna (Pelobates fuscus) ning nende elupaikade kaitse; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 792009/409147/EMÜEÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud liikide –kaitse. Need liigid on kalakotkas (Pandion haliaetus), must-toonekure,toonekurg (Ciconia nigra) ja väike-konnakotka ja kalakotkakonnakotkas (Aquila pomarina), kes on I kategooriakaitsekategooria kaitsealused liigid, metsisekarvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus) ja valgeselg-kirjurähni ja laanerähnikirjurähn (Dendrocopos leucotos), kes on ühtlasi II kategooriakaitsekategooria kaitsealused liigid, täpikhuiguhallpea-rähn (Picus canus), rukkiräägu, sookure, herilaseviu (Pernis apivorus), roo-loorkullihändkakk (Strix uralensis), tedrejõgitiir (Sterna hirundo), jõgitiirulaanepüü (Bonasa bonasia), värbkakumusträhn (Dryocopus martius), händkakunõmmelõokene (Lullula arborea), öösorripunaselg-õgija (Lanius collurio), hallpearoo-rähniloorkull (Circus aeruginosus), musträhnirukkirääk (Crex crex), nõmmelõokesesookurg (Grus grus), vööt-põõsalinnuteder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpikärbsenäpp (Ficedula parva), laanepüütäpikhuik (Porzana porzana), värbkakk (Glaucidium passerinum) ja punaselg-õgijaöösorr (Caprimulgus europaeus), kes on III kategooriakaitsekategooria kaitsealused liigid, kaitsening sinikael-part (Anas platyrhynchos); 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide –kaitse. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvedekesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, looduslikult rohketoiteliste järvederohketoitelised järved (3150), huumustoiteliste järvedehuumustoitelised järved ja järvikutejärvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustuteniiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitudeniidud (6510), rabadepuisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksoodeõõtsiksood (7140), vanade loodusmetsadenokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikaste kuusikuterohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (sürjametsad – 9060), soostuvatesoostuvad ja soo-lehtmetsadelehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsaderabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuste liikide – soohiilaka jaelupaikade kaitse. Need liigid on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukellakarukell (Pulsatilla patens) ja soohiilakas (Liparis loeselii), miskes on ühtlasi II kategooria kaitsealusedkaitsekategooria liigid, ning hariliku hingiharilik hink, karvase maarjalepa(Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus), saarmas (Lutra lutra), suur-kuldtiivakuldtiib (Lycaena dispar) ja saarmasuur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), miskes on ühtlasi III kategooria kaitsealusedkaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(1) Kaitseala asubpaikneb Valga maakonnas Valga vallas Koobassaare, Lusti, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Valtina külas, Võru maakonnas Antsla vallas Haabsaare, Kaika, Jõepera, ÄhijärveKaika, Litsmetsa, Mähkli, Soome, Tsooru ja Viirapalu ja Ähijärve külas, Mõniste ning Rõuge vallas Koemetsa külas ja Varstu vallas Vana-Roosa külas, Valga maakonnas Karula vallas Lusti, Valtina, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Koobassaare külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
(1) Kaitsealal on keelatud ujuvehitiste püstitamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksusekatastriüksuste kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostadateha maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 54) anda nõusolekut väikeehitiselubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas paadisilla ehitamisekslubada püstitada või laiendada paadisilda; 65) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
(1) Jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil on lubatud Apjasoo, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis ning 1. septembrist 28. veebruarini Verioja, Tinu, Liivalumbi, Pikässilla, Põrgujärve, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Peräjärve sihtkaitsevööndis. Võõrliikide arvukust võib reguleerida kõigis sihtkaitsevööndites. (2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud järgmine tegevus: 1) olemasolevate rajatiste, välja arvatud maaparandussüsteemide hooldustööd; 2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Konnumäe, Tiidu, Peräjärve, Rebäse, Apjasoo, Saarjärve, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndites loodusliku veerežiimi taastamine; 3) Verioja, Kahrikolga, Palu-Labassaarõ, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks; 4) Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 5) Tiidu, Saarjärve ja Plaagi sihtkaitsevööndis niitude hooldamine ja taastamine; 6) rajatiste püstitamine õppe- ja matkaradade rajamisel; 7) põllumajandusotstarbega väikerajatiste püstitamine Plaagi, Saarjärve ja Tiidu sihtkaitsevööndis; 8) Kuigli, Apjasoo, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis liinirajatiste rajamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks; 9) Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis maa-aluse kaabelliini rajamine Londi kinnistu tarbeks Kolski-Palo teemaal; 10) eesvoolude hoiutööd Apjasoo, Tiidu, Verioja, Õdri ja Kuigli sihtkaitsevööndis.
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste, välja arvatud § 12 lõike 3 punktides 6–9 nimetatud ehitiste püstitamine.
(2) Inimeste viibineviibimine on keelatud Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis Antsla metskonna kvartali AS170 eraldistel 3 ja 14 15. märtsist 31. augustini; Äestämise soo sihtkaitsevööndis väljaspool, välja arvatud vööndit läbivaid teidläbivatel teedel ja Kaugjärve kallasradakallasrajal, 15. märtsist 31. augustini; Oikunna ja Vanapalu sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini; Põrgujärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.
(3) Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel, Mustjärvel ja Kallõtõ järvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel ning, Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ vööndisse jäävalsihtkaitsevööndisse jäävatel