(1) Tähtvere valla (edaspidi vald) ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on korraldada planeerimisseaduse ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete rakendamist kooskõlas looduskaitseseaduse, maakorraldusseaduse ja teiste seadustega ning valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtetega, samuti valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. (2) Määrus reguleerib Tähtvere Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Tähtvere Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) omavaheliste ülesannete jaotuse, pädevuse, kohustused ning asjaomaste isikute vahelised suhted planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. (3) Tähtvere valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist planeerimis- ja ehituskorraldust kujundab ja suunab vallavolikogu ning viib ellu vallavalitsus. (4) Vallavalitsusel on vajadusel õigus ehitusmäärusega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, töörühmi ja kaasata küsimuste lahendamiseks spetsialiste.
Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine ning nende lähtetingimuste kinnitamine ja muutmine; 3) detailplaneeringu algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ja üldplaneeringus ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 4) detailplaneeringu algatamine juhul, kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba kehtestatud ning uue detailplaneeringuga kavandatakse kehtivat detailplaneeringut oluliselt muuta; 5) üldplaneeringu ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 6) üldplaneeringu kehtestamine; 7) detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 8) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 9) naaberomavalitsuse üldplaneeringu kooskõlastamine; 10) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 11) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 12) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine; 13) maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 14) üldplaneeringu või vallavolikogu kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest; 15) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine ning tulemuste maavanemale teatavakstegemine; 16) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine ja kaitse alla võtmise otsustamine; 17) keskkonnaohtlikele ehitistele ehitusloa andmise eelnev kooskõlastamine; 18) riiklikult tähtsa ehitise valla territooriumile paigutamise ettepaneku kohta otsuse tegemine ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu eelnev kooskõlastamine; 19) valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
(1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu lähtetingimuste kinnitamine, välja arvatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu või detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, algatamine; 2) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega; 3) üldplaneeringu kohase detailplaneeringu lähtetingimuste muutmine ning detailplaneeringu, sealhulgas üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu, esitamise tähtaja pikendamine; 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 5) detailplaneeringu vastuvõtmine pärast selle kooskõlastamist ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 6) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 7) planeerimisseaduse kohase järelevalve läbinud detailplaneeringu ja maavanema poolt heaks kiidetud üldplaneeringu esitamine vallavolikogule kehtestamiseks; 8) detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 9) detailplaneeringu algatamise taotluse vormi kinnitamine; 10) naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine; 11) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse. (2) Vallavalitsuse pädevusse ehituslikul projekteerimisel kuulub: 1) detailplaneeringu kohustuseta aladel uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste määramine 15 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse esitamise päevast arvates; 2) projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse vormi ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 3) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 4) tellija funktsiooni täitmine munitsipaalehitiste projekteerimisel; 5) munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerilahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine; 6) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse. (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub: 1) ehitamiseks või ehitise lammutamiseks ehitusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul nõuetele vastava ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; väikeehitise ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. Vallavalitsus võib põhjendatud vajaduse korral nõuda detailplaneeringu koostamist; 2) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitusprojekti ekspertiisi või ehitusuuringu nõude seadmine; 3) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 4) ehitusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavakssaamise päevast arvates; 5) ehitisele kasutusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist ning kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 6) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitise või selle osa ekspertiisi nõude seadmine; 7) kasutusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavakssaamise päevast arvates; 8) tähtaja määramine inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutamiseks või vastavusse viimiseks ehitistele esitatavatele nõuetele; 9) tähtaja määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamiseks; 10) tähtaja määramine ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks; 11) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise või tähtaegselt likvideerimata jäetud ajutise ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 12) ehitusseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja nende ametikohtade loetelu kinnitamine, mida täitev ametnik on väärteomenetluses pädev vallavalitsuse nimel osalema; 13) ehitise olemasolu aja jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine; 14) tellija funktsiooni täitmine munitsipaalehitiste ehitamisel; 15) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse.
(1) Üldplaneering on omavalitsuse arengut määrav strateegiline dokument. Üldplaneeringu algatab vallavolikogu ning selle koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähtetingimused. (2) Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsuse arendusosakond koostöös vallavolikogu arengukomisjoniga. (3) Üldplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate isikute nimekiri ning valla lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. Kui vallavolikogu võtab vastu üldplaneeringu lähteülesandest erineva üldplaneeringu, siis on ta nõustunud muudatustega lähteülesandes. (4) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, vallavolikogu komisjonidega, naabervaldadega, ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või maavanema poolt määratud asutuste ja ametiisikutega. (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (6) Üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu.
(1) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid erandkorras võib sellega teha ettepaneku ka üldplaneeringu osaliseks muutmiseks. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik alevites, alevikes ning alevike ja külade olemasolevatel ning kavandatavatel, selgelt piiritletavatel ning kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete ja ehitiste püstitamisel ning hoonete laiendamisel, kui laiendatav osa ületab 33% hoone maapealsest kubatuurist ja üldplaneeringus ette nähtud aladel ning juhtudel. (3) Detailplaneeringu koostamise algatamise vajadus selgitatakse vallavalitsuse ja taotleja vestluse käigus, võrreldakse taotlust üldplaneeringu ja kehtivate detailplaneeringutega ning vajadusel tutvutakse olukorraga kohapeal. (4) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba algatatud, siis teavitatakse taotlejat pooleliolevast detailplaneeringu menetlusest ning sama maa-ala suhtes enne menetluses oleva detailplaneeringu kehtestamist või algatamise tühistamist uut algatamise otsust vastu ei võeta. (5) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba kehtestatud ning uue detailplaneeringuga kavandatakse kehtivat detailplaneeringut oluliselt muuta (ehitusmahud, kruntimine, infrastruktuur), tuleb esitada põhjendatud taotlus. Sellisel juhul otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise vallavolikogu. (6) Detailplaneeringu koostamise algataja esitab vallavalitsusele kirjaliku avalduse vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud avalduse vormile koos planeeringu eskiisiga, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala), samuti detailplaneeringu lähtetingimuste koostamise tellimuse ja planeeringu finantseerimise õiguse taotluse. Kui on olemas võimalik huvide konflikti, siis tuleb hankida eskiisile ka seisukohad võimalikelt konflikti osapooltelt. Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid. Avaldusele lisatakse: 1) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, hooneregistri tõend vms); 2) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte; 3) kinnistu omaniku nõusolek, kui taotleja ei ole kinnistu omanik; 4) omandireformi objektiks oleva maa puhul maa tagastamise või kompenseerimise korralduste koopiad; 5) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus ja eskiislahendus, mis on soovitatavalt koostatud topo-geodeetilisele alusplaanile või ortofotole või muule maapinna reljeefi ning olemasolevaid ehitisi ja kõrghaljastust kajastavale alusplaanile paberkandjal mõõtkavas 1:500. (7) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise otsustab vallavolikogu. (8) Detailplaneeringu lähtetingimustega määratakse kindlaks planeeringu eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, samuti vajalikud kooskõlastused ja valla poolsed tingimused. Kui vallavolikogu või vallavalitsus võtab vastu detailplaneeringu lähtetingimustes erineva detailplaneeringu, siis on ta nõustunud muudatustega lähteülesandes. (9) Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd planeeringualal ja selle vahetus naabruses, transpordimaa katastriüksuse naabruse korral loetaks naabruseks ka teiselpool transpordimaad olev katastriüksus (v.a. T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt, T92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme, T22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu Tartu-Ilmatsalu lõigus), oleva kinnisasja omanikuga. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb teha vähemalt üks planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu, kui detailplaneeringu lähtetingimustes ei ole otsustatud teisiti. (10) Lähtetingimustele vastava detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse vallavalitsuse arenguosakonnale paberkandjal topo- geodeetilisel alusplaanil (mitte vanem kui kaks aastat), mis hõlmab naabermaaüksusi vähemalt 20 m ulatuses mõõtkavas 1:500, kui lähtetingimustega ei ole määratud teisiti. Vallavalitsus esitab oma seisukoha esitatud eskiislahenduse kohta ühe kuu jooksul. (11) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab vallavolikogu detailplaneeringu ning vallavalitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse. (12) Detailplaneeringut võib koostada arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala lõpetanud diplomeeritud arhitekt või linnaplaneerija, maastikuarhitektuuri eriala lõpetanud diplomeeritud maastikuarhitekt või muu planeerimisseaduses toodud nõuetele vastav planeeringu koostamise õigust omav isik. Planeeringu koostaja kooskõlastab planeeringu planeerimisseaduses nimetatud riigiasutustega, samuti planeeringu järelevalvet teostava isiku poolt nõutud asutuste ja ametiisikutega ning esitab detailplaneeringu seisukoha saamiseks teistele detailplaneeringu lähtetingimustes määratud ametnikele, asutustele ja inspektsioonidele. (13) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastu võtmiseks vähemalt kahes eksemplaris ja kehtestamiseks vähemalt viies eksemplaris paberkandjal, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar ja kuulub säilitamisele valla arhiivis, ja digitaalselt cd-plaadil, iga eksemplari vahel üks cd (joonised dwg-(Autocad) või dgn-(MicroStation) ja pdf-(Adobe Acrobat) formaadis, seletuskiri doc-(MSWord) või rtf-formaadis ja pdf-formaadis). (14) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks hiljemalt ühe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse. (15) Kui vajalikud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (16) Enne detailplaneeringu kehtestamist peab olema otsustatud planeeringuga kavandatud teede, tehnovõrkude ja haljastuse rajamise kohustus ning nende omandi kuuluvus. (17) Vallavalitsus määrab vajadusel detailplaneeringu vormistamise ja esitamise nõuded.
(1) Miljööväärtuslik ala on maa-ala, kus looduskeskkond, ehitised või mõlemad koos moodustavad erilist kaitset vääriva keskkonna. (2) Miljööväärtuslikud alad määratakse detailplaneeringuga lähtudes valla üldplaneeringus seatud kaitse- ja kasutamistingimustest. (3) Miljööväärtuslikul alal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel.
(1) Väärtuslik roheala on loodusmaastik, väärtuslik kultuurmaastik, kooslus, voolu- või seisuveekogu, veekogude kaldad, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis omab ökoloogilist, esteetilist, teaduslikku, või ajaloolis-kultuurilist väärtust ning vajab piirkonna eripära arvestades kaitset. (2) Väärtuslikud rohealad määratakse detailplaneeringuga lähtudes valla üldplaneeringus seatud kaitse- ja kasutamistingimustest. (3) Väärtuslikul rohealal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb roheala väärtuslik olemus, kavandada väärtusliku roheala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel.
(1) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Tartumaa maakonnaplaneeringuga on Tähtvere valla kompaktse hoonestusega aladeks määratud Märja ja Ilmatsalu alevik, Rõhu, Rahinge, Tähtvere (sh Tiksoja majadegrupp), Tüki, Vorbuse ja Kandiküla külad, aiandusühistud Rutt ja Tähtvere. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustus väljaspool kompaktse hoonestusega ala määratakse üldplaneeringuga; (3) Kui kavandatakse ühte allpool nimetatud tegevust, tuleb koostada detailplaneering, kui omavalitsus ei otsusta teisiti: 1) üksikelamute, aiamaade või suvilate gruppi, mis koosneb enam kui viiest hoonest; 2) eraldiseisvat ridaelamut, korruselamut või nende gruppi; 3) eraldiseisvat üle 1000 m2 ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohoonet; 4) ärimaa sihtotstarbega krunti; 5) kämpingut, motelli, puhkeküla või puhkebaasi; 6) spordikompleksi või supelranda; 7) sadamat, lennuvälja, autoteenindus- või bensiinijaama; 8) mõisakompleksi maa-ala; 9) mingit muud eelpool nimetamata tõmbekeskust. (4) Üldised maakasutus- ja planeerimistingimused valla territooriumi erinevates piirkondades. 1) Kompaktse hoonestusega aladele planeeritavate kruntide suurus Händi ja Võsula ühepereelamute piirkonnas on alates 5000 m2, Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vahelisel alal alates 3500 m2, Ilmatsalu paisjärve idakalda piiranguvööndis alates 4000 m2, Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ja Rähni-Rahinge maantee ristumisala piirkonnas alates 3000 m2; 2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega kaetud piirkondades, samuti planeeritavate vee- ja kanalisatsioonitrasside piirkonda võib moodustada krunte suurusega alates 2000 m2; 3) Planeeringuala hoonestuse tüüp/tüübid määratakse detailplaneeringu lähtetingimustega. Määratlemata juhtudel võib (väike)elamumaa sihtotstarbega krundile püstitada ühe üksikelamu ja ühe kõrvalhoone. Paariselamu püstitamiseks peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkondades olema krunt vähemalt 3000 m2 suurune, ridaelamu boksi kohta peab maad olema vähemalt 700 m2. Piirkondades, kus ühiskanalisatsioon puudub, on lubatud vaid üksikelamud; 4) Rida- ja korterelamu püstitamisel peab olema erinevate hoonete akendega seinte vaheline kaugus minimaalselt 20 m; 5) Korterelamu püstitamisel peab arvestama, et vähemalt 1/3 planeeritavast krundist jääks haljasalaks ja et iga korteri kohta oleks vähemalt 1,5 sõiduauto parkimis-kohta; 6) Elamumaa planeerimise all mõeldakse peamiselt väikeelamumaade kavandamist, kus ehitusõigus lubab püstitada üksikelamuid, paariselamuid, madalaid galerii- või vaipmaju, väiksemaid ridamaju jmt. Korruselamumaid tohib planeerida vaid olemasolevatele korrusmajadega tiheasustusaladele (Ilmatsalu ja Märja alevikud, Rahinge ja Haage küla); 7) Eelistatud on planeeritavate tiheasustusalade multisihtotstarbeline maakasutus: ärimaa (määratud tingimustel ka olulise keskkonnamõjuta tootmismaa) ja sotsiaalmaa vaheldumine elamumaadega. 8) Kompaktse hoonestusega maa-ala planeerimisel tuleb ette näha ühisveevärk ja -kanalisatsioon. 9) Uute elurajoonide planeerimisel väljakujunemata sotsiaalse infrastruktuuriga piirkonda peab planeeritavast alast vähemalt 10% moodustama avalikku kasutusse määratav haljasala, mänguväljaku või pargi maa. 10) Tootmismaa on lubatud piirkondadesse, millel on elamuehitus- ning puhkealadena vähe eeldusi, piirnedes kas olemasoleva tootmismaaga, Tartu linna tööstus- ja ärimaaga või asuvad olemasolevate ja perspektiivsete transiitteede ristumisalal ja/või raudtee vahetus läheduses. Peamised tootmispiirkonnad on: Tähtvere ja Vorbuse külade Tartu linna ja raudteega piirnev ala, Kandiküla küla põhimaanteega külgnev ala, Glaskeki ja Uue-Peetsokilgi tootmispiirkond, Rahinge, Vorbuse, Rõhu ja Ilmatsalu farmikomplekside piirkonnad. 11) Maa-alade hõivamisel tootmistegevuse arendamise eesmärgil tuleb seadusest tulenevatel puhkudel läbi viia keskkonnamõju (strateegiline) hindamine, milles lähtutakse konkreetsete ettevõtete tegevusest, tehnoloogiast, mahtudest, detailplaneeringu lahendustest ja muudest aspektidest, mis üldplaneeringuga on määratlemata. 12) Tootmismaa kruntidele on lubatud anda lisaks tootmismaa funktsioonile ka ärimaa funktsioon. 13) Tootmishoonete maksimaalne korruselisus on 3 korrust. 14) 20% tootmismaa territooriumist tuleb haljastada, millest 3/4 peab olema kõrghaljastus. 15) Hajaasustuses on kruntide suurus alates 1 hektarist. Kardla külas, samuti Vorbuse küla Emajõe ja Vorbuse-Kardla kõrvalmaantee vahele jääval miljööväärtuslikul alal on lubatud moodustada elamumaa krunte, mille suurus on alates 1,5 hektarist. 16) Metsamaa sihtotstarbe muutmise võimalus määratakse valla üldplaneeringuga. 17) Kalda ehituskeeluvöönd on vastavalt looduskaitseseadusele
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering ja ehitusseaduses sätestatud nõuded. Vallavalitsus võib välja anda ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. (3) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks lõikes 1 ja 2 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.
Taotleja informeerib vallavalitsuse arendusosakonda projekteerimise alustamise soovist projekteerimistingimuste või ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse esitamisega. Informatsioon sisaldab järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus (ehitiste arv krundil, korruste arv, hoone kõrgus maapinnast, ehitiste alune pind, katuse kalle, tulepüsivusaste); 2) maakasutusõigust ja ehitiste omandiõigust tõendav dokument ning katastriüksuse plaan; 3) krundi geodeetiline alusplaan, mis hõlmab naaberkrunte 20 m ulatuses ümber antud krundi perimeetri (projekteerimistingimuste taotlemisel) kui ehitise iseloom ei nõua enamat.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis sisaldavad: 1) ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi, projekti koosseisu, jooniste mõõtkava jm näitajaid; 2) arhitektuurseid nõudeid, ehitiste aluspinda, ehitiste arvu krundil, korruselisust, hoone kõrgust maapinnast, katusekallet, tulepüsivusastet, insener-tehniliste võrkude rajamist; 3) projekti kooskõlastuste loetelu; 4) projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. (2) Teede projekteerimistingimused koostab vallavalitsuse arendusosakond. (3) Projekteerimistingimused määratakse vallavalitsuse korralduse alusel 15 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimused väljastatakse taotlejale arendusosakonnas.
Projekteerimistingimused avalikustatakse valla koduleheküljel 5 päeva jooksul ja pannakse välja tutvumiseks 7 päeva jooksul valla ehitusametis vallavalitsuse korralduse andmisest arvates ning avaldatakse valla ajalehes 35 päeva jooksul teade, mis sisaldab järgmiseid andmeid: 1) kinnistu nimi ja asukoht, millele projekteerimistingimused väljastati; 2) vallavalitsuse korralduse number ja kuupäev; 3) kus ja millal on võimalik projekteerimistingimustega tutvuda.
(1) Ehitis peab sobima keskkonda, arvestama vallas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustava ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruse eripärale ja kujunduslikule stiilile. (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda. (3) Lisatingimused koostatakse arendusosakonna poolt 20 päeva jooksul õigustatud isiku poolt esitatud vastava vormikohase taotluse esitamise päevast arvates ja väljastatakse taotlejale arendusosakonnas.
(1) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes või ehitise arhitektuursetes ja ehituslikes lisatingimustes loetletud asutuste ja isikutega. (2) Ehitusprojekti osadeks on: 1) asendiplaan; 2) arhitektuuriosa koos seletuskirjaga; 3) ehituskonstruktsioonide osa; 4) kütte ja ventilatsiooni osa; 5) veevarustus ja kanalisatsiooni osa; 6) elektri- ja nõrkvoolupaigaldise osa; 7) tuleohutuse osa; 8) ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded; 9) ehitatava ehitise asukoha maa-ala ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed. (3) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale ning võimaldama projekti järgi ehitamist. Ehitusprojekt peab arvestama projekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringuga sätestatud tingimustega. Projektile lisatakse projekteerimis-tingimused koos lisadega. (4) Taotleja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris arendusosakonnale, kes vaatab selle läbi hiljemalt kahe nädala jooksul ning vajadusel korraldab (teeb ettepanekud ehitusprojekti ekspertiisiks või täiendavateks kooskõlastusteks) ehitusprojekti ekspertiisi. Teavet ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste kohta väljastatakse arendusosakonnas.
(1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. (4) Elamu on alaliseks elamiseks ehitatud ja sellena kasutatav hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alaliseks elamiseks. (5) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. Üksikelamu on ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. Siia kuuluvad ka taluelamud (sh rehielamud) ja endised suvemajad, mis on kohandatud aastaringseks elamiseks. (6) Aiamaja ja suvila on ühe korteriga hooajaliselt kasutatav hoone, mida ei kasutata aastaringseks elamiseks ning mis ei pea vastama täielikult elamutele seatud nõuetele. (7) Kaksikelamu (paariselamu) moodustavad kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut. (8) Muu kahe korteriga elamu on kahe pere elamiseks sobitatud elamu, kus on kaks korterit (näiteks iseloomustavad sellist maja kaks kööki, kaks garaaži, eraldi sissepääsud vms tunnused). (9) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs eluruumidesse õuest maapinnalt, esimese korruse tasemelt. Ridaelamu korterid on omavahel ühendatud, näiteks tulemüüri, autogaraaži, autovarjualuse või katusega. Ridaelamu korterid ei tohi paikneda üksteise peal. (10) Korter on ehituslikult piiritletud omaette elamiseks kasutatav elamu või selle osa. (11) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu, mis ei ole ridaelamu. Näiteks korruselamu, galeriimaja vms. (12) Abihoone (kõrvalhoone) on elamu, suvila või aiamaja juurde kuuluv majapidamise abiruume sisaldav hoone (näiteks puukuur, saun, garaaž, jäätmehoone, vundamendiga kasvuhoone, vms).
(1) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. (2) Ehitise püstitamine on uusehitise rajamine. (3) Ehitise laiendamine on olemasoleva ehitise suurendamine juurde- (kõrvale), peale- või allaehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval alal. (4) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (5) Ehitise restaureerimine hõlmab olemasoleva ehitise säilitamiseks ning taastamiseks teostatavad tööd, kusjuures üldjuhul säilib ehitise varasem funktsionaalne ja arhitektuurne külg. (6) Ehitise lammutamine on olemasoleva ehitise täielik või osaline likvideerimine.
(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooni-ministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, kui taotlejale on vastav nõue esitatud; 2) väikeehitise asendiplaan, kui ehitise koordinaadid ei ole teada. (4) Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale arendusosakond või ehitusjärelvalvet teostav isik, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt.
(1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab vastama Ehitusseaduse § 18 toodule ja MKM määruses «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» § 1 lõikes 3 toodud minimaalsetele nõuetele, millised on toodud käesoleva määruse § 14 lõikes 2. (3) Ehitusloa taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal, lisades tõendi riigilõivu tasumise kohta. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (4) Lisaks ehitisele, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba, võib sama ehitusloa taotlusega esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise kohta. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks võib taotleda ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotlus ehitise lammutamiseks olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitusprojekt ehitise lammutamiseks.
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas. (3) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks.
(1) Kaeveluba annab kaevetööde teostamise õiguse. (2) Kaeveluba väljastatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitatakse vallavalitsusele ehitise kasutusloa taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (2) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ühiselt ehitise kõigi omanike poolt. (3) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab vallavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi. (4) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
(1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, või ehitise mõõdistusprojekt; 2) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 3) ehituse täitedokumentatsioon; 4) ehitustööde päevikud; 5) kaetud tööde aktid; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 9) õigusaktides sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 10) tõend riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitise ülevaatuse teeb arendusosakond või ehitusjärelevalvet teostav isik. Nimetatud ametiisikud määravad ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ning teevad kaasatavatele isikutele ja asutustele ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ehitise ülevaatusele kaasatakse ehitusettevõtja ja projekteerija esindajad, vajadusel ka riiklike järelevalveasutuste (tervisekaitse, päästeameti, keskkonnakaitse, muinsuskaitse jt) esindajaid, eksperte jne. Üksikelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, abihoonete ja väikeehitiste ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikule teatatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse tegija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest.
(1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995 kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse ka nende ehitiste kohta, millel puudub projekt või mis ei ole ehitatud vastavalt olemasolevale kinnitatud ehitusprojektile, olenemata nende ehitiste ehitamise ajast. (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris. (4) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse vastava päästeteenistuse ja vajadusel tervisekaitse asutusega ning teiste asjaomaste asutuste ja isikutega.
(1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. (2) Ehitise kasutusluba antakse vallavalitsuse korralduse alusel pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele, võrguvaldajatega sõlmitud lepingute (veevarustus, kanalisatsioon, elekter, gaas, kaugküte jne) ja prügiveolepingu esitamist, tingimusel, et hoonele või piirdele on kinnitatud aadressi tähistav silt. (3) Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. (4) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab arendusosakond või ehitusjärelevalvet teostav isik vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. Uue kasutusloa väljastamine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringu või maakorraldus-toimingutega ja registreeritakse riigi maakatastris. (5) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine kompaktse hoonestusega alal või detailplaneeringu kohustusega alal hajaasustuses toob kaasa ehitamise ehitusseaduse § 3 lõike 2 tähenduses või maa-alade kruntideks jaotamise, siis on vajalik koostada detailplaneering, millest vallavalitsus teatab maa kasutamise sihtotstarbe muutmise taotlejale kirjalikult.
Ehitistel, nende ümbrusel ja piirdel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus. Ehitiste puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta.
(1) Arendusosakonna juhatajal või ehitusjärelevalve inseneril on ehitusjärelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmisel võib rakendada sunnivahendit seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. (2) Ehitusseaduse §-des 65–69 sätestatud väärtegude (valeandmete esitamine, andmete muutumisest teatamata jätmine, ehitise omaniku kohustuste eiramine, ehitise omavoliline ehitamine jms) puhul võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga 150–300 trahviühikut, juriidilist isikut rahatrahviga 25 000–500 000 krooni.
Haldustoimingule, mille sooritamiseks planeerimisseaduses, ehitusseaduses või käesolevas määruses ei ole tähtaega määratud, kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega.
(1) Tunnistada kehtetuks Tähtvere Vallavolikogu 07. novembri 2003. a määrus nr 10 «Tähtvere valla ehitusmääruse kinnitamine». (2) Käesolev määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.