Käesoleva määrusega sätestatakse «Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud sihtasutuste poolsed ettevõtluse riikliku toetamise ja ettevõtluslaenude andmise tingimused ning mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagastamise kord.
(1) Ettevõtluse riikliku toetamise raames väljastatud toetused, tagatised või laenud (edaspidi meetmed) peavad kaasa aitama ettevõtluse valdkonna riiklike arengukavade ja strateegiate eesmärkide saavutamisele ning vastama «Konkurentsiseaduse» peatükis 6 sätestatud riigiabi andmise reeglitele. (2) Euroopa Liidu abiprogrammide ja fondide poolt finantseeritavad meetmed peavad olema kooskõlas vastavate abiprogrammide ja fondide toetamise põhimõtetega. (3) Informatsioon meetmete kohta avaldatakse sihtasutuste veebilehtedel.
(1) Sihtasutus määratleb toetuse saajaga sõlmitavas toetuse andmise lepingus toetuse kasutamise sihtotstarbe ning mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagasinõudmise alused ja tingimused. (2) Kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse sihipärane kasutamine on ohustatud, ütleb sihtasutus toetuse andmise lepingu üles enne toetuse üleandmist. (3) Sihtasutus otsustab mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagasinõudmise hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse mittesihipärasest kasutamisest teadasaamisest arvates. (4) Mittesihipäraselt kasutatud toetus tuleb sihtasutusele tagastada toetuse tagasinõudmise otsuses ette nähtud perioodi jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates.
(1) Ettevõtluslaenu andjaks on «Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse» § 7 lõikes 1 nimetatud sihtasutus (edaspidi sihtasutus). (2) Ettevõtluslaenu saajaks (edaspidi laenusaaja) võib olla «Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse» § 5 lõikes 1 nimetatud sihtgruppi kuuluv ettevõtja. (3) Vastavalt «Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse» § 5 lõikele 2 on sihtasutusel õigus teha kitsendusi ettevõtja tegevusala ja tegutsemispiirkonna suhtes.
(1) Ettevõtluslaenude andmise otsustamisel lähtub sihtasutus eelkõige vastava valdkonna riiklikes arengukavades ja strateegiates toodud prioriteetidest ning finantseerimisasutuste poolt pakutavatest teenustest. (2) Ettevõtluslaenude andmist finantseeritakse sihtasutuse ettevõtluslaenude andmise sihtfondi kuuluvate omavahendite ja võõrkapitali arvelt.
(1) Sihtasutuse ettevõtluslaenude andmise sihtfondi kuuluvate omavahendite (edaspidi omavahendid) hulka kuuluvad: 1) ettevõtluslaenude andmiseks eraldatud kapital; 2) sihtotstarbelised annetused. (2) Omavahendite hulka võib asutajaõiguste teostaja loal täiendavalt arvata allutatud laenud ja muud sarnased kohustused (edaspidi allutatud laen). Allutatud laenude omavahendite hulka arvamisel rakendatakse «Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse» § 11 lõigetes 3–6 sätestatut.
Sihtasutus peab oma ettevõtluslaenude alase tegevuse korraldamisel tagama ettevõtluslaenude andmisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel.
Kui sihtasutuse antav ettevõtluslaen on allutatud teiste võlausaldajate, eelkõige krediidiasutuse nõuetele, on sihtasutuse antavast laenust tuleneva krediidiriski piirmääraks kaks miljonit eurot. Kui sihtasutuse krediidirisk ettevõtluslaenude andmisel hõlmab ühe ettevõtjaga seotud ettevõtjate gruppi, mille ühe ettevõtja maksevõime halvenemine mõjutab oluliselt teiste seotud ettevõtja maksevõimet, kehtib selline piirang ettevõtjate grupi kohta kokku.
(1) Ettevõtluslaenu analüüs on suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Selleks hindab sihtasutus igakülgselt ettevõtluslaenu taotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita taotletava laenu tagastamisega seotud kohustusi. (2) Sihtasutus hindab laenuvõtja krediidivõimelisust vastavalt sihtasutuse kehtestatud reeglitele. Reeglid on kehtestatud selliselt, et nad annavad objektiivse aluse ettevõtjate hindamiseks ja rühmitamiseks vastavalt võimekusele täita võetud kohustusi nii hindamise ajal kui ka tulevikus. Reeglid võivad ette näha erinevaid nõudeid sõltuvalt ettevõtluslaenu andmisega kaasneva riski suurusest sihtasutusele.
(1) Ettevõtluslaenu andmise otsustamisel lähtutakse laenusaaja võimest täita taotletava laenu tagastamisega seotud kohustusi. Ettevõtluslaenu andmise otsuse teeb sihtasutus vastavalt oma sisemisele otsustuskorrale. (2) Ettevõtluslaenu andmise otsuses sätestatakse olulised laenutingimused, milleks on muuhulgas laenusumma, laenu tagasimaksmise kohustus, intressimäär ning laenu- ja intressimaksete tasumise tähtajad. Laenutingimused peavad arvestama sihtasutuse poolt finantseeritava laenuprojektiga võetud riske, laenusaaja isikut ja tema maksevõimet ning sihtasutuse kasuks antud tagatisi. (3) Ettevõtluslaenulepingus fikseeritakse lõikes 2 nimetatud olulised laenutingimused, muud olulised andmed ja tingimused, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmist ja sihtasutuse nõuete rahuldamist ning vajadusel laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks kohase aruandluse esitamise kohustus.
(1) Sihtasutus peab jälgima ettevõtluslaenulepingu tingimuste täitmist laenusaaja poolt kogu laenuperioodi vältel. (2) Sihtasutus jälgib regulaarselt väljaantud ettevõtluslaenude teenindamist ja laenusaajate krediidivõimelisuse muutumist vastavalt sihtasutuse kehtestatud reeglitele. Sihtasutus nõuab laenusaajatelt tagasi tähtaegselt tagastamata laenud ja muud tähtaegselt tasumata lepingujärgsed summad.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]