Tori valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Tori valla (edaspidi vald) sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) vallavolikogu (edaspidi vastavalt volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord 3) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord ja pädevus, vallasekretäri pädevus ja ülesanded; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla esindamine ja lepingute sõlmimine; 7) koormiste seadmine 8) valla õigusaktide avalikustamise ja jõustumise kord, normitehniliste nõuete rakendamise kord ning nõuded volikogu ja valitsuse istungite protokollidele; 9) õigusaktide täitmise kontrolli ja arupärimise kord volikogus;
Tori Valla sümbolid on valla lipp ja vapp.
(1) Tori valla ruudukujulisel lipul on lainelise lõikega pikuti poolitatud valge-rohelisel kilbil vastasvärvides hobuseraud. (2) Kandelipu suurus on 105×105 cm.
(1) Tori valla vapil on lainelise lõikega pikuti poolitatud hõbe-rohelisel kilbil vastasvärvides hobuseraud. Vapijaotus viitab vallamaade paiknemisele mõlemal pool Pärnu jõge. Lainelõige tähistab valda läbivaid jõgesid ja soid. (2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.
Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes ning valla hallatavate asutuste pitsatitel; 2) valla kirjaplangil; 3) valla üldplangil; 4) valla lipul; 5) valla vapimärgil, 6) vallaametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel ning valitsuse poolt väljaantud trükistel, meenetel, reklaamidel ja embleemidel; 7) valitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel; 8) muudel juhtudel valitsuse loal.
(1) Valla lipp heisatakse: 1) valitsuse hoonel iga päev ja valla hallatavate asutuste hoonetel peasissekäigu juures valla tähtpäevadel; 2) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 3) valla avalikel üritustel; 4) muudel üritustel, kus on esindatud Tori vald. (2) Valla lipu heiskamine koos teiste lippudega Valla lipp heisatakse koos teiste lippudega kooskõlas Eesti lipu seadusega (RTI, 14.04.2005, 20, 126)
(1) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) esitatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks; 3) ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni; 4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 5) kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit; 6) kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Igal volikogu liikmel on õigus iga kandidaadi puhul kuni kolmele küsimusele.
Volikogu esimehe valimist korraldab Tori valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).
(1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele ja hääletuse läbiviimiseks. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. (2) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab valimiskomisjonilt allkirja vastu valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli. (3) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(1) Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed hääletamiskabiinis või selleks kohaldatud ruumis iga kandidaadi nime, sõna „poolt“ või sõna „vastu” järele ristikese ning lasevad valimiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna valla vapipitsati jäljendi ja lasevad hääletussedeli isiklikult valimiskasti.
Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel: 1) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime järele sõna poolt või vastu; või 2) kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.
(1) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse nimetatud sedel rikutuks. (2) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalevate volikogu liikmete nimekirja.
(1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Otsus jõustub allakirjutamisest. (4) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(1) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Juhul kui teises voorus ei osutu keegi valituks või kui ükski kandidaat ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid. Muuhulgas võib esitada ka eelnevalt mitte valituks osutunud kandidaate. (2) Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
(1) Volikogu esimehe ametikohalt tagasi astumise, volituste lõppemise või talle umbusalduse avaldamise korral toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras ja salajane hääletamine volikogu töökorras sätestatud korras. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimehe tagasiastumise, volituste lõppemise või talle umbusalduse avaldamise korral volikogu aseesimees. (3) Juhul kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige.
Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub sarnaselt volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmisele vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 7.
Volikogu aseesimees valitakse vastavalt volikogu töökorras sätestatud salajase hääletamise korrale. Hääletamist korraldab häältelugemiskomisjon.
(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ja kinnitab istungi juhataja. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. (2) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.
Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja; 3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist; 4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 5) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seaduses, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab raamatupidamisele esildised volikogu liikmete istungist osavõtu ja volikogu alatiste komisjonide esimeeste tasu saamise kohta, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid; 8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli.
Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. (2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks.
(1) Volikogu alatise komisjoni töövaldkond määratakse ära volikogu tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses. (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.
Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Volikogu alatine komisjon kinnitatakse vähemalt viieliikmelisena, välja arvatud revisjonikomisjon, mille moodustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 48. (3) Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad ja teisi vallaelanikke.
(1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (2) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni koosolekul kolmel järjestikusel koosolekul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.
(1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (2) Volikogu komisjoni tegevuse ümberkorraldamine, volikogu komisjoni koosseisu muutmine või volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimuvad volikogu komisjoni esimehe või volikogu liikme ettepanekul.
(1) Volikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed esitavad tagasiastumispalve volikogu istungil. Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Tagasiastumispalve jõustub alates järgmisest volikogu istungist vastava komisjoni koosseisu muutmise otsusega. (2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 23. (3) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.
Volikogu komisjoni töövorm on koosolek.
(1) Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni esimehel on õigus kaasata eelnõude arutelude juurde spetsialiste ja valitsuse esindajad. (2) Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.
Volikogu komisjonide tööd juhib komisjoni esimees, kes: 1) koostab komisjoni koosolekute päevakorra ja töökavad; 2) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 3) vastutab komisjoni asjaajamise eest; 4) esitab volikogu esimehele kaks korda aastas, juunis ja detsembris (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal ainult juunis) komisjoni töö kohta kirjaliku aruande.
Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega. (2) Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul. (3) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.
(1) Volikogu komisjonide koosolekute käik protokollitakse. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide protokollid peavad olema vormistatud seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ning see esitatakse vallakantseleisse. (2) Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning komisjoni liikmete eriarvamused. (3) Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad, samuti tehakse need kättesaadavaks valla koduleheküljel aadressiga: http://www.tori.parnumaa.ee ja dokumendiregistris Amphora hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. (4) Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 4) valitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust; 5) vallavara kasutamise sihipärasust valla hallatavates asutustes ja valitsuses. (2) Revisjonikomisjon kontrollib valitsuse tegevust vähemalt kord aastas, enne eelarve täitmise aruande kinnitamist.
(1) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde. (2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.
(1) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (2) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.
Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.
(1) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (2) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (3) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
Revisjonikomisjon esitab käesoleva põhimääruse paragrahvis 39 nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
Revisjonikomisjon esitab aruande oma tegevuse kohta detsembrikuu (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal septembris) istungil kirjalikult.
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine toimub sarnaselt volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmisele käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Salajast hääletamist korraldab häältelugemiskomisjon volikogu töökorras sätestatud korras. (3) Hääletustulemused kantakse volikogu protokolli. (4) Hääletustulemuste kohta võetakse vastu volikogu otsus. (5) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavanem: 1) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta. 2) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esindab valda ja valitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või valitsust temale antud pädevuse piires; 4) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab koos vallasekretäriga alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendavate liikmete kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad; 8) esitab valitsusele kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastase seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvis lõikes 1 sätestatud, algavad valitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige, vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega määratud valitsuse liige. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes”.
(1) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral. (2) Käesoleva paragrahvi esimeses nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu valitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. (3) Käesoleva paragrahvi esimese lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. (4) Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
(1) Vallavanema ja valitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse volikogu otsusega. (2) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (3) Valitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu kinnitab vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (5) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) vallavanema tagasiastumisel; 3) temale volikogu poolt umbusaluse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) valitsuse tagasiastumisel. (2) Valitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu. (3) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada valitsuse liige ametist. (4) Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (5) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused valitsuse liikmena.
Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele; 5) korraldab isikute vastuvõttu „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega“ sätestatud korras.
(1) Vallasekretär on vallakantselei juht. (2) Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid.
Vallasekretäri ülesanded on: 1) korraldada volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõude edastamist ning anda oma arvamus nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta; 2) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollilist teenindamist; 3) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamist; 4) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine ning õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantsleri kantseleisse saatmine; 5) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamine täitjatele ja teistele asjaosalistele; 6) korraldada volikogu ja valitsuse kirjavahetust; 7) informeerida valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 8) taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
Vallasekretär: 1) osaleb sõnaõigusega valitsuse ja volikogu istungitel 2) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid 3) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 4) annab vallakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju
(1) Eelarve koostamine algab alaeelarvete koostamisega, mille eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Eelarve eelnõu koostamise aluseks on valla arengukava. (3) Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. (4) Eelarve eelnõu koostab valitsus. Valitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (5) Eelarve eelnõu koostamist organiseerib pearaamatupidaja, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab valitsusele eelarve piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist valitsuse poolt teatab valitsus hiljemalt 1. oktoobriks valla hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) alaeelarvete koostamiseks vajalikud näitajad.
(1) Alaeelarve on volikogu ja valitsuse ning valla hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja suuna. (2) Asutuste kulud on tegevuskulud, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega. Asutuse tegevuskulude alaeelarved koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.
Alaeelarvete koostamisel peavad alaeelarvete koostajad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiu režiimist, vältides eraldiste vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve projekti valitsusele hiljemalt 1. novembriks.
(1) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (2) Valitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 01.detsembriks.
Eelarve eelnõule lisatakse: 1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarve-aasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarve-aastate järgi; 4) valla hallatavate asutuste taotletavad personali koosseisud järgmiseks eelarve aastaks.
(1) Volikogu komisjonid vaatavad 10 tööpäeva jooksul eelarve eelnõu läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult valitsusele ja eelarvekomisjonile. (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele ja eelarvekomisjonile. (3) Valitsus ja eelarvekomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks. (4) Lahkarvamuste puhul valitsuse ja eelarvekomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta. (5) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest.
(1) Parandusettepanekuid saab esitada kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus valitsusele ja eelarvekomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. (2) Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha.
(1) Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel. (2) Volikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve. (3) Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile valitsuse, volikogu ja valla hallatavate asutuste alaeelarvete tegevusalade kuluartiklite lõikes. (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (2) Valitsusel ja valla hallatavatel asutustel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.
(1) Eelarve täitmist korraldab valitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.
Valitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.
(1) Valla hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta. (2) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. (3) Valitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.
(1) Palgafondi kokkuhoiu puhul on alaeelarvete valdajatel õigus maksta kokkuhoitud summas lisatasusid ja preemiaid valitsuse nõusolekul. (2) Vallavanemale määrab lisatasu või preemia valitsus, volikogu esimehele volikogu.
(1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks. (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse riigi raamatupidamise üldeeskirjas raamatupidamise seaduses ja RTJ´s sätestatud põhimõtetest. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30.juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse.
(1) Kulude ümberpaigutamist ühe konkreetse alaeelarve piires teeb valitsus oma korraldusega. (2) Sellest suuremate muudatuste tegemiseks alaeelarves esitavad hallatavate asutuste juhid vastava taotluse valitsusele, kes analüüsib muudatuste vajalikkust ja nende põhjendatuse korral vormistab eelarve muutmise eelnõu ning esitab kinnitamiseks volikogule. (3) Tulude enamlaekumise ehk täiendavate tulude ilmnemisel, mis võimaldab lülitada eelarvesse täiendavaid kulutusi või planeeritud kulude säästmisel muudetakse eelarvet lisaeelarve koostamisega ja esitamisega volikogule. (4) Tuludest oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve. (5) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta eelarveaasta kestel. Valitsus esitab lisaeelarve eelnõu hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta lõppu.
Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta; 2) andmed lisatulude kohta koos põhjendusega; 3) andmed assigneeringute kohta, mille täiendamist taotletakse; 4) andmed võimaliku säästu kohta koos põhjendustega.
Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab valitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu.
Kulude ümberpaigutamiseks ühe konkreetse alaeelarve kulurühmade piires esitab valla hallatava asutuse juht taotluse valitsusele hiljemalt 10.detsembriks.
Eelarve muutmise eelnõu menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvetki, kuid lisaeelarve ja eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel.
(1) Eelarve, eelarve muudatused ning majandusaasta aruande eelnõud avaldatakse koos seletuskirjadega enne vastuvõtmist volikogus valla veebilehel aadressil http://www.tori.parnumaa.ee . (2) Kinnitatud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldises korras volikogu õigusaktidega ja tehakse kättesaadavaks valla veebilehel aadressil http://www.tori.parnumaa.ee hiljemalt 10 tööpäeval pärast volikogu istungit.
(1) Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse eelarve koosseisus vastavuses “Valla- ja linnaeelarve seaduse” §-ga 6 ning selle suurus peab olema vähemalt 1% eelarve kuludest. Reservfondi konkreetse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (2) Reservfondi käsutab valitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks sh. projektide kaasfinantseerimise ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. (3) Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse valitsusele. Valitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult. (4) Valitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega. (5) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta esitab valitsus aruande majandusaasta aruande koosseisus.
Valda esindavad volikogu esimees, vallavanem ja valitsuse liikmed.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuste või valla hallatavate asutuste kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana vallavanem; 2) vallavanema poolt volitatud isik; 3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik; 4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele. (2) Valitsust esindab vallavanema või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik.
(1) Valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem. (2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) vallavanem; 2) valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituse alusel; (3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt valitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse lepingute registrit dokumendiregistris Amphora.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest. (5) Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. (6) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.
Koormise täitmist kontrollib valitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja valitsuse töökorra sätetega. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning mis on sätestatud käesolevas põhimääruses.
Määruse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel esitatakse muutva või kehtetuks tunnistava määruse eelnõus muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse esimese algteksti ja viimase muudatuse avaldamismärge määruse eelnõu vastuvõtmiseks esitamise seisuga. «Riigi Teataja seaduse» kohaselt koosneb avaldamismärge Riigi Teataja osa lühendtähisest, ilmumisaastast, ande numbrist ja artikli numbrist.
(1) Määruse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega ja kõrgemalseisvate õigusaktidega. (2) Määruse eelnõu ettevalmistamisel tuleb järgida „Haldusmenetluse seaduse” 6. peatükis sätestatut. (3) Määruse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate määruste nende sätetega, mida määruse eelnõu määrusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks. (4) Määruse eelnõu ei tohi sisaldada sätteid, millega muudetakse, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks kõrgema õigusjõuga õigusakte.
Määruse eelnõu sisu peab vastama seaduses või seaduses sätestatud volitusnormi ulatusele. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse või määruse õigusakti sätteid.
Määruse eelnõus kasutatavad terminid peavad vastama määruse aluseks oleva seaduse või muu kõrgemalseisva õigusakti terminoloogiale.
Määruse eelnõu rekvisiidid on: 1) märge "EELNÕU" ja eelnõu valmimise kuupäev määruse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; 2) määruse kehtestaja; 3) akti nimetus; 4) määruse kuupäeva ja numbri koht; 5) määruse vastuvõtmise koht; 6) määruse pealkiri; 7) allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 8) eelnõu koostaja ees- ja perekonnanimi ja esitaja nimi või ees- ja perekonnanimi.
Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.
Määruse eelnõu koosneb preambulast ja paragrahvidest.
(1) Määruse eelnõu preambulas viidatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus kehtestatakse. (2) Preambulas võib viidata ka teistele seaduse sätetele või muude kõrgemalseisvate õigusaktide sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas määrus kehtestatakse.
(1) Määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Määruse eelnõu terviklikkust arvestades võib selle tekstis taasesitada seaduse või muu kõrgemalseisva õigusakti sätte. (3) Määruse eelnõus ei taasesitata põhiseaduse sätteid.
(1) Määruse eelnõu tekstis viitamise korral kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahvi 83. (2) Määrusele viitamise korral esitatakse ka määruse kuupäev ja number. (3) Määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral ei esitata muudetava määruse muutmise määruste pealkirju, kuupäevi ega numbreid, vaid määruste avaldamismärked. (4) Määruse eelnõus ei viidata põhiseadusele. (5) Viitamisel seadusele esitatakse seaduse pealkiri suure algustähega ja jutumärkides.
Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning eelnõu määruse kehtestamiseks esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest.
Määruse eelnõu seletuskirja osad on: 1) sissejuhatus; 2) eelnõu sisu; 3) määruse mõjud; 4) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud; 5) määruse jõustumine.
Volikogu määruste ja otsuste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmist volikogus Tori valla veebilehel aadressil http://www.tori.parnumaa.ee.
(1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks vallakantseleis ja valla veebilehel aadressil http://www.tori.parnumaa.ee hiljemalt 10 tööpäeval pärast volikogu istungit. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused esitatakse avaldamiseks Elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu määrused saadetakse 10 päeva jooksul pärast vastuvõtmist õiguskantslerile elektronpostiga. (3) Volikogu õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. (2) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Volikogu istungi protokoll on igaühele kättesaadav kümne tööpäeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast vallakantseleis ja valla koduleheküljel aadressiga: http://www.tori.parnumaa.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallakantselei siseseks kasutamiseks. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(1) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti. (2) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Valitsuse sisemist tööd puudutavad korraldused loetakse teatavaks tehtuks istungile järgneval tööpäeval.
(1) Valitsuse määrused avalikustatakse kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks valla veebilehel aadressil http://www.tori.parnumaa.ee hiljemalt viiendal tööpäeval pärast valitsuse istungit. (2) Valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel aadressil http://www.tori.parnumaa.ee ning dokumendiregistris Amphora. (3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks.
(1) Valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär või tema asendaja. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (3) Valitsuse istungite protokollid on üldkättesaadavad vallakantseleis ja valla koduleheküljel aadressiga: http://www.tori.parnumaa.ee hiljemalt 10 tööpäeva jooksul istungi toimumisest. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. (4) Valitsuse protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, volikogu revisjonikomisjon, valitsus ja vallasekretär.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud ja kinnitatud ametnikele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (4) Kirjalikult tuleb arupärimisele vastata 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.
(1) Kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel “Halduskoostöö seaduses” sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. (2) Kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise otsustab volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima valitsuse.
(1) Haldusleping avalikustatakse valla veebilehel aadressil http://www.tori.parnumaa.ee. (2) Haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (2) Määrus jõustub 01. märtsil 2006.a.