Määrusega kehtestatakse Tori Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord.
Määruses kasutatavad mõisted: 1) ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 15 minuti jooksul; 2) kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 10 minuti jooksul; 3) sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses 5 minuti jooksul; 4) märkus on volikogu liikme, ettekandja või kaasettekandja poolt kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus; 5) repliik on ettekandja, kaasettekandja või volikogu liikme poolt kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile.
(1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel neljaks aastaks. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu töö kavandamiseks koostatakse igaks aastaks volikogu tööplaan.
(1) Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses“.
(1) Volikogu töövormiks on istung. (2) Volikogu istungid toimuvad eesti keeles. (3) Istungid on avalikud. (4) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud
(1) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hiljemaks kui üks kuu. (2) Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu istungi õigusaktide eelnõud avalikustatakse valla kodulehel http://www.torivald.ee/. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu istungi päevakorra kava koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (3) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu esimees; 2) volikogu liikmed; 3) vallavanem; 4) valitsus; 5) vallasekretär.
Volikogu istung toimub üks kord kuus Tori vallamajas, reeglina iga kuu kolmandal kolmapäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus, vallasekretär ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast selle esitamist vallakantseleile. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon on eelnõu algataja ja esitaja, siis on komisjoni esimees volikogu istungil ettekandja. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 15 tööpäeva enne istungi algust. (5) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (6) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ning vastama valla põhimääruses sätestatud nõuetele.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamise toimingud: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) istungi videosalvestamisest teavitamine; 4) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine; 5) päevakorra kinnitamine.
Istungist tehakse fonosalvestus, mida säilitatakse kaks kuud pärast istungi toimumist.
(1) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, kutsutud valitsuse liikmed ja vallasekretär. (2) Volikogu on otsustusvõimeline kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. (3) Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.
Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest enne istungi algust vallakantseleisse.
(1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (2) Volikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Küsimused ettekande, kaasettekande või sõnavõtu kohta esitatakse täpselt formuleeritult. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kuni kolmeks küsimuseks. (5) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist. (6) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega ja sõnavõtusoovi palvega enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal. (7) Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. (8) Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet. (9) Küsimuse, märkuse või repliigi esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Juhataja registreerib esineja. Enne esinemist teatab esineja, kas tegemist on küsimuse, märkuse või repliigiga. (10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. (11) Eelnõu menetlemise osas võib teha muudatusi volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (2) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale või sõnavõtjale lisaaega kuni kolm minutit.
(1) Istungi juhatajal on õigus läbirääkimiste ajal kuulutada välja kuni viieminutiline vaheaeg. Teiste volikogu liikmete ettepanek läbirääkimiste ajal kuni viieminutilise vaheaja tegemiseks otsustatakse poolthäälte enamusega. (2) Istungi juhataja teatab läbirääkimiste lõppemisest pärast viimast registreeritud esinemist. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu ja enne küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud parandus- ja täiendusettepanekutest. Enne hääletama asumist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja veendub, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi mõistetav. (4) Enne salajast hääletamist peab istungi juhataja nõudma kandidaatidelt kirjalikku nõusolekut kandideerimise kohta.
(1) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. (2) Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt koheselt üle istungi juhatajale. Kirjalikult ei pea olema esitatud ettepanekud, mis puudutavad eelnõu redaktsiooni menetlemist. (3) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.
Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. Õigusakti mitte vastuvõtmist nõudev küsimus võetakse vastu protokolli kantav otsusega, mille formuleerib istungi juhataja ning mis kinnitatakse konsensuse alusel.
(1) Juhul kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. (2) Mõjuvatest põhjustest istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.
Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.
Istungi lõpetab istungi juhataja edastades teabe järgmise volikogu toimumisaja kohta.
(1) Volikogu istungil tehakse 10-minutiline vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu esimehel on õigus vajadusel välja kuulutada täiendav vaheaeg. (2) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisti.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. (3) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust. (4) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (5) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja teha kuni kümneminutilise vaheaja. Ettepaneku vaheaja tegemiseks võib esitada ka volikogu liige, mis kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega. (2) Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (3) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (3) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Hääletamine volikogus toimub käe tõstmisega. (6) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.
(1) Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. (2) Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Istungi juhataja paneb hääletusele õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemaid tähtpäevi enne varasemaid. (3) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti jooksul. (4) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. (5) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
Hääletamise tulemused loeb kokku istungi juhataja.
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu esimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni (edaspidi komisjon), kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamist. Komisjon annab volikogu liikmetele nimekirja alusel vallakantselei pitsati jäljendiga hääletussedelid. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (3) Kõikide kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile. Igal volikogu liikmel on nii mitu häält kui on valitavaid ametikohti. (4) Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed iga kandidaadi nime järele sõna «poolt» või sõna «vastu» järele ristikese. Kui märge tehakse selliselt, et sellest ei ole võimalik aru saada, loetakse see hääletussedel kehtetuks. (5) Kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget (v.a isikuvalimised), loetakse see hääl või hääled erapooletuks. (6) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti siis loetakse nimetatud sedel rikutuks. (7) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades häältelugemiskomisjonilt saada uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalevate volikogu liikmete nimekirja. (8) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. (9) Salajase hääletamise tulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
Määrus jõustub 01. märtsil 2006.