Kooli nimi on Viira Kool.
Kool asub aadressil Jõesuu küla, Tori vald Pärnu maakond, sihtnumber
(1) Kool tegutseb põhikoolina. (2) Põhikoolis toimub õpe I, II ja III kooliastmel. (3) Põhikooli õppekava täitmiseks koolis on nominaalne õppeaeg üheksa aastat. (4) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Tori Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes).
(1) Koolil on oma nimega ja valla vapiga pitsat. (2) Koolil on Tori valla eelarves iseseisev eelarve. (3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega. (4) Koolil on oma kodulehekülg aadressiga http://viira.edu.ee
(1) Asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga. (3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Koolis peetakse elektroonilist dokumendiregistrit, mille pidamise eest vastutab direktor. (5) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil ja elektrooniliselt. Kooli õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (6) Kooli arhiivikorralduse ja kohustuslike dokumentide avalikustamise eest vastutab direktor.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õppenõukogu ning vajadusel ekspertidega kooli arengukava. (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täiendkoolituskava, tegevuskava ja arengukava uuendamise kord. (3) Arengukava kinnitab Tori Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu vastavas käändes).
Kooli õppekeel on eesti keel. A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt, B-võõrkeelena vene keelt.
Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.
(1) Kool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool. (2) Vabade kohtade olemasolul on koolil õigus vastu võtta ka õpilasi, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool. (3) Elukohajärgse kooli määrab vallavalitsus põhi- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
Kooli ülesanne on: 1) luua võimalused põhihariduse omandamiseks I, II ja III kooliastmel; 2) täiendada perekonda lapse arendamisel; 3) toetada kodu lapse täisväärtuslikuks inimeseks kasvamisel; 4) luua turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav keskkond, mis toetab õpilase õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist; 5) kujundada moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks; 6) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isikuks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus; 7) arvestada õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 8) laste keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine ja keskkonnasõbralike väärtushinnangute kujundamine; 9) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt tervisekaitse nõuetele; 10) korraldada õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale.
Õpilaskodu rühma täitumise ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.
Õpilaskodu ülesanded on: 1) tagada õpilastele õpilaskodus viibimise ajal tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused; 2) tagada õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse; 3) luua soodsad tingimused sotsiaalsete oskuste arendamiseks, enesearenduseks, suhlemiseks, huvitegevuseks, vaba aja sisustamiseks ja puhkamiseks; 4) lähtuvalt negatiivsest olukorrast kodus ja kokkuleppel lapsevanemaga, võimaldada lapsel viibida õpilaskodus ka nädalavahetustel, välja arvatud koolivaheaegadel ja riiklikel pühadel.
(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks on õppekava, mis koostatakse lähtudes põhikooli riiklikust õppekavast, kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. (2) Kooli õppekava kehtestab direktor, kes vastutab nii selle koostamise kui ka arendamise demokraatliku korraldamise eest. (3) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule ja õppenõukogule. (4) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis-ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis. (3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib kool moodustada rühma või klassi, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.
(1) Koolipäev algab kell 8.00. (2) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning kooli‧vaheaegadest. (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. (4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (5) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita. (6) Suvevaheaja kestus on vähemalt kümme järjestikust nädalat. (7) Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib kehtestada väiksema piirnormi. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema klassi täitumise ülemise piirnormi kuni 26 õpilast. (8) Direktor sätestab haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra. (9) Õpilase täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, hindamisest teavitamise kord kooli kodukorras.
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul toimub haridus-ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetodid näeb kool ette kodukorras, lähtuvalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid. (4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluste läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või kooli juures tegutsevasse huviringi, tugispetsialisti teenuse osutamine. (5) Mõjutusmeetmete rakendamise, Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadusest lähtuvalt, otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.
(1) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühma, mis pakub õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhandamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel või alaealiste komisjoni otsuse alusel.
Koolil on raamatukogu.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid. (3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht. (4) Ringipäeviku täitmist ning tundide toimumist ja täitmist kontrollib direktor. (5) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
Õpilastel on õigus: 1) kvaliteetsele üldharidusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele; 3) kasutada kooli kodukorras sätestatud tingimustel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti; 4) teha kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks; 5) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides; 9) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi- ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestaud korras; 10) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja ulatuses; 12) saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust; 13) saada koolitervishoiuteenust; 14) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 16) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 17) olla ära kuulanud enne tugi- ja või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 18) saada tasuta õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.
Õpilane on kohustatud: 1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid; 2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele; 3) täitma õpetaja antud korraldusi ja ülesandeid; 4) täitma kooli kodukorda; 5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt; 6) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
Vanemal on õigus: 1) osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet kooli tegevusele; 2) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel; 3) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes; 4) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks; 5) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul; 6) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 7) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta; 8) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 9) olla teavitatud õpilase hinnetest; 10) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul; 11) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta; 12) esitada taotlus õpilasele tasuta õpilaspileti saamiseks; 13) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 14) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
Vanem kohustub: 1) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult; 2) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 5) tegema koostööd kooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestaud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist; 8) osalema õpilase arenguvestlusel; 9) koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa; 10) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast õpilase õppetööle naasmist esitab vanem puudumistõendi puudumise kestuse ning põhjuse kohta; 11) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.
(1) Koolis on pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi koolitöötajad). (2) Pedagoogid on direktor, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. (3) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate personali miinimumkoosseisu. (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.
(1) Pedagoog peab vastama haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale atesteerimine. (3) Pedagoogide, välja arvatud direktor, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. (4) Kui pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldatud kokursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
(1) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingute, ametijuhendite ja tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega, mis on kooskõlas seadusandlusega. (2) Koolitöötajatel on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta. (3) Koolitöötajad on kohustatud andma teavet vallavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver. (4) Koolitöötajad tagavad kooli vara säilimise, selle taastamise ja täiendamise ning sihipärase kasutamise. (5) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega.
(1) Kooli juhib direktor. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi vallavalitsus vastavalt kehtestatud korrale. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem. (3) Direktori äraolekul täidab tema kohuseid vallavanema käskkirjaga kinnitatud kohusetäitja.
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Ülesannete täitmiseks direktor: 1) esindab Tori valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete tätmiseks kehtivate õigusaktide alusel; 2) esindab Tori valda kui avalik-juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud; 3) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks; 4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid; 6) korraldab kooli asjaajamist; 7) tagab kooli eelarve täitmise; 8) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 9) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise; 10) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra; 11) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande; 12) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele; 13) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis; 14) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi; 15) moodustab vallavalitsuse nõusolekul pikapäevarühmi ning kehtestab nende töökorralduse ja päevakava; 16) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise; 17) korraldab õpilaste ja töötajate kaitse hädaolukorras; 18) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle; 19) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija; 20) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud; 21) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku; 22) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise; 23) annab aru hoolekogule; 24) juhatab õppenõukogu ja korraldab selle tegevust; 25) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa oma ülesannete täitmiseks koolitustest; 26) tagab koolis toimiva meeskonna; 27) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist.
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja teised õppe- ja kasvatuse alal töötavad isikud. (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (4) Koolil on õigus lähtudes kooli õppekorraldusest ja spetsiifikast laiendada haridus- ja teadusministri määrusega õppenõukogu pädevusse antud ülesannete ringi. Õppenõukogu koosseisu konkreetsel õppeaastal, täpsema õppenõukogu pädevuse ja töö korra kehtestab direktor.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. (2) Hoolekogu moodustamise ja töökorra kehtestab vallavalitsus. (3) Hoolekogu põhiülesanneteks on: 1) koostada koostöös kooliga arengukava ja anda arvamus arengukava ja selle muudatuste kohta; 2) direktori ettepanekul anda vallavalitsusele nõusolek kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumi‧seaduses nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurem klassi täituvuse piirnorm; 3) anda arvamus arenguvestluse läbiviimise tingimuste ja korra kohta; 4) anda arvamus kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta; 5) anda arvamus sisehindamise aruande kohta; 6) kohustada kooli koostöös vallavalitsusega korraldama pikapäevarühma moodustamist; 7) anda arvamus kooli eelarve kavale; 8) lahendada õpilaste ja vanemate pöördumise korral õpetamist ja kasvatamist puudutavaid vaidlusküsimusi.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Tori vallavara valitsemise korra alusel otstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli kasutuses olev vara on Tori valla omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Tori Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi.
(1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest, Tori valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust. (2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. (3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus. (4) Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuses.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Tori Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe-ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Pärnu maavanem. (2) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanne on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust, reguleerivate õigusaktide täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel. (3) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus.
Kooli korraldab ümber ning tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale. (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.
Määrus avalikustatakse Tori valla veebilehel ja kooli kodulehel.
(1) Tunnistada kehtetuks Tori Vallavolikogu 26. märts 2006. määrus nr 15 „Viira Kooli põhimääruse kinnitamine“ (2) Määrus jõustub 1. veebruar 2011.