(1) Valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele vallale osutatud eriliste teenete eest.
(2) Teenetemärk oma kujult on 34 mm kõrgune käpprist, mille peale on kinnitatud valla vapp. Rist on tervikuna reljeefne, ääris ja liiliarist on kõrgemad, risti põhi säbruline. Rist ja täht vallavapil on kaetud valge emailiga. Valla vapp on kaetud sinise emailiga. 35 mm laiuse sinise muareesiidist lindi külgedel on 6 mm laiused ja nendest 2 mm kaugusel 2 mm laiused hõbeniidist sissekootud triibud. Lindi sinise tooni kood on PMS 293. Märgi etalonkujutis on toodud lisas 3. 2 (2¹) Teenetemärk on nummerdatud. Vastav number graveeritakse risti tagaküljele.
(3) Teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.
(4) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millele kantakse teenemärgi saaja nimi, teenetemärgi number, otsuse number ja kuupäev. Tunnistus kirjutatakse alla vallavanema poolt ja antakse üle koos teenetemärgiga.
(5) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenemärki originaalis kantakse pidulike riiklike, ametkondlike ja perekondlike sündmuste puhul vasakul pool rinnal. Tsiviilriietusel võib igapäevaselt kanda teenetemärgi tähisena miniatuurlindi lõiget mõõdus 10 x 15 mm.
(6) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja muudest riigi õigusaktidest.
(1) Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada vallavolikogu (edaspidi volikogu) komisjonidel, fraktsioonidel, volikogu liikmetel ning vallavalitsuse liikmetel. Iga taotluse esitaja võib aasta jooksul esitada kuni kaks kandidaati.
(2) Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 15. septembriks. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta ning teenete kirjeldus. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.
(3) Vallavalitsus esitab kõik tähtajaks saabunud taotlused koos oma seisukohaga volikogule.
(4) Teenetemärgi andmise otsustab volikogu salajasel hääletamisel, määrates enne salajase hääletuse läbiviimist kindlaks teenetemärgi saajate arvu, mis võib olla maksimaalselt 4 teenetemärki. Teenetemärk antakse isikule üle valla päeva tähistamisel.
(5) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse volikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Teenetemärgi saajate nimed avalikustatakse valla veebilehel.
(Harku vald annab välja järgnevaid tunnustusi: 1) AukodanikuHarku valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena.
(; 2) Ettepanekuid aukodaniku nimetuse andmiseks on õigus teha volikogu liikmetel, komisjonidel, fraktsioonidel, vallavalitsuse liikmetel ning 1% valimisõiguslikel vallaelanikel ühise avalduse alusel. Ettepaneku esitamise aeg ei ole määratletud.
(Harku valla teenetemärk; 3) Aukodaniku nimetuse andmise ettepanekus märgitakse ettepaneku esitaja andmed, aukodaniku kandidaadi ees-Harku valla „Aasta tegu“ ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö või teenistuskoht ja teenete kirjeldus.
(„Aasta tegija“; 4) Aukodaniku nimetus antakse volikogu poolthäälte enamusega. Volikogu vastavas otsuses märgitakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet ja teenete lühikirjeldus.
(Karl Dunkeli nimeline preemia; 5) Aukodanikule antakse valla aukodanikumärkErna ja aukodaniku tunnistus valla päeva tähistamisel, isiku juubelisünnipäeval või vajadusel muul ajal. Tunnistusele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. Märgi ja tunnistuse annavad aukodanikule pidulikult kätte võimaluse korral volikogu esimees ja vallavanem ühiselt.
(Juhan Tui nimeline preemia; 6) Aukodanikumärk on oma kujult paekivist alusele paigutatud hõbedast valmistatud valla vapp ning plaat aukodaniku nimetuse saaja nimega.
(Õpilaste tunnustamine; 7) Volikogu otsus aukodaniku nimetuse omistamise kohta avaldatakse infolehes „Harku valla Teataja“haridus-, kultuuri- ja valla veebilehel.
(noorsootöötajate tunnustamine; 8) Aukodanikule laienevad kõikHarku valla poolt valla elanikele ettenähtud soodustusedtänukiri; 9) Muud valdkondlikud tunnustused.
(1) Volikogu esimees või tema asendaja määrab koheselt menetlusse võetud eelnõule volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja teeb kindlaks isikud ja organisatsioonid, kelle arvamus eelnõu kohta tuleb ära kuulata ning suunab eelnõu vastavatele isikutele või organisatsioonidele ja läbivaatamiseks komisjonidele. Eelnõu läbivaatamiseks määrab aja volikogu esimees.
(2) Eelnõud, mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt ja ei käsitle organisatsioonilisi või volikogu poolt vallavalitsusele ettevalmistamiseks antavaid küsimusi, tuleb saata vallavalitsusse seisukoha saamiseks. Vallavalitsus annab seisukoha 20 päeva jooksul eelnõu saamise päevast. Volikogu esimehel on mõjuvatel põhjustel õigus tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 30 päeva võrra. 2 (2¹) Vaide läbivaatamisel järgitakse haldusmenetluse seaduses vaidemenetlusele kehtestatud tingimusi ja korda, arvestades põhimääruse § 46 lõigetes 2 ja 3 kiireloomulise küsimuse arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamiseks ettenähtud erisustega.
(3) Õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.
(4) Mitmele lugemisele tuleb panna õigusaktide eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarve vastuvõtmist (va lisaeelarve); 2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava, eelarvestrateegia vastuvõtmist; 4) kohalike maksude kehtestamist.
(5) Õigusakti eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda istungil esitatud muudatusettepanekute läbihääletamist.
(6) Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määratakse istungi juhataja poolt arvestades juhtivkomisjoni seisukohta, kui õigusaktidest ei tulene teisiti ning tehakse teatavaks eelnõu lugemise katkestamisel või esimese lugemise lõpetamisel.
(7) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kantseleile, kes edastab need järgmisel tööpäeval eelnõu algatajale, kes võtab ettepanekute osas seisukoha. Eelnõu algataja edastab ettepanekud koos omapoolse seisukohaga juhtivkomisjonile.
(8) uudatusettepanekudMuudatusettepanekud ja eelnõu algataja seisukohad neile vaatab läbi juhtivkomisjon ning otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Juhtivkomisjonile esitatud muudatusettepanekuid täiendavalt volikogu istungil ei hääletata.
(9) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades komisjoni poolt heakskiidetud muudatusettepanekuid.