lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärusEL õigus

Lüsingu maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vabariigi Valitsus · jõustunud 02.11.2006
Kehtiv redaktsioon
alates 08.07.2023
4 redaktsiooni
⇄ Võrdle redaktsioone
kaitsemaastikukaitsealaeeskiri

§ 1.Lüsingu maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1)Lüsingu maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla: 1) maastiku mitmekesisuse ja karstivormide kaitseks; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)3, niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute

(9050)ning puiskarjamaade

(9070)kaitseks.

(2)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3)Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.Kaitseala asukoht

(1)Kaitseala asub Järva maakonnas Ambla vallas Jõgisoo, Reinevere ja Roosna külas.

(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.Lubatud tegevus

(1)Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal.

Viited teistele aktidele

LKS
Riigi Teatajas ↗RT I, 2023-07-08

(2)Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3)Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, seejuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(4)Sõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, õuemaal ning piiranguvööndis tehtavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.

(5)Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(6)Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(7)Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.

§ 5.Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.

§ 6.Tegevuse kooskõlastamine

(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 3 (3)

§ 7.Vajalik tegevus

Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 8.Sihtkaitsevööndi määratlus

(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2)Kaitsealal on Lüsingu sihtkaitsevöönd.

§ 9.Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning karstivormide kaitse.

§ 10.Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 2) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; 3) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 11.Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) metsa kõrvalsaaduste, välja arvatud marjade ja seente varumine.

§ 12.Piiranguvööndi määratlus

(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2)Kaitsealal on Lüsingu piiranguvöönd

§ 13.Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning karstivormide kaitse.

§ 14.Lubatud tegevus

(1)Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

(2)Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) ehitise püstitamine; 2) puhtpuistute kujundamine.

§ 15.Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavarade kaevandamine; 3) energiapuistute rajamine; 4) uuendusraie, välja arvatud turberaie raielangi suurusega kuni 2 ha, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; 5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal; 6) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine.