Kõlleste valla põhimääruses sätestatakse Kõlleste Vallavolikogu ja Kõlleste Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord
(1) Kõlleste valla esinduskoguks on Kõlleste Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Kõlleste valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Kõlleste valla täitevorganiks on Kõlleste Vallavalitsus ( edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.
(1) Kõlleste valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Kõlleste valla vapp on sinisel kilbil okaspuulõikeline hõbedane päis ja hõbedane kuldsete manustega kivi hoidev kurg. (3) Kõlleste valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut.
(1) Kõlleste valla vappi kasutatakse: 1) volikogu,vallavalitsuse plankidel ja pitseritel; 2) valla allasutuste plankidel ja pitseritel; 3) Kõlleste valla autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel; 4) valla piiritähistel; 5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Kõlleste valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist. (2) Kõlleste valla vapikujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp jaäärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistelpitsatitel 3,5 cm. (3) Kõlleste valla vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1.lõikes loetlemata juhtudel toimub vallavalitsuse loa alusel. (4) Kõlleste valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. Kõlleste valla vapi kasutamist ilma sellekohase loata käsitletakse avaliku korra rikkumisena.
(1) Kõlleste valla lipp heistakse: 1) alaliselt Kõlleste vallamaja hoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Kõlleste valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (3) Kõlleste valla lipp heistakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Kõlleste valla lipu heiskamine koos Eesti riigilipu, teiste riikide lippude, omavalitsusüksuste või muu lipuga toimub vastavuses seadusega. (5) Kõlleste valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel. (6) Kõlleste valla lipu kasutamine käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 5.lõikes sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. (7) Kõlleste valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. Kõlleste valla lipu kasutamist ilma sellekohase loata või käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (4) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras (5) Volikogu liige juhindub seadusest, Kõlleste valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (6) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (7) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus-ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada volikogu, vallavalitsuse õigusakte ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Volikogu liikmetele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (10) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (2) Volikogu pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vallasekretäril seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras; 7) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab teisi talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. Palgalisel ametikohal töötav volikogu esimees või aseesimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja (või) pedagoogiline töö. § 10. Volikogu esimehe valimine (4) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (6) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (7) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (8) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (9) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (11) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu aseesimehe valimisi korraldab volikogu, kes moodustab aseesimehe valimisteks 3- liikmelise häältelugemiskomisjoni. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni esimees peab olema volikogu liige. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust vallakantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavate isikutele või teatab komisjoni liikmetele ise. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (5) Kõik volikogu komisjonid esitavad volikogule oma kalendriaasta tegevuskava. (6) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul komisjoni koosoleku toimumisest vallakantseleisse. Protokollid avalikustatakse ja säilitatakse vallakantseleis.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu moodustab põhimääruse § -s 12 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. (3) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Revisjonikomisjoni liige või kontrolli teostav isik peab järgima kontrollitava asutuse kehtestatud sisekorraeeskirju, töökorralduse reegleid ja teisi asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. (6) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust seadustele, volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla vara kasutamise sihipärasust ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 32 nimetatud siseaudiitori puudumisel valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste finantsjuhtimise ja -arvestuse korraldust; 3) eelarve täitmise vastavust vastu võetud valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse kui ametiasustuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (7) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. (8) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. (9) Kontrolli tulemuste realiseerimise kohta esitab revisjonikomisjon volikogu õigusakti eelnõu volikogu otsuse tegemiseks.
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed ja fraktsiooni esimees. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge tehakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige . Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni .
(1) Volikogu võib moodustada nõuandva organina eestseisuse volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Eestseisus vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete lähetuse kohta. (3) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees või aseesimees ja volikogu komisjonide esimehed. (4) Volikogu eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. (5) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (6) Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (7) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid on kättesaadavad valla kantseleis.
(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks volikogu istungil osalevate volikogu liikmete poolthäälteenamusega või kui arutatavat küsimust puudutatavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video – ja fonosalvestiste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. (6) Volikogu otsustusel istung salvestatakse, salvestust säilitatakse 6 kuud.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud seaduses ettenähtud tähtajaks. (3) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt valla kantseleisse. (4) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallakantseleis kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. (5) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on esitatud 7 päeva enne volikogu istungit vallakantseleisse vallasekretärile õigusliku hinnangu andmiseks. (6) Volikogu istungi kutses tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega. (7) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kui päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) volikogu eestseisus; 5) volikogu komisjonid; 6) volikogu fraktsioonid;
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. 2) Häältelugemiskomisjon korraldab hääletamise ja kinnitab tulemused oma protokolliga, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest volikogu liikmetest või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär. Nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) istungil osalevate volikogu liikmete registreerimine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (6) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (8) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul. Ettekande ja kaasettekande tekst lisatakse istungi protokollile; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale või kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu häälteenamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigustaotleda vaheaega. Fraktsiooni taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (9) Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise volikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastse seaduse § 25 lõikele 1. (10) Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (11) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (12) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (13) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (14) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (15) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta.
(1) Volikogu liikmel on õigus volikogu istungil esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle vallakantseleile, kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava tegevusvaldkonnaga tegelevale ametnikule ja informeerib sellest arupärimise esitajat. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates selle saabumisest vallakantseleisse. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib vallakantselei sellest arupärijat. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. (4) Kui arupärimises oli ettenähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimine volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja sellele peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning lisatud vastav volikogu otsuse eelnõu. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (6) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesolevas määruses kehtestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (7) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesolevas põhimääruses sätestatud kvooruminõue, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. (8) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel uut umbusalduse avaldamist algatada.
Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme või vallavanema või vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab koheselt volikogu esimeest või tema asendajat. Juhul, kui tagasiastumisavalduse on esitanud nii volikogu esimees ja ka volikogu aseesimees, teavitab vallasekretär sellest koheselt volikogu vanimat liiget, kelle kohustus on kokku kutsuda hiljemalt seitsme päeva jooksul volikogu istung volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks.
Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.
(1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Kõlleste valla volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (2) Vallavalitsus juhib valla ametiasutuse ja tema hallatavate asutuste tegevust, osaleb volikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. (3) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. (4) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (5) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.
(1) Vallavanem täidab talle seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Kõlleste valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (2) Vallavanema äraolekul määrab vallavanem omale asendaja.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus (3) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu kooseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse. (10) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(1) Vallavanem 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Kõlleste valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesoleva põhimäärusele. Vallavanem võib volitada teisi isikud esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele tööle võtmiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku hallatavate asutuste juhtide vabastamise kohta ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse alusel. Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega seoses tema valimisega Riigikogu liikmeks. (4) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis-või järelevalveorgani liikmeks, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanem asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi.
(1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) tema valimisega Riigikogu liikmeks; 4) umbusalduse avaldamise korral; 5) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, 6) seoses vallavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja ametisse nimetamisega; 7) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega; 8) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. (3) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused. (4) Vallavalitsuse liikmeks olnud ametniku ametist vabastamisel võidakse maksta talle hüvitust rahaliste vahendite olemasolul.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (3) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri. (5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (7) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (8) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.
(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (3) Vallavalitsusel on õigus üksikaktidena anda korraldusi. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kõlleste valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras.
Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilise nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallakantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Volikogu õigusakti eelnõu peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirjale. (5) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms). (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavasse võtmist.
Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(1) Jõustunud volikogu määrused ja otsused avalikustatakse vallakantseleis, Krootuse Rahvaraamatukogus ja Kõlleste valla veebilehel. (2) Volikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanekuga vallakantseleis. (3) Volikogu määruste terviktekstid avaldatakse Riigi Teatajas. (4) Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (6) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (7) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (9) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.
(1) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse valla kantseleis ja Kõlleste valla veebilehel. (4) Vallavalitsuse määruste terviktekstid avaldatakse Riigi Teatajas. (5) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (6) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (7) Vallavalituse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (8) Andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, ei avalikustata. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist,avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.
Igaühel on õigustaotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.
(1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Kõlleste valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele vastava isiku. (5) Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse kooseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (3) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb valitsuse ja volikogu istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) vastutab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnatoimingute seadusega; 11) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid. (4) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama seaduses sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõuetele ning vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimustele.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastavalt ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ja vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isiku enda algatusel. 4) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu. Hüvitist ei maksta kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks. 5) Vallasekretäri teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib maksta hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt:3 kuni 6 aastast – kuni kolme kuu ametipalga ulatuses;6 kuni 10 aastat – kuni nelja kuu ametipalga ulatuses;üle 10 aasta – kuni kuue kuu ametipalga ulatuses.Hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab vallavalitsus. (2) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt:3 kuni 6 aastat – kuni kahe kuu ametipalga ulatuses,6 kuni 10 aastat – kuni kolme kuu ametipalga ulatuses,üle 10 aasta – kuni nelja kuu ametipalga ulatuses. (3) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. (4) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse tema perele toetust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutöötasu alammäära kahekordses ulatuses. (5) Hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist.
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Omavalitsusteenistust valla ametiasutuses reguleerib avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (3) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Kõlleste valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu.
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus. (3) Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (4) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. Volikogu kehtestab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra. (5) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. (6) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (7) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (8) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogus, vallakantseleis ja valla veebilehel. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule. (9) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. oktoobriks. (10) Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel (12) Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon. (3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. (4) Volikogu kehtestab eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra. (5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. (6) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. (3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(1) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi. (2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel. (3) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist. (2) Koormise võib kehtestada volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (5) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. Koormis ei või olla lepingu objektiks.
(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu. (2) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallavara üle peetakse arvestust vallavalitsuse raamatupidamises. (4) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Vallavara antakse tasu eest või tasuta kasutada enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras ja otsustuskorras. (5) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.
(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu otsusega. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (4) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused ja korra kehtestab volikogu. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
(1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse ja selle teenistujate ning hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Vallavalitsus võib vallavalitsuse hallatava asutuse teenistusliku järelevalve teostamise teha ülesandeks vallavalitsuse teenistujale või moodustada selleks komisjoni. (3) Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis-ja kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (4) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal on õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
Tunnistada kehtetuks Kõlleste Vallavolikogu 27.oktoobri 2006.a. määrus nr 9 „Kõlleste valla põhimäärus“
Määrus jõustub 10.jaanuarist 2012.a.