Türi valla põhimäärus

Türi valla põhimäärusega (edaspidi valla põhimäärus) sätestatakse:11) Türi valla kui juriidilise isiku üldised õiguslikud alused;22) Türi valla sümbolid ja nende kasutamise kord;33) Türi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning esimehe ja aseesimehe õigused ning kohustused;44) vallavolikogu töökord ning vallavolikogu liikme õigused ja kohustused;55) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord ning komisjonide tegevuse alused ja kord;66) vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord;77) vallavolikogu komisjonide liikmete õigused ja kohustused;88) Türi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;99) Türi Vallavalitsuse kui volikogu moodustatava täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord ja pädevus;1010) nõuded vallavalitsuse liikmetele, nende õigused ja kohustused;1111) Türi valla õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise kord;1212) Türi valla asutuste moodustamise ning tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise ning asutuste põhimääruste ja koosseisude kinnitamise ning muutmise kord;1313) kohalike omavalitsuste ühisametite ja -asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord;1414) Türi valla juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja kord;1515) Türi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord.

(1)Türi vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, teiste seaduste, valla põhimääruse ja muude õigusaktide alusel.2(2)Türi vald teostab oma õigusi ja täidab kohustusi Türi valla asutuste või teiste omavalitsustega koostöös moodustatud ühisametite ja -asutuste ning Türi valda kui juriidilist isikut esindama õigustatud ametikohtade ja isikute kaudu.3(3)Türi valda kui juriidilist isikut esindatakse seaduse või valla põhimääruse või Türi valla asutuse põhimääruse alusel või seaduse või põhimääruse alusel antud õigusakti või volituse (volikirja) alusel.4(4)Türi valla kui juriidilise isiku tegevuse eesmärk on aidata kaasa Türi valla elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, tagada oma vallaelanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet nii riigi kui ka teiste omavalitsusüksustega tehtavas omavahelises koostöös.

(1)Türi vallal on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp ning lipuvärvides vimpel.2(2)Türi vald kasutab oma sümboolikana aumärke ja aunimetusi ning vallavanema ametiraha.

(1)Türi valla lipu rohelisel lipukangal on valge Skandinaavia rist, mille südamikul on punane ruudukujuline kilp kollase õunaga (kujutis lisatud valla põhimäärusele, lisa 1).2(2)Lipu normaalmõõdud on 105 x 135 cm, lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9.

(1)Türi valla lipp heisatakse alaliselt Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) ning Türi valla osalusega ühisameti hoonel või hoonetel ja kinnistul.2(2)Türi valla lipu võib heisata:11) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Türi vald;22) Türi valla avalikel üritustel ja Türi valla asutuste üritustel;33) alaliselt Türi Vallavalitsuse hallatavate asutuste või Türi valla osalusega ühisasutuse hoonetel;44) muudel üritustel, kus on esindatud Türi vald;55) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;66) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.3(3)Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türi valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:11) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;22) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;33) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigistruktuuri kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riikliku struktuuriüksuse lipust vasakule;44) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.4(4)Türi valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

(1)Türi vallal on kasutusel Türi valla lipuvärvides vimpel.2(2)Vimplil on rohelisel lipukangal valge Skandinaavia rist.3(3)Vimpli pikkus on pool lipumasti kõrgusest. Vimpli ülemise otsa laius on 30 cm ja alumise otsa laius 10 cm.4(4)Vimpli võib heisata lipumasti, kuhu lippu alaliselt ei heisata ja mis lipupäevadest muul ajal seisab tühjana.

(1)Türi valla vapi rohelisel kilbil on hõbedane rist ning risti südamikus punane kilp kuldse õunaga.2(2)Türi valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele (kujutis lisatud valla põhimäärusele, lisa 2).

(1)Türi valla vapi kujutist kasutatakse:11) ametiasutuse pitseril ning turva- ja plommitemplitel;22) Türi valla asutuste dokumendiplankidel;33) jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitavatel teabetahvlitel, kui jälgimisseadmestiku kasutaja ja selle kaudu kogutavate andmete töötleja on Türi valla asutus;44) Türi valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel nimetahvlitel.2(2)Türi valla vapi kujutist võib kasutada:11) Türi valla asutuste ning ühisameti või -asutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, hoonete siltidel;22) ametiasutuse hallatava asutuse pitseril;33) ühisasutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, pitseritel, dokumendiplankidel, turva- ja plommitemplitel ning jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitavatel teabetahvlitel, kui jälgimisseadmestiku kasutaja ja selle kaudu kogutavate andmete töötleja on ühisasutus;44) Türi valla asutuse ning ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, teadetel, kutsetel ja kaartidel;55) Türi valla aumärkidel, medalitel ja valla muul sümboolikal;66) Türi valla ja ametiasutuse ning ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, meenetel, trükistel ja suveniiridel;77) trükistel, reklaamidel, projektide vms seotud väljaannetel ja dokumentidel, mille kaudu antakse avalikkusele teada Türi valla üritusel või projektis osalemisest või selle toetamisest;88) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

(1)Türi valla vapimärk (edaspidi vapimärk) antakse Türi valla nimel austuse avaldusena füüsilisele isikule, kes on pälvinud Türi valla aukodaniku nimetuse.2(2)Vapimärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega.3(3)Vapimärgi andmine vormistatakse vallavolikogu otsusega.4(4)Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord.5(5)Vapimärki ei anta üldjuhul postuumselt.6(6)Vapimärgid on nummerdatud ja vapimärki ei asendata. Vapimärgid registreeritakse Türi valla auraamatus.

(1)Türi valla aumärk on Türi valla sümbol Türi valla nimel austuse ja tunnustuse avaldamiseks.2(2)Türi valla aumärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega.3(3)Türi valla kuldne aumärk antakse täisealisele füüsilisele isikule Türi vallale osutatud silmapaistvate teenete ja valla huvides tegutsemise eest.4(4)Türi valla hõbedane aumärk antakse 7–26-aastasele tublile noorele, kiitusega ning kuld- või hõbemedaliga koolilõpetajale, Eesti meistri- või rahvusvahelisel võistlusel auhinnalisele kohale tulnud noorsportlasele või üleriigilisel või rahvusvahelisel konkursil auhinnalisele kohale tulnud noorele.5(5)Ettepanekuid Türi valla aumärgi andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu.6(6)Türi valla aumärgi andmise otsustab vallavalitsus ja vormistab otsuse korraldusega.7(7)Türi valla aumärki ei asendata.8(8)Türi valla aumärki ei anta postuumselt.

(1)Türi vallavanema ametiraha on Türi valla sümbol, mida kasutatakse Türi vallavanema ametitunnusena ametlikel või pidulikel üritustel.2(2)Ametiraha on Türi valla omand ning seda ei anta vallavanema ametikohta täitva isiku omandisse.3(3)Ametiraha kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega.4(4)Vallavanemal on õigus kanda ametiraha vallavanema kõigi volituste saamise hetkest (vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast) kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavolikogu esimees annab ametiraha vallavanemale üle istungil, mil vallavolikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse kinnitab. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem vallavanema ametiraha üle vallavolikogu esimehele.

(1)Türi valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.2(2)Türi valla aukodanikuks nimetamisel antakse isikule Türi valla vapimärk ning isiku nimi ja teenete loetelu kantakse Türi valla auraamatusse.3(3)Ettepanekuid Türi valla aukodaniku nimetuse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu. Kandidaadi ülesseadmisest teavitab kandidaati ametiasutus.4(4)Ettepanekud esitatakse menetlemiseks vallavolikogu septembrikuus toimuvale istungile. Ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva igal aastal määrab ametiasutus ning teavitab sellest avalikkust vähemalt 3 nädalat enne ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva internetis Türi valla veebilehel.5(5)Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu ja vormistab selle otsusega. Türi valla aukodaniku teenete kirjeldus koos aukodanikuks nimetamise taotlusega säilitatakse vallavolikogu istungi vastava protokolli juures.6(6)Aukodaniku nimetuse andmist tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab vallavalitsus.7(7)Üldjuhul antakse aukodaniku tunnistus ja Türi valla vapimärk aukodanikule Türi valla aastapäeva tähistamise üritusel.

(1)Türi valla auraamatusse märgitakse Türi valla aukodanike nimed ja auraamatus registreeritakse Türi valla vapimärgid.2(2)Türi valla auraamatusse kantakse:11) aukodaniku nimi ja sünniaeg ning muud olulised eluloolised andmed;22) aukodaniku värviline foto mõõtmetega 10 x 15 cm;33) vallavolikogu otsuse, millega isikule anti aukodaniku nimetus ja vapimärk, number ja kuupäev;44) aukodaniku teenete kirjeldus;55) vapimärgi number.3(3)Auraamatut hoiab ametiasutus ning korraldab andmete auraamatusse kandmise.

(1)Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.3(3)Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Türi valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud vallavolikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev. Valimiskomisjoni otsus avalikustatakse internetis Türi valla veebilehel.

(1)Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist või volikogu tegutsemisvõimetuse korral pärast asendusliikmete määramist.2(2)Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees. Üldjuhul on valimiskomisjoni esimeheks vallasekretär. Kui vallasekretäri avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajaks (äraoleku ajaks) on talle määratud asendaja, kutsub vallavolikogu esimese istungi kokku vallasekretäri asendaja, kes täidab ka valimiskomisjoni esimehe ülesandeid. Kui vallasekretärile ei ole tema äraolekul määratud asendajat, täidab valimiskomisjoni esimehe ülesandeid, sh kutsub kokku volikogu esimese istungi, valimiskomisjoni aseesimees. Haldusterritoriaalse korralduse muutumisel kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisel kutsub volikogu esimese istungi kokku valimiskomisjoni esimees, kelleks ei pea olema valla- või linnasekretär. Valimiskomisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui valimiskomisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, kutsub volikogu esimese istungi kokku valimiskomisjoni aseesimees.3(3)Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve. Haldusterritoriaalse korralduse muutumisel kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamise korral esitavad esimesel istungil lahkumispalve kõikide omavalitsusüksuste, kelle ühinemisel või liitmisel uus omavalitsusüksus moodustatakse, valla- või linnavalitsused.4(4)Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.5(5)Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja.6(6)Istungi, mille päevakorras on vallavolikogu esimehe valimine, kokku kutsumisel ei tule järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõikega 3 sätestatud nõudeid.

(1)Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 35 lõikes 4 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.3(3)Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.4(4)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.5(5)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.6(6)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.7(7)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.8(8)Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.9(9)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.10(10)Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.11(11)Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.12(12)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.13(13)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.14(14)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.15(15)Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.16(16)Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või esimehe puudumisel tema asendaja või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.17(17)Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.Valimistulemused kinnitatakse:11) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;22) muul ajal vallavolikogu esimehe volituste lõppemisel või lõpetamisel vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.18(18)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis- või häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimis- või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis- või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimis- või häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.19(19)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.20(20)Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.21(21)Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung uuesti kokku. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

(1)Vallavolikogul on üks aseesimees.2(2)Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.3(3)Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks valla põhimääruse § 35 lõikes 4 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.4(4)Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.

(1)Vallavolikogu esimees:11) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;22) kirjutab alla vallavolikogu vastuvõetud õigusaktidele, vallavolikogu istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;33) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;44) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;55) edastab avalikkusele vallavolikogu tegevuse kohta informatsiooni;66) annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks ning vallavolikogu õigusaktidega antud pädevusest lähtuvalt käskkirju;77) korraldab juhul, kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees samaaegselt ei saa komisjoni tegevust korraldada, vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut;88) esindab Türi valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, valla põhimääruses sätestatud Türi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale ning vallavolikogu õigusaktidele;99) täidab muid seaduste ja teiste õigusaktidega volikogu esimehele pandud ülesandeid.2(2)Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu töö korraldamisel ning istungite ja koosolekute ettevalmistamisel ning vajadusel nende juhtimisel.3(3)Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.4(4)Vallavolikogu otsusel võib vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht olla palgaline. Palgalise esimehe ja aseesimehe õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.5(5)Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal.

(1)Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse.2(2)Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(1)Vallavolikogu liige osaleb vallavolikogu istungil, olles eelnevalt tutvunud istungi materjalidega.2(2)Vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalise komisjoni koosseisu.3(3)Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, seaduse alusel antud kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.4(4)Vallavolikogu liikmel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 26 sätestatud alustel ja korras õigus saada oma ülesannete täitmiseks teavet, dokumente ning vastuseid oma kirjalikele küsimustele.5(5)Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, v.a juhul, kui seadusega on kehtestatud tasu maksmise piirang.6(6)Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.7(7)Vallavolikogu liige ei või oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.8(8)Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Toimingupiirangu kohaldumisel on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta asjakohase päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge lisatakse vallavolikogu istungi protokolli. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud otsustusteks vajalik häälte arv on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. Toimingupiirangut ei kohaldata isikuvalimistele ega vallavalitsuse liikme kinnitamisele.

(1)Vallavolikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Ettepanek teenistuslähetusse suunamiseks tuleb lähetusse minemiseks või lähetusse minejale teha hiljemalt kolm tööpäeva enne eeldatavat teenistuslähetuse aega.2(2)Teenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.3(3)Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu esimees ning lähetus vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga. Käskkiri edastatakse vallavolikogu liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.4(4)Teenistuslähetusse suunamisest või asjaolust, et vallavolikogu liige viibis teenistuslähetuses, peab vallavolikogu liige esimesel võimalusel teavitama ka vallavolikogu.

(1)Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 18, 19 ja 52 sätestatust tulenevalt vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on vallavolikogu liikme kõik õigused ja kohustused.2(2)Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.3(3)Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Valimiskomisjoni otsus on jõus sellele allakirjutamisest.

(1)Vallavolikogu pädevuses on seadustega, eeskätt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 märgitud küsimuste otsustamine. Seadusega volikogu pädevusse antud ülesande täitmist ei saa vallavolikogu volitada ei vallavalitsusele ega ametiasutusele, v.a juhul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.2(2)Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel vallavolikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada vallavalitsusele, ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule juhul, kui see ei ole seadusega keelatud. Volituse määramata arvu juhtumite lahendamiseks annab vallavolikogu määrusega, ühekordse küsimuse lahendamiseks annab vallavolikogu volituse volikogu otsusega.3(3)Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi.

(1)Vallavolikogu töö vorm on üldjuhul istung, kus otsustatakse seadusega volikogu pädevusse antud küsimusi.2(2)Aruteludeks, regulaarse info saamiseks või teabe vahendamiseks võib vallavolikogu kasutada ka muid töövorme (koosolek, ümarlaud, infoseminar, nõupidamine).

(1)Vallavolikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, ent üldjuhul vähemalt üks kord kuus.2(2)Vallavolikogu istung toimub reeglina vallavolikogu liikmete füüsilise kohalolekuga. Vajadusel võib vallavolikogu liige osaleda istungil ka elektrooniliste vahendite abil ilma vallavolikogu istungil füüsiliselt kohal olemata.3(3)Põhjendatud juhtudel võib istungi korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil.4(4)Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema korraldusel aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev vallavolikogu liige.5(5)Lisaks vallavolikogu liikmetele võtavad vallavolikogu istungist sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.6(6)Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu esimees võib põhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute viibimist istungi toimumise kohas.7(7)Kui istungi päevakorras oleva teemaga seotud andmete avalikustamine on seaduse alusel keelatud või piiratud, peab vallavolikogu esimees kuulutama istungi selle küsimuse osas kinniseks. Vallavolikogu kinnisel istungil võivad osaleda lisaks vallavolikogu liikmetele ka istungi protokollija, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning isikud, kes on otseselt küsimuse aruteluga seotud. Teistel isikutel tuleb vallavolikogu istungilt selleks ajaks lahkuda.8(8)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, võib vallavolikogu istung ühel ööpäeval kesta kuni kuus tundi. Vallavolikogu istungi käigustehakse üldjuhul iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg. Vajadusel jätkatakse istungit vallavolikogu esimehe määratud ajal.

(1)Elektroonilise vahendi kaudu saab vallavolikogu istungist osa võtta, kui on võimalik tagada reaalajas toimuv kahesuunaline side või muu sarnane elektrooniline viis, mis võimaldab vallavolikogu liikmel eemal viibides vallavolikogu istungit jälgida, istungil sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.2(2)Vallavolikogu liige teavitab esimesel võimalusel vallavolikogu esimeest vajadusest osaleda vallavolikogu istungil elektroonilise side kaudu. Vallavolikogu liige peab teavitama vallavolikogu esimeest talle kättesaadavatest võimalustest kahepoolse elektroonilise side võimaldamiseks.3(3)Elektrooniliste vahendite ebapiisava töökindluse või side katkemise korral ei ole elektrooniliste vahendite abil istungil osalemise valinud vallavolikogu liikmel õigust esitada proteste ega nõuda menetluse kordamist või ennistamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik otsustuse õiguspärasuse tagamiseks.4(4)Kui elektrooniliste vahendite abil istungi korraldamisel puudub infotehnoloogiline võimekus tagada vallavolikogu liikmele elektrooniliselt salajane hääletamine, jääb vallavolikogu liige salajasest hääletamisest kõrvale ning kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 3.5(5)Kahesuunalise side ametiasutuse hoone istungisaalis või võimalusel muus istungi toimumise kohas korraldab vallavolikogu esimehe palvel ametiasutus.6(6)Kui vallavolikogu istungi päevakorrapunkt kuulutatakse kinniseks, on elektrooniliselt vallavolikogu istungist osa võtva vallavolikogu liikme kohustus tagada, et kinniseks kuulutatud päevakorrapunkti ajal ei viibi temaga ühes ruumis või kohas isikuid, kellel puudub õigus kinniseks kuulutatud istungist osa võtta.

(1)Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget.2(2)Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini.3(3)Vallavolikogu esimees või tema asendaja peavad vallavolikogu istungi kokku kutsuma, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb märkida istungi kokkukutsumise põhjus. Istungi toimumise aja määrab vallavolikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung peab toimuma vähemalt ühe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates. Kui vallavolikogu esimees või tema asendaja vallavolikogu istungit kuu aja jooksul kokku ei kutsu, kutsub istungi viivitamata kokku vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu kokku lepitud vallavolikogu liige, arvestades vallavolikogu istungi kokkukutsumisele sätestatud nõudeid.4(4)Kui vallavolikogu esimees ei otsusta teisiti, siis juulis vallavolikogu istungit kokku ei kutsuta.5(5)Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungi toimumise aeg, koht ja töövorm ning istungil arutusele tulevad küsimused. Istungil arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ja muud istungi materjalid tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse § 64 lõikes 1 sätestatud korras.

Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab sellest viivitamatult, kuid hiljemalt vallavolikogu istungi alguseks, teavitama vallavolikogu esimeest.

(1)Vallavolikogu võib teatud teemade või ühekordsete ülesannete või probleemide lahendamiseks või informatsiooni saamiseks korraldada koosolekuid, nõupidamisi, infoseminare või muid arutelu vormis kokku saamisi, kus ei võeta vastu õigusakte ning mis ei ole käsitletavad vallavolikogu alalise või ajutise komisjoni tööna.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud töövormi kasutamise ja kokkukutsumise otsustab vallavolikogu esimees.3(3)Vallavolikogu muude töövormide tegevus tuleb protokollida valla põhimäärusega vallavolikogu istungi protokollimisele sätestatud korras.

(1)Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega.2(2)Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel. Elektrooniliste vahendite abil vallavolikogu istungil osaleja kohta teeb registreerimislehele märke istungi juhataja, märkides allkirja andmise kohale „elektrooniliselt“.4(4)Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest enne istungit või erandjuhul enne istungilt lahkumist informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(1)Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule. Kui ükski istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest ei nõu päevakorra hääletamist, loetakse istungi päevakord kinnitatuks vastavalt vallavolikogu liikmetele vallavolikogu istungi kutsega saadetud päevakorra eelnõule.2(2)Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.3(3)Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:11) vallavolikogu liikmed;22) vallavalitsuse liikmed;33) vallasekretär;44) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.4(4)Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.

(1)Vallavolikogu istungist tehakse üldjuhul audiovisuaalne salvestis ning istungit kantakse üle interneti veebiportaali kaudu.2(2)Kui tehnilistel põhjustel ei ole istungit võimalik audiovisuaalselt salvestada, tehakse istungist helisalvestis.3(3)Salvestisi säilitatakse dokumendiregistris vallavolikogu istungi vastava protokolli juures. Istungi salvestised on arhiiviväärtusega ning neid säilitatakse alaliselt.4(4)Kui vallavolikogu istungi päevakorrapunkti arutelu tunnistatakse kinniseks, sellest avalikku ülekannet ei tehta.5(5)Avaliku istungi ajakirjanduslikul eesmärgil salvestamise, meediakanalites ülekandmise või pildistamise soovist tuleb eelnevalt teavitada vallavolikogu esimeest.6(6)Avalikku istungit võib salvestada isiklikul eesmärgil, kuid salvestise andmete töötlemisel vastutab salvestise tegija andmete taaskasutamise või avalikustamise osas õigusaktidega sätestatud korras.

(1)Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.2(2)Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.3(3)Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannetena, vajadusel kaasettekannetena. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.4(4)Ettekanne ja kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mille maksimaalne kestus on kokku kakskümmend minutit.5(5)Ettekannetele järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Päevakorrapunkti kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm selgelt formuleeritud küsimust ja iga küsimuse esitamiseks on ette nähtud kuni üks minut. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle kolme minuti. Istungil osaleja märgib enne sõna saamist ära, kas tegemist on küsimuse või sõnavõtuga.6(6)Pärast küsimusi ja sõnavõtte on õigusteha päevakorrapunkti kohta märkusi ja repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal istungil osalejal õigus kaheks märkuseks või repliigiks.7(7)Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.8(8)Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.9(9)Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.10(10)Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.11(11)Arutelu lõppeb kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudel.12(12)Enne küsimuse hääletamisele panemist annab istungi juhataja võimaluse paranduste ja ettepanekute tegemiseks.13(13)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1)Vallavolikogu otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja teiste õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamist nõudvate otsustuste puhul võtab vallavolikogu õigusakte vastu poolthäälteenamusega, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teises lauses märgitud juhtudel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud juhul vallavolikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega. Vallavolikogu komisjonide esimehe ja aseesimehe valimise tulemuste kindlaks tegemisel kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 lõigetes 11-15 sätestatut.3(3)Poolthäälte enamuse puhul lähevad hääletustulemuse määramisel arvesse vaid poolt- ja vastuhääled. Õigusakt loetakse poolthäälteenamuse puhul vastu võetuks, kui selle poolt hääletab rohkem hääletamisest osa võtnud vallavolikogu liikmeid kui vastu.4(4)Vallavolikogu koosseisu häälteenamuse puhul peab otsustuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud juhul peab otsustuse poolt olema vähemalt kaks kolmandikku vallavolikogu koosseisu liikmetest.5(5)Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel.6(6)Hääletamisest võtavad osa päevakorrapunkti arutelu ja hääletamise ajal istungil viibivad vallavolikogu liikmed, v.a valla põhimääruse § 26 lõikes 4 sätestatud juhul. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Vallavolikogu liige võib hääletamisest loobuda ehk jätta hääletamata.7(7)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.8(8)Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.9(9)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse vallavolikogu järgmisel istungil.

(1)Isikuvalimistega on tegemist juhul, kui vallavolikogu liige peab andma hääle konkreetsele füüsilisele isikule.2(2)Isikuvalimised on salajased.3(3)Isikuvalimistega seotud menetluses võib kandidaadi üles seada iga vallavolikogu liige, selgitades eelnevalt välja, et kandidaat on kandideerimisega nõus. Kui kandidaate on mitu koostatakse kandidaatide nimekiri.4(4)Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis.5(5)Kui vallavolikogu peab ühes menetluses määrama, nimetama või valima mitut isikut, võib isikute valimise korraldada üheaegselt ehk nimekirja eelistusena. Sellisel juhul on igal vallavolikogu liikmel valitavate isikute arvuga võrdne arv hääli, ühele kandidaadile saab anda vaid ühe hääle.6(6)Salajaseks hääletamiseks vormistatakse hääletussedelid. Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, vormistatakse hääletussedel viisil, et vallavolikogu liige saab teha märke selle isiku nime taha, kelle valimist, nimetamist või määramist ta toetab.7(7)Häältelugemiskomisjon annab vallavolikogu liikmetele hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile.8(8)Kui valituks osutumiseks ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, osutub valituks isik, kes sai vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli. Kui hääletamine korraldati nimekirjast eelistuse märkimisena, koostab häältelugemiskomisjon hääletamise tulemuste põhjal kandidaatide paremusjärjestuse ning valituks osutuvad kandidaadid, kes vastavalt valitavate isikute arvule said paremusjärjestuse alusel enim hääli.9(9)Kui valituks osutumiseks on vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, osutub valituks kandidaat, kes sai vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.10(10)Kui isikuvalimiste tulemusena ei saanud ükski esitatud kandidaat valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust või kui mitme isiku valimise puhul ei suudetud valida vajalikku arvu isikuid, korratakse samal istungil hääletamist. Kordushääletamiseks seatakse üles uued kandidaadid, kuid kandideerida võivad ka isikud, kes esimeses hääletusvoorus valituks ei osutunud. Kui ka pärast kordushääletust ei õnnestu üles seatud isikuid valida, korraldatakse isikuvalimised vallavolikogu järgmisel istungil.11(11)Türi valla aukodaniku hääletamisel lepitakse salajase hääletamise täpsem kord (voorude arv) kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.12(12)Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei järgita vallavolikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema ning vallavolikogu alaliste komisjonide esimeeste valimisel. Nimetatud isikute valimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning valla põhimääruse teiste sätete alusel.13(13)Isikuvalimise tulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

(1)Vallavolikogu istungi käik protokollitakse.2(2)Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.3(3)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.4(4)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht ning koosoleku toimumise vorm;22) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras);33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;55) viited vastuvõetud õigusaktidele;66) hääletustulemused nimeliselt, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.5(5)Protokollile lisatakse vastu võetud õigusaktid. Õigusaktid tuleb vormistada viie tööpäeva jooksul istungi toimumise päevast arvates.6(6)Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.7(7)Vallavolikogu liikmel õigusteha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja.8(8)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs internetis Türi valla veebilehelt. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.

(1)Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, valla põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.2(2)Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel.

(1)Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja valla põhimäärusega sätestatud korras.2(2)Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.3(3)Revisjonikomisjon esitab iga aasta detsembrikuus volikogule oma aastase tegevuse kohta kirjaliku aruande ning teeb selle kohta detsembrikuus toimuval istungil ka ülevaate. Revisjonikomisjoni kirjalik aruanne avalikustatakse internetis Türi valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.4(4)Lisaks revisjonikomisjonile peab vallavolikogu alalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.5(5)Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alalisi komisjone ka muul ajal.6(6)Õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks (nt korruptsioonivastane erikomisjon). Erikomisjoni moodustamisel võib kõrvale kalduda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja valla põhimäärusega volikogu alaliste ja ajutiste komisjonide moodustamise nõuetest. Erikomisjoni töövorm, tegutsemise sagedus, õigused, kohustused ning komisjoni tööga seotud teabe dokumenteerimine sätestatakse erikomisjoni moodustamise otsuses.

(1)Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.2(2)Komisjoni juhib komisjoni esimees. Komisjonile valitakse ka aseesimees või aseesimehed. Mitu aseesimeest komisjonil on, määratakse komisjoni moodustamise otsusega. Kui komisjonil on mitu aseesimeest, asendavad nad komisjoni esimeest selles järjekorras, kui palju hääli nad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks korraldatud hääletusel said, st esimeses järjekorras kõige rohkem hääli saanud isik, seejärel järgmise häälte arvu tulemusega isik jne.3(3)Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel KOKS § 47 lõigetes 11-15 sätestatud korras.4(4)Lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele või aseesimeestele valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel ka revisjonikomisjoni liikmed. Revisjonikomisjoni liige ei või täita Türi valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid. Kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 48 lõikes 23 sätestatud juhul, loetakse revisjonikomisjoni liige revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks.5(5)Komisjoni koosseis (v. a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul, arvestades erakondade ja valimisliitude varem esitatud ettepanekuid, vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu vallavolikogus. Komisjoni koosseisu võivad kuuluda isikud, kes on vähemalt 16-aastased.

(1)Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2(2)Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.3(3)Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega.4(4)Vallavolikogu komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, kes teavitab avaldusest vallavolikogu esimeest ning asjaomase komisjoni esimeest.5(5)Komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(1)Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.2(2)Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1)Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjonid võivad korraldada ka ühiseid koosolekuid.2(2)Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone. Revisjonist peab komisjoni esimees kontrollitavale vähemalt seitse tööpäeva ette teatama.

(1)Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide (v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt üks kord kuus vähemalt üks nädal enne vallavolikogu istungi toimumist. Juulikuus üldjuhul alaliste komisjonide koosolekuid ei korraldata.2(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. Kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed on korraga ära, puuduvad või ei saa komisjoni juhtida, korraldab komisjoni tegevust vallavolikogu esimees või viimase äraolekul või puudumisel vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu esimees või aseesimees võib komisjoni kokkukutsumise ning komisjoni koosoleku juhtimise erandkorras anda ülesandeks komisjoni ühele liikmetest.3(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.4(4)Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või asendamise järjekorras üks aseesimeestest. Erandkorras võib komisjoni koosolekut juhtida vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees või nende ülesandel üks komisjoni liikmetest.5(5)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.6(6)Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokollile allakirjutaja või allakirjutajad vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.7(7)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs internetis Türi valla veebilehelt. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, ei avalikustata.8(8)Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed.9(9)Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja.10(10)Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

(1)Vallavanem11) esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib oma pädevuse piires Türi valda kui omavalitsusüksust;22) juhib vallavalitsuse tegevust;33) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust, kui vallavolikogu ei ole ametiasutuse asutamisel ja ametiasutuse põhimäärusega otsustanud teisiti.2(2)Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.3(3)Õigussuhteid vallavanemaga reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

(1)Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokku tulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.2(2)Vallavolikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Vallavanem valitakse valla põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.4(4)Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku ning sellekohane märge tehakse vallavolikogu istungi protokolli.5(5)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu.6(6)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.7(7)Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks valla põhimääruse § 35 lõikes 4 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.8(8)Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.9(9)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.10(10)Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.11(11)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.12(12)Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja.13(13)Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.14(14)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.15(15)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.16(16)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.17(17)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.18(18)Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.19(19)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.20(20)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.21(21)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.22(22)Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.23(23)Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

(1)Vallavanema valimine vormistatakse vallavolikogu otsusega.2(2)Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Türi vallavanemaks.

(1)Ametikohale valituks osutumisest saab vallavanem ainult ühe volituse - moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.2(2)Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni.3(3)Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada Türi valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid11) puhkuse ajal;22) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;33) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal;44) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;55) kui talt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;66) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

(1)Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.2(2)Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:11) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse koosseisu;22) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse palgalise või täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest;33) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub vastavalt vallavalitsuse töökorrale kokku vallavalitsuse istungi;44) juhib vallavalitsuse istungeid;55) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;66) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.3(3)Kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti, on vallavanem ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.4(4)Vallavanem esindab Türi valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab ametiasutuse hallatavate asutuse juhi kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning teeb vallavalitsusele ettepaneku nende ametist vabastamiseks, v.a juhul, kui asutuse juhi tööleping lõpeb tähtajalise töölepingu lõpptähtpäeva saabumisega või töötaja soovib töölt lahkuda omal soovil, ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (preemia maksmine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramine jms) annab vallavanem käskkirju.5(5)Vallavanem esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute ja toimingute tegemisel ning volitab või määrab selleks teisi isikuid.6(6)Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui Türi vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.7(7)Vallavanem täidab muid kohaliku omavalitsuse juhile ja tööandja esindajale õigusaktidega antud ülesandeid.

(1)Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõike 43 sätestatule.2(2)Vallavanema puhkuse ajagraafik või puhkuse kasutamise aeg vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga.3(3)Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. Kui välislähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavolikogu esimees ning vormistab selle käskkirjaga.4(4)Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(1)Vallavanemat asendab valla põhimääruse § 47 lõikes 3 sätestatud juhtudel, samuti vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega asevallavanem. Vallavanema asendajal ei ole õigust esitada vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmeid ning teha vallavolikogule ettepanekut vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.2(2)Asevallavanema määrab vallavolikogu vallavalitsuse koosseisu kinnitamisel.3(3)Kui vallavanem ja asevallavanem samaaegselt ei saa sama vallavanema ülesandeid täita, asendab vallavanemat vallavolikogu kinnitatud järjekorra alusel vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamise järjekorra kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse koosseisu kinnitamisel (vallavalitsuse ametisse määramisel).4(4)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud asevallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha asevallavanem, teostab need vastavalt vallavolikogu kinnitatud asendamisjärjekorrale vallavalitsuse liige.5(5)Vallavanema teenistuslähetuses viibimise ajaks võib vallavanem osa vallavanema pädevuses olevaid ülesandeid ajutiselt delegeerida vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud vallavanemat asendama õigustatud isikule. Vallavanemat teenistuslähetuse ajal ajutiselt asendama volitatud isiku õigused ja kohustused vormistatakse vallavanema käskkirjaga.

Vallavolikogu määrab vallavanemale tema volituste ajaks töötasu ning vallavanemal on õigus hüvitistele ja soodustustele vastavalt vallavolikogu määrusega kehtestatud korrale.

(1)Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille kinnitab ametisse vallavolikogu.2(2)Vallavalitsus peab olema vähemalt kolmeliikmeline ning selle koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavanem on vallavalitsuse juht.3(3)Valitsuse liikme ametikoht võib olla palgaline või mittepalgaline. Vastava otsustuse teeb vallavolikogu vallavalitsuse ametisse kinnitamise või vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamise otsusega.4(4)Vallavalitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema määratud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.

(1)Vallavanemal on alates ametikohale valituks osutumisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisu esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule.2(2)Vallavalitsuse ametisse kinnitamiseks esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks esmalt vallavalitsuse liikmete (koosseisu) arvu. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse liikmete arvu vallavolikogu poolthäälte enamusega.3(3)Vallavanem esitab vastavalt vallavalitsuse liikmete arvule vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse saab kinnitada ainult täies koosseisus.4(4)Vallavalitsuse liikmeks võib vallavolikogu kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² lõikes 1 sätestatud nõuetele ning kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.5(5)Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse ametisse või määrab täiendava vallavalitsuse liikme vallavolikogu poolthäälte enamusega.6(6)Vallavalitsus saab õigusaktidega ettenähtud volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast. Vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil esitab vallavalitsus lahkumispalve.7(7)Vallavalitsuse volitused kestavad uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni, v.a juhul, kui vallavalitsuse volitused lõpevad muul kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud juhul.8(8)Vallavalitsus loetakse igakordselt tagasi astunuks, kui selle vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks esitanud vallavanem ametikohalt vabaneb. Pärast vallavanema igakordset valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse arv ja koosseis.

(1)Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, valla põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.2(2)Vallavalitsus11) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;22) lahendab ja korraldab ülesandeid, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse;33) lahendab ja korraldab selliseid riigi õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, omavalitsuse üksuse või omavalitsuse organi pädevusse antud ülesandeid, mis oma olemuselt on täitevvõimu täidetavad ning mida ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada või mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse;44) lahendab ja korraldab ülesandeid, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;55) volitab õigusaktidega sätestatud alustel küsimuste lahendamise ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule;66) kinnitab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi ning vabastab ta valla põhimääruses sätestatud juhul ametist;77) teeb Türi valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet.

(1)Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse vastava koosseisu volituste algamisest või vallavolikogu otsuses märgitud ajast.2(2)Vallavalitsuse liikme volitused kestavad11) vallavalitsuse tagasiastumisel või vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamiseni;22) vallavalitsuse liikmest tagasi astunuks lugemiseni;33) vallavalitsuse liikmele umbusalduse avaldamisel umbusalduse otsuse vastuvõtmiseni.

(1)Vallavalitsuse liige võtab osa vallavalitsuse istungitest.2(2)Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.3(3)Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt, ühisametilt ja -asutuselt, mille moodustamises osaleb Türi vald, ning ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse ja ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikelt ning ühisasutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, ja hallatava asutuse juhilt vastused kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.4(4)Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.5(5)Vallavalitsuse liige ei või oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle vallavalitsuse liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.6(6)Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

(1)Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.2(2)Teenistuslähetusse suunamisel on vallavalitsuse liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.3(3)Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Käskkiri edastatakse vallavalitsuse liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.

Vallavolikogu määrab vallavalitsuse palgalisele liikmele tema volituste ajaks töötasu või tasu vallavalitsuse mittepalgalisele liikmele ning vallavalitsuse liikmetel on õigus hüvitistele ja soodustustele vastavalt vallavolikogu määrusega kehtestatud korrale.

(1)Vallavalitsuse töö vorm on üldjuhul istung, kus otsustatakse vallavalitsuse pädevuses antud küsimusi.2(2)Aruteludeks, regulaarse info saamiseks või teabe vahendamiseks võib vallavalitsus kasutada ka muid töövorme (koosolek, ümarlaud, infoseminar, nõupidamine).3(3)Vallavalitsuse liige võib vajadusel osaleda vallavalitsuse istungil ka elektrooniliste vahendite abil ilma vallavalitsuse istungil füüsiliselt kohal olemata ning põhjendatud juhtudel võib istungi korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil.4(4)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär, vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega. Vallavalitsus võib kutsuda istungile ka teisi isikuid5(5)Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ise ei otsusta teisiti.6(6)Vallavalitsuse istungid tuleb protokollida7(7)Vallavalitsuse istungite ja teiste töövormide kokkukutsumise ja täpsema töökorra ning protokollimise nõuded kehtestab vallavalitsus.

(1)Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone.2(2)Komisjonide moodustamise alused ja korra ning komisjonide tegevuse alused kehtestab vallavalitsus.

Oma pädevuse alusel ja volituste piires11) annab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;22) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(1)Vallavolikogu pädevuses oleva õigusakti eelnõu algatamise õigus on11) vallavolikogu liikmel;22) vallavolikogu komisjonil;33) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel;44) vallasekretäril;55) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;66) ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;77) juriidilisel isikul, kes halduskoostöö seaduse alusel täidab kohaliku omavalitsuse ülesannet, ülesande täitmisega seotud pädevusest lähtuvalt;88) valla valimiskomisjonil ja valimiskomisjoni esimehel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Vallavalitsuse pädevuses oleva õigusakti algatamise õigus on11) vallavalitsuse liikmel;22) vallavalitsuse komisjonil;33) vallasekretäril;44) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;55) ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;66) juriidilisel isikul, kes halduskoostöö seaduse alusel täidab kohaliku omavalitsuse ülesannet, ülesande täitmisega seotud pädevusest lähtuvalt;77) valla valimiskomisjonil ja valimiskomisjoni esimehel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.3(3)Vallaelanikel on õigus algatada omavalitsusorganite õigusaktide vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamise kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 sätestatud korras.4(4)Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse või ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle ametikoha või teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(1)Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.2(2)Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele või ühisametile, mille moodustamisel osaleb Türi vald, või halduskoostöö seaduse alusel avalikku ülesannet täitvale juriidilisele isikule.3(3)Vallavolikogu või vallavalitsuse komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.4(4)Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga internetis Türi valla veebilehel ning ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks määratakse tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat.5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta, samuti haldusmenetluse seadusega määruse kohta kehtestatud nõudeid.6(6)Määruse eelnõule tuleb lisada seletuskiri, milles kirjeldatakse vähemalt11) eelnõu ja seletuskirja koostaja või koostajad ning nende kontaktandmed;22) määruse andmise õiguslikud ja vajadusel faktilised asjaolud või kehtiva määruse muutmiseks määruse muutmist tingivad asjaolude ja muutmise eesmärk;33) määruse eelnõu sisu ning määruse muutmisel määruse muudatuste võrdlev analüüs. Kui määrusega riivatakse isikute õigusi, ka analüüs meetmete proportsionaalsuse osas;44) eelnõu vastavus kehtivale õigusele;55) määruse mõjud (isikutele, majandusele, keskkonnale, asutuse töökorraldusele vms);66) määruse mõju vallaeelarvele, sh määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalik prognoositav tulu või kulu;77) määruse eeldatav jõustumise aeg;88) määruse eelnõu kooskõlastusmenetlus, huvirühmade kaasamine, avalik konsultatsioon.7(7)Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seadusega sätestatud nõuetele.8(8)Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.9(9)Enne vallavolikogu õigusakti eelnõu vallavolikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui vallavalitsus eelnõu ei toeta, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõu ei toeta.10(10)Vallavolikogu nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu esimehele.11(11)Eelnõu algatajal on õigustema algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.12(12)Kui õigusakti menetlemiseks on seaduse või muu õigusaktiga ette nähtud eraldi menetluskord, toimub õigusakti eelnõu menetlemine vastava korra alusel.

(1)Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas internetis Türi valla veebilehel või edastatakse vallavolikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.2(2)Vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemise viisi ja korra kehtestab vallavalitsus vallavalitsuse istungi töökorraga.3(3)Vallavolikogu istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu sisuliseks muutmiseks võib vallavolikogu istungil teha ettepaneku vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige (sh vallavanem) ning vallasekretär, v.a juhul, kui õigusakti menetluseks ei ole sätestatud sellist erikorda, mil vallavolikogu istungil enne eelnõu vastuvõtmiseks hääletamist enam muudatusettepanekut teha ei saa (nt vallaeelarve või arengudokumentide menetlus). Muudatusettepanekud hääletatakse vastavalt valla põhimääruse § 34 lõigetes 8 ja 9 sätestatud korras.4(4)Vallavalitsuse istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu sisuliseks muutmiseks võib vallavalitsuse istungil teha ettepaneku vallavalitsuse liige (sh vallavanem) ja vallasekretär. Muudatusettepanekud hääletatakse vallavalitsuse töökorraga sätestatud korras.5(5)Õigusakti eelnõus õigusakti normitehnilise või muu ilmse ebatäpsuse või eesti kirjakeele normi vea parandamine või eelnõu teksti sõnastuse parandamine viisil, mis ei tingi õigusakti eelnõus selle eesmärgi ja regulatsiooni muutust, ei loeta õigusaktis muudatuse tegemiseks ning selliseid muudatusi või parandusi ei hääletata.

(1)Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda õigusaktidega kehtestatud korras menetlenud.2(2)Vallavolikogu õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on kohustuslikult hääletamist nõudvates küsimustes saanud nõutud häälteenamuse või kui hääletamist mittevajavas olukorras ükski vallavolikogu liige hääletamist ei nõua ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki õigusaktiga seotud küsimuses enam arutelu ei toimu.3(3)Vallavalitsuse õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamuse.4(4)Kui vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige ennast õigusakti arutelust ja hääletamisest toimingupiirangu tõttu taandab, on õigusakti vastuvõtmiseks vajalik kvoorum või häälteenamuse nõue selle liikme võrra väiksem. Vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudvates küsimustes arvestatakse vallavolikogu koosseisu arvust maha toimingupiirangu tõttu ennast taandanud vallavolikogu liikmed. Koosseisu häälteenamus arvutatakse sel juhul põhimõttel, et otsustuse poolt peab olema üle poole vallavolikogu koosseisust, mida on vähendatud ennast taandanud vallavolikogu liikmete arvu võrra.5(5)Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.6(6)Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1)Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla vallavolikogu esimees. Kui õigusakti vastuvõtmisel ei juhatanud istungit vallavolikogu esimees, siis tema asendaja. Õigusakt allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates.2(2)Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Kui õigusakti vastuvõtmisel ei juhatanud istungit vallavanem või vallasekretär sel hetkel istungil ei osalenud, kirjutavad õigusaktile alla vallavanema ja vallasekretäri asendajad. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1)Vallavolikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus või nimetatud õigusaktide ärakirjad saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.2(2)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas algtekstidena ning kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktid (otsused ja korraldused) on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud internetis Türi valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

(1)Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.2(2)Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.3(3)Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

(1)Türi valla asutus on halduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid, avaliku võimu või muid ülesandeid täitev iseseisev institutsioon.2(2)Türi valla asutuste liigid on ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus (õigusaktides nimetatud valla- või linnavalitsuse või kohaliku omavalitsusüksuse hallatav asutus).3(3)Ametiasutus on asutus, mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele (linna- või vallavalitsusele) pandud täitevvõimu ülesannete, mis ei vaja vallavalitsuse kui täitevorgani volitusi, täitmine ning täitevvõimu korralduslike ülesannete täitmine. Ametiasutus teenindab vallavolikogu ja vallavalitsust ning nende komisjone organite töö korraldamisel.4(4)Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks või kohaliku elu korraldamiseks ja ülesannete täitmiseks, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, v.a juhul, kui seadusega antud volitusest tulenevalt on õigus osa avaliku võimu ülesandeid hallatavale asutusele delegeerida.

(1)Türi valla asutuse moodustamise (asutamise) otsustab vallavolikogu.2(2)Türi valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, asutuse struktuur, asutuse juhtimine ning töökorralduslikud põhimõtted sätestatakse asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kehtestab vallavolikogu.3(3)Ettepaneku Türi valla asutuse asutamiseks teeb vallavalitsus ning valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõud. Asutuse asutamise otsuse eelnõu juurde tuleb esitada ka asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu või selgitus, millist vara tuleb soetada, töötajate eeldatav arv, asutuse eeldatava eelarve eelnõu ning finantseerimisallikad.4(4)Türi valla asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.5(5)Türi valla asutus ei ole juriidiline isik, vaid esindab oma tegevuse ning ülesannete täitmise ja teenuste osutamisega Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut valla põhimääruses, asjaomase asutuse põhimääruses või muus õigusaktis sätestatud korras.6(6)Türi valla asutusi finantseeritakse Türi valla eelarvest ning õigusaktidega sätestatud juhtudel osaliselt riigieelarvest.7(7)Türi valla asutuse dokumendiplankidel kasutatakse Türi valla vapikujutist.8(8)Türi valla asutus võib kasutada oma sümboolikat, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.9(9)Türi valla asutus võib osutatavate teenuste eest võtta tasu, kui selline õigus on seaduse alusel sätestatud asutuse põhimääruses või mõnes muus õigusaktis. Tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.10(10)Türi valla asutuse ja selle juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslikku järelevalvet) vallavalitsus.

(1)Ametiasutust kui Türi valla nimel avaliku võimu ülesandeid täitvat asutust juhib üldjuhul vallavanem. Vallavolikogu otsusel või juhul, kui vallavolikogu otsustab moodustada mitu ametiasutust, võib ametiasutusel olla direktor või juhataja, kes ei täida samaaegselt vallavanema ülesandeid.2(2)Ametiasutuse juhi õigused ja kohustused ametiasutuse tegevuse korraldamiseks ning ametiasutuse esindamiseks sätestatakse ametiasutuse põhimääruses.3(3)Ametiasutuse põhimääruse, sh teenistusülesannete täitmiseks vajalikud nõuded ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks ning ametiasutuse palgajuhendi kehtestab, tunnistab kehtetuks ning nimetatud õigusakte muudab vallavolikogu. Vallavolikogul on õigus vallaeelarvega kehtestatud palgafondi piires teenistuskohtade koosseisus muudatuste tegemine delegeerida vallavalitsusele.4(4)Ametiasutuse põhimääruse ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud õigusaktide või nende muutmise eelnõu esitab üldjuhul vallavolikogule vallavanem.

(1)Hallatavat asutust juhib juhataja või direktor. Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist, v.a töölepingu tähtajalisel lõppemisel või töölepingu lõppemisel töötaja algatusel, vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, seda muudab ja töölepingu lõpetamise vormistab vallavanem.2(2)Hallatava asutuse juht esindab hallatavat asutust ning hallatava asutuse kaudu õigusaktide ja asutuse põhimäärusega sätestatud pädevuse piires Türi valda kui juriidilist isikut. Hallatava asutuse juhi õigused ja kohustused asutuse esindamisel sätestatakse vastava hallatava asutuse põhimääruses.3(3)Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse osakond või ametnik, kes koordineerib vastava hallatava asutuse tegevust. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu kohta peab enne vallavolikogu päevakorda võtmist andma seisukoha vallavalitsus ja vallavolikogu vastava eluvaldkonna alaline komisjon ning seadusega sätestatud juhtudel ka hallatava asutuse tööorgan (hoolekogu, nõukogu, õpilasomavalitsus, õppenõukogu jms).4(4)Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab vastava asutuse juht käskkirjaga. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda riiklike õigusaktidega asutusele sätestatud miinimumkoosseisudest. Hallatava asutuse personali koosseisu kinnitamine või selle muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. Vallavalitsuse seisukoht asutuse koosseisu kohta vormistatakse vallavalitsuse istungi protokollis.

(1)Türi valla asutuse tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuse tegevuse lõpetamise põhjendused, ettepanekud asutuse valduses oleva vara jätkuvaks valitsemiseks ning asutuse tegevuse lõpetamisega seotud finantskohustused.2(2)Asutuse tegevuse lõpetamisel asutus likvideeritakse, kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist ning kõik töötajad koondatakse.3(3)Türi valla asutuste tegevuse ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuste tegevuse ümberkorraldamise vajaduse põhjendused ning asutuste tegevuse ümberkorraldamisega seotud finantskohustused.4(4)Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, toimub asutuste tegevuse ümberkorraldamine järgmiselt:11) asutused ühendatakse üheks või mitmeks asutuseks, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus asutus või asutused;22) asutus või asutused liidetakse teise asutusega ja liidetav asutus või liidetavad asutused lõpetavad tegevuse;33) asutus jaotatakse vähemalt kaheks asutuseks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse;44) asutus eraldatakse teisest asutusest ning selle tulemusel asutatakse uus asutus ja säilib esialgne asutus.5(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil asutuste ümberkorraldamisel lähevad ümberkorraldatava asutuse ülesanded, õigused ja kohustused ümberkorralduse tulemusel tegevust jätkavale asutusele või asutustele. Asutuste tegevuse ümberkorraldamisel tuleb töösuhete reguleerimisel arvestada töölepingu seaduses ettevõtte ülemineku sätetega.6(6)Asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel lõppevad asutused kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist, asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel tekkiv uus asutus või tekkivad uued asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse riiklikus registris. Tegevust jätkava asutuse registrikood ei muutu.7(7)Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega, tuleb otsus asutuse tegevuse lõpetamiseks või asutuste tegevuse ümberkorraldamiseks üldjuhul teha kuus kuud enne asutuse eeldatavat likvideerimist või tegevuse muutumist. Riiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel tuleb asutuse likvideerimisest või tegevuse ümberkorraldamisest teavitada asjaomast ministeeriumit.8(8)Kui ülesanded ja kohustused, mida asutus täidab, on jätkuvad, tuleb vallaelanikele järjepideva teenuse tagamiseks ning Türi valla ülesannete ja kohustuste otstarbekaks ning optimaalseks täitmiseks asutuse tegevuse lõpetamisele eelistada asutuste tegevuse ümberkorraldamist.

(1)Türi vald võib kohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi.2(2)Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.

(1)Ühisameti või -asutuse moodustamine ja juhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 621-623 sätestatud korras.2(2)Ühisamet või -asutus moodustatakse volikogude volitusel valitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga. Halduslepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 2 märgitud asjaolud.3(3)Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning ühisasutuse põhimäärus, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud. Ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 3 märgitud asjaolud.4(4)Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse. Ühisamet või -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris selle kohaliku omavalitsusüksuse koosseisus.5(5)Olenemata asjaolust, millise kohaliku omavalistuse üksuse koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, täidavad ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või ‑asutuse ülesannet täitma. Ühisameti või -asutuse, mille moodustajaks on ka Türi vald, kaudu Türi vallale seadusega ning halduslepingust tulenevate ülesannete täitmist loetakse ülesande täitmiseks Türi valla poolt.6(6)Ühisameti haldusakt, mis antakse ülesannete täitmisel Türi valla nimel, on Türi valla haldusakt. Türi valla nimel ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse Türi valla õigusakte.7(7)Kui ühisamet või -asutus moodustatakse Türi valla koosseisus, kinnitab ühisameti ja -asutuse põhimääruse ning ühisameti palgajuhendi ja struktuuri ning teenistujate koosseisu Türi Vallavolikogu. Vallavolikogu kinnitab ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras ka ühisameti või -asutuse nõukogu koosseisu, kuhu peavad kuuluma halduslepingu pooleks olevate omavalitsusüksuste volikogude esindajad ning valitsuste nimetatud liikmed. Enne nõukogu koosseisu kinnitamist tuleb nõukogu koosseis halduslepingu pooleks olevate kohalike omavalitsustega kooskõlastada.8(8)Ühise asutuse põhimääruse, ühisameti palgajuhendi ja teenistujate koosseisu muutmise või ühisameti või -asutuse tegevuse ümberkorraldamise eelnõu kohta peab eelnevalt arvamuse andma ühisameti või ühisasutuse nõukogu.

(1)Türi vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla tulundusühistu või mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik seadustega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Türi valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.2(2)Asutamise ja osalemise otsuses peab olema märgitud asutamise või osalemise eesmärk ning kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse, tulundusühistu või mittetulundusühingu kaudu. Türi vald võib olla liige vaid sellises tulundusühistus, kus ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.3(3)Kui sihtasutuse, osaühingu ja aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Türi vald, otsustab vastava juriidilise isiku asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning asutamise korral põhikirja kinnitamise vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi asutaja, osaniku või aktsionäri muid asutamisjärgseid õigusi teostab vallavalitsus, kes nimetab ka juriidilise isiku nõukogu liikmed. Nõukogu puudumise korral nimetab vallavalitsus juhatuse liikmed. Juhtorgani liikmete nimetamisel või valimisel tuleb järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõigetes 31 ja 32 sätestatud piiranguid.4(4)Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Türi vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Türi vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik.5(5)Ettepaneku juriidilises isikus osalemiseks või juriidilise isiku asutamiseks esitab vallavolikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Türi vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Türi vallale kaasa toob.6(6)Vallavalitsusel on õigus nende juriidiliste isikute, mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Türi vald, puhul kehtestada määrusega juhtorgani liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise lisatingimused ning kord.7(7)Kui Türi vald muutub äriühingu osanikuks või aktsionäriks pärimise tulemusel ning tegemist on äriühinguga, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, vallale kuuluvad aktsiad või osa võõrandatakse ning valla osalus äriühingus lõpetatakse.

(1)Türi valla esindamise all mõistetakse Türi valla omavalitsusorganite ja asutuste, koostöös teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühiste asutuste ning isikute pädevust esindada Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.2(2)Türi valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, valla põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud, ametijuhendid ning volikirjad.

(1)Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Türi valda11) vallavolikogu;22) vallavalitsus;33) omavalitsusorganite valitud, määratud või nimetatud isikud;44) Türi valla asutused ning teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühised asutused,55) teised isikud ja organid õigusaktide või ametijuhendite alusel.2(2)Vallavolikogu esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.3(3)Vallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4(4)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.5(5)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.6(6)Türi valla asutus esindab Türi valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Türi valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.7(7)Ühisamet või -asutus, mille moodustajaks on ka Türi vald, esindab Türi valda ühisameti või ‑asutuse põhimäärusest ja teistest Türi valla õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Ühisametit või -asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.8(8)Türi valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Türi valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.9(9)Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Türi valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Türi valda vallavanem või tema volitatud isik.

(1)Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Türi valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.2(2)Türi valla asutuse juht esindab Türi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Türi valla asutuse juht või tema asendaja esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1)Türi valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Türi valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.2(2)Üldjuhul volitatakse Türi valda esindama ametiasutuse või ühisameti koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse või ühisasutuse juht. Türi valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.3(3)Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja või Türi valla kohtus esindamiseks sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(1)Vallavolikogu esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.2(2)Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Türi valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.3(3)Vallavalitsus esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.4(4)Vallavanem esindab Türi valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.5(5)Türi valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt:11) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;22) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;33) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.6(6)Avalikel üritustel esindavad Türi valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed.

Türi Vallavolikogu 30. novembri 2017 määrus nr 10 „Türi valla põhimäärus“ (RT IV, 06.12.2017, 7) tunnistatakse kehtetuks.

Varasemalt kehtinud Türi valla põhimääruste alusel antud õigusaktid jäävad kuni uute samasisuliste õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni kehtima, v.a juhul, kui õigusakt on vastuolus kehtivate seadustega.

Kehtivate volitustega Türi Vallavalitsuse viies koosseis on ametisse kinnitatud Türi Vallavalitsuse 18. detsembri 2025 otsusega nr 55, mistõttu kehtestab vallavolikogu valla põhimääruse § 50 lõikes 3 sätestatust lähtuvalt vallavanema asendamise korra eraldi otsusega hiljemalt 1. septembriks 2026.

Määrus jõustub 1. juulil 2026.