Määrusega kehtestatakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu. Dokumentide loetelu on toodud määruse lisas.
Arhitektuurialaseks tegevuseks määruse tähenduses loetakse tegevust, mida harilikult tehakse arhitekti kutsenimetust kasutades.
(1) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Nõukogude Liidus enne 21. augustit 1991. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega: 1) Läti pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Lätis omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktis 17; 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Lätis arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul. (2) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Nõukogude Liidus enne 11. märtsi 1990. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega: 1) Leedu pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Leedus omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktis 18; 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Leedus arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul. (3) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Tšehhoslovakkias enne 1. jaanuari 1993. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega: 1) Tšehhi Vabariigi või Slovakkia pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Tšehhis või Slovakkias omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktides 15 või 23; 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Tšehhis või Slovakkias arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul. (4) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Jugoslaavias enne 25. juunit 1991. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega: 1) Sloveenia või Horvaatia pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Sloveenias või Horvaatias omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktis 22 või 29; 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Sloveenias või Horvaatias arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul. (5) Pädev asutus võib nõuda, et taotleja esitaks päritoluriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendi, et taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument on see, millele käesolevas määruses viidatakse, ja et taotleja kvalifikatsioon vastab Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded» arhitektile kehtestatud koolituse miinimumnõuetele.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.] 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237); nõukogu direktiiv 2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375)