Koeru valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Koeru valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) Koeru valla autasud; 3) Koeru Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord; 4) Vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused, vallavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 5) Koeru vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, Koeru Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord ja pädevus; 6) Koeru valla ametiasutuste moodustamise kord; 7) Koeru valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 8) Koeru valla õigusaktid, nende vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 9) Koeru valla esindamise kord; 10) Koeru valla välissuhted.
(1) 2 (2) Koeru valla omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu vallas teostab valla ametiasutus. Ametiasutuse asukoht on Paide tee 5, Koeru alevik, Koeru vald.
(1) Koeru valla territoorium on määratud kehtiva valla piiriga, mis tähistatakse valda suubuvatel teedel. (2) Koeru valla piiride muutmine saab toimuda vaid peale elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(1) Koeru vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Koeru vallas. (2) Koeru valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 3 (3)
(1) Koeru valla lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Ristkülikukujulisel rohelisel lipul on kolm valget lainelist horisontaallaidu, mis on omavahel eraldatud siniste laidudega. Iga värvilaid moodustab 1/7 lipu laiusest. (2) Koeru valla lipp heisatakse või pannakse välja alaliselt Koeru valla ametiasutuste hoonetel või ruumides. (3) Koeru valla lipu võib heisata ka: 1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 2) Koeru valla avalikel üritustel; 3) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 4) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (4) Nii värvilist kui mustvalget valla lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt. trükistel ja suveniiridel kujutuselemendina. (5) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib Koeru valla lipu kujutist kasutada ainult vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Koeru valla ametlikud delegatsioonid või Koeru valda esindavad kollektiivid või üksikisikud kooskõlastatult vallavalitsusega.
(1) Koeru valla vapi hõbedasel kilbil on roheliselt, alt lainelõikeliselt vardalt lähtuv kuusk, mille saatena kaks seljaga kuuse poole pöördunud, istuvat, otsevaatavat koera 1+1 – kõik rohelised. Sinisel vapitüvel on kolm hõbedast lainelõikelist varrast. (2) Nii värvilist kui mustvalget valla vapi kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt. trükistel ja suveniiridel kujutuselemendina. (3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib Koeru valla vapi kujutist kasutada ainult vallavalitsuse korralduse alusel.
(1) Vallavanema ametitunnuseks on ametiraha. (2) Ametiraha koosneb hõbedast valmistatud ketist ja ametirahast, millel on Koeru valla vapp. (3) Ametiraha antakse vallavanemale üle vallavolikogu istungil koheselt peale ametisse valimist. (4) Ametiraha on kuni uue vallavanema valimiseni vallavanema vastutaval hoiul. (5) Vallavanem kannab ametiraha alljärgnevatel juhtudel: 1) vallavolikogu pidulikul istungil; 2) vallavanema ametlikel pidulikel vastuvõttudel; 3) üleriikliku tähtsusega ürituste avamisel; 4) Vabariigi Presidendi võõrustamisel. (6) Vallavanema ametiraha tohib kanda vaid piduliku esindusriietuse puhul ja protokolli- ja etiketikohase aja kestel.
(1) Koeru valla kõrgeim autasu on Koeru valla Aukodaniku nimetus. (2) Koeru valla Aukodaniku nimetus omistatakse füüsilisele isikule vallapoolse austusavaldusena Koeru vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetust ei omistata postuumselt. (3) Ettepanekuid aukodaniku kandidaatide kohta võivad teha füüsilised isikud, asutused, ettevõtted ja mittetulundusühingud. (4) Põhjendatud ettepanekud aukodaniku kandidaatide kohta esitatakse kirjalikult vallavolikogule. Esitatud kandidatuurid arutab läbi ja teeb ettepaneku vallavolikogule aukodaniku nimetuse omistamiseks vallavolikogu poolt moodustatud komisjon. (5) Otsuse aukodaniku nimetuse omistamise kohta teeb vallavolikogu. (6) Aukodaniku nimetuse andmist tõendab vastav tunnistus, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. (7) Aukodaniku nimi ja foto kantakse Koeru valla Auraamatusse.
(1) Koeru valla Auraamatut (edaspidi auraamat) peetakse Koeru vallamajas. (2) Auraamat on nahkköites valgete lehtedega album (raamat). (3) Auraamatusse kantakse: 1) Koeru valla Aukodaniku nimi ja värviline foto; 2) Koeru valla Vapimärgiga autasustatu nimi; (4) Auraamatut hoitakse vallavalitsuse kantseleis. Auraamatu hoidja ja sissekannete korraldaja on vallasekretär. (5) Sissekanded auraamatusse tehakse prinertrükis. Auraamat pannakse välja vallavanema vastuvõttudel, valla sünnipäeva tähistamisel ja teistel pidulikel juhtudel.
(1) Koeru valla Vapimärk on valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Koeru vallale osutatud teenete eest. (2) Vapimärgil on kujutatud valla vapp, mis on ääristatud kahelt poolt tammepärgadega.
(1) Vapimärgi andmise kirjalikud taotlused esitatakse vallavalitsusele. Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada füüsilistel isikutel, asutustel, ettevõtetel ja mittetulundusühingutel. (2) Vallavalitsus vaatab läbi esitatud taotlused ja teeb vallavolikogule ettepaneku vapimärgi väljaandmiseks. Vapimärgi andmise füüsilistele isikutele Koeru vallale osutatud teenete eest otsustab vallavolikogu. (3) Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord. Vapimärki ei anta postuumselt. (4) Vapimärgi kavaleri nimi kantakse Koeru valla Auraamatusse. (5) Vapimärgi juurde kuulub tunnistus, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Tunnistus kinnitatakse Koeru vallavalitsuse pitsatiga ja antakse üle koos vapimärgiga. (6) Vapimärk ei kuulu asendamisele.
(1) Vapimärgi koos tunnistusega annavad valla aastapäeval üle vallavolikogu esimees ja vallavanem. (2) Vapimärgiga autasustatute nimekirja pidamist, vapimärkide ja nende juurde kuuluvate tunnistuste valmistamist ning vapimärkide arvestust ja hoidmist korraldab vallasekretär.
(1) Vapimärki võib kanda isik, kellele vapimärk on antud ja kellelt ei ole vapimärki või selle kandmise õigust ära võetud. (2) Vapimärki kantakse üldjuhul pidulikel üritustel ja vastuvõttudel. (3) Vapimärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud “Au- ja teenetemärkide kandmise korrast” ja muudest riigi õigusaktidest.
(1) Koeru valla teenetemärk on Koeru valla autasu, mida antakse füüsilistele isikutele austuse ja tunnustuse avaldamiseks Koeru vallas aktiivse ühiskondlikku tegevuse või valla huvides pikaajalise tegutsemise või silmapaistva tulemuse eest. (2) Teenetemärgi andmiseks kirjalikud taotlused esitatakse vallavalitsusele. (3) Teenetemärgi andmise taotlusi on õigus esitada füüsilistel isikutel, asutustel, ettevõtetel ja mittetulundusühingutel. (4) Vallavalitsus vaatab esitatud taotlused läbi ning teeb otsustuse teenetemärgi väljaandmiseks. (5) Ühele isikule antakse teenetemärk üks kord. (6) Teenetemärki ei anta postuumselt. (7) Teenetemärgi juurde kuulub tunnistus, millele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (8) Tunnistus kinnitatakse Koeru vallavalitsuse pitsatiga. (9) Teenetemärk ei kuulu asendamisele.
(1) Vallavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) 4 (4) 5 (5) 6 (6) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallavolikogu otsusega vastavalt vajadusele. (7) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavolikogule. (8) Vallavolikogu moodustab vastavalt vajadusele ajutisi komisjone ja töögruppe. (9) Vallavolikogu tehnilise teenindamise korraldab vallasekretär.
(1) 2 (2) Vallavolikogu esimees: 1) 2) 3) 4) korraldab ja kontrollib vallavolikogu otsuste täitmist; 5) 6) (3) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees.
(1) Vallavolikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavolikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu istungi ajal. (4) Kandidaadid peavad andma suulise nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võib kandidaat taandada kuni nõusoleku andmiseni. (5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusolekuoleku kandideerida. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni 5 minutilist sõnavõttu oma seisukohtade tutvustamiseks. Vallavolikogu esimehe kandidaadile võib iga vallavolikogu liige esitada kuni kolm küsimust. (7) Pärast kandidaatide sõnavõtte kannab valimiskomisjon kandidaatide nimed hääletussedelitele, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (8) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (9) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid vallavolikogu liikmetele volikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. (10) Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl. (11) Vallavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “Poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb sedeli valimiskasti. (12) Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab vallavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “Poolt” või “Vastu” kandidaadi nime juures. (13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (14) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (15) Hääletamine lõpeb kui valimiskomisjoni esimees (aseesimees) on selle lõppenuks kuulutanud. (16) Hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist ning valimistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees (aseesimees). (17) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (18) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste kohta otsuse vastuvõtmist. (19) Kui ükski kandidaat ei saa vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste teine hääletusvoor. Kui teises hääletamisvoorus ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, esitatakse järgmisel vallavolikogu istungil uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusena.
(1) Vallavolikogu aseesimees või aseesimehed valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu vallavolikogu esimees. (2) Vallavolikogu aseesimehe valimisel juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlaks tegemiseks moodustab vallavolikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Valimistulemused tehakse kindlaks vallavolikogu otsusega.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele või aseesimeestele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu esimees või aseesimees või aseesimehed vabastatakse ametist tema enda algatusel v. a. käesoleva paragrahvis lg 1 p 2 toodud juhul või ta valitakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks
(1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. (2) Komisjon on vallavolikogu tööorgan. (3) Komisjonidele suunab otsustuste eelnõusid ja muid dokumente läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek, mida juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. Komisjoni koosolekud on üldjuhul avalikud, kuhu kutsutakse vajadusel vallavalitsuse liige või vastavat valdkonda esindav ametnik. Komisjoni esimees võib koosoleku päevakorra kuulutada osaliselt kinniseks, lähtudes teemast. (5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte-enamusega. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel.
(1) Vallavolikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui kolm liiget ja mitte suurem kui kümme liiget. Komisjoni täpse suuruse ja koosseisu esitab vallavolikogule kinnitamiseks vastava komisjoni esimees. (2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkel.
(1) Vallavolikogu komisjonide töö põhiülesanneteks on: 1) erinevate eluvaldkondade probleemide tõstatamine, arutamine ja otsustuste eelnõude ettevalmistamine vallavolikogule; 2) arvamuste andmine vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta; 3) vallavolikogu õigusaktide täitmise kontroll; 4) ettepanekute tegemine vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse; 6) muude temale vallavolikogu ja/või vallavolikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesannete lahendamine. (2) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (3) Alatiste komisjoni esimehed on kohustatud vähemalt üks kord aastas andma vallavolikogu ees aru tehtud tööst. (4) Komisjoni otsused teeb vallavolikogule teatavaks komisjoni esimees või komisjoni poolt määratud isik. (5) Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu.
(1) Vallavolikogu valib salajasel hääletamisel oma liikmete hulgast alatiste komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu istungi ajal. (3) Istungi juhataja küsib komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaatidelt kas nad on nõus kandideerima. Kandidaadid annavad suuliselt nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni nõusoleku andmiseni. (4) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. (5) Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. (6) Pärast kanditaatide esitamist valitakse protseduuride ja isikuvalimiste läbiviimiseks avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja koostab valimise kohta komisjoni protokolli. (7) Kandidaatidel on võimalus sõna võtta oma seisukohtade tutvustamiseks kuni 1 minut. (8) Pärast sõnavõtte kuulutab istungi juhataja välja vaheaja komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. (9) Hääletamissedelitele kantakse komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid vastavalt kandidaatide nimekirjale, mis on koostatud ülesseadmise järjekorras. (10) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (11) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid vallavolikogu liikmetele vallavolikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. (12) Vallavolikogu liikmel on üks hääl. (13) Vallavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “Poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb sedeli valimiskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab vallavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “Poolt” või “Vastu” kandidaadi nime juures. (14) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (15) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Hääletamine lõpeb kui häältelugemiskomisjoni esimees on selle lõppenuks kuulutanud. (16) Hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist ning hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. (17) Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (18) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse vallavolikogu esimehele kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Vallavolikogu esimees vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste vormistamist. (19) Komisjoni esimeheks või aseesimeheks või revisjonikomisjoni liikmeks valituks osutub kandidaat, kes saab poolthäälteenamuse.
(1) Vallavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest vallavolikogu liikmest. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise kohta esitatakse kirjalik avaldus vallavolikogule ja see peab olema allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning selles peab olema ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult vallavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel vallavolikogu istungil. (4) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. (5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise korraldab vallavolikogu sekretär.
(1) Vallavolikogul on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena otsuseid. (2) 3 (3) Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallavalitsuse kantseleis (Paide tee 5, Koeru). 4 (4)
(1) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis ja Koeru valla veebilehel hiljemalt seitsmendal päeval pärast vastuvõtmist vallavolikogu poolt. (2) 3 (3) 4 (4) Üldist tähtsust omavad määruste eelnõud avalikustatakse pärast esimest lugemist kui vallavolikogu nii otsustab. (5) Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused avaldatakse Koeru valla ajalehes ja veebilehel. (6) 7 (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (8) Vallavolikogu õigusaktide avalikustamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei.
(1) Vallavolikogu määruste ning otsuste täitmise kontrolli teostab vallavolikogu revisjonikomisjon. (2) Vallavolikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu õigusaktide osas vallasekretär. (3) Vallavolikogu istungitel kuulatakse vajadusel informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (4) Vallavolikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vallavolikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele.
(1) Vallavalitsus on Koeru valla täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu Koeru vallale kui omavalitsusüksusele õigusaktidega pandud, käesolevas põhimääruses nimetatud ning vallavolikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valitsemist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (3) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (4) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (5) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (6) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (7) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kohta. Kui vallavanem on esitanud samale vallavolikogu istungile kinnitamiseks ka vallavalitsuse isikulise koosseisu, siis saab see ettepanek arutusele tulla alles peale arvulise koosseisu ja struktuuri kinnitamist. (8) Kui vallavalitsuse isikulist koosseisu ei kinnitata samal vallavolikogu istungil kui kinnitati arvuline koosseis ja struktuur, siis on vallavanemal kahe nädala jooksul kohustus esitada vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse isikuline koosseis. (9) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälte-enamusega vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (10) Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu. (11) 12 (12) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, vallavalitsuse tagasiastumisel ja vallavanema ükskõik mis põhjusel lahkumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (13) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) kohtuotsusega mille alusel talle on määratud eestkostja tulenevalt vaimuhaigusest, nõrgamõistuslikkusest või muust psüühikahäiretest; 7) tema surma korral. (14) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. (15) Vallavanemal on ühe kuu jooksul kohustus esitada vallavolikogule vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale kinnitamiseks uus isik. (16) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (17) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (18) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
(1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. (2) Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada vallavalitsuse liikmed ja vallavalitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka vallavalitsuse õigusaktide eelnõud. (3) Vallavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt 4 päeva enne istungi toimumist valla- sekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (4) Vallasekretär koostab istungi päevakorraprojekti ja saadab selle hiljemalt 2 päeva enne istungi toimumist vallavalitsuse liikmetele. (5) Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. (6) Vallavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Vallavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat või vallasekretäri. (7) Vallavalitsus on otsustusvõimeline kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (8) Vallavalitsuse istungid on kinnised kui valitsus ei otsusta teisiti. (9) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (10) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord. (11) Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja vallavalitsuse liikmete seisukohad. (12) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu kohalolijate poolthäälte-enamusega. (13) Vallavalitsuse istungid protokollitakse vallasekretäri poolt. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (14) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.
(1) 2 (2) 3 (3) Vallavanemat asendab tema kohustustes abivallavanem, tema äraolekul vallavanema käskkirjaga määratud ametiisik. (4) Vallavanemat vallavalitsuse liikme kohustustes asendab abivallavanem ja tema puudumisel vallavalitsuse vanim liige. (5) 6 (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
(1) Vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei pea maksma, kui vallavanem või vallavalitsuse liige vabastatakse ametist tema enda algatusel v.a. käesoleva paragrahvis lg 1 p 2 toodud juhul või ta valitakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.
(1) Vallavanemaks võib kandideerida teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele vallavolikogu istungi ajal. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast kandidaatide esitamist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist on kandidaadil võimalus kuni 5 minutiliseks sõnavõtuks oma seisukohtade tutvustamiseks. Vallavanema kandidaadile võib iga vallavolikogu liige esitada kuni kolm küsimust. (7) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. (9) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.
(1) Vallavalitsusel on õigus oma pädevuse piires välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi. (2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse hiljemalt kolmandal päeval peale määruse vastuvõtmist väljapaneku teel vallavalitsuse kantseleis ja Koeru valla veebilehel. Määrused avalikustatakse elektroonilises Riigi Teatajas. (3) 4 (4) 5 (5) Vallavalitsuse korraldus saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaomastele isikutele ja korraldus jõustub teatavakstegemisest. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist, nende saatmist täitjatele ja asjaomastele isikutele, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab vallavalitsuse kantselei.
(1) Koeru kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Koeru valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (3) Koeru valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu.
(1) Koeru valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on valla asutus, mida finantseeritakse Koeru valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Koeru valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja vallavolikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu. (3) Koeru valla ametiasutuse moodustamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Koeru valla ametiasutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu.
(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus, mis on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri-, või muus vallas ja millega ei teostata avalikku võimu. (2) Hallatavate asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Valla avalik teenistuja on ametiasutuses palgalist tööd tegev isik, keda tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel ja kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus. (2) Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palgamäärad ja tasustamise alused kinnitab vallavolikogu. (3) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (4) Abipersonali töötamine valla asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega.
(1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on: 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud; 2) eelarve tulud ja kulud peavad olema esitatud nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad; 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas; 4) eelarve hõlmab kindla perioodi - eelarveaasta - tulusid ja kulusid; 5) eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja tehakse sealt ülekandeid kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks. (2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia. (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.
(1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine krediidiasutustesse intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Koeru valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem, tema äraolekul vallavanema poolt selleks volitatud isik.
(1) Vallavara on Koeru vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab vallavolikogu.
(1) Koeru valla esindamise all mõistetakse Koeru valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Koeru valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.
(1) Vallavolikogu esindab Koeru valda: 1) seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 4) suhetes poliitiliste parteidega, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega. (2) Vallavolikogu esimees esindab Koeru valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (3) Vallavolikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse § 20 lg 3. (4) Vallavalitsus esindab Koeru valda: 1) seadustega ning vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle vallavolikogu antud volituste piires; 3) suhetes riigiasutustega; 4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (5) Vallavanem esindab Koeru valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle vallavolikogu antud volituste piires; 2) suhetes Järva Maavanema ja teiste riigiasutustega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) teistel vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (6) Vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse § 36 lg 3. (7) Avalikel üritustel esindavad Koeru valda vallavolikogu esimees ja/või vallavanem.
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega ja äriühingutega esindab valda kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Valla asutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.
(1) Valda esindavad kohtus ilma erivolitusteta vallavanem ja vallavolikogu esimees ning seaduse alusel vallasekretär. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema või vallasekretäri antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse vandeadvokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.
Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendis toodud ülesannetele ja tööjaotusele ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras.
(1) Koeru valla välissuhtlemine toimub vastavalt vallavolikogu poolt heakskiidetud välissuhtluse mahule, lähtudes igaks eelarveaastaks valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest. (2) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja ametiasutusel on õigus: 1) teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid; 2) astuda iseseisvalt kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõpruslinnade ja/või valdadega ning sõlmida nendega lepinguid. (3) Koeru valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. (4) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise otsustab vallavolikogu.
(1) Välissuhtlemisel esindab valda vallavolikogu esimees ja/või vallavanem. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu või vallavolikogu poolt määratud esindaja. (3) Valla esindamiseks võib moodustada vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni, mis kinnitatakse vallavolikogu poolt, arvestades vastaspoole esindatust. (4) Vallavanem võib lähetada välisriiki vallavalitsuse liikmeid ja vallavalitsuse struktuurüksuste töötajaid vastavalt vajadusele, nõudes igakordselt ka kirjalikku aruannet välislähetuse kohta.
(1) Koeru valla põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (4) Käesolev põhimäärus avalikustatakse valla kantseleis, valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teatajas.
Käesolev põhimäärus jõustub 5. juunil 2006. aastal.