Kunda linn (edaspidi linn) kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.
(1) Linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult valitud ja moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Linna kohalik omavalitsus teostub Kunda linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
(1) Linnavolikogu – linna esinduskogu, mille valivad linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Linnavalitsus – linnavolikogu moodustatud täitevorgan.
(1) Kunda linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Linna vapp on hõbedavärvilise kilbi kujutis, mille ülemises osas on kolm horisontaalset sinist lainelist riba, mis on eraldatud kahe kitsama hõbedase lainelise joonega. Nende all asetsevad püstiasendis kolm musta muistse ahingu kujutist. (3) Linna vappi võib kasutada värvilisena või must-valgena linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatavate asutuste plankidel, pitsatitel, kuulutustel, trükistel, meenetel jne, linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel ja linna piiritähistel. (4) Muudel juhtudel võib linna vappi kasutada linnavalitsuse loal. (5) Linna vapi reprodutseerimisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (6) Linna lipp koosneb kahest võrdsest värvilaiust – ülemine laid on kollane ja alumine punane. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 7:11, lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid. (7) Linna lippu kasutatakse alljärgnevalt: 1) heisatakse alaliselt Kunda Linnavolikogu ja Linnavalitsuse hoonel või selle läheduses; 2) heisatakse ajutiselt linna tähtpäevadel, kultuuri- ja spordiüritustel linnavalitsuse korralduse või kooskõlastuse alusel; 3) linna lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel on lubatud ainult linnavalitsuse loaga. (8) Linna lipu ja linna vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse Kunda linna ametiasutuses.
(1) Kunda linn avaldab tunnustust Kunda linna aukodaniku nimetuse, Kunda linna aasta tegija nimetuse, tänukirja ja/või mälestuseseme andmisega. (2) Kunda linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule Kunda linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. 1) Ettepanekud Kunda linna aukodaniku kandidaatide kohta esitatakse kirjalikult linnavolikogule. Ettepaneku võib esitada nii füüsiline kui ka juriidiline isik. 2) Ettepanekus näidatakse, milliste teenete eest taotletakse esitatud kandidaadile aukodaniku nimetust. 3) Aukodaniku nimetusega kaasneb kingitus ja aukodaniku nimi kantakse linna auraamatusse. 4) Aukodaniku austamise tseremoonia korraldatakse ülelinnalisel pidulikul üritusel või linnavalitsuse hoones. (3) Kunda linna aasta tegija nimetus antakse tunnustusena füüsilisele isikule või ettevõttele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt Kunda linna arengut. 1) Aasta tegija konkursi tingimused koostab ja kuulutab välja linnavalitsus. (4) Kunda linna tänukiri antakse füüsilisele või juriidilisele isikule ühekordse tunnustusena linna hüvanguks ning maine kujundamiseks tehtud töö eest ja tänu avaldamiseks. 1) Tänukirja andmise otsustavad linnavolikogu esimees või linnapea ning linnavolikogu või linnavalitsus.
(1) Linna esindavad õigusaktides sätestatud juhtudel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus või linnapea. Volikogu ja linnavalitsus määravad oma liikmete hulgast isikud, kellel on õigus tegutsedavolikogu või linnavalitsuse nimel. (2) Volikogu esimehe äraolekul esindab linna volikogu aseesimees. Linnapea äraolekul esindab linna linnapea ülesannetesse määratud isik. (3) Volikogu ja linnavalitsus võivad linna esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Volikogu volitus antakse volikogu otsusega. Linnavalitsuse volitus antakse korraldusega. (4) Kohtus esindavad linna ilma erivolituseta linnapea või linnasekretär. (5) Linnavalitsust ametiasutusena esindab linnapea, kellel on õigus anda volitusi linnavalitsuse esindamiseks.
(1) Linnavolikogu (edaspidi volikogu) esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Isikuvalimistel on kandidaatide ülesseadmise õigus: 1) volikogu liikmetel; 2) volikogu fraktsioonidel. (3) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek. Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. (5) Kandidaadid tutvustavad ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist. Tutvustamiseks on aega kuni 15 minutit. (6) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (7) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (8) Kunda Linnavolikogu pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse igale volikogu liikmele. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel istungil uus valimine, kus võib üles seada ka valituks mitteosutunud isiku kandidatuuri. (11) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valimiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla komisjoni kõik liikmed ja mis kinnitatakse volikogu otsusega. (12) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon käesolevas paragrahvis sätestatud korras eraldi valimisprotseduuri käigus. (13) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Istungit juhatab volikogu aseesimees. (14) Kui lõikes 13 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (15) Lõikes 13 ja 14 sätestatud juhtudel kinnitatakse volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused volikogu otsusega. (16) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduurilisi küsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Volikogu nimetatud otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist; 2) esindab linna ja volikogu vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) korraldab ja jälgib volikogu õigusaktide eelnõude koostamist ja menetlemist; 4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 5) võib osaleda sõnaõigusega volikogu komisjonide koosolekutel; 6) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava, määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja(d); 7) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 8) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 10) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 11) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab raamatupidamisele esildised volikogu liikmete osavõtu ja volikogu alatiste komisjonide esimeeste töö eest tasu saamise kohta, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid; 12) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 13) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu aseesimees: 1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid; (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, pädevus ja õigused, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemise protseduur toimub analoogiliselt käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatule. (4) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest ja kirjutab alla protokollile. (5) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (6) Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme kinnitamisel on eelduseks tema nõusolek. (7) Komisjoni liikme võib komisjoni koosseisust välja arvata isikliku avalduse alusel või kui ta on puudunud komisjoni koosolekutelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal komisjoni koosolekuid ei toimunud. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. (8) Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. (9) Alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni arutamiseks volikogu õigusaktide eelnõud, linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informeerimiseks esitatud materjalid ning isikute avaldused, ettepanekud, kaebused. (2) Volikogu komisjoni õigused ja kohustused: 1) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) anda arvamusi ja vajadusel teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 4) kontrollida volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) tegeleda avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad linnavolikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta linnavolikogu määrus või otsus; 6) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste kohta; 7) saada linnavalitsuselt ja linnavalitsuse hallatavalt asutuselt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet, sealhulgas kutsuda koosolekule linnavalitsuse liikmeid, linnavalitsuse ametnikke ning teisi komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud isikuid; 8) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 9) teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 10) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees, erandjuhtudel volikogu esimees. (3) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt 2 (kaks) tööpäeva enne koosolekut. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 3 (kolm) komisjoni liiget. Otsused võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (6) Protokoll esitatakse hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest, linnavalitsuse kantseleile ja komisjoni otsusel asjahuvilistele edastamiseks. (7) Komisjonide protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis ja linna veebilehel dokumendiregistri kaudu. (8) Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale dokumendi avalikustamist dokumendiregistris. Märkused lisatakse protokollile.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 3 (kolme) nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Enne arutamist komisjoni koosolekul tutvub komisjoni üks liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse või otsuse projekti. (4) Küsimuste arutamisele kutsutakse ka avaldaja või tema asendaja. Kui komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kinnitatakse komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi komisjoni uueks läbivaatamiseks. (5) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud, erandi võib teha volikogu esimehe, linnavalitsuse või ühe volikogu komisjoni ettepanekul. (6) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. (7) Komisjoni otsused on Kunda linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (8) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kolme töökuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida.
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega volikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjon kontrollib kohaliku omavalitsuse tegevust vastavalt seadustes ja muudes õigusaktides sätestatule. Kontrolli aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 2) linna ametiasutuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 3) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 4) linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialisti või linnavalitsuse ametniku. (5) Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia läbi vajadusel inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (6) Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused. (7) Kontrollimise tulemused vormistatakse: 1) revisjonikomisjoni koosoleku protokollilise otsusega, kui ei avastata õigusrikkumisi, kuid komisjonil on ettepanekuid asutuse töö paremaks korraldamiseks või pisipuuduste kõrvaldamiseks; 2) õigusrikkumiste ilmnemisel revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed ning kontrollija, võib esitada ülesande andjale vaheakti. (8) Kontrollimise käigus õigusrikkumiste ilmnemisel ei avalikustata asjaolusid ja andmeid enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (9) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle 10 (kümne) päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (10) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt 3 (kolm) volikogu liiget, kes on ühes erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerides saanud volikogu liikme mandaadi. Volikogu liige võib kuuluda vaid ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni registreerib volikogu esimees. Registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud kirjalik avaldus, kus on märgitud fraktsiooni nimi, fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete nimed ning fraktsiooni esimees ja soovi korral muud andmed. (3) Fraktsiooni liikmeks astumine ning fraktsioonist välja astumine toimub kirjaliku avalduse alusel. Fraktsiooni liikmete nimekirja ja muudatused liikmete koosseisus teeb volikogu istungi juhataja teatavaks volikogu liikmetele.
(1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu korraline istung toimub üks kord kuus, välja arvatud augustikuu, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees. (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata ära istungi toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse koos lisamaterjaliga peab olema volikogu liikmetele edastatud vähemalt 4 (neli) päeva enne volikogu istungit. (5) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt neljandik volikogu liikmetest või linnavalitsus nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui 1 (üks) kuu vastava ettepaneku esitamisest. (6) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (7) Volikogu liige teatab võimalusel istungilt puudumisest või istungile hilinemisest enne istungi algust.
(1) Volikogu istungi päevakorra eelnõu valmistab ette volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid küsimusi, nende järjekorda ja küsimuste ettekandjate nimesid. (2) Ettepanekuid päevakorra kohta võib kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liige, linnavalitsus, volikogu komisjon ja volikogu fraktsioon. (3) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Volikogu istungi avab ja istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema puudumisel juhatab volikogu istungit volikogu vanim kohalolev liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (5) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Kunda linna veebilehel ja linnavalitsuse kantseleis hiljemalt 7 (seitsmendal) päeval pärast istungi toimumist. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed. Volikogu istungid helisalvestatakse ja helisalvestisi säilitatakse 6 (kuus) kuud peale istungi toimumist. (6) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Volikogu liige kirjutab oma allkirja osavõtulehele, mis hiljem lisatakse istungi protokollile. Volikogu liikme hilinemine või lahkumine istungi toimumise ajal ajutiselt või lõplikult fikseeritakse istungi protokollis. (7) Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega. (8) Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. (9) Eelnõude arutamine volikogu istungil ei ole kohustuslik, volikogu võib kohe hakata hääletama, kui selle ettepaneku teeb vastav komisjon või linnavalitsus. Arutelu on kohustuslik, kui seda nõuab linnapea, linnavalitsus või volikogu kaks liiget. (10) Päevakorraküsimuse arutamisel on aega: 1) ettekandeks kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks kuni 10 minutit; 3) küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale – kuni 2 küsimust igalt osalejalt; 4) sõnavõtuks kuni 5 minutit; 5) repliigiks kuni 2 minutit; 6) ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit. (11) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (12) Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. (13) Volikogu istungi juhataja: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste korral vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi päevakorrast ja küsimuste arutelukorrast kinnipidamist; 3) katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 4) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 5) kuulutab välja volikogu otsustuste vastuvõtmise; 6) paneb eelnõud hääletusele esitamise järjekorras; 7) kuulutab välja istungi avamise, vaheajad ja lõppemise haamrilöögiga. (14) Sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras. (15) Muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult. (16) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. (17) Volikogu määruse eelnõud arutatakse kolmel lugemisel, kui volikogu ei otsusta teisiti. (18) Vähemalt kolmele lugemisele esitatakse eelnõud, mis käsitlevad : 1) linna eelarvet; 2) linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) linna arengukava; 4) kohalike maksude kehtestamist; 5) linna üldplaneeringut. (19) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (20) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta kuni lõpphääletusele panemiseni. (21) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul, arvates esimesest lugemisest. (22) Teisele lugemisele võib esitada eelnõu uue teksti, millesse on sisse viidud valdkonna komisjoni(de) poolt arvestatud muudatusettepanekud. Teisel lugemisel toimub eelnõu sisuline arutelu. Ettekandjaks on eelnõu algataja. Kaasettekande võib teha vastava valdkonna komisjoni esimees või aseesimees. (23) Muudatusettepanekute vastuvõtmine otsustatakse poolthäälteenamusega. Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut eraldi. Muudatusettepanekute puudumisel võib volikogu pärast teise lugemise lõpetamist otsustada eelnõu lõpphääletuse (vt käesoleva paragrahvi lg 16). (24) Kolmandale lugemisele esitatakse eelnõu terviktekst, mis sisaldab vastuvõetud muudatusettepanekuid ning on keeleliselt ja normitehniliselt täpsustatud. (25) Eelnõu kolmandal lugemisel toimub lõpphääletus.
(1) Volikogu otsustab ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis. (2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega. Isikuvalimistel/salajasel hääletamisel hääletatakse hääletussedeliga. (5) Enne hääletamist istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletamistulemused kinnitab istungi juhataja ja teeb need teatavaks haamrilöögiga.
(1) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse 7 (seitsme) päeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest linnavalitsuse ruumides asuval stendil ning linna veebilehel dokumendiregistris. 1 (1¹) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (2) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja 7 (seitsme) päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (6) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja on igaühele kättesaadavad linna veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal linnavalitsuse kantseleis. (7) Täiendavalt on volikogu õigusaktid paberkandjal väljas linnavalitsuse stendil kuni järgmise korralise volikogu istungini ja kättesaadavad Kunda Linnaraamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Linnavalitsus täidab seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. (2) Linnavalitsuse kinnitab volikogu linnapea ettepanekul. (3) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. (4) Linnapea valitakse ametisse volikogu poolt volikogu volituste ajaks.
(1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemise protseduur toimub analoogiliselt käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatule. (3) Linnapea kandidaadi võib üles seada volikogu liige. (4) Linnapea kandidaatide leidmiseks võib volikogu välja kuulutada avaliku konkursi. (5) Kandideerimiseks peab olema kandidaadi nõusolek. Linnapea valimist korraldab volikogu liikmetest moodustatud vähemalt 3 (kolme) liikmeline häältelugemiskomisjon. (6) Volikogu liikmel on linnapea valimisel üks hääl. Hääletamine on salajane. Hääletatakse hääletussedelitega. (7) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse volikogu istungi juhatajale suuline ettepanek. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (8) Hääled loeb häältelugemiskomisjon ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla komisjoni kõik liikmed. (9) Linnapeaks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (11) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.
(1) Linnapead asendab tema äraolekul linnavalitsuse korraldusega määratud linnavalitsuse liige või ametnik. (2) Linnapead asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele linnavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “linnapea ülesannetes”. (3) Volikogu otsusega määratakse linnapea asendaja järgmistel juhtudel: 1) linnapeale või linnavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 2) linnapea suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) linnapea piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 4) linnapea surma korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel vabastab volikogu linnapea ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Linnapea surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
(1) Linnavalitsus on linna täitevorgan, mille moodustab linnapea ning mille kinnitab ametisse volikogu linnapea volituste ajaks. (2) Linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu linnapea ettepanekul. (3) Linnapeal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada linnavalitsus ning esitada linnavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks. (4) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. (5) Linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine volikogu poolt toimub avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (6) Vajadusel täiendada või muuta linnavalitsuse koosseisu esitab linnapea volikogule kinnitamiseks täiendavad linnavalitsuse liikmed või linnavalitsuse uue koosseisu.
(1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud linnavalitsusele täitmiseks; 3) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Kunda linna kohtus; 5) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 2 alusel volikogu delegeerinud linnavalitsusele; 6) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 7) kehtestab linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad; 8) on õigustatud ja kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis riigi ja volikogu õigusaktide ning linna põhimäärusega pole antud riigi või volikogu ainupädevusse. (2) Linnavalitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja avaldus halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 1000 (üks tuhat) eurot. Hagi aluseks on linnavalitsuse korraldus.
(1) Linnavalitsuse töövorm on istung. (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul linnavalitsuse korraldusega määratud linnavalitsuse liige või ametnik. (3) Linnavalitsuse istung on kinnine, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Teiste isikute kutsumise istungile otsustab linnapea või tema asendaja. (4) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär. (5) Linnavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra, sealhulgas linnavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, sätestab linnavalitsus. (6) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokoll vormistatakse 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokoll avalikustatakse ja on igaühele kättesaadav linna veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal linnakantseleis. (7) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal. (8) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (9) Linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(1) Linnavalitsus võib moodustada linnavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks komisjone. Komisjoni töövormiks on koosolek. (2) Komisjoni moodustamise korralduses peab olema komisjoni nimi, komisjoni esimees, koosseis ja ülesanded. (3) Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjoni koosolek protokollitakse.
(1) Kunda linna ametiasutuseks (edaspidi ametiasutus) on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega, mida finantseeritakse Kunda linna eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linna ametiasutust juhib linnavalitsus (täitevorgan). (3) Ametiasutus esindab oma tegevuses Kunda linna ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse kuuluvaid ning linnavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel linnavalitsust ja volikogu. (4) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on linna teenistuja, kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus. Teenistujad nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (5) Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ning teenistujate koosseisu, töötasumäärad ja töö tasustamise alused kinnitab volikogu. (6) Ametiasutuse struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab linnavalitsus.
(1) Linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument. Arengukava kajastab kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (2) Eelarvestrateegia on arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument. Arengukava ja eelarvestrateegia on linnaeelarve koostamise, kohustuste võtmise ja investeeringuprojektide kavandamise aluseks. (3) Kehtiv arengukava peab mistahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (4) Volikogu kinnitab linna arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui linnavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (5) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse 7 (seitsme) tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegia esitamise tähtaeg kinnitatakse eelarve koostamise tegevuskavas.
(1) Linna iseseisev eelarve koosneb: 1) põhitegevuse tuludest; 2) põhitegevuse kuludest; 3) investeerimistegevusest; 4) finantseerimistegevusest; 5) likviidsete varade muutustest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 31. detsembri seisuga on assigneeringud suletud. (3) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (4) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarvega. (5) Linn võib võtta kohustusi vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tingimustel. (6) Linn võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid Eesti Vabariigi seadustes ette nähtud tingimustel. (7) Linnavalitsus on kohustatud: 1) edastama maavanemale volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist; 2) esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast; 3) registreerima Finantsinspektsioonis nii kinnise kui ka avaliku võlakirjaemissiooni. (8) Vastuvõetud linna eelarve alusel koostatakse linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste eelarved (edaspidi alaeelarve). (9) Linna eelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult eelarvega kinnitatud otstarbel, kusjuures nende suurust võib muuta vaid linna eelarve muutmisega. (10) Kunda linna eelarve on kassapõhine.
(1) Linna eelarve eesmärgiks on määrata kindlaks rahaliste vahendite suurus õigusaktidega Kunda linnale pandud ülesannete täitmiseks ja teiste Kunda linna arenguks vajalike kulude katmiseks. (2) Kunda linna eelarve koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras, arvestades linna eelarvestrateegiat ja linna arengukava. Eelarve eelnõu koostamisel tuleb lähtuda Kunda linna tasakaalustatud arengu huvidest ja reaalsetest võimalustest. Linna eelarve lahutamatuks osaks on eelarve seletuskiri. (3) Linna eelarve eelnõu koostatakse linna eelarve koostamise tegevuskava alusel. Linnavalitsus esitab linnavolikogule kinnitamiseks järgmise aasta eelarve koostamise tegevuskava hiljemalt 1. juuniks. (4) Linna eelarve eelnõu koostamisel peab linnavalitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise, kontrollima kulude vastavust kehtivatele õigusaktidele ja hindama kulude otstarbekust. (5) Alaeelarve koostajad peavad: 1) tagama range kinnipidamise õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides vähe põhjendatud assigneeringute lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve eelnõu linnavalitsuse rahandusosakonnale eelarve koostamise tegevuskavas sätestatud tähtajal.
(1) Eelarve reservfond kinnitatakse volikogu otsusega eelarve koosseisus. Reservfondi kasutab linnavalitsus. (2) Reservfondist võib raha eraldada taotluse alusel ainult sihtotstarbeliselt selliste kulude katmiseks, mille kohta ei olnud võimalik õigeaegselt esitada taotlust enne eelarve koostamist ja vastuvõtmist. (3) Reservfondist ei tehta eraldisi töötasufondi suurendamiseks, v.a koondamisega seotud kulude katmiseks. (4) Linnavalitsus informeerib volikogu vähemalt kaks korda aastas reservfondi kasutamisest.
(1) Linna eelarve koostamise aluseks on volikogu poolt kinnitatud eelarvestrateegia. (2) Linna eelarve eelnõu koostamiseks esitab linnavalitsuse rahandusosakond volikogu komisjonidele võrreldavad andmed: 1) eelmise eelarveaasta tegelike tulude ja kulude kohta; 2) vastavaks eelarveaastaks kinnitatud tulude ja kulude kohta; 3) eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 4) pooleliolevate ehitiste kohta, millega seotud kohustused lähevad üle järgmisse eelarveaastasse; 5) ürituste kohta, millega seotud kohustused jätkuvad järgmisel eelarveaastal; 6) võetud laenude kohta; 7) investeeringute teostamiseks esitatud taotluste kohta; 8) planeeritavate laenude kohta. 9) käesolevas lõikes punktides 1-3 esitatud andmed peavad olema võrreldavad. (3) Hallatavate asutuste juhid koostavad eelmise eelarveaasta analüüsi ja vastava alaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga ning esitavad selle linnavalitsuse rahandusosakonnale. (4) Nõunikud koostavad vajalike tööde nimekirjad arengukava prioriteetide järgi ja esitavad koos kuludega linnavalitsusele vastavalt volikogu poolt kinnitatud tegevuskavale. (5) Taotlused toetuste saamiseks linna eelarvest esitatakse vastavalt toetuste taotlemise korrale ja volikogu poolt kinnitatud eelarve koostamise tegevuskavale. (6) Rahandusosakond kontrollib alaeelarvete kulutuste arvestamise õigsust ja hindab planeeritud kulude otstarbekust. (7) Linnavalitsus ja volikogu alatised komisjonid analüüsivad esitatud andmeid, töötavad välja oma seisukohad uue linna eelarve koostamiseks ja esitavad eelarvega tegelevale volikogu komisjonile. (8) Eelarvega tegelev volikogu komisjon vaatab läbi linnavalitsuse ja volikogu komisjonide seisukohad ning töötab välja põhimõtted linna uue eelarve koostamiseks.
(1) Arvestades linna eelarvega tegeleva volikogu komisjoni ettepanekuid ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi, koostab rahandusosakond linna eelarve eelnõu, näidates ära personalikulude, majanduskulude, sh ühekordsete soetuste, investeeringute ja eraldiste esialgse kava. Eelnõu esitatakse eelarve koostamise tegevuskavas sätestatud tähtajaks linnavalitsusele ja volikogu alatistele komisjonidele. (2) Linnavalitsus ja volikogu alatised komisjonid esitavad linna eelarve eelnõu koos seletuskirja ja oma ettepanekute ning vajalike lisamaterjalidega eelarvega tegelevale volikogu komisjonile. (3) Eelarvega tegelevas volikogu komisjonis arutatakse esitatud materjalid läbi ning komisjon edastab eelnõu volikogule. (4) Volikogu menetleb linna eelarve eelnõud istungil (esimesel lugemisel).
(1) Pärast esimest lugemist võivad linna eelarve eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid esitada: 1) volikogu komisjonid; 2) volikogu liikmed; 3) volikogu fraktsioonid; 4) linnavalitsus. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Muutmise ettepanek esitatakse linnavalitsusele kirjalikult koos vajalike lisadega. (3) Linnavalitsus edastab muutmisettepanekud koos oma seisukohtadega eelarvega tegelevale volikogu komisjonile. (4) Eelarvega tegelev volikogu komisjon arutab esitatud muutmisettepanekud läbi ja esitab need koos oma seisukohtadega volikogule. (5) Volikogu menetleb linna eelarve eelnõud istungil (teisel lugemisel). Linna eelarvega tegeleva volikogu komisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil linna eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu parandusettepanekuid esitada ei saa.
(1) Rahandusosakond valmistab ette linna eelarve lõpliku redaktsiooni, viies eelnõusse sisse teisel lugemisel vastuvõetud parandused ja seadustest ning teistest õigusaktidest tulenevad muudatused. (2) Volikogu võtab eelarve vastu õigusaktides sätestatud korras. (3) Linnavalitsus liigendab vastuvõetud linna eelarve majandusliku sisu järgi ja edastab korralduse ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele ja hallatavatele asutustele vastavalt eelarve menetlemise tegevuskavale.
(1) Kui linna eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused kuni linna eelarve vastvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta linna eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta linna eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta linna eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võivad linnavalitsus ja hallatavad asutused teha neid väljaminekuid 1/12 ulatuses alanud eelarveaasta linna eelarve eelnõus kavandatust. (3) Linnavalitsus võib teha linna eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne linna eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust; 3) kapitalirendi- ja faktooringukohustusest; 4) kohtuotsusest. (4) Kui volikogu ei ole 3 (kolme) kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud linna eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
(1) Linna eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. (2) Linna eelarve täitmise eest oma tegevusvaldkonnas vastutavad linnavalitsuse nõunikud ja linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid. (3) Riigieelarvest sihtotstarbel eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (4) Linnavalitsusel ja tema hallatavatel asutustel on õigus võtta kohustusi ainult neile linna eelarves selleks ettenähtud kulude piires. (5) Kunda linna eelarvest rahaliste vahendite taotlemine toetuste saamiseks ja rahaliste vahendite kasutamise aruanne esitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (6) Eelarveaastal täiendavalt laekunud sihtotstarbelised summad lülitatakse linna eelarvesse ilma volikogu kinnituseta, kuid linnavalitsus informeerib sellest volikogu. Linna eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (7) Linnavalitsus annab volikogule vähemalt kord kvartalis aru linna eelarve täitmisest.
(1) Eelarveaasta jooksul võib linna eelarvet muuta lisaeelarvega. (2) Täiendavate tulude ilmnemisel ja kulude tegemiseks, milleks ei ole linna eelarves assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tingimustel ja korras võtta eelarveaasta kestel vastu lisaeelarve. (3) Lisaeelarve avalikustatakse samadel alustel kui eelarve. (4) Lisaeelarve vastuvõtmise lugemiste kordade arvu otsustab volikogu.
(1) Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus. Linnapea kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamatult pärast seda, kui linnavalitsus on aruande heaks kiitnud. (2) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Volikogu kinnitab oma otsusega majandusaasta aruande hiljemalt vastava aasta 30. juuniks. (5) Kinnitatud majandusaasta aruande esitab linnavalitsus Lääne-Viru Maavalitsusele seaduses sätestatud tähtajal.
Linna eelarve eelnõu, vastuvõetud linna eelarve, lisaeelarve ja alaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avaldatakse/avalikustatakse 7 (seitsme) tööpäeva jooksul linnavalitsuse ruumides asuval stendil, linna veebilehel ja Kunda Linnaraamatukogus. Linna eelarve seletuskiri peab olema linna veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 01. novembril 2011. a.