(1) Määrusega sätestatakse sotsiaaleluruumi mõiste, sotsiaaleluruumi üürile andmise tingimused, sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu lõpetamise kord ning sotsiaaleluruumi üürniku õigused, kohustused ning piirangud sotsiaaleluruumi kasutamisel. (2) Määrus ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist majutamist.
(1) Käesolevas korras mõistetakse sotsiaaleluruumina: 1) sotsiaalkorter – Jõhvi valla munitsipaalomandis olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama; 2) sotsiaalpind – sotsiaalteenust vajavale isikule üürile antav Jõhvi valla munitsipaalomandis olev eluruum; 3) sotsiaalmaja – Jõhvi valla munitsipaalomandis olev hoone, mis on kasutusele võetud sotsiaalmajana, kus asuvad sotsiaalpinnad ning sotsiaalhoolekandeks vajalikud ameti- ja abiruumid, varjupaik ja supiköök. (2) Eluruumi või elamu tunnistab sotsiaalkorteriks või sotsiaalmajaks Jõhvi Vallavolikogu.
(1) Sotsiaalkorteri üürile andmise või mitteandmise otsustab Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) oma korraldusega. (2) Sotsiaalpind sotsiaalmajas eraldab abivajavale isikule või perekonnale sotsiaalmaja direktor sotsiaalteenistuse juhi ettepanekul.
Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Jõhvi vallas (edaspidi taotleja).
(1) Asustamata sotsiaalkorteri olemasolul antakse sotsiaalkorter üürile järgmistele taotlejatele: 1) regulaarseid sotsiaalteenuseid vajavale vähekindlustatud isikule või lastega perele; 2) orvule; 3) isikule, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 4) isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist; 5) taotlejale, kes on tulnud asenduskodust ja asenduskodusse suunatud Jõhvi vallast. (2) Sotsiaalmajja antakse sotsiaalpind üürile sotsiaalmaja direktori otsusega alljärgnevatele isikutele: 1) taotlejale, kes vabanes kinnipidamiskohast ja vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli tema elukohaks Jõhvi vald (linn); 2) sotsiaalteenuseid vajavatele vähekindlustatud probleemsetele isikutele või peredele; 3) erandjuhtudel sotsiaalteenistuse juhi muul põhjendatud ettepanekul. (3) Ettepaneku isiku paigutamiseks sotsiaalmajja teeb sotsiaalteenistuse juht. (4) Mitmetoalises sotsiaalkorteris võib sotsiaaleluruume üürile anda tubade kaupa. Sotsiaaleluruumi üürile andmisel on üürnikul õigus kasutada korteri kööki, koridori ja abiruume võrdselt teiste sotsiaaleluruumi üürnikega.
(1) Sotsiaalkorteri võib üürile anda kuni üheks aastaks koos kohustusega sotsiaalkorter pärast tähtaja möödumist vabastada. (2) Lõikes 1 sätestatud tähtajast üürile andmise pikema tähtaja määrab erandkorras vallavalitsus.
(1) Sotsiaalkorteri üürimiseks esitab taotleja Jõhvi Vallavalitsusele kirjaliku avalduse. (2) Avalduses märgitakse: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed); 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta; 3) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus. (3) Asjaolude selgitamiseks on vallavalitsuse vastaval spetsialistil õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.
(1) Taotluse registreeritaks asjaajamist reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. (2) Taotluse vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon (edaspidi komisjon) ning õigustatud vajadusel esitatakse vastav eelnõu vallavalitsusele kinnitamiseks. (3) 4 (4) Komisjon menetleb taotlust ning teeb vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku sotsiaalkorteri üürile andmiseks või mitteandmiseks.
(1) Otsuse sotsiaalkorteri üürile andmise või mitteandmise kohta teeb vallavalitsus. (2) Korralduse ärakiri sotsiaalkorteri üürile andmisest või mitte andmisest edastatakse taotlejale ja üürilepingu sõlmijale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Kui isik on keeldunud talle pakutud sotsiaalkorterist, võib vallavalitsus jätta taotlejale sotsiaalkorteri eraldamata.
(1) Enne üürilepingu sõlmimist on sotsiaalkorteri taotlejal õigus talle vallavalitsuse korraldusega määratud eluruum üle vaadata ja sellest keelduda, kui sotsiaalkorteri seisukord, suurus või asukoht põhjendatult ei sobi üürnikule või tema perekonnaliikmetele. (2) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel sotsiaalkorteri eraldas, sõlmitakse nimetatud sotsiaalkorteri kasutamiseks kirjalik üürileping. (3) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel sotsiaalkorteri taotleja poolsetel põhjustel, on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks. Ettepaneku korralduse kehtetuks tunnistamiseks, teeb isik, kes on volitatud üürilepingut sõlmima. (4) Sotsiaalkorterile üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust ning üürnikku tuleb eelnevalt teavitada, et sotsiaalkorteri, mille Jõhvi vald on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud üürile eluruumi vajavale isikule, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu. (5) Üürilepingu sõlmib vallavalitsuse korralduses volitatud isik. (6) Sotsiaalmajja majutatud isikuga sõlmib üürilepingu sotsiaalmaja direktor.
(1) Sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama vallavalitsusele avalduse vähemalt kaks nädalat enne sotsiaalkorteri üürilepingu lõppemist. Avalduse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus sotsiaalkorteri kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri koheselt vabastama. (2) Üürilepingut võib pikendada kuni üheks aastaks. (3) Üürilepingut võib pikendada korduvalt, kuid mitte rohkem kui kolm aastat järjest. (4) Üürilepingu lõppemise tähtpäeva möödumisel võib üürniku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikule eraldatud sotsiaalkorteri üürilepingut pikendada. Sotsiaalkorteri üürilepingut pikendatakse juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused, isik on näidanud initsiatiivi ja otsinud lahendusi oma majandusliku olukorra parendamiseks ning võimalusi kinnisvaraturult eluaseme üürimiseks, kuid sotsiaalkorteri vajadus pole ära langenud. Sotsiaalkorteri üürimise vajadust hindab sotsiaalkomisjon, kes teeb vastava ettepaneku vallavalitsusele. (5) Sotsiaalkomisjoni kaalutletud ja põhjendatud ettepanekul võib vallavalitsus erandjuhtudele pikendada üürilepingut rohkem kui kolm aastat järjest. (6) Juhul, kui üürnik ei ole täitnud kõiki üürilepingujärgseid kohustusi, kuid isikul säilib käesolevas korras sätestatud alustel õigus ja vajadus sotsiaalkorterile ning ta ei ole ise võimeline eluruumi endale või oma perekonnale tagama ja kui sotsiaalkorteri mitteeraldamine ohustab oluliselt isiku või tema perekonna toimetulekut, elu või tervist, võib vallavalitsus anda taotlejale üürile senisest vähem heakorrastatud ja väiksemaid kulutusi nõudva sotsiaalkorteri või sotsiaalpinna.
(1) Sotsiaalkorteri üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist. (2) Vallavalitsus võib sotsiaalkorteri üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui sotsiaalkorteri üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad pidevalt üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu. (3) Üürilepingu lõpetamise vormistab vallavalitsus korraldusega.
(1) Õigus kasutada konkreetset sotsiaalkorterit tekib isikul pärast sotsiaalkorterile üürilepingu sõlmimist. (2) Sotsiaalkorteri üürnik võib majutada talle üürile antud sotsiaalkorterisse oma abikaasat ja alaealisi lapsi. Teisi isikuid on lubatud sotsiaalkorterisse majutada ainult vallavalitsuse loal korralduse alusel.
(1) Üür ja kulude tasumine (2) Sotsiaalkorteri kasutamise kulud tasub sotsiaalkorteri üürnik. (3) Vähekindlustatud sotsiaalkorteri üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras.
(1) Sotsiaalkorteri või sotsiaalpinna üürnik on kohustatud: 1) kasutama sotsiaalkorterit ja abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elanike (naabrite) huvidega; 2) pidama kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest; 3) hoidma üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda; 4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalmaja või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud; 5) rakendama sotsiaalkorteris või üldkasutatavates kohtades rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust vallavalitsusele, sotsiaalmaja personalile või maja haldajale; 6) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks sotsiaalkorterisse siseneda üürileandja esindajal; 7) andma üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (v.a arvestades normaalset kulumist); 8) sõlmima asjakohased lepingud kommunaalteenuste pakkujatega; 9) vabastama sotsiaalkorteri pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist üürilepingu pikendamist. (2) Sotsiaalkorteri või sotsiaalpinna üürnikul on keelatud: 1) majutada üürile antud sotsiaaleluruumi isikuid, kes ei vasta käesolevas korras sätestatud nõuetele; 2) pidada üürilepingu objektiks olevatel asjadel koera ja/või kassi; 3) anda sotsiaaleluruumi allkasutusse kolmandatele isikutele; 4) teha sotsiaaleluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
(1) Kontrolli sotsiaalkorterite üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja sotsiaalkorterite sihipärase kasutamise üle teostab sotsiaalteenistuse juht. (2) Kontrolli sotsiaamajas sõlmitud üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja sotsiaalpindade sihipärase kasutamise üle teostab sotsiaalmaja direktor.
(1) Käesolevast tekstist välja jäetud] (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (3) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.