Määrusega sätestatakse sotsiaaleluruumide mõiste, sotsiaaleluruumide üürile andmise tingimused, sotsiaaleluruumide üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu lõpetamise kord ning sotsiaaleluruumide üürniku õigused, kohustused ning piirangud sotsiaaleluruumide kasutamisel.
(1) Sotsiaaleluruumid on Järva-Jaani valla munitsipaalomandis olevad eluruumid, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajavale isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Sotsiaaleluruumid asuvad Lai tn 18 II korrusel. (2) Sotsiaaleluruumide kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalpinnana.
(1) Sotsiaaleluruumide üürile andmise otsustab Järva-Jaani Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (2) Sotsiaaleluruumide üürileandmise või mitteandmise vormistab vallavalitsus oma korraldusega.
Sotsiaaleluruume võib taotleda eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Järva-Jaani vallas (edaspidi taotleja).
(1) Sotsiaaleluruumid antakse üürile järgmistele taotlejatele: 1) seadusejärgsete hooldajateta vanurile; 2) isikule või puudega isikule, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga; 3) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet vajav vähekindlustatud ja probleemsete lastega perele; 4) orvule; 5) isikule, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 6) isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaaleluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist; 7) erandjuhul isikule, kelle kohta Järva-Jaani Vallavolikogu sotsiaalkomisjon (edaspidi komisjon) on teinud vastava põhjendatud ettepaneku. (2) Sotsiaaleluruume (asukohaga Lai 18 II korrus Järva-Jaani vald), võib üürile anda tubade kaupa. Sotsiaaleluruumi üürile andmisel on üürnikul on õigus kasutada korterite ühisruume (köögid, koridor ja abiruumid) võrdselt teiste sotsiaaleluruumi üürnikega.
Sotsiaaleluruume võib üürile anda kuni kolmeks aastaks koos kohustusega sotsiaaleluruumid pärast tähtaja möödumist vabastada.
(1) Sotsiaaleluruumi üürimiseks esitab taotleja Järva-Jaani Vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) kirjaliku avalduse. (2) Avalduses märgitakse: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed); 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta; 3) sotsiaaleluruumi taotlemise põhjus. (3) Asjaolude selgitamiseks on sotsiaaltöötajal õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.
(1) Taotluse registreeritakse ametiasutuses asjaajamist reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. (2) Taotluse vaatab läbi ametiasutuse sotsiaaltöötaja. Sotsiaaleluruumi eraldamiseks peab oma seisukohta andma volikogu sotsiaalkomisjon, seejärel esitab sotsiaaltöötaja vastava eelnõu vallavalitsusele.
Otsuse sotsiaaleluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta teeb vallavalitsus avalduse registreerimisest kuu aja jooksul.
(1) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel sotsiaaleluruumid eraldas, sõlmitakse nimetatud sotsiaaleluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping. (2) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks. Ettepaneku korralduse kehtetuks tunnistamiseks, teeb isik, kes on volitatud üürilepingut sõlmima. (3) Sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust ning üürnikku tuleb eelnevalt teavitada, et sotsiaaleluruumi, mille Järva-Jaani vald on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavale isikule, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu. (4) Vallavalitsuse volitatud isik sõlmib üürilepingu, lähtudes käesolevas määruses sätestatust.
(1) Üürilepingu lõppemise tähtpäeva möödumisel ja sotsiaaleluruumi vajaduse säilimisel, võib üürniku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikule eraldatud sotsiaalkorteri üürilepingut pikendada. Sotsiaaleluruumi üürilepingut pikendatakse juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (2) Üürilepingut võib pikendada kuni kaheks aastaks. (3) Üürilepingut võib pikendada korduvalt. (4) Sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse ametiasutusele vähemalt kaks nädalat enne sotsiaaleluruumi üürilepingu lõppemist. Avalduse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus sotsiaaleluruumi kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel sotsiaaleluruum koheselt vabastama. (5) Üürile antud sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus senise sotsiaaleluruumi sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuse täitmisest.
(1) Sotsiaaleluruumi üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist. (2) Vallavalitsus võib sotsiaaleluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui sotsiaaleluruumi üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad pidevalt üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu. (3) Üürilepingu lõpetamise vormistab vallavalitsus korraldusega.
(1) Õigus kasutada konkreetset sotsiaaleluruumi tekib isikul pärast sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimist. (2) Ametiasutus või vallavalitsuse volitatud isik on kohustatud tagama isikule võimaluse sotsiaaleluruumi tegeliku elukohana kasutamiseks. (3) Sotsiaaleluruumi üürnik võib majutada talle üürile antud sotsiaaleluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ning hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid on lubatud sotsiaalkorterisse majutada ainult vallavalitsuse loal korralduse alusel.
(1) Sotsiaaleluruumi üüri määrab vallavalitsus, mis ei tohi ületada volikogu poolt munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäära. (2) Sotsiaaleluruumi kasutamise kulud tasub sotsiaaleluruumi üürnik. (3) Vähekindlustatud sotsiaaleluruumi üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras.
(1) Sotsiaaleluruumi üürnik on kohustatud: 1) kasutama sotsiaalelamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega; 2) pidama oma sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades ning kinnistul kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest; 3) hoidma sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda; 4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi sotsiaaleluruumi või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud; 5) rakendama sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust ametiasutusele või üürileandja esindajale; 6) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks sotsiaaleluruumi siseneda üürileandja esindajal; 7) andma üürilepingu lõppemisel sotsiaaleluruum üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (v.a arvestades normaalset kulumist); 8) vabastama sotsiaaleluruumi pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist üürilepingu pikendamist. (2) Sotsiaaleluruumi üürnikul on keelatud: 1) majutada üürile antud sotsiaaleluruumi isikuid, kes ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 2) pidada üürilepingu objektiks olevatel asjadel kodu- ja/või lemmiklooma; 3) anda sotsiaaleluruumi allkasutusse kolmandatele isikutele; 4) teha sotsiaaleluruum või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
Kontrolli sotsiaaleluruumi üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja sotsiaaleluruumide sihipärase kasutamise üle teostab vallavalitsus või tema volitatud isik.