(1) Tisleritööde riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel materjalitöötluse (puu, paber, plast, klaas) õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab kohustusliku kutseõppe sisu järgmiste erialadel: 1) tisler (inglise keeles Joiner); 2) puidupingitööline (inglise keeles Machinery); 3) mööblirestauraator (inglise keeles Furniture Restorer).
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks mööblitööstuse- ja puidutöötlemisettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) oskab suhelda, analüüsida ja infot/teavet hankida, on valmis meeskonnatööks.
(1) Tisleri ja mööblirestauraatori eriala õppekava alusel võib asuda õppima isik, kes on omandanud põhihariduse. (2) Kutseõppe alustamisel puidupingitöölise eriala õppekava alusel puuduvad haridustasemega seotud nõuded.
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpueksamite kirjeldused tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialadel on esitatud määruse lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega: 1) tisler I, II, III; 2) puidupingitööline I; 3) puittoodete koostaja I; 4) puittoodete viimistleja I; 5) puidutöötlemise CNC masina operaator I; 6) sadulsepp-restauraator IV; 7) konservaator III. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Tisleri eriala õppekava kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 1–15. (4) Puidupingitöölise eriala õppekava kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 1–7, 9, 12 ja 13. (5) Mööblirestauraatori eriala õppekava kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 1–13 ja 16–21.
(1) Tisleri ja mööblirestauraatori erialade kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 22 õppenädalat. (2) Puidupingitöölise eriala kutseõppe maht on 40 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 14 õppenädalat. (3) Praktika lühikirjeldused tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialal on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama osaoskuse tähistamiseks. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Määrusega vastavusse viidud kooli õppekavu rakendatakse hiljemalt määruse jõustumisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Mailis REPS Kantsler Sirje JÕGISTE Haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2007. a määruse nr 2 «Tisleritööde riiklik õppekava»lisa 1 Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: majanduse alused ja ettevõtluse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; turumajanduse põhikomponente ja ettevõtluse aluseid; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaani koostamise põhimõtteid; FIE-na tegutsemise reegleid; ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; ISO standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid. 2. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks; tunneb töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandluse reguleerimise vajalikkust. 3. SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus, käitumine suhtlemissituatsioonides, toimetulek stressiga, ametkirjade koostamine ja vormistamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; tunneb võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata; tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõuded (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). Õppija oskab käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid; tähelepanelikult kuulata; kasutada sõna suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt; teha parendusettepanekuid; oskab süstematiseerida, töödelda ja säilitada Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 4. ARVUTIÕPETUS 2 Käsitletavad teemad: tekstitöötlus, tabelitöötlus ja infootsingud. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; Interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamisel ning oskab seda koostada ja saata; tunneb teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid; infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid. Õppija oskab käivitada arvutit, Windows’i programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit; koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid; lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme; otsida veebist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 5. JOONESTAMINE 2 Käsitletavad teemad: joonestamise alused ja erialane joonestamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jm); jooniste mõõtmestamise nõudeid; üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; koostejoonistel kasutatavaid tingmärke, lihtsustusi. Õppija oskab skitseerida vabakäelisi kujutisi aksonomeetrias; joonestada detaili kaks- ja kolmvaadet; kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke; teha vahet joonisel oluliste ja mitteoluliste mõõtmete vahel; visandada eskiise ja neid nõuetekohaselt mõõtmestada; lugeda koostejooniseid ja skeeme; koostada detaili eskiisi ja visandada eseme tööjoonist; koostada tükitabeleid koostejooniste järgi; arvutada joonisel esitatud andmete põhjal materjalide kulu ja mahtu; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 6. ERIALANE VÕÕRKEEL 2 Käsitletavad teemad: erialased mõisted ja terminid, enamkasutatavad töövahendid, kasutusjuhendid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erialaga seotud mõisteid ja termineid (sh käsitööriistade, puidutöötlemispinkide nimetused); mõistete tasemel mööblitööstuses enamkasutatavaid puidu liike; puidu- ja mööblitööstuses kasutatavate plaatmaterjalide nimetusi; ülevaatlikult tööoperatsioonide järjekorda puidu käsitsi- ja masintöötlemisel ning lihtsamate puittoodete koostamisel. Õppija oskab ennast väljendada võõras keelekeskkonnas; lugeda sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete, viimistlusmaterjalide, furnituuri ja liideste kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest; kasutada võõrkeelset erialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil; oskab koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust, elulookirjeldust, seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada tööoperatsioonide järjekorda saag-, frees-, puur-, höövelpinkidel; kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. 7. TÖÖKESKKONNA OHUTUS 2 Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus, esmaabi, tule- ja elektriohutus, keskkond ja säästev areng, jäätmemajandus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel; peamised ohuallikad puidu töökojas; esmaabi üldisi põhimõtteid; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes; elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nõudeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid puidu töötlemisel; nõudeid ajutistele juhtmestikele puidutöökojas (ohutud pinged maandus); elektrivoolu mõju inimorganismile; esmaabi võtteid elektrilöögi korral; tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi; tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitust; nõudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnõudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi; ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ja nende toimimise põhimõtteid; tunneb jäätmekäitluse vajadust ja järgib jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid; ergonoomiliste töövõtete vajalikkust; oma väärtegevusest tulenevad ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele; säästva, jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Õppija oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju vähendada; tegutseda tööõnnetuse olukorras ja vajadusel anda esmaabi; näha oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale ja teistele ning neid vältida; järgida kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid; järgida tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel; käituda ohuolukorras ja läbib tuleohutusalase sissejuhatava juhendamise; leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; käituda ohuolukorras; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 8. INTERJÖÖRI JA MÖÖBLI AJALUGU 2 Käsitletavad teemad: ajaloolised mööblistiilid (antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo, klassitsism, historitsism, juugend), XX. sajandi mööbel ja Eesti talurahvaarhitektuur, õppekäigud erinevate siilinäidete tutvustamiseks. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mõisteid (kultuur, stiil, kunst, arhitektuur, sisekujundus, jms); ülevaatlikult erinevate stiilide periodiseeringut; materjalide ja mööbli tehnoloogilisi muutusi läbi ajastute; Eesti rahvakultuuri ja rahvakunsti iseärasusi ehituskunstis ning sisustuses; erinevaid ornamentide tüüpe (kreeka-, renessanss-, barokk-, taimornamentika); 19. ja 20. sajandi stiile ja suundi ning nende eripära Eestis; mööblitootmise arengut (Thonet’ mööbel, Lutheri vabriku mööbli näitel); Eesti talurahvaarhitektuuri ja talupojamööbli iseloomulikke jooni. Õppija oskab määratleda kultuuri arenguloo perioode (antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism, historitsism, juugend) nende iseloomulike tunnuste järgi; analüüsida ning määrata mööbliesemete põhitüüpide stiile väljendusjoonte alusel; eristada ja periodiseerida Eesti mõisates kasutusel olnud ehitusstiile ja iseloomulikku mööblit läbi aegade; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 9. MATERJALIÕPETUS 3 Käsitletavad teemad: puit kui tarbe- ja ehitusmaterjal, saematerjalid, plaatmaterjalid, liimid ja viimistlusmaterjalid, furnituur ja muud materjalid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb puidu ehitust (puutüve ristlõiget koorest säsini); ülevaatlikult puidu mikro- ja makroskoopilist ehitust; niiskuse paiknemisest puidus ja niiskuse mõju tootmisprotsessile ning toote lõppkvaliteedile; puidu kuivamise tingimusi ja kuivatamise meetodeid; puidu füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi; ülevaatlikult puidukahjustusi (sh puidu ehituse ja tüvekuju vigu jms), nende põhjuseid ja mõju toote kvaliteedile; puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise põhimõtteid; kodumaiseid puiduliike ja mööblitööstuses enimkasutatavaid võõramaiseid puiduliike; nõudeid puitmaterjalide transportimisele ja ladustamisele; saematerjalide sortimenti, nende kvaliteedinõudeid ja kasutusala; puitlaast- ja puitkiudplaate, nende kvaliteedinõudeid ja kasutusala; kooritud ja hööveldatud spooni, nende kvaliteedinõudeid ja kasutusala; pealistatud plaatmaterjale, nende kvaliteedinõudeid ja kasutuala; ristvineeri kvaliteedinõudeid ja kasutusala; puidu- ja mööblitööstuses kasutatavaid lihvmaterjale, nende omadusi ja kasutusala; puidu- ja mööblitööstuses kasutatavaid liime, viimistlusmaterjale, furnituure, abimaterjale ja nende kasutusalasid lähtuvalt nende omadustest; töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid erinevate materjalide kasutamisel ja nendega töötamisel. Õppija oskab määrata puiduliike (mänd, kuusk, kask, tamm jne); hinnata saematerjali kvaliteeti; virnastada puitmaterjali sortimendi järgi; mõõta puidu niiskust kaalulisel ja elektrilisel meetodil; määrata puidurikkeid (oksad, lõhed, mädanikud) ja teab nende mõju toote kvaliteedile; eristada sae- ja plaatmaterjale väliste tunnuste järgi; valida liime ja viimistlusmaterjale kasutusalast sõltuvalt; arvestada materjalide kulu ja maksumust vastavalt lähteülesandele; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 10. PUIDU KÄSITSITÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA 3 Käsitletavad teemad: tisleri kutsekirjeldus, materjalid ja käsitööriistad, täispuidu käsitsitöötlemise tehnoloogia; erialased arvutusülesanded. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tisleri põhilisi tööülesandeid; puidu töötlemisel kasutatavaid käsitööriistu (sh elektrilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu); erinevaid puidu lõikeviise nende valiku kriteeriumeid ja mõju toote kvaliteedile; lõike kvaliteeti mõjutavaid tegureid; nõudeid lõikeinstrumentide valikul puidu käsitsitöötlemisel; puidu käsitsitöötlemisel kasutatavate materjalide (sh viimistlusmaterjalide) valiku tingimusi; baaspinna valiku põhimõtteid; puidu töötlemisel kasutatavaid töötlemisvarusid ja tööde tehnoloogilist tööjärjekorda; puidu lõikeviise ja lõike kvaliteeti mõjutavaid tegureid; tööohutus- ja kvaliteedinõudeid puidu käsitsitöötlemisel; elektri- ja tuleohutusnõudeid elektriliste käsitööriistade kasutamisel; puitseotisi (serv-, jätk-, raamseotised, kasti nurk- ja T-seotised, kalasabatapp) ja nende kasutusala; metallseotisi (nurgikud, haagid, hinged jne), nael- ja kruviühendused ning nende kasutusala; profiildetailide seotisi, profiilelemente ja nende kasutusala; töökoha organiseerimise põhimõtted puidu käsitsitöötlemisel; tunneb mõõtühikute süsteemi SI pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikuid; protsendi mõistet ja rakendamisvõimalusi materjalikulu ja mahu arvutuste teostamisel; trigonomeetrilisi seoseid täisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamist erialaga seonduvate küsimuste lahendamisel; tasapinnalisi ja ruumilisi kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemeid. Õppija oskab määrata seotiste mõõtmeid; koostada tehnoloogiakaarti puidu käsitsitöötlemisel, mis sisaldab tööoperatsioonide järjekorda, kasutatavate töövahendite, kontroll- ja mõõtmisvahendite loetelu, juhiseid tööde teostamiseks; oskab teisendada erinevaid pikkuse, pindala, ruumala, nurga ja massi mõõtühikuid; rakendada kümnendsüsteemi materjalide kulu arvutamisel; rakendada protsentarvutust materjalikulu ja -mahu arvutamisel; rakendada erinevate tasapinnaliste kujundite ümbermõõdu ja pindala arvutamise eeskirju erialaga seonduvate ülesannete lahendamisel; rakendada geomeetriliste kehade üldpindala ja ruumala leidmise eeskirju mööblidetailide pindalade ja ruumalade ning materjalide kulu ja mahu arvutamisel. 11. PUIDU KÄSITSITÖÖTLEMINE 5 Käsitletavad teemad: töökoha korraldamine, puidu käsitsitöötlemise võtted, seotiste ja koostude valmistamine, lihtsamate puittoodete viimistlemine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb puidu käsitsitöötlemisel kasutatavate materjalide ja töövahendite valiku põhimõtteid; käsitööriistade, seadmete ja abivahendite valiku põhimõtteid ja kasutamise tingimusi ning oskab neid hooldada; puidu töötlemisel kasutatavaid töötlemisvarusid ja tööde tehnoloogilist tööjärjekorda saagimisel, hööveldamisel, peiteldamisel, puurimisel, lihvimisel; tunneb elektrilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu, nende üldist ehitust (mootor, reduktor, lõikeorgan) ja ohutu kasutamise nõudeid; elektri- ja tuleohutust elektriliste käsitööriistade kasutamisel; töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning järgib neid puidu käsitsitöötlemisel. Õppija oskab koostada tehnoloogiakaarte puidu käsitsitöötlemisel; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida, ja hooldada (vajadusel teritada) töövahendeid; lugeda eskiisjoonist ja seda vajadusel detailiseerida; puitu märkida ja mõõta vastavalt eskiisile; valida ja arvestada tööks vajaminevat materjali, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju; valida õiget lõikeinstrumenti vastavalt teostatavale tööle; valida baaspinda vastavalt tööoperatsioonidele; omandab õiged ergonoomilised ja ohutud töövõtted; oskab valmistada seotisi (raamseotised, karpseotised jne) vastavalt etteantud tööülesandele lähtuvalt eskiisjoonistest; kasutada erinevaid mõõte- ja märkimisvahendeid; seadistada ja kasutada elektrilisi käsitööriistu; puitu risti- ja pikikiudu mõõtu saagida vastavalt etteantud nurgale; oskab hööveldada baaspinda ja erikujulisi pindu; detaile mõõtu hööveldada; puurida läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töödelda pesasid; kasutada peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapid, avad, keeled jms lõikamine) sooritamisel; kasutada liimi puitdetailide valmistamisel; ühendada puitdetaile metallseotistega (nurgikud, haagid, hinged jne) ja teostada nael- ja kruviühendusi; valmistada profiildetailide seotisi; oskab valida lihvmaterjali ja vastavaid seadmeid ja pindu lihvida nõutava pinnakvaliteedi saavutamiseni, kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid; töödeldud pindu ette valmistada viimistluseks; parandada vajadusel pisidefekte materjali asendamisega (korkimine); viimistleda valmistatud detaile pigmentvärvi või lakiga; koostada eskiisjoonise tasemel lihtsamaid detailide tööjooniseid; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Mooduli läbimisel on võimeline iseseisvalt valmistama ja kvaliteedinõuetele vastavalt viimistlema erinevaid tappseotisi sisaldava väikese mööblieseme. 12. PUIDU MASINTÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA 3 Käsitletavad teemad: puidu lõikamine, elektromehaanika alused ja puidutöötlemispinkide ehitus, tööohutusnõuded puidu masintöötlemisel. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb puidu lõikeviise; mõisteid lõikekiirus ja eendkiirus, nende sisulist tähendust, valiku kriteeriumeid ja mõju toote kvaliteedile; lõike kvaliteeti mõjutavaid tegureid; nõudeid lõikeinstrumentide valikul; põhimõtteid ja võimalusi elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks energiaks; tunneb elektrimasinate tööpõhimõtet ja ajami juhtimisviise; omab ülevaadet elektromehaanikasüsteemi talitlusest (käivitamine, pidurdamine, pöörlemissageduse reguleerimine, elektrilised ja mehaanilised siirdeprotsessid), tunneb puidutöötlemispinkide liigitust; erinevaid saagpinke (järkamis-, pikilõike-, universaalsaagpink jne), nende erisusi ja kasutusala; riht-, paksus-, nelikanthöövelpinkide erisusi ja kasutusala; erinevate freespinkide (pikifrees-, universaal-, tapilõike-, kopeerfreespingid jne) erisusi ja kasutusala; tunneb vertikaal-, horisontaal-, mitmespindliliste puurpinkide erinevusi ja kasutusala; erinevate lihvpinkide (lint-, ketas-, kombineeritud lihvpingid jne) kasutusala; servapealistus ja kattekihtide ettevalmistamise seadmeid, nende kasutusala; liimipresside ja liimivaltside erinevust ja kasutusala; erinevaid puidutöötlemispinkide lõikeinstrumente ja nende paigaldamise nõudeid; puidutöötlemispinkide (saag-, frees-, puur- ja höövelpingid, lihvmasinad ja servapealistusseadmed, hüdraulilised ja pneumaatilised pressid pealistamiseks ja paindliimelementide valmistamiseks) ehitust ja seadistamise nõudeid, nende töötamise põhimõtteid; tehnoloogilise praagi tekke põhjusi ja nende kõrvaldamise viise; tehnoloogiakaartide koostamise nõudeid puidu masintöötlemisel; CNC-tehnoloogia mõisteid ja kasutatavaid sümboleid; tehnoloogiaga kaasnevaid võimalusi ja CNC-pinkide kasutusala; kvaliteedinõudeid CNC-pinkidega töötamisel; ülevaatlikult CAM-tarkvara olemust ja kasutusala; oma töökoha organiseerimise põhimõtteid; jäätmeeraldusviise puidu masintöötlemisel; töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õppija oskab kirjeldada tööde tööoperatsioonide järjekorda puidu masintöötlemisel erinevatel puidutöötlemismasinatel; koostada detailide tehnoloogiakaarti vastavalt etteantud tingimustele ja töökoha organiseerimise skeemi töötamiseks erinevatel puidutöötlemismasinatel; oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 13. PUIDU MASINTÖÖTLEMINE 5 Käsitletavad teemad: töökoha korraldamine, tööoperatsioonid saag-, höövel-, frees-, puur-, lihv- ja treipinkidel. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb töökoha ohutu ja ergonoomilise organiseerimise nõudeid töötamiseks erinevatel puidutöötlemismasinatel; töötervishoiu ja tööohutuse (sh elektri- ja tuleohutuse) nõudeid; isikukaitsevahendeid ja nende kasutamise tähtsust puidu masintöötlemisel; lõikeinstrumendi valiku ja paigaldamise nõudeid erinevatel saag-, höövel- puur- ja treipinkidel; tehnoloogilise praagi tekke põhjusi, selle vältimise ja kõrvaldamise võimalusi; töötervishoiu ja tööohutusnõudeid (sh elektriohutus) puidu masintöötlemisel ja järgib neid erinevate tööoperatsioonide teostamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida materjale ja töövahendeid ja neid tööks ette valmistada; valida ja paigaldada lõikeinstrumenti vastavalt teostatavale operatsioonile; seadistada põhilisi puidutöötlemispinke (saag-, frees-, puur- ja höövelpingid), järgides tööohutusnõudeid; käivitada ja seisata puidutöötlemispinke; kasutada erinevaid rakiseid ja abivahendeid; valida lõike- ja eendkiirust vastavalt töödeldavale materjalile; sooritada tööoperatsioone erinevatel puidutöötlemismasinatel, kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid: saagida täispuitu risti-, pikikiudu ja kõverjooneliselt ning töödelda saagpingil plaatmaterjale kvaliteedinõuetele vastavalt; hööveldada kvaliteedinõuetele vastavalt baaspindu ja töödelda eskiisjoonisele vastavalt detaili kuju, freesida toorikut piki-, ristikiudu vajadusel šabloonide abil, puurida avasid ja pesasid serv- ja lapikpindadesse ning erinevatesse tasapindadesse ühe või mitmespindlilistel seadmetel; valida lihvmaterjali ja -seadmeid vastavalt töödeldavale materjalile; seadistada lihvpinke, lihvida puitdetaile nõutava pinnakareduse saavutamiseni, treida puitdetaile vastavalt etteantud joonisele; õppija oskab vältida praagi tekkimist puitmaterjalide masintöötlemisel; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata visuaalselt detailide kvaliteedinõuetele vastavust; õppija valdab õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; oskab töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Mooduli läbimisel on õppija võimeline iseseisvalt valmistama näidise või joonise järgi täispuidust ja plaatmaterjalist detaile, kasutades erinevaid puidutöötlemismasinaid. 14. MÖÖBLI JA PUITTOODETE VIIMISTLEMINE 3 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, pindade ettevalmistamine, pealistamise ja viimistlemise tehnoloogia. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb viimistlusmaterjalide liigitust, kasutusala, omadusi ja valiku põhimõtteid; puitpindade viimistlemiseks ettevalmistuse tehnoloogiat ja kasutatavaid seadmeid; erinevaid viimistlustehnikaid (puitpindade viimistluse liike) ja nende kasutusala; kasutatavaid töövahendeid ja oskab neid tööks ette valmistada ja hooldada; puitpindade pealistamisel kasutatavaid materjale ja nende kasutamise tingimusi; viimistletud puitpindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; viimistlusel ilmnevate defektide tekkepõhjuseid, nende ennetamise ja kõrvaldamise võimalusi; ülevaatlikult erinevaid dekoratiivviimistlemise tehnoloogiaid; töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; kasutada vajadusel õppe- ja teatmekirjandust; valida pealistus ja viimistlusmaterjale ning töövahendeid lähtuvalt pealistamise ja/või viimistlemise viisist, töödeldavast pinnast ja toote kvaliteedinõuetest; arvutada materjalikulu puittoodete pealistamisel; arvutada viimistlusmaterjalide vajadust (materjalikulu), rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju; pindu ette valmistada kvaliteetse tulemuse saavutamiseks; koostada spoonist kattekihti tekstuuri ja värvuse järgi; pealistada puitdetaile erinevates liimipressides ja erinevate seadmetega, kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid; viimistleda puitpindu erinevate viimistlusviiside ja -materjalidega, kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 15. MÖÖBLI JA PUITTOODETE VALMISTAMINE 10 Käsitletavad teemad: mööbli ja puittoodete kavandamine; erialased arvutusülesanded; puittoodete ja mööbli valmistamine, koostetööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mööbli ja puittoodete kavandamise põhimõtteid; mööblile ja puittoodetele esitatavaid nõudeid (ergonoomilisus, funktsionaalsus), mööbli funktsionaalseid mõõtmeid; mööblidetailidele ja puittoodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid; tunneb detailide vastastikuse vahetatavuse põhimõtteid (töötlemise täpsus ja töödeldava pinna kvaliteet); täispuidu ja liimpuidu kasutamise tingimusi mööbli ja puittoodete detailide valmistamisel täis- ja liimpuit ning plaatmaterjalidest toodete koostamise tehnoloogiat; aknaplokkide elemente ja seotisi, aknasuluste paigaldamise nõudeid; uste põhitüüpe ja ukseplokkide valmistamise tehnoloogiat; ukseplokkide elemente ja seotisi, uste suluste paigaldamise nõudeid; puittreppide detailide valmistamisel kasutatavaid materjale; mööblikilpide ja plaatmaterjalide kasutamise võimalusi mööbli ja puittoodete valmistamisel; korpusmööbli detailide valmistamise nõudeid; furnituuri (hinged, siinid, liugurid, lukud jne) valiku põhimõtteid vastavalt toote kasutusalale, puitseotiste valiku põhimõtteid lähtuvalt valmistatavast tootest; kattekihtide koostamise ja toodete pealistamise ja viimistlemise põhimõtteid; töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning järgib neid mööbli ja puittoodete valmistamisel. Õppija oskab koostada eskiisjooniseid nii elemendi kui selle kirjelduse järgi; lugeda tööjooniseid; koostada tükitabeleid ja arvestada materjali kulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju; koostada ja täita tehnoloogiakaarte; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; vastavalt valmistatavale tootele valida ja tööks ette valmistada materjale ja töövahendeid; eskiisjoonise järgi toorikule märkida, mõõta ja valmistada põhilisi puit-, liimpuit- ja liimitud-painutatud detailide ühendusi; kasutada puitdetailide ühendamisel erinevaid seadmeid ja rakiseid, valmistada vastavalt joonisele täis- ja liimpuidust mööbliesemete detaile (raamid, karbid, sahtlid, sahtlikapid, mööblijalad, tugipinnad, mööbliuksed jms); valmistada mööblidetaile plaatmaterjalidest; valmistada kilp- ja raamukseplokke ja paigaldada neile suluseid; valmistada aknaplokke, neid hingestada ja paigaldada suluseid; valmistada joonise järgi puittrepi elemente; valida, seadistada, kasutada ja vajadusel hooldada koosteseadmeid; teostada koostetöid järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid; kasutada puitdetailide ühendamiseks muust materjalist ühendusdetaile; valmistada ja koostada korpusmööbli detaile; koostada valmistooteid; paigaldada vastavalt juhendile mööbliesemetele ja puittoodetele furnituuri; oskab puittooteid ja mööblit ette valmistada pealistamiseks ja viimistlemiseks, valida sobivaid materjale ja töövahendeid ning puittooteid ja mööblidetaile viimistleda; oskab hinnata mööbliesemete ja puittoodete kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 16. RESTAUREERIMISE JA MUINSUSKAITSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: muinsuskaitse ajalugu ja normdokumendid, restaureerimise alused, esemete seisukorra uurimine ja hindamine, õppekäigud erinevate restaureeritud objektide tutvustamiseks. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb restaureerimise ja muinsuskaitse üldpõhimõtteid; mõisteid: restaureerimine, renoveerimine, konserveerimine, remont, mälestis jne; ülevaatlikult kehtivaid muinsuskaitse normdokumente ja seadusandlust ning orienteerub õigusaktides; esemete ja objektide säilitamise võimalusi ja meetodeid; ülevaatlikult ajaloolisi mööbli valmistamise tehnoloogiaid ja viimistlustehnikaid; konserveerimise põhimõtteid mööbli- ja esemelise konserveerimise alal; materjalide lagunemise põhjuseid; eseme tehnilise seisukorra hindamise meetodeid; Eesti muinsuskaitse struktuuri; kultuuripärandi kaitse ja restaureerimisaruande koostamise põhimõtteid. Õppija oskab välja selgitada (mööbli)eseme kahjustuste põhjusi; üles mõõta ja dokumenteerida lihtsamaid objekte; määrata eseme väärtuskriteeriumeid ja valida restaureerimismeetodeid sellest lähtuvalt; visuaalselt hinnata eseme tehnilist seisukorda; teostada esemelist uuringut, selle kahjustuste põhjusi ja töötada välja hoolduse plaani; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 17. JOONISTAMINE 2 Käsitletavad teemad: värvusõpetus, kompositsioon, joonistamine joonega. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kavandi või visandi kompositsioonilise ülesehituse põhimõtteid; geomeetriliste vormide proportsioneerimise võtteid; ornamentika põhimõisteid ja looduslike vormide kasutamist ornamentikas (klassikalised ornamendid); mõisteid värvusõpetusest (värvispekter, värv, värvus jt); värvide mõju inimesele ja ruumile. Õppija oskab käsitseda ja valida erinevaid töövahendeid ja materjale; üles joonistada detaili ja selle elementi natuurist; komponeerida ornamentikat ja selle kordust; visandada sümmeetria põhjal puuduvat detaili või ornamendi osa; edasi anda joonega eseme vormi, valgust-varju; tajuda värve ja värvust; valida värve vastavalt otstarbele ja asukohale; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 18. VIIMISTLUSTÖÖD 4 Käsitletavad teemad: traditsioonilised viimistlusmaterjalid, erialased arvutusülesanded, läbipaistvad ja läbipaistmatud viimistlustehnikad, vana viimistluse restaureerimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb restaureeritavate esemete viimistlemisel kasutatavaid materjale ja töövahendeid, nende omadusi ja kasutamise tingimusi; ülevaatlikult erinevate viimistlustehnikate ajalugu; erinevaid viimistlustehnikaid ja nende kasutusala; erinevaid dekoratiivviimistlemise tehnoloogiaid (värvi- ja tekstuuriefektid, metalliefektid, patineerimine jms); tööde tehnoloogilist järjekorda, segude koostamise põhimõtteid ja osiseid aaderdamisel; õlihulga jaotust, polituuri koostamise nõudeid ja tööde tehnoloogilist järjekorda poleerimisel; töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida materjale ja töövahendeid lähtuvalt viimistlemise viisist; valida, tööks ette valmistada, hooldada ja kasutada töövahendeid; ära tunda visuaalselt erinevaid ajaloolisi viimistlustehnikaid (aaderdamine, marmoreerimine, laseerimine, kuldamine jms); oskab arvestada viimistlusmaterjali kulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju; rakendada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid, lähtudes vana mööbli stiilist ja seisukorrast; pindu ette valmistada kvaliteetse tulemuse saavutamiseks; kasutada aaderdamise tööriistu ja erinevaid vahendeid; kvaliteetselt lakkida, kasutades traditsioonilisi tehnikaid (käsitsi, pintsliga); teha kvaliteetselt lakipoleeri; erinevaid pindu õlitada ja vahatada; kasutada õppe- ja teatmekirjandust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 19. SADULSEPATÖÖD 4 Käsitletavad teemad: traditsioonilised materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, tööde tehnoloogia, polsterdatud pindade restaureerimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb sadulsepatöödel kasutatavaid materjale ja tööriistu nende kasutusala; töövõtteid, tööoperatsioonide järjekorda, materjale ja töövahendeid kõva-, poolpehme, vedrupolstri ja rotangpunutise valmistamisel; stiilile ja ajastule vastavate materjalide valikupõhimõtteid; tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid sadulsepatööde teostamisel. Õppija oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid ja materjale vastavalt tööülesandele, neid tööks ette valmistada, õigesti käsitseda ja hooldada; vajadusel dokumenteerida tehtud tööd restaureerimisaruande vormis (sh kirjeldada eseme seisundit, kahjustusi ja nende põhjuseid); arvestada kattematerjali valikul, paigaldamisel ja polstri kuju vormimisel ajastu stiili, mustri- ja värvivalikut; arvutada polsterdusmaterjalide vajadust (kulu) vastavalt teostatavale tööle, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada ja paigaldada polstrit raamile või kõvale plaatalusele; valmistada nöörpunutisega toolipõhja; rakendada õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid; mõõta kattematerjali (tekstiil, nahk jms) ja koostada lõikeid, arvestades kanga suunda (pikikiudu, vastukiudu) ja tekstuuri eripära vastavalt polsterdatava detaili asetusele; katta tekstiiliga tooli istet; tugitooli istmepolstrit ja käetuge; kattematerjaliga katta ilunööpe ja neid kinnitada; paigaldada ehiseid (paelad, nöörid, naelad jms); liimida tekstiilmaterjali kõvale alusele; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 20. VINEERIMINEMINE 2 Käsitletavad teemad: materjal ja töövahendid, tööde tehnoloogia, vineeri parandused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erinevaid vineeri liike valmistamisviiside ja ajalooliste tehnoloogiate järgi ja nende kasutusala; töövahendite ja materjalide valiku põhimõtteid; vineeri liimimist tasapinnale pressi abil ja käsitsi; erinevaid võtteid kõverpindade vineerimisel; ülevaatlikult erijuhtude (raamseotiste, profiilide vineerimine: otspinnad, sfäärilised pinnad jms) vineerimise põhimõtteid; nõudeid vineeritava pinna kvaliteedile; plaatide kaardumise põhjuseid vineerimisel; vineerimisel kasutatavaid tööriistu; vineeri parandustöid; nõudeid viineritud pinna kvaliteedile; töö- ja keskkonnaohutusnõudeid tööde teostamisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida materjale ja neid tööks ette valmistada; valida ja töövahendeid vastavalt tööle, neid tööks ette valmistada ja hooldada; eristada vineeri liike; valmistada tisleriliimist sobivat liimilahust vineerimiseks; kasutada vajalikke töövahendeid ja materjale; koostada vineerisärke ja neid liimida pressis; lõigata vineeri mustrisse; vineerida kõverpindu, kasutades erinevaid võtteid; vineerida tasapind (näiteks sahtli või kapiukse tagakülg) kuumplaadiga; vineeri paigaldamise ja kinnitamise võtteid; teostada vineeri parandustöid (sh irdunud vineeri kinnitamine); valmistada vineeritud pindu ette viimistlemiseks; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2007. a määruse nr 2 «Tisleritööde riiklik õppekava»lisa 2 Praktika lühikirjeldused tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialadel 1. Praktika lühikirjeldus tisleri erialal 1.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi mööblitööstus- või puidutöötlemisettevõttes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, hooldab ja teritab instrumente; hooldab ja kasutab koosteseadmeid; töötab reaalses töökeskkonnas otsesel individuaalsel juhendamisel lihtsamate puitesemete ja nende detailide valmistamisel, töötleb puitu ning paneb kokku lihtsamaid puittooteid; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades rõhuasetusega tööde tehnoloogia tundmisele ja teostuse kvaliteedile; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, isikuomaduste (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne) kujundamine. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon. 1.2. Teise praktikaetapi käigus õppija arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus puidutöötlemisega tegelevas ettevõttes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; seadistab ja käitab põhilisi puidutöötlemismasinaid (saepingid, freespingid, puurpingid, höövelpingid), kasutades isikukaitsevahendeid ja järgides tööohutusnõudeid; töötleb toorikuid ja valmistab puit-, liimpuit- ja liimitud-painutatud detailide ühendusi tööjoonisest ja tehnoloogiakaardist lähtuvalt, kasutades vajadusel abivahendeid ja šabloone; kontrollib detaili vastavust kvaliteedinõuetele; teostab lihtsamate mööbli ja puittoodete koostetöid, kasutades puitdetailide ühendamisel erinevaid seadmeid, rakiseid ja vajadusel muust materjalist ühendusdetaile; viimistleb lihtsamaid mööbli ja puittooteid; täidab tööülesandeid erinevates olukordades, vajadusel juhendamisel, rõhuasetusega tööde kvaliteedile; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted puidu masintöötlemisel, lihtsamate toodete koostamisel; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja vastutustunnet. 1.3. Kolmanda praktikaetapi käigus õppija süvendab ja arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi mööblitööstusettevõttes; tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; täidab mitmesuguseid tööülesandeid iseseisvalt erinevates olukordades, vajadusel juhendamisel, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta, valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ette vastavalt lähteülesandele; hooldab ja seadistab töövahendeid ja põhilisi puidutöötlemismasinaid; töötleb toorikuid ja valmistab detaile puidutöötlemismasinatel, töötleb puitu, kasutades erinevaid puidutöötlemise võtteid; hooldab ja kasutab koosteseadmeid põhiliste puit-, liimpuit- ja liimitud-painutatud detailide ühenduste valmistamisel; suudab vajadusel parandada toote pisidefekte; viimistleb mööblit ja puittooteid, kasutades erinevaid viimistlusrežiime; võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest;kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. 2. Praktika lühikirjeldus puidupingitöölise erialal 2.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija tutvub puidutöötlemisettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi reaalses töökeskkonnas otsesel individuaalsel juhendamisel; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades rõhuasetusega tööde tehnoloogia tundmisele ja teostuse kvaliteedile; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega; oskab lugeda tööjooniseid; seadistab juhendamisel põhilisi puidutöötlemismasinaid (sae-, frees-, puur-, höövelpingid) vastavalt töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendel pinkidel; omandab ratsionaalsed ja ohutud töövõtted ja iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, õpimotivatsioon suureneb läbi praktikal saadud töökogemuse. 2.2. Teise praktikaetapi käigus õppija arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus puidutöötlemisega tegelevas ettevõttes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; seadistab ja käitab põhilisi puidutöötlemismasinaid (saepingid, freespingid, puurpingid, höövelpingid), kasutades isikukaitsevahendeid ja järgides tööohutusnõudeid; töötleb toorikuid ja valmistab puit-, liimpuit- ja liimitud-painutatud detailide ühendusi tööjoonisest ja tehnoloogiakaardist lähtuvalt, kasutades vajadusel abivahendeid ja šabloone; kontrollib detaili vastavust kvaliteedinõuetele; täidab tööülesandeid erinevates olukordades, vajadusel juhendamisel, rõhuasetusega tööde kvaliteedile; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted puidu masintöötlemisel; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust ja kiirust. võtab töötades osa ettevõtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. 3. Praktika lühikirjeldus mööblirestauraatori erialal 3.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi mööblitööstus- või puidutöötlemisettevõttes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ja teostatavate töödega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, hooldab ja teritab instrumente; hooldab ja kasutab koosteseadmeid; töötab reaalses töökeskkonnas otsesel individuaalsel juhendamisel lihtsamate puitesemete ja nende detailide valmistamisel; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades rõhuasetusega tööde tehnoloogia tundmisele ja teostuse kvaliteedile, omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, isikuomaduste (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne) kujundamine. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon. 3.2. Teise praktikaetapi käigus õppija rakendab ja arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi mööbli restaureerimisega tegelevas ettevõttes iseseisva töö käigus otsesel juhendamisel; tööülesannete täitmine erinevates olukordades rõhuasetusega tööde kvaliteedile; ratsionaalsete ja õigete töövõtete omandamine; ruumilise mõtlemisoskuse arendamine; isikuomaduste (vastutustunne, suhtlemisvalmidus ja meeskonnatöö oskus; koormustaluvus, liigutuste täpsus) ja hoiakute järjekindel kujundamine; õppija süvendab, kujundab ja arendab järjekindlalt kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi; tööülesannete täitmine iseseisvalt erinevates olukordades. Kutsealaste tööoskuste süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õpilane võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. Haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2007. a määruse nr 2 «Tisleritööde riiklik õppekava»lisa 3 Lõpueksami lühikirjeldused tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialadel 1. Lõpueksami lühikirjeldus tisleri erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi seletuskiri) ja praktilisest tööst. 1.1. SELETUSKIRI. Koostada ja nõuetekohaselt vormistada mööblieseme või puittoote (edaspidi valmistatav toode) valmistamiseks vajalik dokumentatsioon (seletuskiri), mis sisaldab järgnevat andmestikku: 1) sissejuhatus, milles kirjeldatakse ülesande valikut; 2) materjalide valiku põhjendus ja materjalikulu arvutused, sh toote omahinna kujunemise kirjeldus (plaatmaterjalide korral ka juurdelõikuskaardid); 3) toote detailide valmistamise tehnoloogilise järjekorra, seadmete ja lõikeinstrumentide valiku kirjeldus ja põhjendus; 4) tehnoloogiakaardid; 5) protsessi tööohutusnõuete kirjeldus vähemalt kahel kutseõpetaja poolt etteantud seadmel; 6) valmistatava toote graafiline lahendus (esitatakse valmistatava toote kolmvaade; vajalikud lõiked ja sõlmede lahendused; detailide joonised ja tükitabelid); 7) kokkuvõte tööst, mis sisaldab eneseanalüüsi; 8) kasutatud kirjanduse loetelu. 1.2. PRAKTILINE TÖÖ. Lähtuvalt tööülesandest ja seletuskirjas esitatud andmestikust valmistada ja viimistleda iseseisvalt kvaliteedinõuetele vastavalt mööbliese või puittoode, mis sisaldab õpilase loomingut toote kavandamisel ning tehnoloogiliste lahenduste leidmisel ja rahuldab järgmisi tingimusi: 1) sisaldab vähemalt kolme erinevat (tapp)seotist; 2) on valmistatud soovitavalt täispuidust (puitplaatmaterjali kasutamisel peab valmistatav toode sisaldama täispuidust elemente (uks, sahtel vms)); 3) valmistatud toode on viimistletud (puitplaatmaterjalist detailid on eelnevalt pealistatud kunst- või naturaalspooniga) kvaliteedinõuetele vastavalt. 2. Lõpueksami lühikirjeldus puidupingitöölise erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst. 2.1. TEOORIATÖÖ. Koostada etteantud joonise järgi proovitööna valmistatava toote tehnoloogiakaart etteantud seadmetel, täiendades joonist eelnevalt vajalike mõõtmetega. Arvestada proovitööna valmistatava toote materjalikulu. Teooriatöö sooritamiseks nähakse ette kontrollaeg. 2.2. PRAKTILINE TÖÖ. Etteantud joonise ja teooriatööna valminud tehnoloogilise protsessi kirjelduse järgi toote detaili(de) valmistamine, kasutades ettevalmistatud toorikut. 3. Lõpueksami lühikirjeldus mööblirestauraatori erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi restaureerimisaruanne) ja praktilisest tööst. 3.1. RESTAUREERIMISARUANNE. Koostada ja nõuetekohaselt vormistada mööblieseme restaureerimisaruanne, mis sisaldab järgnevat andmestikku: 1) hinnang eseme seisundile, sh eseme ja kahjustuste kirjeldamine; 2) restaureerimisülesande püstitamine lähtuvalt eseme väärtuskriteeriumitest; 3) materjalide lagunemise põhjuste selgitamine; erinevate restaureerimismeetodite võrdlus; 4) konkreetse restaureerimismeetodi valiku põhjendus, arvestades eseme väärtuskriteeriume, kahjustuste ulatust ja soovitavat lõpptulemust; 5) sooritatud tööoperatsioonide kirjeldamine, sh kasutatavate materjalide ja töövahendite valiku põhjendamine. 3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Restaureerida ja viimistleda iseseisvalt mööbliese, mis sisaldab vähemalt kahte erinevat tööetappi järgnevast loetelust: tisleritööd, sadulsepatööd, viimistlemine.