Mõniste valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Mõniste valla (edaspidi vald) sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) valla aukodaniku, auraamatu, tänukirja ja vapimärgi statuut; 3) vallavolikogu (edaspidi vastavalt volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord; 4) volikogu töökord; 5) volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ja nende töökord ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 6) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord ning valitsuse pädevus, omavalitsusteenistuse alused, vallasekretäri ülesanded; 7) arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 8) valla esindamine ja lepingute sõlmimine; 9) koormiste kehtestamine; 10) valla õigusaktide avalikustamise ja jõustumise kord ning normitehniliste nõuete rakendamise täpsem kord ning nõuded volikogu ja valitsuse istungite protokollidele; 11) õigusaktide täitmise kontrolli ja arupärimise kord volikogus; 12) valla välissuhtlemise kord.
Mõniste valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Mõniste valla territooriumil.
(1) Mõniste valla territoorium koosneb 17 külast: Hürova, Hüti, Kallaste, Karisöödi, Koemetsa, Kuutsi, Mõniste, Parmupalu, Peebu, Sakurgi, Saru, Singa, Tiitsa, Tundu, Tursa, Vastse-Roosa ja Villike küla. (2) Mõniste valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(1) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Mõniste valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Asjaajamiskeeleks Mõniste valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.
Vallal on valla lipp ja valla vapp.
(1) Valla lipp on ruudukujuline vapilipp. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 105 cm. (2) Lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 3. novembril 1997. aastal.
(1) Valla vapil on rohelisel kilbil tagajalgadel seisev otsevaatav, löögivalmis mõõgaga hõbedane hunt. (2) Vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 3. novembril 1997. aastal.
(1) Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes ning valla hallatavate asutuste pitsatitel; 2) valla kirjaplangil; 3) valla üldplangil; 4) valla lipul; 5) valla vapimärgil; 6) vallaametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel ning valitsuse poolt väljaantud trükistel, meenetel, reklaamidel ja embleemidel; 7) valitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel; 8) muudel juhtudel valitsuse loal. (2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.
Valla lipp heisatakse: 1) valitsuse hoonel alaliselt; 2) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 3) valla avalikel üritustel; 4) muudel üritustel, kus on esindatud Mõniste vald.
(1) Valla aukodaniku nimetus antakse volikogu otsusega. (2) Valla aukodaniku nimetus antakse välja valla aastapäeval. (3) Valla aukodaniku nimetuse andmisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valitsuse ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute ettepanekud. (4) Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Mõniste vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms edendamisel. (5) Valla aukodaniku nimetusega kaasneb: 1) aukodaniku tunnistuse väljaandmine; 2) valla vapimärgi väljaandmine ja kandmise õigus; 3) nime kandmine valla auraamatusse.
(1) Valla auraamat on spetsiaalne vapimärgiga raamat, kuhu tehakse sissekanded volikogu otsusel. (2) Ilma volikogu otsuseta kantakse auraamatusse vallast pärit (vanemate alaline elukoht vallas) gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud ja vallast pärit cum laude kõrgkooli lõpetanud üliõpilased. (3) Sissekande tegemise valla auraamatusse korraldab vallasekretär. Sissekande vorm, kujundus ja illustreerivate materjalide kasutamine ei ole piiritletud. Sissekandele kirjutab alla vallasekretär ja allkiri kinnitatakse valla vapipitsatiga. (4) Valla auraamat asub alaliselt vallakantseleis. Valla auraamatut eksponeeritakse vallaga seotud tähtpäevadel, üritustel ja suursündmustel.
(1) Valla tänukirjaga autasustatakse: 1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul; 2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul; 3) üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi – ühekordse silmapaistva saavutuse eest maakonna või kohaliku probleemi lahendamisel; 4) valla hallatavaid asutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul. (2) Valla tänukirja andmise otsustab komisjon, mille koosseisu kuuluvad volikogu esimees, volikogu aseesimees, volikogu vanim liige, vallavanem, vallasekretär. Ettepanekuid tänukirja andmiseks võivad teha vallaelanikud, volikogu, valitsus, valla hallatavad asutused ning vallas tegutsevad juriidilised isikud. Komisjoni kutsub kokku vallavalitsus.
(1) Vallal on vapimärk. (2) Vapimärk kujutab valla vapimärki. (3) Vapimärk antakse koos valla tänukirjaga.
Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) esitatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks; 3) ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni; 4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(1) Kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit. (2) Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (3) Igal volikogu liikmel on õigus iga kandidaadi puhul kuni kolmele küsimusele.
Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruses sätestatud korras hääletamiskomisjoni.
Hääletamine viiakse läbi ja valimistulemused tehakse kindlaks käesoleva põhimääruse § 56 sätestatud korras.
Volikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(1) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni või hääletamiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (2) Valimistulemused kinnitatakse: 1) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega; 2) seoses vallavolikogu volituste lõppemise või lõpetamisega vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega. (3) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(1) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. (2) Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
(1) Volikogu esimehe volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral; 6) muudel seaduses ettenähtud juhtudel. (2) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja salajane hääletamine volikogu töökorras sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. (3) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
Volikogul on üks aseesimees.
Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 16.
Volikogu aseesimees valitakse vastavalt käesoleva põhimääruse § 56 sätestatud korras.
(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks hääletamiskomisjoni esimees. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. (2) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.
Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d); 3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist; 4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 5) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seaduses, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid; 8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 11) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju.
Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
Volikogu töökorras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 15 minuti jooksul; 2) kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 10 minuti jooksul; 3) sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses; 4) märkus on volikogu liikme, ettekandja või kaasettekandja poolt kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus; 5) repliik on ettekandja, kaasettekandja või volikogu liikme poolt kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile.
(1) Volikogu töövormiks on istung. (2) Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
Volikogu istung toimub üks kord kuus kui volikogu ei otsusta teisiti.
(1) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja kuid mitte hiljemaks kui üks kuu. (2) Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht, arutusele tulevad küsimused. Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla kodulehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse link valla kodulehel avalikustatud dokumendiregistrile, kus volikogu õigusaktide eelnõud, nende seletuskirjad ja muud materjalid asuvad. Kui volikogu liige soovib info vahetuseks kasutada muid teabevahendeid teavitab ta sellest vallakantseleid kirjalikult. (2) Volikogu istungi päevakorra kava koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (3) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu esimees; 2) volikogu liikmed; 3) volikogu komisjonid; 4) valitsus; 5) vallavanem; 6) vallasekretär.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus, vallasekretär ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast selle esitamist vallakantseleile. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon on eelnõu algataja ja esitaja, siis on komisjoni esimees volikogu istungil ettekandja. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 15 tööpäeva enne istungi algust. (5) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ning vastama valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) istungi videosalvestamisest teavitamine; 4) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine; 5) päevakorra kava arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(1) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, kutsutud valitsuse liikmed ja vallasekretär. (2) Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.
Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest enne istungi algust vallakantseleisse.
(1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (2) Volikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus. (3) Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet. (4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (5) Küsimused ettekande ja kaasettekannete kohta esitatakse kohe peale ettekannete lõppu. Pärast sõnavõtte on õigus esitada küsimusi sõnavõtjatele. Küsimused esitatakse täpselt formuleeritult ja igas päevakorrapunktis on õigus viieks küsimuseks. (6) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist. (7) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega ja sõnavõtusoovi palvega enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal. (8) Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. (9) Küsimuse, märkuse või repliigi esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Juhataja registreerib esineja. Enne esinemist teatab volikogu liige, kas tegemist on küsimuse, märkuse või repliigiga. (10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. (11) Eelnõu menetlemise osas võib teha muudatusi volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (2) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale või sõnavõtjale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu.
(1) Istungi juhatajal on õigus läbirääkimiste ajal kuulutada välja kuni viieminutiline vaheaeg. Teiste volikogu liikmete ettepanek läbirääkimiste ajal kuni viieminutilise vaheaja tegemiseks otsustatakse poolthäälte enamusega. (2) Istungi juhataja teatab läbirääkimiste lõppemisest pärast viimast registreeritud esinemist. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu ja enne küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud parandus- ja täiendusettepanekutest. Enne hääletama asumist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja veendub, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi mõistetav. (4) Enne salajast hääletamist peab istungi juhataja nõudma kandidaatidelt kirjalikku nõusolekut kandideerimise kohta.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva määruse paragrahvis 39 sätestatud põhimõtteid. (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli avab istungi juhataja uued läbirääkimised, pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.
(1) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. (2) Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt koheselt üle istungi juhatajale. Kirjalikult ei pea olema esitatud ettepanekud, mis puudutavad eelnõu redaktsiooni menetlemist. (3) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.
Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. Õigusakti vastuvõtmist mitte nõudvas küsimuses võetakse vastu protokolli kantav otsus, mille formuleerib istungi juhataja ning mis kinnitatakse konsensuse alusel.
(1) Juhul kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. (2) Mõjuvatel põhjustel istungilt lahkumisel informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.
Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.
Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon järgmise volikogu toimumisaja ja päevakorra kava kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja.
(1) Volikogu istungil tehakse 15-minutiline vaheaeg iga 2 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. (2) Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(1) Volikogu liikme lähetusse saatmise otsustab volikogu. (2) Volikogu tööga seotud lähetuste korral hüvitatakse lähetuskulud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. (3) Volikogu liikmete lähetuskulude aruanded kinnitab volikogu esimees.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni viis küsimust. (3) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni viis küsimust. (4) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (5) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja teha kuni kümneminutilise vaheaja. Ettepaneku vaheaja tegemiseks võib esitada ka volikogu liige, mis kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega. (2) Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (3) Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu parandusettepanekut, paneb istungi juhataja need hääletusele esitamise järjekorras. Eelnõu esitajal või ettepaneku tegijal on õigustema esitatud eelnõu või ettepanek tagasi võtta. (4) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (7) Hääletamine volikogus toimub käe tõstmisega.
(1) Istungi juhataja paneb hääletusele õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemaid tähtpäevi enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (3) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna. (4) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida kolme minuti jooksul. (5) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta. (6) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
Hääletamise tulemused loeb kokku istungi juhataja.
(1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimisel. Käesolevat korda rakendatakse ka volikogu revisjonikomisjoni moodustamisel, Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimisel ning muudel juhtudel, kui volikogu otsustab isikuvalimised läbi viia käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (2) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg. (5) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab volikogu liikmele hääletamiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud volikogu liikmete nimekirja alusel. (6) Hääletav volikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti. (7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (8) Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu volikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (9) Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui: 1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 2) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav; 3) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri. (10) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui: 1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris; 2) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri. (11) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel. (12) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks: 1) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete arvu; 3) kehtetute hääletamissedelite arvu; 4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu. (13) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (14) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (15) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (16) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (17) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. (2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks.
(1) Volikogu alatise komisjoni töövaldkond määratakse ära volikogu tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses. (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.
Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Volikogu alatine komisjon kinnitatakse vähemalt kolmeliikmelisena. (3) Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajaid ja teisi vallaelanikke. Komisjoni koosseisus peab olema üks vallavalitsuse ametnik.
(1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (2) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.
(1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (2) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.
Volikogu komisjoni töövorm on koosolek.
(1) Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni esimehel on õigus kaasata eelnõude arutelude juurde spetsialiste ja valitsuse esindajad. (2) Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.
Volikogu komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes: 1) koostab komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra kavad; 2) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 3) vastutab komisjoni asjaajamise eest; 4) esitab volikogu esimehele kaks korda aastas, juunis ja detsembris (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal ainult juunis) komisjoni töö kohta kirjaliku aruande.
Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega. (2) Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul. (3) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.
(1) Volikogu komisjonide koosolekute käik protokollitakse. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide protokollid peavad olema vormistatud seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ning need peavad olema esitatud vallakantseleisse ka digitaalsel kujul. (2) Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning komisjoni liikmete eriarvamused. (3) Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad, samuti tehakse need kättesaadavaks Mõniste valla koduleheküljel aadressiga: http://www.moniste.ee hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist dokumendiregistris Amphora. (4) Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 4) valitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust; 5) valitsuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust. (2) Revisjonikomisjon kontrollib valitsuse tegevust vähemalt kord aastas.
(1) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde. (2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.
(1) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (2) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.
Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.
(1) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (2) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (3) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
Revisjonikomisjon esitab revisjoniakti volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
Revisjonikomisjon esitab aruande oma tegevuse kohta detsembri kuu (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal septembris) istungil kirjalikult.
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine ja kandidaatide tutvustamine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvides 16 ja 17 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Salajast hääletamist korraldab hääletamiskomisjon käesoleva põhimääruse §-s 56 sätestatud korras. (3) Hääletustulemused kantakse volikogu protokolli. (4) Hääletustulemuste kohta võetakse vastu volikogu otsus. (5) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavanem: 1) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta; 2) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esindab valda ja valitsust seaduses ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või valitsust temale antud pädevuse piires; 4) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendavate liikmete kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest valitsuse teenistujad; 8) esitab valitsusele kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud, algavad valitsuse ametisse kinnitamise päeval.
Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral.
(1) Vallavanema volituste lõppemise korral, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu valitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. (2) Paragrahvis 80 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
(1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige, vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega määratud valitsuse liige. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes».
Vallavanema lähetusse saatmise otsustab volikogu.
Vallavanema puhkuse ajakava kinnitab volikogu.
(1) Vallavanema ja valitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse volikogu otsusega. (2) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (3) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10-minutise ettekandega. Esitatud valitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3-minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. (4) Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. (5) Valitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (6) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (7) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) vallavanema tagasiastumisel; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) valitsuse tagasiastumisel. (2) Valitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu. (3) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada valitsuse liige ametist. (4) Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (5) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused valitsuse liikmena.
Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele; 5) korraldab isikute vastuvõttu «Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega» sätestatud korras.
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse vallaeelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Mõniste valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu. Ametiasutuse teenistujate ülesanded sätestatakse ametijuhendeis, mille kinnitab vallavanem.
(1) Volikogu palgalisele esimehele või aseesimehele, vallavanemale ning volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse tema ametist vabastamisel hüvitist vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 541 lõikele 1. (2) 3 (3) 4 (4) 5 (5) 6 (6)
(1) Mõniste valla eelarvestrateegia on valla arengukavaga seotud eraldiseisev dokument, mis on aluseks vallaeelarve koostamisele, vallale kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele. (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist. (3) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega kehtestatud nõuetest ning menetlemisel lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses arengukava kohta käivatest menetlusnõuetest. (4) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt nelja eelarveaasta kohta.
(1) Eelarve koostamine algab alaeelarvete koostamisega, mille eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Eelarve eelnõu koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia. (3) Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. (4) Eelarve eelnõu koostab valitsus. Valitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (5) Eelarve eelnõu koostamist organiseerib pearaamatupidaja, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab valitsusele eelarve piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist valitsuse poolt teatab valitsus hiljemalt 1. oktoobriks valla hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) alaeelarvete koostamiseks vajalikud näitajad
(1) Alaeelarve on volikogu ja valitsuse ning valla hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. (2) Asutuste kulud on tegevuskulud, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega. Asutuse tegevuskulude alaeelarved koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.
Alaeelarvete koostamisel peavad alaeelarvete koostajad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides eraldiste vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve projekti valitsusele hiljemalt 1. novembriks.
(1) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (2) Valitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 01.detsembriks.
Eelarve eelnõule lisatakse: 1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) valla hallatavate asutuste taotletavad personali koosseisud järgmiseks eelarveaastaks.
(1) Volikogu komisjonid vaatavad 10 tööpäeva jooksul eelarve eelnõu läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult valitsusele ja eelarvekomisjonile. (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele ja eelarvekomisjonile. (3) Valitsus ja eelarvekomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks. (4) Lahkarvamuste puhul valitsuse ja eelarvekomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta. (5) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest.
(1) Parandusettepanekuid saab esitada 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus valitsusele ja eelarvekomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. (2) Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha.
(1) Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel. (2) Volikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve. (3) Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile valitsuse, volikogu ja valla hallatavate asutuste alaeelarvete tegevusalade lõikes. (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Pärast eelarve vastuvõtmist kinnitab valitsus 10 tööpäeva jooksul Mõniste valla eelarvest mittetulundustegevuse, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö alase tegevuse ning ürituste rahastamise plaani. (2) Plaani alusel makstakse vastavalt Mõniste valla eelarvest mittetulundustegevuse, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö alase tegevuse ning ürituste toetamise korrale eelarveaastaks kultuuri-, hariduse-, spordi- ja noorsootöö valdkonnas ja mittetulunduslikuks tegevuseks ette nähtud tegevustoetus, projektitoetus või toetus konkreetse ürituse korraldamiseks. (3) Valla hallatavate asutuste poolt korraldatavate ürituste ja asutuse juurde kuuluvate kollektiivide rahastamine toimub konkreetse asutuse alaeelarvest. (4) Valitsuse poolt korraldatavad ülevallalised üritused rahastatakse valitsuse eelarvest.
(1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (2) Valitsusel ja valla hallatavatel asutustel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.
(1) Eelarve täitmist korraldab valitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.
Valitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.
(1) Valla hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve raha kulutamise kohta. (2) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. (3) Valitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.
(1) Palgafondi jäägi puhul on alaeelarvete valdajatel õigus maksta lisatasusid ja preemiaid valitsuse nõusolekul. (2) Vallavanemale ja volikogu esimehele määrab lisatasu või preemia volikogu.
(1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 31. maiks. (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse erisusi.
Volikogule esitatava eelarve täitmise aruande lisad on: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järeldusotsus; 5) laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse investeeringute aruanne.
(1) 2 (2) 3 (3) Tulude enamlaekumise korral ja/või planeeritud kulude säästmisel koostab valitsus täiendavate kulude katmiseks lisaeelarve ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. (4) Tulude oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve. (5) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta eelarveaasta kestel. Eelarveaasta viimase lisaeelarve eelnõu esitab valitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 15. novembriks.
Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta; 2) andmed lisatulude kohta koos põhjendusega; 3) andmed assigneeringute kohta, mille täiendamist taotletakse; 4) andmed võimalike säästude kohta koos põhjendustega.
Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab valitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu.
Lisaeelarve eelnõu menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvetki, kuid lisaeelarve võib vastu võtta esimesel lugemisel.
(1) Arengukava ja selle muutmise eelnõu koostab vallavalitsus. (2) Arengukava koostamisse või selle muutmisse tuleb kaasata kõik huvitatud isikud. Huvitatud isikud kaasatakse arengukava koostamisse avalike arutelude kaudu. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse Mõniste valla veebilehel www.moniste.ee. (3) Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav Mõniste valla veebilehel vähemalt kaks nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist.
Valda esindavad volikogu esimees, vallavanem ja valitsuse liikmed, või nende poolt volitatud isikud.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuste või valla hallatavate asutuste kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana vallavanem; 2) vallavanema poolt volitatud isik; 3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik; 4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele. (2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik.
(1) Valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem. (2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) vallavanem; 2) valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituse alusel. (3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt valitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest. (5) Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. (6) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.
Koormise täitmist kontrollib valitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja valitsuse töökorra sätetega. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsus üksuse õiguslikust seisundist ning mis on sätestatud käesolevas põhimääruses.
(1) Määruse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega ja muude kõrgemalseisvate õigusaktidega. (2) Määruse eelnõu ettevalmistamisel tuleb arvestada «Haldusmenetluse seaduse» 6. peatükis sätestatuga. (3) Määruse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate määruste nende sätetega, mida määruse eelnõu määrusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks. (4) Määruse eelnõu ei tohi sisaldada sätteid, millega muudetakse, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks kõrgema õigusjõuga õigusakte.
Määruse eelnõus kasutatavad terminid peavad vastama määruse aluseks oleva seaduse või muu kõrgemalseisva õigusakti terminoloogiale.
Määruse eelnõu rekvisiidid on: 1) märge «EELNÕU» ja eelnõu valmimise kuupäev määruse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; 2) määruse kehtestaja; 3) akti nimetus; 4) määruse kuupäeva ja numbri koht; 5) määruse vastuvõtmise koht; 6) määruse pealkiri; 7) allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 8) eelnõu koostaja ees- ja perekonnanimi ja esitaja nimi või ees- ja perekonnanimi.
Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.
Määruse eelnõu koosneb preambulist ja paragrahvidest.
(1) Määruse eelnõu preambulis viidatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus kehtestatakse. (2) Preambulis võib viidata ka teistele seaduse sätetele või muude kõrgemalseisvate õigusaktide sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas määrus kehtestatakse.
(1) Määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Määruse eelnõu terviklikkust arvestades võib selle tekstis taasesitada seaduse või muu kõrgemalseisva õigusakti sätte. (3) Määruse eelnõus ei taasesitata põhiseaduse sätteid.
Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning eelnõu määruse kehtestamiseks esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest.
Määruse eelnõu seletuskirja osad on: 1) sissejuhatus; 2) eelnõu sisu; 3) määruse mõjud; 4) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud; 5) määruse jõustumine.
Volikogu määruste ja otsuste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmist volikogus Mõniste valla veebilehel aadressil http://www.moniste.ee.
(1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamaja I korruse stendil hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks valla raamatukogudes ning valla veebilehel aadressil http://www.moniste.ee hiljemalt 10. tööpäeval pärast volikogu istungit. (2) Volikogu õigusaktid on avalikustatud vallamajas asuval stendil vähemalt kuni järgmise volikogu istungini ning on kättesaadavad valla raamatukogudes kogu kehtivuse ajal. (3) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (4) Volikogu õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. (2) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Volikogu istungi protokoll on igaühele kättesaadav kümne tööpäeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast valla raamatukogudes ning valla veebilehel aadressil http://www.moniste.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(1) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti. (2) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Valitsuse sisemist tööd puudutavad korraldused loetakse teatavaks tehtuks istungile järgneval tööpäeval.
(1) Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (2) Valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel aadressil http://www.moniste.ee dokumendiregistris Amphora ning tehakse kättesaadavaks vallavalitsuses. (3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks.
(1) Valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär või tema asendaja. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (3) Valitsuse istungite protokollid on üldkättesaadavad vallamajas ja Mõniste valla koduleheküljel aadressiga: http://www.moniste.ee hiljemalt 10 tööpäeva jooksul istungi toimumisest. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks. (4) Valitsuse protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, volikogu revisjonikomisjon, valitsus ja vallasekretär. (2) Valitsus annab detsembri kuu volikogus aru volikogu poolt vastuvõetud üksikaktide täitmise kohta.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (4) Kirjalikult tuleb arupärimisele vastata 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja valla hallatav asutus. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu kehtestatud korras. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seaduse või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse volitatud isik. Valla hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (5) Määrus jõustub 01. jaanuaril 2007.