(1) Käesolev Haljala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid kinnistute veega varustamise ja kinnistute reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituvate või liitunud kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni omanike vahel Haljala valla territooriumil. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Haljala vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses. 1) arvestusperiood – veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on reeglina kalendrikuu; 2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 3) ehitis – hoone või rajatis; 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 5) heitvesi – loodusesse tagasi juhitav vesi, mis ei vaja täiendavat puhastamist; 6) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 7) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/ või -kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtjaga on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks ja/või reovee ärajuhtimiseks; 8) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus, samuti hoonestusõiguse alusel kasutatav maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa; 9) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 10) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja omanik või valdaja; 11) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitise siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 12) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks; 13) liitumispunkt – vee-ettevõtja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; 14) liitumisleping – kinnistu omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitav leping liitumiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga; 15) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 16) peatoru – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine; 17) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 18) reovesi – olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi; 19) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 20) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 21) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ostu-müügileping kliendile veevarustuse ja reovee kanaliseerimise teenuse müügiks; 22) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 23) vee-ettevõtja – Haljala valla poolt määratud eraõiguslik juriidiline isik , kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele ja/või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist; 24) vee- ja reovee mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 25) vee- ja reovee mõõdukaev – kaev, kus asub vee- ja reoveemõõdusõlm; 26) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 27) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 28) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku; 29) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku; 30) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 31) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatud reovee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Haljala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja. (2) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitatakse välja nii, et sellega kaetud alal oleks tagatud kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (3) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme-, tootmis- ja kastmisvajaduseks ning kahjutule kustutamiseks. Ühisveevärgi vee kvaliteet peab vastama riiklikult kehtestatud kvaliteedinõuetele. (4) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping) ja eeskirjale. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga või valdajaga. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel. (6) Avalikelt teedelt ja tänavatelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni abil ja puhastamine toimub Haljala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohase lepingu alusel. (7) Kõigil juhtudel, kus eeskiri või muud õigusaktid annavad vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise piiramiseks või katkestamiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest tulenevalt kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. (8) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või kliendi kohustuste rikkumise tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused. (9) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. (10) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni (sh kinnistu veevärgile ja -kanalisatsioonile paigaldatud arvestite toimimise ja säilimise), kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni suunatava reovee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vastavalt teenuslepingu tingimustele vee-ettevõtja esindajal.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt, milleks on vee-ettevõtja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. (2) Kui liitumispunkti ei ole võimalik kindlaks määrata käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, on liitumispunktiks koht, kus sisendtoru ületab kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks ühenduskraan, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel on liitumispunktiks vaatluskaev või ühenduskoht ühiskanalisatsiooni peatorul, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Kui hoone kanalisatsioonide väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse korral on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest reovett. (5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. (6) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu jagamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostamistähtajaga. (7) Kui vee-ettevõtja või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. (8) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu osa.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kinnistu omanikul või valdajal õigus tasuta liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kliendina saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. (2) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel. (4) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisena ning see toimub käesoleva eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusemahtude muutuse korral on vaja uut liitumist, teeb vee-ettevõtja. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitamine eramaadele ja -teedele toimub vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku või valdaja vahelisel kokkuleppel.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt vee-ettevõtjale esitatud liitumistaotluse põhjal koostatava liitumislepingu alusel. (2) Liitumistaotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see peab sisaldama: 1) liituja nimi, aadress ja kontaktandmed; 2) andmeid kinnistu omandi ja suuruse kohta; 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta; 4) andmeid kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostusastme kohta; 6) ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta; 7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta; 8) kinnistu plaani (M 1:500 või M 1: 1000); 9) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmeid vett kasutatavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning taotlust neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse kohta. (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumislepingu koostamiseks, teatades sellest liitujale kirjalikult. (4) Liitumistaotlust ei rahuldada, kui kinnistu omanik või valdaja: 1) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 2) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. (5) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises. Taotluse mitterahuldamisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse kinnistu omanikule või valdajale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega 30 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates.
(1) Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse saamisest ja esitab kinnistu omanikule või valdajale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). (2) Liitumistingimustes näidatakse: 1) liitumispunktide asukohad; 2) lubatud veevõtu ja reovee ärajuhtimise kogused ning reoveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 3) vaba veerõhk ja võimalik paisutustase; 4) tehnilised erinõuded; 5) veemõõdusõlme asukoht; 6) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord; 7) liitumistingimuste kehtivusaeg; 8) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga. (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumistingimuste alusel koostatud liitumise projekti või joonise (edaspidi liitumisprojekt) kohaselt vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisprojekti koostamine, kooskõlastamine, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine peab toimuma planeerimisseaduse ja ehitusseaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide, samuti Haljala valla ehitusmääruse ja käesoleva eeskirja kohaselt. (4) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul peale kinnistu liitumise ehitusprojekti esitamist vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks. (5) Liitumislepingus nähakse ette liitumiseks vajalike rajatiste ehitus, liitumise tähtaeg, ehitiste vastuvõtmise kord ning muud nõuded liitumisele. (6) Kinnistu omanikul või valdajal on õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Liitumislepingu ülesütlemisel on kinnistu omanik või valdaja kohustatu hüvitama vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega (muuhulgas keskkonnaseisundi taastamisega) seotud kulud. (7) Liitumisleping lõpeb, kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused. Liitumislepingu lõppedes tekib kinnistu omanikul või valdajal õigus veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks. (8) Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumise liitumisprojekt ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. (9) Liitumistingimuste muutmiseks, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavate ühenduste tegemiseks või olemasoleva ühendustoru ümberehitamiseks esitab kinnistu omanik või valdaja uue liitumistaotluse. (10) Kui klient on rikkunud liitumistingimusi, on vee-ettevõtjal õigus peale ühekuulist kirjalikku etteteatamist teenusleping lõpetada. (11) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavoliliseks liitumiseks nimetatakse mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikuühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingut sõlmimata. (2) Omavolilise liitumise avastamisel: 1) koostatakse vallavolikogu otsusega volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub kohesele sulgemisele; 2) on isik, kelle tarbeks omavoliline ühendus tehti, kohustatud tasuma vee-ettevõtjale ühenduse sulgemise kulud ning hüvitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele tekitatud kahju.
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepingu alusel. (2) Teenusleping sõlmitakse eeskirja alusel. (3) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja/või reovee ärajuhtimine ning muudel lepingupoolte vahel kokkulepitud tingimustel. (4) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul või valdajal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust või valdust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. (5) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. (6) Enne teenuslepingu sõlmimist vaatab vee-ettevõtja esindaja üle paigaldatud torustikud ja seadmed. Teenusleping sõlmitakse juhul, kui torustikud ja seadmed vastavad nõuetele.
(1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada. (2) Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 14 päeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/ või reovee kanaliseerimise omavoliliseks. (3) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. (4) Vee-ettevõtjal on õigus üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping, teatades sellest kliendile kirjalikult vähemalt 14 päeva ette: 1) vee-ettevõtjal on õigus üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping, teatades sellest kliendile kirjalikult vähemalt 14 päeva ette; 2) kinnistu piiri muutmine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) ehitiste lammutamisel; 4) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat; 5) juriidilisest isikust kliendi likvideerimisel ilma õigusjärgluseta; 6) muudel teenuslepingus sätestatud alusel. (5) Teenuslepingu lõppemise korral on klient tasuma kuni teenuslepingu lõppemise päevani kasutatud teenuse eest vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi poolt koostatud kirjalikus sätestatud arvestite näitudele ja muudele eeskirjas kehtestatud või eeskirja alusel vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokku lepitud arvestuspõhimõtetele. (6) Pärast teenuslepingu lõppemist on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgist ja kanalisatsioonist, kui isik, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, ei ole esitanud vee-ettevõtjale uue teenuslepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente 14 päeva jooksul alates teenuslepingu lõppemise päevast. (7) Isikul, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, on õigus teenuslepingu uuendamiseks (uue teenuslepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ilma uut liitumislepingut sõlmimata. Teenuslepingu uuendamiseks on nimetatud isik kohustatud eelnevalt tasuma vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud.
(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja selle kontrolli vastavalt riiklikult kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. (2) Vee-ettevõtja kohustub tagama ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu 2 bar`i, kui arendamise kava või detailplaneeringuga ei ole hoonestuse valdavast kõrgusest ja muudest asjaoludest tulenevalt kehtestatud kõrgemat piirväärtust. Konkreetses liitumispunktis tagatav vaba veerõhk, mis ei või olla käesolevas lõikes nimetatud piirväärtusest madalam, määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt võrgurajatistetehnilisest lahendusest. Kui kinnistu veevärgis vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul. (3) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide eest vastutav vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal ja lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ja ohtlike ainete kontsentratsioonid ei ületa keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi, ning reovett, milles sisalduvate reoainete või ohtlike ainete piirväärtused ei ole eeskirja või keskkonnaministri määrusega kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on esitatud eeskirja lisas 1. (3) Juhul, kui klient soovib kanaliseerida reoaineid, mis ületavad kehtestatud piirväärtust või mille suhtes ei ole käesolevas eeskirjas või keskkonnaministri määruses piirväärtust kehtestatud võib seda teha vaid vallavalitsuse poolt väljastatud vastuvõtutingimuste kohaselt, millega muuhulgas kehtestatakse vastavate reoainete piirväärtused. Käesolevas punktis sätestatud kohustuste rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reovee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid. (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. (6) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohas. Purgimiskoha hooldust korraldab vee-ettevõtja. (7) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke ülekoormusi. Käesolevas punktis sätestatud kohustuse rikkumise korral võib vee-ettevõtja vee andmise ning reovee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. (8) Juhul, kui kliendi heitvesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava reovee nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada nõutava tasemeni lokaalsetes puhastusseadmetes. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Klient on kohustatud lokaalsed puhastusseadmed ja keskendi ehitama ning need korras hoidma oma kulul. Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalsete puhastusseadmete ja keskendi töö tõhusust.
(1) Kliendi reovee reostusnäitajaid kontrollitakse vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokkulepitud proovivõtukohast (kontrollkaevust), milleks on üldjuhul liitumispunkti kontrollkaev ning selle puudumisel liitumispunktile lähim kontrollkaev väljaspool kinnistu piiri, kui teenuslepingus ei lepita kokku teisiti. Prooviga määratavate reostusnäitajate loetelu kehtestatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt reostuse iseloomule. (2) Reostusnäitajaid määrava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest ning tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest. (3) Proovide võtmise ja reostusnäitajate määramise tellib vee-ettevõtja vastavalt akrediteeritud või tunnustatud laborist. Proovi võtmine toimub volitatud isiku või kliendi esindaja juuresolekul ja see vormistatakse vastava aktiga. (4) Proovide võtmine ja analüüs toimub vee-ettevõtja kulul. Juhul, kui klient taotleb täiendavate proovide tegemist, kannab vastavad kulud klient, välja arvatud juhul, kui tegemist on lahkarvamuste tulemusena tellitud kordusprooviga, mis lükkab ümber eelneva proovi tulemuse, millisel juhul kannab nimetatud kordusprooviga seonduvad kulud vee-ettevõtja. (5) Reostusnäitajate mõõtmisel peab arvestama veeseaduse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele ja analüüsi referentmeetoditele esitatavaid nõudeid.
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema projekteeritud, ehitatud ja kasutusele võetud vastavalt õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõuetele. (2) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veevärk peab olema kaitstud kõrgtemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. (3) Kinnistu kanalisatsioon peab olema paigaldatud ja ühendatud ühiskanalisatsiooniga nii, et oleks takistatud sademevee sattumine reovee kanalisatsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reovee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. (5) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustase on 10 cm kõrgemal kui kinnistu piirist väljaspool ühiskanalisatsioonil asuva lähima kanalisatsioonikaevu luugi kõrgus. (6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks. (7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. (8) Klient on kohustatud: 1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimine ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3) tagama volitatud isikule juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsiooniline. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustuste rikkumisel on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ning reovee ärajuhtimine katkestada vastavalt eeskirja paragrahvi 16 lõikele 3 ette teatades. (10) Klient peab hoidma sisestustoru ja kinnistu kanalisatsiooni kohal oleva maa-ala sisendustoru ja kinnistu kanalisatsiooni kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. (11) Sisestustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teavitama vee-ettevõtjat. Sisestustoru lekke korral võib vee-ettevõtja ülevaatust teinud volitatud isiku akti alusel vee andmise ette teatamata katkestada. Sisestustorul lekke likvideerimise tööde teostamine on kliendi kohustus. Lekke likvideerimise ajaks on 48 tundi lekke märkamisest kui vee-ettevõtjaga pole kokku lepitud teisiti. (12) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki ja kanalisatsiooni kasutatakse ning kahju tekkimisel hüvitatakse talle tekkinud kahju. (13) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur. (14) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. Kliendi poolt nendest asjaoludest teatamata jätmisel võidakse see lugeda omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee ärajuhtimiseks.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavoliliseks kasutamiseks (omavoliliseks vee võtmiseks ja/või omavoliliseks reovee ärajuhtimiseks); loetakse juhtumeid, kui: 1) ühisveevärgist võetakse vett või ühiskanalisatsiooni juhitakse reovett olukorras, kus vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud vastava teenuse osutamiseks teenuslepingut, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt võetud vee eest või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arveid õigeaegselt tasunud; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid on eemaldatud või rikutud; 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise, ülekuumenemise või uputuse tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 5) vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur on eemaldatud; 6) vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud; 7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on paigaldatud veevõttu võimaldav ühendus; 8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni; 9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt sellekohane akt ning vee-ettevõtja võib vee andmise ning reovee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient. (3) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omavolilise kasutamise kestvust arvutatakse ajast, mil vastav juhtum esimest korda aset leidis, kuni päevani, millal volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja võis veenduda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puudumises. Kui volitatud isikul või vee-ettevõtja esindajal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks 1 aasta. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest 1 kuu. (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale tasuda hüvitust, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. (5) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Seejuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett on võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust reovee ärajuhtimise eest. (6) Omavolilise reovee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 5 kohasele arvestuskorrale; 2) kanalsatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 5 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase omavolilise reovee kanaliseerimise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. (7) Omavolilise veekasutuse ja/või reovee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste järgi. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja , lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.
(1) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidevalt, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Vee andmise ja reovee ärajuhtimise piiramine või katkestamine on lubatud üksnes eeskirjas ja muudes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse täies mahus pärast piiramise või katkestamise põhjuse kõrvaldamist või äralangemist ja peatamisega seotud kulude tasumist vee-ettevõtjale tema poolt esitatud arvete alusel. Suletud omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. (3) Vee andmise ja/või reovee ärajuhtimise piiramine või katkestamine võib toimuda viie kalendripäeva möödumisel alates kliendi poolt vee-ettevõtja vastava kirjaliku teate kättesaamise päevast, välja arvatud juhul, kui selleks hetkeks on piiramise või katkestamise alus ära langenud. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas sätestatule, võib vee andmise ja/või reovee ärajuhtimise piiramine või katkestamine toimuda lühema etteteatamise tähtaja möödumisel või ette teatamata. (4) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine neilt: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkemisel; 3) veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral; 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks; 5) omavolilise liitumise või liitumislepingus sätestatud tingimuste rikkumise korral; 6) juhul, kui kliendi tegevus või tegevusetus või kliendi kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni seisund või nõuetele mittevastav toimimine võib kaasa tuua ohu ühisveevärgile ja kanalisatsioonile või teistele klientidele või nende kinnistute veevärgile ja/või kanalisatsioonile. (5) Vee-ettevõtjal on õigus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 ette teatades katkestada vee andmine ja/või reovee ärajuhtimine: 1) kui klient on viivitanud teenuste eest tasumisega üle kahe kuu arvates eeskirjas või teenuslepingus sätestatud vastavast maksetähtajast; 2) kui klient ei võimalda vee ettevõtjal või volitatud isikul üle vaadata vee või reovee mõõdusõlme, kontrollida vee- või reoveearvestit ja nende näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on neil eeskirjast või muust õigusaktist tulenev õigus; 3) vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt tehtud ettekirjutuse mittetäitmisel; 4) vee võtmise piirkoguste ületamisel või reovee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel. (6) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada vee andmine ja/või reovee ärajuhtimine, kui see on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni remondiks või ühendustöödeks, informeerides sellest kliente kirjalikult ning vee-ettevõtja ja Haljala valla veebilehel vähemalt 24 tundi ette. (7) Kui vee andmise katkestamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama alternatiivsest veeallikast ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks, kui vee andmine on katkestatud ette teatamata kauemaks kui neljaks tunniks või etteteatamise korral kauemaks kui 24 tunniks. (8) Kui klient vajab vee andmise plaanilist katkestamist, mis põhjustab teistele klientidele vee andmise, siis tuleb vastaval kliendil esitada selleks vee-ettevõtjale kirjalik taotlus vähemalt viis kalendripäeva ette. Piiramise või katkestamisega seotud kulud kannab selle tellija.
(1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. (2) Veemõõdusõlm peab üldjuhul asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisestustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisestustoru suubumist kinnistule. (3) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditus veearvesti külmumine; 3) sisestustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m; 4) sisestustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistut läbi teise kinnistu. (4) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. (5) Juhul, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti, monteerib vee-ettevõtja veearvesti kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme või kliendi ja vee-ettevõtja kokkuleppel muusse kohta ja plommib omal kulul viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidi veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõppemisel või lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt. (6) Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldatavad seadmed (tagasilöögiklapp, settekoguja jne) paigaldab vee-ettevõtjaga kooskõlastatult klient. (7) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. (8) Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks vabana. (9) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 8 punktide 3 ja 4nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja paragrahvi 16 lõikele 3. (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta. (11) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust mittekinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja paragrahvi 15 lõikes 5 toodud hüvituse nõuet. (12) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemise kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(1) Kliendile antava vee kogust mõõdetakse veearvestiga. (2) Kliendi poolt mittepõhjustatud veearvesti rikke korral arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. (3) Kui eeskirja paragrahvi 17 lõike 12 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks , tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses. (4) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. (5) Päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Lääne-Virumaa Päästeteenistus. Kulude katmine toimub vee-ettevõtja taotluse alusel päästeseadusega kehtestatud korras. (6) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vastava kuluarvestuse vee-ettevõtja.
(1) Kinnistud varustatakse reovee mõõdusõlmega eeskirja paragrahvi 20 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. (2) Reovee mõõdusõlme asukoht ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. (3) Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja paragrahvi 17 lõikes 8 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine ja/või reovee kanaliseerimine vastavalt eeskirja paragrahvi 16 lõikele 3. (5) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust mittekinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja paragrahvi 15 lõikes 5 toodud hüvituse nõuet. (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid reoveearvestite elektritoite ja –ülekande süsteemide ning nende plommide kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupool seda soovib. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool. (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõikidest veeallikatest võetud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist ühiskanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja paragrahvi 18 lõikes 2 sätestatud korras. (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja paragrahvi 15 lõikes 6 sätestatud sanktsioone eeskirja paragrahvi 15 lõike 3 kohase kestvusega. (5) Reovee ja fekaalide purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub reovee ja fekaalide koguse arvestus ja tasumine vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale.
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind kehtestatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale. (2) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) tasust võetava vee eest; 2) tasust reovee ärajuhtimise eest. (3) Eeskirjaga kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud keskkonnaministri määrusega kehtestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi ületava reostuse eest ärajuhitavas reovees tasub klient lisaks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnale ülenormatiivse reostuse tasu.
(1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest sh vee-(reovee-) arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. (2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. (3) Arve koostamise aluseks on kliendi poolt esitatud arvestite näidud. Kui klient ei esita tähtaegselt arvesti näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul võetud vee ja/või ärajuhitud reovee koguse järgi ning järgmisel kuul teostatakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel. (4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5 % ja elanikele kuni 0,15 % tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole seda saanud õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. (5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne kalendripäeva jooksul alates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne kalendripäeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist. (6) Veevarustuse ja/või reovee teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel võib vee-ettevõtja veeandmise ja/või reovee kanaliseerimise sulgeda käesoleva eeskirja paragrahvi 16 lõigete 3 ja 5 kohaselt.
Enne käesoleva eeskirja jõustumist kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2007. aasta 01. juuliks.
Määrata volitatud isikuks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimiseks vee-ettevõtte juhataja.
Tunnistada kehtetuks Haljala Vallavolikogu 22. detsembri 1994. a. määrus nr 5 «Haljala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirja kinnitamine».
Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja andmebaasis, Haljala valla häälekandjas «Haljala Leht» ja valla veebilehel.
Käesolev määrus jõustub 25. septembril 2006. a