Haljala valla ehitusmääruse (edaspidi määruse) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Haljala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Haljala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.
Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla ühtse ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavadest; 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla üldplaneeringu (sh teemaplaneeringu) algatamine ning nende lähteülesande kinnitamine ja muutmine, üldplaneeringu vastuvõtmine, selle avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 4) üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine; 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 6) naaberomavalitsuse üldplaneeringu kooskõlastamine; 7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 8) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku läbivaatamine; 9) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine; 10) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 11) üldplaneeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal; 12) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõike 2 alusel ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 13) maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 14) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine 6 kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi ning tulemuste maavanemale teatavakstegemine.
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla planeerimis- ja ehituspoliitika elluviimine; 2) ehitusjärelevalve teostamine; 3) vallavolikogu pädevusse mittekuuluvate detailplaneeringute algatamine, vastuvõtmine, avalikustamine ja kehtestamine; 4) üldplaneeringu, teemaplaneeringu, ehitusmääruse ja detailplaneeringu koostamise korraldamine; 5) vajadusel detailplaneeringutele arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine; 6) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga; 7) üldplaneeringu ja detailplaneeringute lähteülesannete koostamine; 8) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamine; 9) detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korras otsustamine; 10) avalikkuse informeerimine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamisest ning kehtestamisest; 11) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine; 12) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine; 13) detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine; 14) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja kättesaadavuse korraldamine; 15) projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 ja ehitusseaduse § 19 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel; 16) ehitistele projekteerimistingimuste määramine; 17) ehituslubade väljastamine ja kehtetuks tunnistamine; 18) kasutuslubade väljaandmise või väljaandmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 19) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine või sellest keeldumise otsustamine; 20) ehitustööde registreerimine; 21) registreeritud ehitustööde kontrollimine; 22) ehitise kasutusloa menetlemine ja väljastamine; 23) ehitusprojektide kooskõlastamine; 24) olemasolevate ehitiste järelevalve teostamine; 25) tellija funktsiooni täitmine munitsipaalehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 26) teiste planeerimisseaduse ja ehitusseaduse ning käesoleva määrusega vallavalitsuse pädevusse antud ülesannete täitmine.
Maa-alade planeerimine Haljala valla haldusterritooriumil tagatakse: 1) valla arengukavadega; 2) valla või selle osade üldplaneeringutega; 3) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering); 4) detailplaneeringutega; 5) kokkuleppel naaberomavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega; 6) osalemisega naaberomavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel; 8) osalemisega riikliku tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.
(1) Igaüks võib teha üldplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku, esitades selle (2) Üldplaneeringu algatab vallavolikogu ja selle koostamist korraldab vallavalitsus. (3) Vallavalitsus koostab üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu ja esitab selle (4) Üldplaneering algatatakse vallavolikogu otsusega, mis sisaldab muuhulgas üldplaneeringu nimetuse, eesmärgi, territoriaalse ulatuse ning vajadusel ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal. (5) Pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist koostab vallavalitsus kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteülesande, milles sätestatakse: 1) planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) nõuded planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 6) planeeringu kooskõlastajad. (6) Üldplaneeringu lähteülesande kinnitab oma otsusega vallavolikogu. (7) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu koostamist koostöös Lääne-Viru maavanemaga ja planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega. (8) Vallavalitsus informeerib Lääne-Viru maavanemat üldplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast.
(1) Vallavalitsus teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud üldplaneeringu eesmärke ajalehes „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehel ühe kuu jooksul pärast üldplaneeringu algatamise otsuse tegemist. (2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, samuti teised huvitatud isikud. (3) Enne üldplaneeringu vastuvõtmist kooskõlastatakse see planeeringuala naabrusesse jäävate omavalitsustega, vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse alla võetud maa-alad või üksikobjektid, kaitse all olevad kinnismälestised, monumendid või kui planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara. (4) Üldplaneering kooskõlastatakse Lääne-Virumaa keskkonnateenistusega. (5) Üldplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab vallavalitsus keskkonnaministrile vastava nõusoleku saamiseks. (6) Lääne-Viru maavanem määrab üldplaneeringu riigiasutustega täiendava kooskõlastamise vajaduse. Need kooskõlastused tuleb hankida enne planeeringu vastuvõtmist. (7) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. (8) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.
(1) Üldplaneeringu koostaja esitab kooskõlastatud üldplaneeringu vallavalitsusele. Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul üldplaneeringu vastuvõtmise eelnõu esitamise vallavolikogule. (2) Vallavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise kohta ja kuulutab välja avaliku väljapaneku. (3) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku vallavalitsuse haldushoones ning teatab ajalehes „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehel avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse informatsioon planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning planeeringu sisu lühitutvustus. (4) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. (5) Avaliku väljapaneku ajal tagab vallavalitsus tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile üldplaneeringuga seotud materjalidele ja valla käsutuses olevale informatsioonile. (6) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (7) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sh elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (9) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi vallavalitsus. Avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll. (10) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab vallavalitsus informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (11) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab vallavalitsus lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise. (12) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. (13) Peale paranduste ja täienduste tegemist esitab vallavalitsus üldplaneeringu maavanemale järelevalve teostamiseks.
(1) Vallavalitsus koostab üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõu ja esitab selle vallavolikogule. (2) Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu oma määrusega. (3) Vallavalitsus teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest ajalehes „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehel. (4) Vallavalitsus saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates üldplaneeringu kehtestamise määruse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Lääne-Viru maavanemale ning sama tähtaja jooksul informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale. (5) Vallavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati üldplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (6) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle vallavolikogu ja esitab ülevaatuse tulemused Lääne-Viru maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. (7) Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatuse tulemustest informeerib vallavalitsus avalikkust ajalehe „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehe kaudu.
(1) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vallavalitsusele taotluse. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi; 2) taotleja kontaktandmed; 3) planeeringu põhjendatud eesmärk; 4) planeeringu kavandatav plaan või skeem. (2) Detailplaneeringu koostamise algatab vallavalitsus. Käesoleva määruse § 3 punktis 4 sätestatud juhtudel algatab detailplaneeringu koostamise vallavolikogu. (3) Vallavalitsus koostab ühe kuu jooksul taotluse vastuvõtmisest alates detailplaneeringu lähteülesande, millega määratakse kindlaks: 1) planeeritava ala piir ja suurus; 2) planeeringu koostamise eesmärk ja alused; 3) arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid; 4) muinsuskaitseliste maa-alade korral Muinsuskaitseameti Virumaa talitusega kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused; 5) vastavus kehtivale üldplaneeringule; 6) põhilised arhitektuurilised nõudmised; 7) detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava; 8) planeeringu kehtestamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu; 9) lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku tutvumise vajaduse määramine; 10) muud vallapoolsed tingimused. (4) Vallavalitsus või vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 2) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; 3) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 4) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (5) Vallavalitsuse korraldus või volikogu otsus, millega kinnitatakse detailplaneeringu lähteülesanne ja algatatakse detailplaneeringu koostamine, sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid: 1) detailplaneeringu pealkiri; 2) planeeritava ala suurus; 3) detailplaneeringu eesmärk; 4) kinnitatava lähteülesande number; 5) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine. (6) Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib üks aasta, arvates vallavalitsuse korralduse või volikogu otsuse teatavakstegemisest. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus või vallavolikogu otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. (7) Vald võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib vald sõlmida huvitatud isikuga lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta. Lepingu sõlmib valla nimel vallavalitsus ning leping jõustub detailplaneeringu algatamiseks vajaliku vallavalitsuse korralduse või volikogu otsuse jõustumisel. (8) Vallavalitsus võib, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtusega hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut koostamata: 1) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 2) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (9) Vallavalitsus võib, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtusega hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; [Muudetud: Haljala Vallavolikogu 18.03.2008 määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008] 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. [Muudetud: Haljala Vallavolikogu 18.03.2008.a määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008]
(1) Vallavalitsus tutvustab algatatud planeeringu eesmärke ajalehes „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehel vähemalt üks kord kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama teavet planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ja algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (2) Vallavalitsus informeerib Lääne-Viru maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (4) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud ja planeering tehakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. (5) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (6) Detailplaneeringu eskiislahendus tuleb enne avalikku arutelu kooskõlastada vallavalitsusega. Eskiisi läbivaatamisel määrab vallavalitsus teiste riigiasutustega ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse. (7) Vallavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele.
(1) Enne planeeringu esitamist vallavalitsusele kooskõlastab planeeringu koostaja selle: 1) vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek maa-ala või üksikobjekti kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara; 2) kinnisasja omanikuga, kui planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust; 3) teiste isikute või asutustega, kellega kooskõlastamise vajalikkus tuleneb seadusest või muust õigusaktist või detailplaneeringu lähteülesandest. (2) Detailplaneeringu koostaja esitab valminud planeeringu vallavalitsusele, kus nelja nädala jooksul planeeringu esitamisest kontrollitakse detailplaneeringu vastavust lähteülesandele, seadustele ja teistele õigusaktidele ning lähteülesandega määratud kooskõlastuste olemasolu. Vajadusel tagastab vallavalitsus planeeringu selle koostajale paranduste tegemiseks ja (või) puuduvate kooskõlastuste hankimiseks. (3) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks vähemalt kahes eksemplaris ja kehtestamiseks vähemalt neljas eksemplaris paberkandjal, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar, mis kuulub säilitamisele valla arhiivis ja digitaalselt ühes eksemplaris DGN- või DWG-faili formaadis. (4) Detailplaneeringu, mis muudab üldplaneeringut, esitab vallavalitsus Lääne-Viru maavanemale planeeringu riigiasutuste või Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks. (5) Vallavalitsus esitab Lääne-Viru maavanemale loa saamiseks detailplaneeringu, millega tehakse ettepanek eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa ostueesõigusega erastamiseks ja krundiga liitmiseks juhul, kui piirneval maal pole võimalik või otstarbekas maakorraldusnõuetele vastava iseseisva katastriüksuse moodustamine. (6) Vallavalitsus või käesoleva määruse § 3 punktis 4 sätestatud juhtudel vallavolikogu võtab vastu korralduse või otsuse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta. (7) Detailplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab vallavalitsus keskkonnaministrile nõusoleku saamiseks.
Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku ja Haljala valla vahel, milles on vajadusel määratud: 1) kes on tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) kes on üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 3) kes on välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) kes on sademevete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) haljastuse, parklate ning muude krundile kavandatavate rajatiste (mänguväljakud jms) väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega; 7) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused. [Muudetud Haljala Vallavolikogu 18.03.2008 määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008.]
(1) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul: 1) § 3 punktides 4 ja 5 sätestatud juhul detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule; 2) muudel juhtudel detailplaneeringu kehtestamise. (2) Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu oma otsusega või vallavalitsus oma korraldusega. (3) Detailplaneeringu kehtestamise vallavolikogu otsus või vallavalitsuse korraldus sisaldab muuhulgas vähemalt järgmisi andmeid: 1) detailplaneeringu pealkiri; 2) projekteerija nimi; 3) töö number; 4) detailplaneeringu eesmärk; 5) juhul, kui detailplaneeringu üks eesmärk on planeeritava ala kruntideks jaotamine, siis kruntide arv; 6) detailplaneeringuga hõlmatava maa-ala suurus; 7) viide vallavolikogu otsusele või vallavalitsuse korraldusele, millega on samale maa-alale kehtestatud detailplaneering varem. (4) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering. (5) Vallavalitsus teatab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehel. (6) Vallavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Lääne-Viru maavanemale ning kehtestatud planeeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (7) Vallavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud detailplaneeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnistule kehtestati detailplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.
(1) Kehtestatud detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui vald või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsustab vallavolikogu. (3) Kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatab vallavalitsus ajalehes „Virumaa Teataja“ ja Haljala valla veebilehel ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.
(1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus jms. (2) Kehtestatud detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi.
(1) Planeeringu koostamisel võib vallavalitsuse korraldusega kehtestada kuni üheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. (2) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. (3) Ajutise ehituskeelu teeb vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast.
(1) Vald on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 1) nähakse kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. (2) Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (4) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (5) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades. (6) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. (7) Ehitise omanik on kohustatud taotlema vallavalitsuselt kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv üldplaneering; 2) kehtiv üldplaneeringu teemaplaneering; 3) kehtiv detailplaneering; 4) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 6) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 7) muinsuskaitse eritingimused; 8) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 9) ehitusmäärus.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel. (2) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vorminõuded kinnitab vallavalitsus. (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele: 1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks; 3) rajatiste (tänavad, parklad, sillad, viaduktid, tunnelid, torujuhtmed, side- ja elektriliinid, spordi- ja puhkerajatised) ehitusprojekti koostamiseks. (4) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab ja projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks. (5) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 4¹) hoone esimese korruse põrandapinna kõrgus (+/- 0,00);[Muudetud Haljala Vallavolikogu 18.03.2008 määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008.] 4²) fassaadimaterjal;[Muudetud Haljala Vallavolikogu 18.03.2008 määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008.] 4³) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;[Muudetud Haljala Vallavolikogu 18.03.2008 määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008.] 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 8) haljastus- ja heakorranõuded; 9) ehitusjäätmete käitlemine; 10) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 11) keskkonnamõju hindamise vajadus; 12) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded. (6) Projekteerimistingimustega saab tutvuda vallavalitsuse haldushoones tööajal.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vorminõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan peab olema registreeritud vallavalitsuses ja kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutuste ja isikutega: 1) Lääne-Virumaa Päästeasutusega; 2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul Virumaa Tervisekaitsetalituse Lääne-Virumaa osakonnaga; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga. (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.
(1) Ehitusluba on valla nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.
(1) Ehitusloa saamiseks tuleb vallavalitsusele: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud ehitusseaduse paragrahvis 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadusega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud; 3) esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. (2) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel. (3) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (4) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepe tuleb esitada vallavalitsusele. (5) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. (6) Vallavalitsus säilitab ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni.
(1) Vallavalitsus keeldub ehitusloa väljastamisest, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele või 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamise või ehitusseaduse paragrahvis 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale või 4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis valla määratud ehitise kasutamise aeg või 8) ei ole tasutud riigilõiv või 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (2) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab vallavalitsus (ehitusloa menetleja) ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.
(1) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sellisel juhul loetakse ehitusluba väljaantuks tähtajaga kaks aastat. (2) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.
(1) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 2) ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida ehitusseaduse paragrahvi 61 lõikes 1 või paragrahvi 64 lõikes 2 nimetatud ettekirjutust või 3) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või 4) ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist või 5) muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed või 6) ehitamise käigus muudetakse ehitise kasutamise otstarvet või 7) ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega. (2) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks vallavalitsuse poolt 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kehtetuks tunnistamise põhjustest teadasaamise päevast arvates.
(1) Vallavalitsus annab ehitamiseks kirjaliku nõusoleku, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m²; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotlus. Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamise kohta. (3) Vallavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehitislikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. (4) Vallavalitsus keeldub kirjaliku nõusoleku andmisest, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või 2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale planeeringule või 3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või 5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või 6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele. (5) Vallavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 15 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (6) Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama vallavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (7) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates.
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on valla nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, välja arvatud elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba. (3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.
(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (2) Kasutusloa saamiseks tuleb vallavalitsusele: 1) esitada kasutusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või vallavalisuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 4) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 5) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) tasuda riigilõiv. (3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. (4) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (5) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (6) Vallavalitsus peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni. (7) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või –rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või –rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks või kasutamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepe tuleb esitada vallavalitsusele. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või –rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või –rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või –rajatise suhtes. (8) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
(1) Vallavalitsus keeldub kasutusloa väljastamisest, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele kasutamise taotletud otstarbeks kehtestatud nõuetele või 2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või 3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või 6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või 7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või 9) ei ole tasutud riigilõiv või 10) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või 11) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või 12) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või 13) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (2) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab vallavalitsus võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.
(1) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.
(1) Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 2) ehitise omanik ei täida paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust või 3) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või 4) ehitis on lammutatud. (2) Ehitise omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. (3) Vallavalitsus tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise põhjustest teadasaamise päevast arvates.
(1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või selle lammutama ettekirjutusega määratud tähtajaks, viisil ja tingimustel. (2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Ajutine ehitis tuleb likvideerida ehitusloas või kasutusloas määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (4) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutada, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.[Muudetud: Haljala Vallavolikogu 18.03.2008 määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008.]
(1) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, otsustab vallavalitsus kasutusloa väljastamise lubamise ning määrab korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. (2) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui sellega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, otsustab vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamise lubamise ning määrab korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. (3) Vallavalitsus teavitab katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest Maa-Ametit ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (4) Vallavalitsus teavitab maaomaniku või maavaldaja avalduse või õigusakti alusel vallavalitsuse korraldusega muudetud katastriüksuse sihtotstarbest maaomanikku kirjalikult.
(1) Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. (2) Ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsus ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku kaudu. (3) Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on: 1) kontrollida ehitusseaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas; 2) kontrollida ehitusseaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, valla ametiasutuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt, ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalidega või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud käesolevas punktis nimetatute maksumuse kohta; 5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; 6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi; 7) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele; 8) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine; 9) esitada riiklikule ehitusregistrile andmeid; 10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi; 11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantavate andmete tegelikkusele vastavust; 12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust.
(1) Ettekirjutuse tegemise õigus on vallavanema volitatud vallavalitsuse ametiisikul. Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui: 1) ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või 2) ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest või 3) ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist või 4) ehitamise käigus ei peeta kinni valla kirjalikust nõusolekust või 5) ehitatakse ehitusloata või 6) ehitatakse valla kirjaliku nõusolekuta või 7) ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel või 8) ehitisel puudub kasutusluba või 9) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. (2) Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitusettevõtjale ettekirjutuse, kui: 1) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni ehitusprojektist või 2) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni kirjalikust nõusolekust või 3) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba või 4) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole vald andnud kirjalikku nõusolekut või 5) ehitusettevõtja poolt ehitatav ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. (3) Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuses: 1) juhitakse tähelepanu õigusrikkumisele; 2) esitatakse nõue ehitamise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustatakse tegema edasise ehitamise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. (4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (5) Vallavalitsus edastab ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse kohta ehitisregistrile andmed kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse valla üldplaneeringute ja detailplaneeringutega. (2) Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. (4) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.
(1) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale. (2) Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise miljöö säilitamisest. (3) Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ja avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks; 2) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus) 3) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. (2) Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusspetsialisti ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kõrvaldama kohe. (3) Territooriumi korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. (4) Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. (5) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud. (6) Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine erinevalt ehitusloa aluseks olevast projektlahendusest tuleb kooskõlastada ehitusspetsialistiga.[Muudetud: Haljala Vallavolikogu 18.03.2008 määrusega nr 51 – jõust: 25.03.2008]
(1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab vallavalitsus. (2) Keskkonnamõju hindamist korraldab vallavalitsus, kes korraldab: 1) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu; 2) keskkonnamõju hindamisega seotud teadete avaldamise vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvidele 16 ja 21; 3) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku, avaliku arutelu ja esitab aruande heakskiitmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale; 4) keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud teadete avaldamise vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvidele 37 ja 41.
(1) Ehitus- ja planeerimisspetsialistil on ehitusjärelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmisel võib rakendada sunnivahendit seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.[Muudetud: Haljala Vallavolikogu 21.12.2010 määrusega nr 31 – jõust: 01.01.2011.] (2) Ehitusseaduse paragrahvides 65-69 sätestatud väärtegude (valeandmete esitamine, andmete muutumisest teatamata jätmine, ehitise omaniku kohustuste eiramine, ehitise omavoliline ehitamine jms) puhul võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga 150-300 trahviühikut, juriidilist isikut rahatrahviga 1600-32000 eurot.[Muudetud: Haljala Vallavolikogu 21.12.2010 määrusega nr 31 – jõust: 01.01.2011.]
Haldustoimingule, mille sooritamiseks planeerimisseaduses, ehitusseaduses või käesolevas määruses ei ole tähtaega määratud, kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega.
(1) Määruse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. (2) Määruse jõustumisel jäävad kehtima enne määruse jõustumist kehtinud korras välja antud ehitusload ja projekteerimistingimused. (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (4) Määrus jõustub 27. november 2006.a.