(1) Määrus kehtestab olmejäätmete sortimise korra, sorditud jäätmete liigitamise alused ning olmejäätmete sortimise korralduse, et suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, saavutada jäätmeseaduse § 1363 punktis 1 nimetatud sihtarvude täitmine ja vähendada prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust. (2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid: 1) olmejäätmete sortimist tekkekohas ning sellele järgnevat liigiti kogumist; 2) olmejäätmete ladestamiseelset töötlemist. (3) 4 (4) Jäätmete ladestamiseelne töötlemine on jäätmete mehaaniline, termiline või bioloogiline mõjutamine (nt põletamine, mehaanilis-bioloogiline töötlemine), kaasa arvatud jäätmete tekkekohas sortimine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada ladestatavate jäätmete kogust.
Olmejäätmeid ning nende sortimise tulemusena tekkinud jäätmeid liigitatakse vastavuses Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” kehtestatud jäätmenimistuga (edaspidi jäätmenimistu), eelkõige kooskõlas selle jaotisega 20 „Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed”, alajaotisega 15 01 pakendi osas, mis vastab jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele ning alajaotisega 19 12 „Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed”.
(1) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. (2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastid (20 39); 3) metallid (20 40); 4) klaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 03); 8) pakendid (01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid; 9) puit (20 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 11); 11) suurjäätmed (20 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 36); 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*. (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad «Jäätmeseaduse» §-s 7 toodud olmejäätmete mõistele. (4) Jäätmete kogumisel tuleb vältida nende segunemist muude, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, ning olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segatult muude jäätmetega. (5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
(1) Jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid. (2) Jäätmejaama tehniline varustatus peab tagama käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktides 1–5, 7, 9–11 ja 13 nimetatud olmejäätmeliikide vastuvõtmise elanikkonnalt. (3) Jäätmejaama avalikuks kasutamiseks lahtiolekuajad peavad tagama elanikkonnale võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmed sobival ajal üle anda vähemalt kolm korda nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval, kokku 24 tunni jooksul.
(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on koostöös muude määruse § 4 lõikes 3 nimetatud isikutega korraldanud oma haldusterritooriumil § 3 lõikes 2 nimetatud olmejäätmete tekkekohas sortimise ja liigiti kogumise, mis on võimaldanud oluliselt vähendada nende jäätmete osakaalu ülejäänud segaolmejäätmete koostises ning suurendada taaskasutamisele suunatavate jäätmete koguseid ning segaolmejäätmed on läbinud käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud töötlemise, loetakse tekkekohas sortimisest ja liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed töödelduks, s.t. kõrvaldamiseks ettevalmistatuks jäätmeseaduse § 16 lõike 2 mõistes ning neile ei rakendu jäätmeseaduse § 35 lõikes 1 ja § 36 lõikes 2 kehtestatud prügilasse ladestamise keeld. (2) Prügilasse ladestamise keeld rakendub paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul olmejäätmete suhtes, mis on kogutud nendelt jäätmevaldajatelt, kes ei ole ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmete sortimisega tekkekohas ja liigiti kogumisega.
Tekkekohas sorditud ja liigiti kogutud jäätmed suunatakse järelsortimisele kui: 1) väljanopitud ja taaskasutamisele suunatavate jäätmete koostis ja omadused ei rahulda konkreetsetele taaskasutustegevustele esitatavaid nõudeid (näiteks, jäätmed on olulisel määral risustatud muude jäätmete, ainete ja materjalidega, või kogutud segapakendist tuleb lahutada eraldi ringlussevõttu suunatavad materjalid); 2) sorditud jäätmed on kogumise ja veo käigus segunenud omavahel või segatud ja risustatud muude jäätmete, ainete ja materjalidega.
(1) Käesoleva määruse § 41 lõige 3 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest. (2) Käesolev määruse § 41 lõige 3 jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.