(1) Käesolev ehitusmäärus sätestab planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Koigi valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse planeerimis- ja ehitustegevuse korraldamisel ning täpsustab ehitus- ja planeerimisseadusega kehtestatud nõuded.2(2)Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine ning ehitiste kasutamise reguleerimine Koigi valla haldusterritooriumil kuulub Koigi vallavolikogu ja Koigi vallavalitsuse pädevusse.3(3)Ehitusmääruses sätestamata küsimusi lahendab Koigi vallavolikogu või Koigi vallavalitsus lähtudes planeerimis-, ehitus-, muinsuskaitse- ja looduskaitseseadustest ning Prandi looduskaitseala eeskirjast.
(1) Koigi valla ehituspoliitika kujundajaks on Koigi vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).2(2)Vallavolikogu ülesanneteks on:11) Valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;22) Üld-, detail- ja teemaplaneeringute algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;33) Üld- ja teemaplaneeringute ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kirjalik kooskõlastamine;44) Riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine;55) Kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks;66) Põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.3(3)Koigi valla ehituspoliitika elluviijaks on Koigi vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).4(4)Vallavalitsuse ülesanneteks on:11) Üld- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine;22) Avalikkuse teavitamine algatatud planeeringust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ajalehtedes Järva Teataja ja Koigi valla veebilehel www.jarva.ee/koigi (edaspidi kodulehel);33) Projekteerimistingimuste väljastamine ja avalikustamine;44) Ehitus-, lammutus- ja kaevelubade, kirjalike nõusolekute ja kasutuslubade väljastamine;55) Korraldab ehitise nõuetele vastavuse kontrollimise;66) Ettekirjutuste tegemine;77) Ehitise käigu dokumenteerimisega seonduvate dokumentide säilitamine;88) Kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse teostamine ja vajadusel pädevate isikute kaasamine;99) Riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine, ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine;1010) Üld- ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine ning avalikkuse informeerimine;1111) Lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise võimalikkuse üle otsustamine;1212) Ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maa kasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust;1313) Planeeringu kavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale;1414) Planeeringute koostamise lepingute sõlmimine;1515) Üld- või detailplaneeringu alusel katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmine.
(1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.2(2)Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis.3(3)Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.4(4)Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine ja tehnosüsteemide muutmine.5(5)Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv hoone või rajatis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.6(6)Ajutine ehitis on ehitis, mis on püstitatud omavalitsuse poolt määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5aastat.7(7)Avalikkusele suunatud funktsiooniga ehitis on inimeste kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks püstitatud hoone või rajatis.8(8)Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.9(9)Ehitise mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel, tehnosüsteemide teostusjoonistest, seletuskirjast ja ehitise tehnilistest andmetest.10(10)Kirjalik nõusolek on kohalikult omavalitsuselt saadav nõusolek 20-60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.11(11)Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitustööde tegemiseks vastavalt ehitusprojektile.12(12)Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutuse otstarbele.13(13)Miljööväärtuslik ala on ajalooliselt väljakujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva terviku.
(1) Üldplaneering on planeerimise käigus valmiv dokument mille eesmärgiks on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.2(2)Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja valla arengukava.3(3)Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel.4(4)Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikud alad.5(5)Detailplaneering on planeerimise käigus valmiv dokument mille eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Detailplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele vormikohase avaldusena (käesoleva määruse lisa nr 1).6(6)Detailplaneering on kohustuslik detailplaneeringu kohustusega aladel:11) Uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitised, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;22) Olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;7(7)Miljööväärtuslikel aladel on detailplaneering kohustuslik.8(8)Ranna või kalda ehituskeeluvööndis võib ilma detailplaneeringuta olemasolevat ehitist, kaasa arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja ning nende kõrvalhooned, esmakordselt laiendada 33protsenti olemasoleva ehitise kubatuurist.
(1) Projekteerimistingimused on arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega 15päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.2(2)Projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel.3(3)Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on taotleja poolt kirjalik projekteerimistingimuste taotluse (käesoleva määruse lisa nr 2) esitamine.4(4)Projekteerimistingimused sisaldavad:11) ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi, projekti koosseisu jm näitajaid;22) arhitektuurseid nõudeid, ehitiste aluspinda, ehitiste arvu krundil, hoone kõrgust maapinnast, katuse kallet, tulepüsivusastet, insener-tehniliste võrkude rajamist;33) projekti kooskõlastuste loetelu;44) projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega.5(5)Projekteerimistingimused avalikustatakse kodulehel viie tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast alates ja hoitakse kodulehel vähemalt kaks kuud.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusnormide kohaselt tagamaks ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul.2(2)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega, kehtestatud detailplaneeringuga ja projekteerimistingimustega sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.3(3)Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.4(4)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb kinni pidada ehitiste tuleohutuse nõuetest ning ehitist ei tohi krundi välispiirile ehitada lähemale, kui hoone tulepüsivusklass lubab. Kui naaberkruntide omanikud lepivad kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud päästeteenistuse asutus, võib hoone ehitada kinnistu piirile ülalöeldust lähemale.5(5)Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut.6(6)Ehitada võib ehitusettevõtja kes on registreeritud majandustegevuse registris.7(7)Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitiste oma tarbeks ehitamisel ei pea ehitaja olema registreeritud majandustegevuse registris ettevõtjana.8(8)Ehitusprojekt peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 27.12.2002. a määrusele nr70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile»
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, ja ümbritsevate ehitiste keskkonda.2(2)Muinsuskaitselised nõuded nende olemasolu korral.
(1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv:11) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;22) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses.2(2)Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.3(3)Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist.4(4)Elamispinnata väikeehitise ehitamiseks kirjaliku nõusoleku taotlemisel tuleb esitada vallavalitsusele kavandatava hoone põhiplaan, kaks vaadet ja asendiplaaniline lahendus.
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud hoone või rajatis.2(2)Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus ehitise kasutamise tähtaja ning ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.3(3)Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks, kui ei lepita kokku teisiti
(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele projektile vastavat ehitist ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada, rekonstrueerida ja lammutada ehitist või selle osa ning muuta ehitise tehnosüsteeme.2(2)Ehitusloa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vormikohase taotlus ja ehitusprojekt ning riigilõivu tasumist tõendav dokument.3(3)Ehitusluba ei anna õigust kinnistule ehitada ilma maaomaniku (maaomanike) nõusolekuta.4(4)Ehitusluba ehitise lammutamiseks võib taotleda ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotlus ehitise lammutamiseks olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitusprojekt ehitise lammutamiseks.
(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteeme.2(2)Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal.3(3)Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest.4(4)Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale vallavalitsus, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt.5(5)Kirjalik nõusolek ei anna õigust kinnistule ehitada ilma maaomaniku (maaomanike) nõusolekuta.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik (mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral omanikud) vallavalitsusele vormikohase taotluse ehitusloa väljastamiseks ning tasutakse riigilõiv. Taotlusele tuleb lisada geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis ning lammutamise projekt või seletuskiri, milles on lahendatud tehnovõrkudest lahtiühendamine, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine.2(2)Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.3(3)Ehitise lammutamine on olemasoleva ehitise täielik või osaline likvideerimine.
(1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse paragrahvi 59 mõistes teostab vallavalitsus.2(2)Omanikujärelevalve teostaja on ehitise omaniku poolt enne ehitustöödega alustamist määratud omanikujärelevalve tegemise õigusega ettevõtja, kes esindab ehitise omanikku ehitamise ajal.3(3)Omanikujärelevalve tegemise eesmärgiks on tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.4(4)Omanikujärelevalvet peab tegema ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni.5(5)Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, nende kõrvalhoonet, väikeehitist, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist.6(6)Väikeehitiste, mille ehitusalune pind on väiksem kui 20 m2, ehitamisel lasub vastutus ehitamise seaduslikkuse eest ehitajal ja nendel juhtudel ei rakendata Ehitusseaduse § 59 lõike 2 kohast ehitusjärelvalvet.7(7)Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Koigi valla territooriumil tuleb taotleda vallavalitsuselt kaeveluba vastavalt kehtivale kaevetööde eeskirjale.
(1) Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.2(2)Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust, nõuetele vastavaks tunnistamist, ehituse dokumentatsiooni üleandmist ja riigilõivu tasumist.3(3)Ehitist või selle osa võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada kasutusloas näidatud otstarbel.4(4)Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt.5(5)Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid:11) kasutusloa taotlus;22) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, või ehitise mõõdistusprojekt;33) ehitustööde päevikud;44) kaetud tööde aktid;55) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks;66) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload;77) tõend riigilõivu tasumise kohta. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt.6(6)Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea kasutusloa taotleja esitama käesoleva paragrahvi lg 5 punktides 3 ja 4 sätestatut.
(1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995 kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, kasutusloa taotlemiseks. Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse ka nende ehitiste kohta, millel puudub projekt või mis ei ole ehitatud vastavalt olemasolevale kinnitatud ehitusprojektile, olenemata nende ehitiste ehitamise ajast.2(2)Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses.
Vallavalitsuse ülesandeks on11) Väljastada kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku taotluse saabumise päevast või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates;22) Dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul arvates kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumisest;33) Väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamise päevast arvates;44) Tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates;55) Väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi laekumise päevast;66) Tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates;77) Ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates;88) Ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelvalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates;99) Projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates;1010) Projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast alates.
(1) Avalikustada määrus ja määruses sätestatud dokumentide vormid Koigi vallavalitsuse kantseleis, Riigi Teatajas ja kodulehel.2(2)Tunnistada kehtetuks Koigi Vallavolikogu 14.12.1995 määrus nr 3.3(3)Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2007.a.