(1) Käesolev määrus reguleerib Saku valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt koolieelses munitsipaallasteasutuses mittekäiva või osaajalist kohta omava eelkooliealise lapse lapsehoiu toetuse (edaspidi toetus) määramise ja maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra. (2) Toetus on kulupõhine ja makstakse välja vastavaid kulutusi tõendavate dokumentide alusel. (3) Toetuse maksmist korraldab ja makstud toetuse üle peab arvestust Saku Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande korraldamisega tegeleva struktuuriüksuse (edaspidi struktuuriüksus) vastav teenistuja.
Toetust makstakse järgmiste teenuste tarbimise eest: 1) eralasteasutuse teenus, mida osutab juriidiline isik, kelle põhikirjaline tegevus on lastele hoiu ja alushariduse omandamise võimaldamine ning kellel on haridus- ja teadusministri antud kehtiv koolitusluba; 2) lapse- või päevahoiuteenus, mida osutab lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba.
(1) Toetuse ülemmäär on Saku valla munitsipaallasteasutuste keskmine majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. (2) Toetuse määra, mis ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülemmäära, ühe lapse kohta ühes kalendrikuus kehtestab Saku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrast lähtuvalt arvutatakse toetus täispäeva teenuse puhul lapse kohta järgmiselt: 1) 100% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 5-l päeval nädalas; 2) 80% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 4-l päeval nädalas; 3) 60% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 3-l päeval nädalas; 4) 40% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 2-l päeval nädalas; 5) 20% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 1-l päeval nädalas. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrast lähtuvalt arvutatakse toetus osapäeva (5 tundi) teenuse puhul lapse kohta järgmiselt: 1) 50% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 5-l päeval nädalas; 2) 40% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 4-l päeval nädalas; 3) 30% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 3-l päeval nädalas; 4) 20% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 2-l päeval nädalas; 5) 10% makstakse toetust, kui laps saab kalendrikuus teenust 1-l päeval nädalas.
(1) Toetus määratakse ja makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale (edaspidi lapsevanem), kui on täidetud järgmised tingimused: 1) lapsevanema rahvastikuregistri järgne elukoht on Saku vald; 2) kui lapse, kelle jaoks toetust taotletakse, rahvastikuregistri järgne elukoht on Saku vald; 3) kui laps, kelle jaoks toetust taotletakse, ei ole kantud ühegi munitsipaallasteasutuse nimekirja. (2) Õigus toetust taotleda tekib vanemahüvitise maksmise lõppemisele järgnevast kuust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) lapse elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses ei ole vaba kohta; 2) laps vajab arsti otsuse kohaselt oma tervisliku seisundi tõttu erilist tähelepanu ja väikest kollektiivi. (3) Õigus toetusele lõpeb lapse minekul munitsipaallasteasutusse või õppimaasumisel üldhariduskoolis.
(1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; 2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni kümme last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (2) Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse kõiki lapsehoiuteenusel viibivaid raske või sügava puudega lapsi, alla 3-aastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla 3-aastaseid lapsi kahe lapse eest. (3) Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele. (4) Lapsehoiuteenuse osutamisel korraga rohkem kui kümnele lapsele ühes tegevuskohas peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid, nendele ruumidele juurdepääsuteed ja ruumidest väljapääsuteed vastama ehitusseaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud tuleohutusnõuetele, mis kehtivad koolieelsetele lasteasutustele. (5) Lapsehoiuteenuse osutamise korral rohkem kui nelja tunni vältel: 1) tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Lapsehoiuteenuse osutaja peab toitlustamisel tagama toidu käitlejale kehtestatud nõuete täitmise vastavalt toiduseaduses sätestatule; 2) kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. (6) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ning lapse huvidest. Lapsehoiuteenusele õigustatud isik ning lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet. (7) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud koostama nõuetekohasel vormil statistilisi aruandeid lapsehoiuteenuse kohta ja esitama need struktuuriüksusele.
(1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (2) Lapsehoidja peab olema täieliku teovõimega ning lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega, samuti vastama järgmistele nõuetele: 1) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused; 2) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta; 3) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest; 4) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja ta ei ole süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 5) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus või peab ta olema lõpetanud eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, lapsehoidja või sotsiaaltöö eriala. Lapsehoidja peab olema lastega vahetult töötanud vähemalt kuus kuud viimase kümne aasta jooksul juhul, kui eriala lõpetamisest on möödunud rohkem kui kümme aastat. Isik, kellel ei ole lapsehoidja kutsetunnistust, peab olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul. (4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täieliku teovõimega isik olema lastega koosolemiseks vajaliku vaimse tervisega ning vastama käesoleva korra § 6 lõike 2 punktides 2–5 sätestatud nõuetele. (5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täisealine isik läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Perearst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ja väljastab kirjaliku tervisetõendi.
(1) Toetuse taotleja esitab struktuuriüksusele: 1) kirjaliku vormikohase taotluse; 2) isikut ning vajadusel eestkostjaks või hooldajaks olemist tõendava dokumendi koopia (toetuse esmakordsel taotlemisel); 3) lapse sünnitunnistuse koopia (toetuse esmakordselt taotlemisel); 4) lapsehoiuteenuse ostmist tõendavad järgmised dokumendid: arve, maksekorraldus, leping. (2) Lapsehoiuteenuse ostmist tõendav dokument peab kajastama teenuse täpset mahtu, st millist käesoleva korra paragrahvi 3 lõigetes 2 või 3 nimetatud teenust osteti. (3) Struktuuriüksusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud andmeid või dokumente. (5) Toetuse taotlus koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidega tuleb esitada jooksval kuul pärast tegelike kulutuste tegemist. Tagasiulatuvalt toetust ei maksta. (6) Toetust ei saa taotleda teenuse eest, mida osutati rahvus- ja riigipühal, laupäeval ja pühapäeval.
(1) Otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb struktuuriüksuse juht või tema asendaja 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi esitamise päevast. (2) Kui struktuuriüksusel tekib põhjendatud kahtlus taotlusele lisatud dokumentide alusel teenuse tegeliku saamise kohta, on teenistuse juhil või tema asendajal õigus pikendada otsuse tegemise tähtaega kuni 30 päeva, teatades sellest kirjalikult taotluse esitajale. (3) Kui taotlust ei rahuldata, saadetakse taotlejale motiveeritud otsus 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (4) Toetus määratakse kalendrikuu jooksul tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulutuste alusel. (5) Toetus kantakse üle taotleja poolt taotluses näidatud arvelduskontole 5 päeva jooksul otsuse tegemisest.
(1) Kui taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid, on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda. (2) Toetuse määramise ja maksmisega seotud vaidlusi lahendab vallavalitsus. Vallavalitsuse korraldusega mittenõustumisel saab taotleja esitada vaide vallavalitsusele või Harju maavanemale. Vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal huvitatud isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. (3) Isik, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
Toetuse taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 01. märtsil 2011.