(1) «Teadus- ja tehnoloogiaparkide investeeringute toetamise programm» (edaspidi meetme osa) on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa.2(2)Määrus kehtestab meetme osa raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetme osa eesmärkide saavutamiseks.3(3)Meetme osa rakendusüksuseks on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks. Sihtasutusel on õigus teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsus.
(1) Meetme osa eesmärgiks on parandada kasvupotentsiaaliga teadmis- ja tehnoloogiamahukate ettevõtjate tegevuskeskkonda, toetades rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni tervikuna toetava infrastruktuuri süsteemset väljaarendamist Eesti teadus- ja tehnoloogiaparkides.2(2)Meetme osa eesmärkide realiseerimise tulemusena paraneb toetatud teadus- ja tehnoloogiaparkide infrastruktuuri kvaliteet ja maht, suureneb parkides loodud töökohtade arv ja lisandväärtus ning paraneb teadus- ja tehnoloogiaparkide jätkusuutlikkus ja kasvupotentsiaal.3(3)Meetme osa raames antakse teadus- või tehnoloogiapargile riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 1.11.2006, lk 29–40), mõistes.4(4)Meetme osa raames antud riigiabi ei ole lubatud samade abikõlblike kulude osas summeerida muu riigiabiga, mis on määratletud Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, vähese tähtsusega abiga Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), mõistes ega mis tahes muude ühenduse või riiklike vahenditega, kui summeerimise tulemusel ületab abi määr meetme osa raames lubatud piirmäära.
Käesoleva määruse tähenduses:11)teadus- või tehnoloogiapark (edaspidi park) on eraõiguslik juriidiline isik, mille põhikirjaliseks tegevuseks on koostöös ülikoolide ja teadus- ja arendusasutustega teadmiste ja tehnoloogiasiirde edendamine ning teadmis- ja tehnoloogiamahukate ettevõtjate loomise ja jätkusuutliku arengu toetamine kõrgetasemelise infrastruktuuri ning tugiteenuste pakkumise kaudu;22)teadmis- ja tehnoloogiamahukas ettevõtja on ettevõtja, mis teeb koostööd teadus- ja arendusasutustega ning arendab uudseid tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid või kelle teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal tegevuskuludest on vähemalt 15% või kelle tegevuses on oluline rõhuasetus intellektuaalse omandi loomisel ja haldamisel või kelle palgal on teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajad;33)väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse 70/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33–42) või mis tahes teise määruse mõistes, mis asendab nimetatud määrust;44)teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajad on teadus- ja arendusprojektide juhtimise ja läbiviimisega seotud spetsialistid, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või erialast täienduskoolitust tõendav tunnistus tehnoloogiate või tootmise juhtimise, innovatsioonijuhtimise, kvaliteedijuhtimise, disaini või rahvusvahelise turunduse vallas;55)ehitamine on ehitamine «Ehitusseaduse» tähenduses;66)ehitis on ehitis «Ehitusseaduse» tähenduses;77)tehnovõrgud ja -rajatised on tehnovõrgud ja -rajatised «Ehitusseaduse» tähenduses;88)infrastruktuur on taotleja omandis olevad ja pargi territooriumil paiknevad ehitised ning nende funktsioneerimiseks vajalikud ühendusteed (välja arvatud õhu- ja veeteed), tehnovõrgud ja -rajatised;99)abikõlblik kulu on määruses sätestatud korra kohaselt meetme osa raames finantseerimisele kuuluv kulu;1010)taotlus on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 tähenduses vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;1111)projekt on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 tähenduses taotluses kirjeldatud ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;1212)taotleja on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõike 1 tähenduses isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;1313)toetus on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses projektile antav rahaline abi;1414)toetuse saaja on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 4 1 lõike 1 tähenduses isik või asutus, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;1515)omafinantseering on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 42 lõike 1 tähenduses toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud;1616)osaline ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse tekkimist ja toetuse saaja omafinantseeringu tasumist.
Meetme osa raames toetatakse järgmisi tegevusi:11)projekteerimine ja ehitamine;22)ehitiste sisustamine;33)punktides 1–2 nimetatud tegevuste ettevalmistamine ja juhtimine.
(1) Taotlejal on meetme osa raames võimalik taotleda toetust järgmiste §-s 4 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-s 18 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:11)kulud maa-ala hoonestamise ettevalmistamisele;22)kulud projekteerimisele;33)kulud ehitiste ehitamisele, sealhulgas kulud ehitisega kindlalt seotud püsisisustuse väljaehitamisele. Siia kuuluvad ka lammutus-, kindlustus- ja demontaažitöödega seotud kulud, detailplaneeringu koostamine, ehitusuuringud, ehitusprojekti ekspertiis ja omanikujärelvalve teostamine;44)kulud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks, sealhulgas tehnovõrkude väljaehitamine kinnistu piires või liitumispunktini ja liitumistasud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;55)kulud heakorra ja kõvakattega alade, sealhulgas pargi territooriumil paiknevate sõidu- ja kõnniteede ning parklate rajamiseks;66)kulud ehitiste sisustamisele, sealhulgas varustamisele kontori- jm seadmete või aparatuuriga. Nimetatud kulud kokku ei tohi ületada 50% taotluse kogumahust;77)projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega vastavalt töötajate hõivatusele projekti teostamisel. Töötasud on abikõlblikud uute töökohtade puhul, mis on loodud otseselt projekti raames. Kõik loodud töökohad peavad säilima vähemalt viis aastat;88)kulud immateriaalsele varale, mis soetatakse tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Nimetatud kulud peavad olema amortiseeritavad ning ei tohi kokku ületada 50% taotluse kogumahust;99)kulud § 22 punktis 15 toodud nõuete täitmiseks.2(2)Meetme osa raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:11)kinnisvara soetamisega seotud kulud;22)kulud, mis on otseselt seotud juba olemasoleva või ehitatava infrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiuga;33)erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;44)kasutatud kontori- jm seadmete või aparatuuri soetamine;55)üldkulud vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määrusele nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord»;66)amortisatsioonikulud;77)pangagarantiid;88)finantstehingute- ja pangakulud;99)teiste riiklike või Euroopa Liidu või välisabi programmide poolt finantseeritud kulud;1010)eraõigusliku juriidilise isiku asutamisega seotud kulud;1111)trahvid;1212)muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.3(3)Käibemaks on abikõlblik, kui toetuse saaja tõendab, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui taotleja või toetuse saaja ei suuda eeltoodut tõendada, käsitletakse käibemaksu mitteabikõlbliku kuluna.4(4)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.5(5)Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.6(6)Abikõlblikeks ei loeta neid kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tehtud alates taotluses märgitud projekti alguskuupäevast kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste elluviimise tähtpäevani, mis ei tohi olla hilisem kui 30. juuni 2008. a. Kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud või projekti elluviimiseks tehtud kulud ise katma.
Meetme osa raames võetakse taotlusi vastu jooksvalt kuni 1. juulini 2007. a.
(1) Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on koostöös ülikoolide ja teadus-arendusasutustega teadmiste ja tehnoloogiasiirde edendamine ning teadmis- ja tehnoloogiamahukate ettevõtjate loomise ja jätkusuutliku arengu toetamine kõrgetasemelise infrastruktuuri ning tugiteenuste pakkumise kaudu ning kes omab vastavas valdkonnas taotluse registreerimise hetkel vähemalt kolmeaastast tegutsemise kogemust.2(2)Nõuded taotlejale:11)taotlejal ei ole taotluse esitamise hetkel maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;22)taotlejal on nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 19 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;33)kui taotlejaks on äriühing, ei tohi selles osalust omada isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises äriühingus või kelle puhul temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas äriühingus;44)taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei toimu pankroti- või likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;55)taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» § 10 tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;66)juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
Taotleja on kohustatud:11)vastama tõeselt taotleja ja taotluse kohta sihtasutuse poolt esitatud küsimustele;22)võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, paikvaatlust ning kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;33)esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;44)viivitamatult kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ja muudest asjaoludest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;55)viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;66)täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotleja ja taotluse kohta otsuse tegemist.
(1) Taotlus esitatakse lisas toodud taotlusvormil. Taotlus esitatakse sihtasutusele kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.2(2)Taotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:11)pargi kehtiv äriplaan või strateegia, mis muuhulgas peab sisaldama informatsiooni pargi arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni ja turundusstrateegia, teenuste kontseptsiooni, pargis tegutsevate ettevõtjate valikukriteeriumide, ruumide ja seadmete ning nende renditingimuste, koostöövõrkude, juhtimise ja kompetentside kohta ning äriplaani või strateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta tulemusindikaatorite, bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoosiga;22)taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimise või revideerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori või revideerija otsusega;33)tõend maa või ehitise taotleja omandisse kuulumise kohta;44)koopia eelprojektist ja kooskõlastustest sellele koos kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloaga, kui toetust taotletakse ehitamiseks või renoveerimiseks;55)kulude kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved), kulude puhul, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 (ükssada tuhat) Eesti krooni piirmäära, kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud ja sisult võrreldava hinnapakkumise koopiad ning pakkumise tegemise aluseks olevad lähteülesanded või pakkumiskutsed. Kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis ka ehitusprojekti alusel koostatud hinnakalkulatsioon;66)tööde maksumuse eksperthinnang üle 10 miljoni krooni maksva ehitusega seotud taotlusele;77)projekti tasuvusanalüüs;88)projekti detailne eelarve;99)projekti teostajate ja projekti teostamise eest vastutavate isikute elulookirjeldused;1010)volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus kuni 42 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest.2(2)Taotluse menetlus sihtasutuses seisneb selle registreerimises, läbivaatamises või läbivaatamata tagastamises, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamises, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamises ja taotluse rahuldamises või rahuldamata jätmises.3(3)Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui meetme osa rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata projektide mahuga. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja EAS-i veebilehel.4(4)Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui meetme osa rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja EAS-i veebilehel.5(5)Juhul kui registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.6(6)Sihtasutus võib taotluse menetluse vältel taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist ja muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Sihtasutuse määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub.
(1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud tähtaegselt koos kõigi lisadega.2(2)Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.3(3)Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva.4(4)Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kõiki «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente.5(5)Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtajaks, tagastatakse taotlus läbi vaatamata.
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.2(2)Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema vastavust §-s 7 taotlejale esitatud nõuetele.3(3)Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 7 taotlejale esitatud nõuded.4(4)Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotleja vastavaks tunnistamise otsuse.5(5)Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.2(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» ja käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.3(3)Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse vastavaks tunnistamise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.4(4)Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:11)taotleja ei ole § 11 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;22)taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid (edaspidi valeandmed) või taotleja on pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil mõjutanud otsuse tegemist;33)taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;44)taotlus ei vasta «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» ja käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 11 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.5(5)Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hindavad sõltumatud eksperdid vastavalt sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotluste hindamisjuhendile. Hindamise tulemused kinnitab valikukomisjon, kes teeb sihtasutuse juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.2(2)Valikukomisjoni moodustab sihtasutuse juhatus ja selle tööd juhib sihtasutuse juhatuse poolt määratud isik. Taotluste hindamisjuhendi, valikukomisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastuseta valikukomisjoni ei moodustata ja selles muudatusi ei tehta.3(3)Taotluste hindamisjuhend ja valikukomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.4(4)Taotlust hinnatakse lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumite alusel skaalal 0–4 (minimaalne võimalik hinne – «0», maksimaalne võimalik hinne – «4»). Taotluse koondhinne on summa taotlust hinnanud ekspertide poolt lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hinnete kaalutud keskmisest.5(5)Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud ja lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2 saanud taotlused, mille ühtegi hindamiskriteeriumit ei ole hinnatud hindega 0 ning mille rahastamise summa ei ületa meetme osa eelarvet. Rahuldamisele ei kuulu taotlused, mis lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel on koondhindeks saanud vähem kui 2, või taotlused, mille vähemalt ühte hindamiskriteeriumit on hinnatud hindega 0.6(6)Taotluse hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised:11)taotleja äriplaani või strateegia kvaliteet ning projekti vastavus seal püstitatud eesmärkidele (15% koondhindest), mille raames hinnatakse pargi äriplaani või strateegia vastavust turusituatsioonile, eesmärkide ambitsioonikust, äriplaani või strateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava ning oodatavate tulemuste realistlikkust, tulemuste mõõtmise mehhanismi läbipaistvust, seniseid kogemusi ja edusamme äriplaani või strateegia realiseerimisel, sidusust olemasolevate (piirkondlike) ettevõtluse tugistruktuuridega, projekti panust äriplaani või strateegia realiseerimisse;22)projekti põhjendatus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti osa pargi kui terviku pikaajalisel arendamisel, vastavust meetme osa eesmärkidele ja tegevustele ning projekti tegevus-, aja- ja finantseerimise kava põhjendatust, läbipaistvust, eesmärkide ja vahe-eesmärkide püstitust ning valitud tegevuste sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks, kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust, riskide määratlemist ja nende adresseerimise viise;33)projekti jätkusuutlikkus (20% koondhindest), mille raames hinnatakse pargi asutajate projekti kaasatust, projekti omafinantseerimise realistlikkust, finantseerimisplaanide realistlikkust tegevuste jätkamise osas pärast projekti lõppemist;44)taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (15% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti põhitäitjate senist kogemust ja staaži projekti tegevuste elluviimiseks;55)kulu ja tulemi suhe (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti oodatavaid tulemusi, mõju, panust meetme osa eesmärkide saavutamisse, suhet projekti realiseerimise maksumusse.
(1) Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult või osaliselt. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada taotletud toetuse suurust ning muuta toetatavaid tegevusi. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes taotleja nõusolekul lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.2(2)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:11)toetuse rahaline maht ületab taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi;22)toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud või mis ei ole abikõlblikud.3(3)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ja kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:11)toetuse saaja;22)toetuse suurus, sealhulgas toetuse määr protsendina projekti abikõlblikest kuludest;33)omafinantseeringu määr ja suurus;44)toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas otsus osalise ettemakse tegemise kohta;55)projekti teostamise tingimused;66)projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;77)aruannete esitamine ja tingimused.4(4)Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.5(5)Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.6(6)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele sihtasutuse poolt välja töötatud vormil kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.2(2)Kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.2(2)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse registreerimist.3(3)Taotleja on kohustatud sihtasutuselt taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:11)projekti tegevuste muutmise tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;22)muutub projekti alguskuupäev või projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev;33)muutub projekti eelarve, kusjuures eelarve muudatus on suurem kui 10% üksiku eelarverea mahust;44)muu toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotluses esitatud asjaolu.4(4)Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui:11)muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;22)otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 30. juuniks 2008. a;33)otsuse muutmist ei võimalda meetme osa rahastamise eelarve.5(5)Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:11)ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;22)toetuse saaja ei ole esitanud § 16 lõikes 1 nimetatud kinnituskirja;33)toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;44)toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;55)projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada 30. juuniks 2008. a;66)toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;77)toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
Taotletava toetuse finantseerimise piirmäärad taotleja kohta on:11)kuni 33 257 992 Eesti krooni taotluse kohta;22)kuni 70% abikõlblikest kuludest vastavalt § 2 lõikes 3 sätestatule, kui taotlejaks on väljaspool Harjumaad registreeritud väikeettevõtja;33)kuni 60% abikõlblikest kuludest vastavalt § 2 lõikes 3 sätestatule, kui taotlejaks on väljaspool Harjumaad registreeritud keskmise suurusega või Harjumaal registreeritud väikeettevõtja;44)kuni 50% abikõlblikest kuludest vastavalt § 2 lõikes 3 sätestatule, kui taotlejaks on väljaspool Harjumaad registreeritud suurettevõtja või Harjumaal registreeritud keskmise suurusega ettevõtja;55)kuni 40% abikõlblikest kuludest vastavalt § 2 lõikes 3 sätestatule, kui taotlejaks on Harjumaal registreeritud suurettevõtja.
(1) Meetme osa raames toetatavate projektide omafinantseeringu määrad on järgmised:11)vähemalt 30% abikõlblikest kuludest, kui taotlejaks on väljaspool Harjumaad registreeritud väikeettevõtja;22)vähemalt 40% abikõlblikest kuludest, kui taotlejaks on väljaspool Harjumaad registreeritud keskmise suurusega või Harjumaal registreeritud väikeettevõtja;33)vähemalt 50% abikõlblikest kuludest, kui taotlejaks on väljaspool Harjumaad registreeritud suurettevõtja või Harjumaal registreeritud keskmise suurusega ettevõtja;44)vähemalt 60% abikõlblikest kuludest, kui taotlejaks on Harjumaal registreeritud suurettevõtja.2(2)Meetme osa raames on omafinantseeringu raames lubatud taotleja ja toetuse saaja raamatupidamises kajastatud mitterahalised sissemaksed vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määrusele nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord». Mitterahaline omafinantseering võib moodustada kuni 25% taotleja ja toetuse saaja omafinantseeringust.
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõige 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus).2(2)Toetuse väljamaksmine toimub etapiviisiliselt üldjuhul poolaasta kaupa pärast poolaastaks ettenähtud tegevuste elluviimist (edaspidi etapiviisilised maksed) Kui taotlejal puuduvad vahendid poolaasta tegevuste finantseerimiseks (välja arvatud omafinantseering), on meetme osa raames lubatud osalised ettemaksed vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.3(3)Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega ning raamatupidamises kajastatud mitterahalist sissemakset audiitorhinnangu alusel.4(4)Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:11)väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;22)omafinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.5(5)Osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus lõikes 4 nimetatud dokumentide kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.6(6)Osalise ettemakse puhul esitab toetuse saaja sihtasutusele osalise ettemakse edasimaksmist tõendavad kuludokumendid seitsme tööpäeva jooksul pärast osalise ettemakse laekumist.7(7)Etapiviisilise väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:11)väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;22)eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);33)teostatud omafinantseering vähemalt poolaasta jooksul väljamaksmisele kuuluva summa suhtes sätestatud omafinantseeringu proportsioonis;44)paragrahvi 21 lõigetes 6 või 7 nimetatud aruannete kinnitamine sihtasutuse poolt.8(8)Etapiviisilise makse puhul kontrollib sihtasutus pärast projekti iga poolaasta lõppemist pärast etapiviisilise väljamakse taotluse ning § 21 lõigetes 6 või 7 nimetatud aruannete esitamist:11)lõikes 7 nimetatud etapiviisilise väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt;22)toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulude otstarbekust, vastavust projekti plaanile ja määrusele;33)muid poolaasta jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele.9(9)Kui projektile on tehtud poolaasta jooksul osaline ettemakse, kontrollib sihtasutus lisaks lõikes 8 nimetatule osalise ettemakse kasutamist ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavust projekti plaanis sätestatule.10(10)Etapiviisilise väljamakse puhul teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik lõigetes 8 ja 9 nimetatud kontrolli 42 tööpäeva jooksul alates etapiviisilise väljamakse taotluse ja § 21 lõigetes 6 või 7 nimetatud aruannete esitamisest sihtasutusele.11(11)Sihtasutus esitab väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõigetes 9 ja 10 nimetatud kontrolli tegemist.
(1) Taotluses sisalduva projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 30. juuni 2008. a.2(2)Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtpäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Kui toetuse saaja on taotlenud projekti ajalise kestuse muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.3(3)Projektis toodud tegevused tuleb ellu viia ning projektiga seotud kulud teha otsuses sätestatud projekti kestuse jooksul.4(4)Taotluses sisalduva projekti iga poolaasta lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti poolaastaaruande ning kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu projekti lõpparuande.5(5)Projektiga seonduvad lõigetes 6 ja 7 kirjeldatud aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.6(6)Projekti poolaastaaruanne koosneb kahest osast:11)tegevusaruanne, milles esitatakse lühiülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest taotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;22)finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.7(7)Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast:11)tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, samuti võrdlus taotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;22)finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega.8(8)Projekti poolaastaaruanded ja lõpparuanne peavad olema kinnitatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt.9(9)Toetuse saaja on kohustatud viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist esitama sihtasutuse poolt kehtestatud aruandevormil üks kord aastas aruande projekti mõjust alameetme eesmärgi saavutamisele.
Toetuse saaja on kohustatud:11)vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;22)tagama ettenähtud omafinantseeringu;33)läbi viima taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;44)kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;55)esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;66)tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;77)tagama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise 30. juunini 2018. a;88)kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates;99)säilitama toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates;1010)võimaldama teostada projekti kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;1111)võimaldama järelevalvet teostavale isikule ja audiitorile juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;1212)andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;1313)osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;1414)järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes;1515)näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat; sihtasutus on kohustatud andma informatsiooni mainitud sümboolika ja selle kasutamise nõuete kohta;1616)hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;1717)viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, omakapitali mittevastavusest «Äriseadustiku» nõuetele, maksuvõla tekkimisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest, ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;1818)viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;1919)viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;2020)viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;2121)kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, on ta toetuse väljamaksmiseks kohustatud projekti tegevuste elluviimiseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel pakkujate paljususe korral võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega. Pakkumised peab fikseerima kirjalikult. Kui tellitava teenuse või ostetava asja maksumus ületab 100 000 krooni, peavad esitatud pakkumised olema esitatud kirjalikult, allkirjastatult hankija poolt;2222)tagastama sihtasutuse poolt tagasinõutav toetus tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks;2323)täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
Sihtasutusel on õigus:11)teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;22)kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;33)nõuda ajavahemikul alates taotluse registreerimisest kuni viis aastat pärast projekti teostamise lõppkuupäeva taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;44)lõpetada või peatada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;55)vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;66)keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;77)teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
Sihtasutus on kohustatud säilitama taotluste ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2018. aasta 30. juunini.Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.