(1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord sätestab Haapsalu linnaeelarvest ja riigieelarvest Haapsalu linnale toetuste määramiseks ja maksmiseks eraldatud rahalistest vahenditest linnaelanikele sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ning korra. (2) Linna poolt elanikkonnale eraldatavad sotsiaaltoetused võivad olla sissetulekutest sõltuvad või sõltumatud.
(1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise eesmärgiks on rahalise toetuse abil soodustada linnaelanike toimetulekut ja aidata kaasa nende elukvaliteedi säilimisele. (2) Sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud või erivajadustega isikutele/perekondadele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetustega ja teenustega. (3) Sotsiaaltoetuse maksmise võib vajadusel asendada sotsiaalteenuse osutamisega.
(1) Sotsiaaltoetust on õigustatud taotlema isik, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna, samuti sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikud. (2) Sotsiaaltoetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja või hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Toimetulek - on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. 2) Toimetulekupiir - on käesoleva määruse tähenduses Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir. 3) Sotsiaaltoetus - on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. 4) Vähekindlustatud perekond - on leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0) kordset määra. 5) Vältimatu abi - on elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. 6) Kiireloomuline toetus - on abi, mida isik vajab erakorralise või kriisiolukorra kiireks leevendamiseks.
(1) Sissetulekust sõltuvaid toetusi on õigustatud taotlema vähekindlustatud perekonnad või isikud. (2) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise otsustamisel võetakse aluseks taotleja ja taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek, millest on maha arvatud nimetatud isikutele makstud ühekordsed riiklikud toetused. (3) Perekonna sissetulekute arvutamisel võidakse võtta arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonna liikme sissetulekud, kui ta on perekonnaseadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid. (4) Alaealisele suunatud toetust võib taotleda ka laste hoolekande- või haridusasutus seal viibivale Haapsalu linna lapsele temaga seonduvate kulutuste osaliseks kompenseerimiseks. (5) Erandkorras, sõltuvalt toetuse taotlemise põhjusest, võib sotsiaalkomisjon määrata toetust juhul, kui sissetulek ühe pereliikme kohta ületab käesoleva korraga kehtestatud piirmäära.
(1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse Haapsalu Linnavalitsusele (linnavalitsus). Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta ning toetuse taotlemise põhjus. (2) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta ning jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad. Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid. (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlejal tuleb esitada tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad alljärgnevalt: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 5) maamaksukulu; 6) hoonekindlustuse kulu; 7) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 8) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 9) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 10) majapidamisgaasi maksumus; 11) olmejäätmete veotasu. (4) Taotleja ei pea esitama paberkandjal tõendeid sissetulekute kohta, mis on linnavalitsusele kättesaadavad elektroonilistest andmebaasidest (pensionid, peretoetused jm). (5) Toetuse taotleja poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi (pangalaen, liising jm) toetuse määramisel arvesse ei võeta. (6) Taotlused esitatakse linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile.
(1) Sotsiaaltoetuse määrab ja selle suuruse otsustab hiljemalt 30 päeva jooksul arvates taotluse saamise päevast linnavalitsuse sotsiaalkomisjon. (2) Sotsiaaltoetuse määramiseks hindab sotsiaalkomisjon taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente. Vajadusel viiakse läbi abivajaja kodukülastus või hangitakse muul viisil täiendavat informatsiooni. (3) Sotsiaalkomisjoni koosoleku protokolli kinnitatakse linnvalitsuse korraldusega. (4) Sotsiaaltoetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid või on andmeid varjanud; 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida; 3) taotleja ei esita kõiki vajalikke dokumente; 4) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud sissetulekute piiri; 5) kui linnavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid. 6) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenusel; 7) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 8) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel; 9) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga; 10) toetuse vajaduse katavad riiklikud või linna teenused või muud toetused; 11) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid. (5) Sotsiaaltoetuse määramise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvestades linnavalitsuse poolt otsuse kinnitamise päevast. (6) Sotsiaalkomisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie linnavalitsusele või Lääne maavanemale või pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
(1) Sotsiaaltoetus makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või kantakse taotleja pangakontole 7 (seitsme) päeva jooksul peale sotsiaalkomisjoni otsuse kinnitamist linnavalitsuse poolt. (2) Kiireloomuline toetus makstakse välja sotsiaalala aselinnapea otsuse alusel toetuse taotlemise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Otsustus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega väljamakse tegemisele järgneval linnavalitsuse istungil. (3) Sotsiaaltoetust taotlenud isiku kirjalikul nõusolekul võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel makstava sotsiaaltoetuse välja maksta ka otse toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule. Erandjuhul, komisjoni põhjendatult kaalutletud otsuse alusel, võib toetust maksta toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule ka ilma taotleja nõusolekuta. (4) Erandkorras, sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, võib abivajava isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta sotsiaaltöötajale, lastekaitsespetsialistile, abivajava isiku eestkostjale või hooldajale või asutusele, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati. (5) Linnavalitsusel on õigus küsida toetuse saajalt kuludokumente sihtotstarbelise toetuse kasutamise kohta.
(1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab linnavalitsusele teadvalt valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, peab toetust saanud isik saadu tagastama. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastama, võib linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse. (2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigelt saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitevmenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1) Vähekindlustatud lastega peredel on õigus taotleda toetust lapse noorteprogrammides, noorteprojektides, ekskursioonidel või laagrites osalemise hüvitamiseks. (2) Toetust võib taotleda vähekindlustatud perekond, kelle iga liikme netosissetulek ei ületa riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe kordset (2,0) määra. (3) Toetus määratakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või keskhariduseta lapse õppimisel kutseõppe tasemeõppes makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni. (4) Taotlusele tuleb lisada noorteprogrammi, noorteprojekti, ekskursiooni või laagri maksumuse kuludokument. (5) Toetus määratakse pärast dokumentide esitamist järgmises suuruses: 1) sissetulek kuni ühe (1,0) kordne toimetulekupiir - toetus 100%, aga mitte rohkem kui 200 € aastas; 2) sissetulek ühe (1,0) kuni kahe (2,0) kordne toimetulekupiir – toetus 50%, aga mitte rohkem kui 100 € aastas. (6) Sotsiaalkomisjonil on õigus lapse vajadusest lähtuvalt välja maksta toetuse piirmäärast suurem toetus. (7) Toetust on õigus taotleda üks kord aastas. (8) Eraldatud toetus makstakse otse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ürituse korraldajale või kuludokumendi alusel lapsevanemale.
(1) Toetust võib taotleda vähekindlustatud perekond, kelle iga liikme netosissetulek ei ületa riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe ja poole (2,5) määra. (2) 3 (3) Taotlusele tuleb lisada perekonna sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid eelnenud kuue kuu kohta. (4) Sissetulekuid ja väljaminekuid ei pea taotlusele lisama taotlejad, kellele oli määratud toimetulekutoetus eelneval kuuel kuul. (5) 6 (6) Koolilõuna toetuse määramise periood on 01. september kuni 31. jaanuar ning 01. veebruar kuni 15. juuni. (7) Toidutoetuse ja osalustasu lasteaialapsele määramise periood on 01. september kuni 31. jaanuar ning 01. veebruar kuni 31. august. (8) Huvikooli õppetasu toetus määratakse perioodiks 01. september kuni 31. jaanuar ning 01. veebruar kuni 15. juuni. (9) Toetus määratakse pärast kõigi dokumentide esitamist järgmises suuruses: 1) Lasteaias toitlustamine Sissetulek 2,0 kordne toimetuleku piir 100%. Sissetulek 2,5 kordne toimetulekupiir 50%. 2) Lasteaias osalustasu Toimetulekutoetust saav 75%. Sissetulek 2,0 kordne toimetulekupiir 50%. 3) Koolis toitlustamine Sissetulek 2,0 kordne toimetuleku piir 50%. 4) Huvihariduse õppetasust võib vabastada vähekindlustatud perede lapsed vanema või kooli direktori taotluse alusel kuni 50%. (10) Määratud toetuste summa kantakse igakuiselt lasteaia või kooli pangakontole nende poolt esitatud arve alusel.
(1) Toetust võib taotleda vähekindlustatud isik või perekond, kes omab õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks. (2) Toetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks: 1) omandiõigus eluruumile; 2) liikmelisus elamuühistus; 3) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud leibkonna siseselt. (3) Toetust kütte (küttepuud, kivisüsi, kütteõli, brikett jms) ostmiseks makstakse üldjuhul üks kord aastas kütte ostmist tõendava dokumendi esitamisel. Toetust makstakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendriaastas. (4) Sotsiaalkomisjoni otsuse alusel võib vajadusel rahalise toetuse väljamaksmise asendada taotlejale küttepuude andmisega määratud toetuse summa ulatuses.
(1) Toetust on õigus taotleda retseptiravimite ja eriarsti poolt ettenähtud prillide ostuks. (2) Toetuse määramiseks lisab taotleja oma avaldusele koopia ravimite või prillide ostmise käesoleva aasta kuludokumendi või selle koopia. (3) Toetust ravimite ostmiseks on võimalik taotleda kalendriaastas üks kord mitte rohkem kui 32 eurot ulatuses. (4) Toetust prillide ostmiseks on võimalik taotleda mitte rohkem kui 65 euro ulatuses üks kord kolme aasta jooksul.
(1) Toetust on õigus taotleda vanaduspensionäridel, kelle suhtes on Eesti Haigekassa teinud otsuse hambaproteeside hüvitamiseks. (2) Toetust võib taotleda juhul, kui hambaproteeside tegelik maksumus ületab Eesti Haigekassa poolt üks kord kolme aasta jooksul hüvitatava summa. (3) Toetust hambaproteeside osaliseks hüvitamiseks võib taotleda mitte rohkem kui 32 eurot üks kord kolme aasta jooksul. (4) Toetuse taotlemiseks esitab isik linnavalitsusele lisaks taotlusele Eesti Haigekassa poolt hambaproteeside hüvitamist ning proteeside maksumust tõendavate dokumentide koopiad.
(1) Toetust on õigus taotleda vähekindlustatud isikul või tema pereliikmetel alljärgnevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul: 1) toetus isiku ööpäevaringseks hooldamiseks hoolekandeasutuses; 2) toetus isiku hooldamiseks ning põetamiseks hooldushaiglas või üldhaigla hooldusosakonnas; 3) toetus linnavalitsuse otsuse alusel hooldusperesse suunatud lapse või laste hooldamiseks; 4) toetus vähekindlustatud isikutele eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks. (2) Toetusi määratakse isikute ja perede individuaalsest abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaks perioodiks. (3) Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse rahaliste vahendite olemasoluga eelarves.
(1) Toetust on õigus taotleda vähekindlustatud puudega isikul või tema perekonna liikmel. (2) Toetust on võimalik taotleda kuludokumendi alusel kalendriaastas mitte rohkem kui 65 eurot väikeabivahendi võimaldamiseks, transpordikulude hüvitamiseks puudega isikutele, kes puudest tingitult ei saa liikumiseks kasutada ühistransporti või muude toimetulekut või taastumist toetavate teenuste eest tasumiseks. (3) Keerulisemate abivahendite maksumust võib kompenseerida üldjuhul kuni 50% isiku omaosaluse summast arvestamata isiku sissetulekut.
(1) Toetust on õigus taotleda liikumispuudega isikul või tema eestkostjal, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Haapsalu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse. (2) Toetuse taotlemiseks tuleb linnavalitsusele esitada taotlus, milles on märgitud kohandatava eluruumi aadress, planeeritava kohandamise põhjendus ja üksikasjalik kirjeldus; kohandamise maksumuse kalkulatsioon, taotletava toetuse suurus, toetuse taotleja omafinantseeringu suurus. (3) Taotlusele lisatakse puude raskusastme tõend, eluruumi omandiõigust tõendav dokument või üürikorteri puhul korteri omaniku omandiõigust tõendav dokument koos omaniku nõusolekuga plaanitavaks kohanduseks. (4) Toetuse määramisel arvestatakse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ja eluruumi kohandamise põhjendatust. Toetust määratakse ja makstakse korteri kohandamiseks tehtavate möödapääsmatute kulude kompenseerimiseks. Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse linnavalitsuse eelarveliste vahendite võimalustega.
(1) Sünnitoetust on õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on avalduse esitamise hetkel kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja, makstakse sünnitoetus eestkostjale. (2) 3 (3) Sünnitoetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks linnavalitsuse poolt. (4) Sünnitoetust makstakse kahes osas: 1) 50% toetusest peale lapse sündi; 2) 50% toetusest peale lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja lapsevanem, kellele määrati toetuse esimene osa, on elanud kuni teise osa toetuse väljamaksmiseni katkematult Haapsalus ja on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. (5) Sünnitoetuse väljamaksmise aluseks on lapsevanema poolt linnavalitsusele esitatud kirjalik avaldus koos sünnitoetuse koopiaga. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul peale lapse sündi ja kolme kuu jooksul peale lapse aastaseks saamist.
(1) Koolimineku toetust on õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on vähemalt 6 (kuus) kuud enne lapse kooli minekut kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja või kohaliku omavalitsuse otsuse alusel hooldaja, makstakse lapse kooli minekutoetus välja eestkostjale või hooldajale. (2) Koolimineku toetuse määramise ja maksmise otsustab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon esmakordselt kooliminevate laste kohta esitatud ja kontrollitud andmete alusel. (3) Juhul kui laps, kellel on õigus saada kooliminekutoetust, viibib laste hoolekandeasutuses, makstakse toetus linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel hoolekandeasutusele, kes kasutab toetust lapse kooliminekuga seonduvate kulude katteks. (4) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust saab taotleda koolimineku aasta 30. septembrini. (5) Koolimineku toetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks linnavalitsuse poolt.
(1) Toetust sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks makstakse rehabilitatsiooniplaani alusel raske või sügava puudega lastele ja nende peredele osutatavate alljärgnevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul: 1) isikliku abistaja teenus; 2) tugiisiku teenus; 3) psühholoogi teenus; 4) logopeedi teenus; 5) füsioteraapia teenus; 6) muud rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud teenused või abivahendid, mis toetavad puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut. (2) Toetusi määratakse ja makstakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel puudega laste ja nende perede individuaalsest abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaks perioodiks. (3) Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse rahaliste vahendite olemasoluga eelarves.
(1) Matusetoetus makstakse Haapsalu linna elaniku surma korral, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli Haapsalu linn. (2) Matusetoetus makstakse avalduse ja surmatõendi alusel isikule, kes korraldab tema matused. Avaldus tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul peale surmatõendi väljastamist. (3) Toetus makstakse matuse korraldajale välja esimesel võimalusel. (4) Matusetoetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks linnavalitsuse poolt.
(1) Erakorralisi toetusi makstakse, kui tegemist on ootamatute kulutustega nagu invaliidistumine, pikaajaline haigus, loodusõnnetus, tulekahju jms. (2) Erakorralise toetuse otsustab sotsiaalkomisjon tulenevalt kulutuste või kahjude suurusest. (3) Erakorraliste toetuste määramiseks ja maksmiseks eriti suures ulatuses otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul linnavalitsus.
(1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. (2) Vältimatu sotsiaalabi on: 1) isikule tasuta toidu võimaldamine; 2) isiku majutamine varjupaigas või linna turvakodus; 3) isikule riiete ja muude vajalike elatusvahendite eraldamine; 4) isikule toetuse andmine isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks. (3) Vältimatut sotsiaalabi osutavad asutused Haapsalu linnas kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. (4) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(1) Määrus jõustub 01.07.2014. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]