Keila linnavara eeskiri

(1)Keila linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Keila linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra üldised alused.

(2)Eeskiri ei reguleeri Keila linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist.

(3)Linnavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine.

(4)Linnavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata.

(5)Linnavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel.

(1)Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Keila linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2)Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

(1)Linnavara valitsejad võivad olla: 1) linnavolikogu ja linnavalitsus; 2) linnavalitsuse hallatavad asutused (linna asutused); 3) linnavalitsuse struktuuriüksused.

(2)Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korraldamiseks võib linnavalitsus moodustada komisjone ja kehtestada komisjoni poolt läbiviidava menetluse korra.

(3)Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu ning väärtuse võimaliku kasvu eest. Linnavaraga mistahes tehingute sooritamisel peavad linnavaravalitsejad juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida linn võib nendest tehingutest saada.

(1)Vara valitsemine on vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste õigusaktide alusel korraldada vara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

(2)Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Linnavara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab linnavolikogu.

(3)Linnavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus, side, soojusvarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas eeskirjas või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(1)Linnavara valitsemise jaotuse ja üleandmise ühelt valitsejalt teisele valitsejale otsustab linnavalitsus.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel linnavara ühelt valitsejalt teisele valitsejale üleandmisel sätestatakse vastavas haldusaktis: 1) valitsemisele andmise tähtaeg; 2) kommunaalteenuste lepingute sõlmimise ja nende eest tasumise tingimused; 3) sellise linnavara teistele isikutele kasutusse andmise ning kasutamise eest võetava tasu käsutamise tingimused; 4) linnavara valitseja muud õigused ja kohustused vastavalt vajadusele.

(3)Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu, seisukorra ja jääkväärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine vastuvõtjale ja kolmas linnavalitsuse raamatupidamisüksusele. Linnavalitsus korraldab vastavate kannete muutmise andmekogudes.

(1)Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) linnavalitsuse hallatava asutuse juht jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires ja kooskõlas Keila linna hankekorraga; 3) muudel juhtudel linnavalitsus.

(2)Linnavara omandamisel käesoleva paragrahvi alusel tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Sellise linnavara omandamise täpsema korra kehtestab linnavalitsus.

(3)Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnapea või linnapea poolt volitatud isik. Kui linnavara omandamine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse pädevusse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

(1)Riigihankeid korraldab linna nimel linnavalitsus.

(2)Kehtetu.(Keila Lvk m 29.04.2008 nr 8, jõust 05.05.2008)

(3)Pakkumise tunnistab edukaks ja hankelepingu sõlmib linnavalitsus.

Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu.

(1)Linnale pärandi või kingitud asja vastuvõtmise otsustab linnavalitsus. Kui vara pärandatakse või kingitakse linnale ilmselt suuremate kohustustega kui on asjaga kaasnevad varalised õigused, otsustab vara vastuvõtmise või sellest loobumise linnavolikogu.

(2)Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb linnavara valitseja, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingisaajana. Kui pärijaks või kingisaajaks on linn, määrab pärandavara või kingi kasutaja linnavalitsus.

Leiu omandamise otsustab linnavalitsus sõltumata leitud vara väärtusest.

(1)Laenu võtmise otsustab linnavolikogu.

(2)Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus.

(3)Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) muudel juhtudel linnavalitsus.

(4)Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib linnavalitsus, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

(1)Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks.

(2)Linnavara kasutusotstarbe muutmise otsustab linnavalitsus.

(1)Avalikuks otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (avalikud teed, tänavad, pargid, veekogud jne ning seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevad eraasjad) ja mille kasutamist ei ole seaduste või volikogu ja valitsuse õigusaktidega piiratud.

(2)Linnavalitsus korraldab avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise.

Linnavalitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ja linnavalitsuse hallatavatele asutustele nende põhimäärusejärgsete õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(1)Linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse linnale tulu saamiseks.

(2)Tulu saamiseks paigutatakse linnavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile või koormatakse piiratud asjaõigustega.

(3)Linna omandis olevate eluruumide kasutusele andmise korra kehtestab volikogu.

(1)Linnavalitsus koostab ja esitab linnavolikogule kinnitamiseks tulu saamiseks kasutatava linnavara majandamise kava linna arengukava koosseisus.

(2)Linnavara majandamise kavas näidatakse vara kasutamise otstarve, kavandatavad kulud vara korrashoiuks, kulude katteallikad ja linnavarast laekuvad tulud.

(1)Linnavara antakse: 1) avaliku enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras rendile või üürile; 2) tasuta kasutada käesolevas eeskirjas ette nähtud juhtudel.

(2)Linnavara rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab linnavalitsus.

(3)Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valitseja eelarvesse tuluna, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

(1)Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavalitsuse hallatava asutuse või linnavalitsuse struktuuriüksuse juht, kui: 1) kasutusse antakse vara turuväärtusega kuni 10 000 eurot (k.a), v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad; 2) kasutusse antakse vastava linnavara valitseja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega; 3) kasutusse antakse vastava linnavara valitseja kasutuses olevaid transpordivahendeid.

(2)Linnavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta ja 2) vara turuväärtus on suurem kui 100 000 eurot ja 3) kasutusse antakse kinnisasju (ehitisi kui vallasasju) või nende osi.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 2 nimetamata juhtudel otsustab linnavara kasutusse andmise linnavalitsus.

(1)Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmise tähtaeg on: 1) ruumide või muu vallasasja puhul mitte üle viie aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle kahekümne viie aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks ajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.

(2)Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui linnavara võib osutuda vajalikuks linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vaja jätta endale võimalus lepingut igal ajal lõpetada.

Linnavara hindamisel määratakse linnavara turuväärtus.

(1)Linnavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Lepingu projekti kooskõlastab linnavalitsus.

(2)Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib linnapea või linnapea poolt volitatud isik, välja arvatud juhul, kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse või struktuuriüksuse pädevusse. Sellisel juhul sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava linnavara valitseja või tema poolt volitatud isik.

(3)Linnavalitsus on kohustatud kontrollima vara kasutusse andmise lepingute täitmist ning vajadusel võtma tarvitusele abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist.

(1)Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) Keila linnas avalikke teenuseid osutavatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, samuti sellistele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, milles linn osaleb liikmena; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) kui linnavara kasutusse andmine on enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras ebaõnnestunud; 6) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist.

(2)Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.

(3)Kasutusse andmise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel peab linnavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega: 1) kehtiva üüri- või rendilepingu järgsete kohustuste täitmine üürniku või rentniku poolt; 2) linnavara vajalikkus linna enda ülesannete täitmiseks; 3) üürile või rendile andmise otstarbekus samale üürnikule või rentnikule olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle linnavara kasutamise vastu.

(4)Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes linna avalikest huvidest: 1) hoolekandeasutustele; 2) Keila linnas tegutsevatele heategevuslikele organisatsioonidele; 3) linna osalusega äriühingutele, kui linnale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Keila linnas avalikke teenuseid osutavatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, samuti sellistele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, milles linn osaleb liikmena; 5) linnale tähtsate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 6) linnale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi vaid juhul, kui tööd või teenust osutatakse alla turuhinna; 7) juhul, kui selle vara suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi ja vara kasutusse andmisega seotud kulud ei ületa vara mittekasutamisega seotud kulusid; 8) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel.

(5)Linnavara kasutusse andmise otsustaja peab käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud otsust põhjendama.

(1)Enampakkumise korras antakse kasutusse linnavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. Enampakkumise eesmärk on võimalikult suure tasu saamine

(2)Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku enampakkumisena.

(3)Enampakkumise korraldajaks on linnavalitsus või käesoleva eeskirja § 3 lg-s 2 nimetatud komisjon. Enampakkumiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja.

(4)Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) enampakkumise alghinna; 3) enampakkumise korraldaja; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 5) lepingu põhitingimused; 6) vajadusel muud tingimused.

(5)Üüri ja rendi alghinna määramisel peab linnavalitsus arvestama käesoleva eeskirja §-s 20 sätestatud nõuetega. Alghinda ei määrata, kui kasutusse antava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need on nurjunud eeldatavalt liiga kõrge alghinna tõttu.

(6)Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes ning vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) kasutusse antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja lühiiseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) enampakkumise alghind; 6) enampakkumisel osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused pole ära näidatud kuulutuses; 8) enampakkumise korraldaja pangarekvisiidid.

(7)Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja.

(8)Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

(1)Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2)Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad varalised kohustused.

(1)Enampakkumise avab ettenähtud ajal ja kohas enampakkumise juhataja, tutvustab komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse ja kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks lisaks. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid.

(2)Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantiide olemasolu kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmast või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või pangagarantii olemasolu kohta või kes kuuluvad isikute ringi, kellel pole õigust enampakkumisel osaleda, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

(3)Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(4)Pakkujale, kes on täitnud kõik käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ette nähtud nõuded, registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

(5)Enne enampakkumise toimumist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise reegleid ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra) suuruse; 3) tutvustab pakkujaid, teatades osalejate arvu ja nende registreerimise numbrid.

(6)Pakkumist alustatakse alghinnast. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Enampakkumise juhataja teatab pakkuja numbri ja pakkumise suuruse.(Keila Lvk m 28.09.2010 nr 15, jõust 01.01.2011)

(7)Kõik pakkujad ja ruumis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise juhataja korraldustele. Enampakkumise juhatajal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad on teistkordselt rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud enampakkumise juhataja korraldusi. Enampakkumise komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui pakkujad ei täida enampakkumise juhataja korraldusi.

(1)Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus.

(2)Pakkumises peab sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) vajadusel esindaja volitusi tõendav dokument.Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud.

(3)Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, sh posti teel saabuvate, pakkumiste osalemine enampakkumises.

(4)Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni.

(5)Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta esitatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(6)Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid.

(7)Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga § 25 lõikes 9 sätestatud korras.

(8)Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise komisjon muude asjaolude põhjal.

(1)Enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavolikogu pädevusse, muudel juhtudel kinnitab enampakkumise tulemused linnavalitsus.

(2)Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevale järgnevast päevast.

(3)Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vastavas otsuses või korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus.

(4)Enampakkumine loetakse enampakkumise komisjoni poolt nurjunuks, kui: 1) enampakkumisel viibivad isikud ei allu enampakkumise juhataja korraldustele, eiravad enampakkumise läbiviimise korda; 2) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 3) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 4) enampakkumisel ei olnud osalejaid.

(5)Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga vastav leping.

(6)Enampakkumise võitjale saadetakse otsus/korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Otsusele/korraldusele peab olema lisatud teade lepingu sõlmimise aja ja koha kohta. Kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkuja on kohustatud ilmuma lepingut sõlmima teates näidatud ajal ja kohta.

(7)Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 6 nimetatud otsuse/korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

(8)Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab enampakkumise tulemuse kinnitaja enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(1)Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1% alghinnast. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast.(Keila Lvk m 28.08.2007 nr 29 jõust 07.09.2007)

(2)Tagatisraha, mille on tasunud isik, kellega sõlmitakse vastav leping, loetakse lepingujärgse makse osaks. Teistele pakkumises osalejatele tagastatakse tasutud tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist.

(3)Tagatisraha ei tagastata kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkujale, kui ta loobub lepingu sõlmimisest või ei ilmu lepingu sõlmimisele teates märgitud ajal ja kohta.

(4)Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu.

(1)Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on sama oluline kui linnavara kasutamise eest makstav tasu.

(2)Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava linnavaraga. Lisatingimusteks võivad olla ka: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) investeeringute suurus; 4) muinsuskaitsealaste tingimuste täitmine; 5) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused.

(3)Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 23–24, 26 ja 27 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva eeskirja § 23 lõikes 5 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu.

(4)Sobivate pakkumiste puudumisel on linnavara kasutusse andmise otsustajal komisjoni ettepanekul õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

(1)Üüri- või rendilepingu muutmise otsustab linnavalitsus.

(2)Linnavara allkasutusse andmiseks annab nõusoleku linnavalitsus .

Linnavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) tasuta kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms); 2) kasutaja kannab linnavaraga seotud maksud ja koormised; 3) kasutusse antud linnavarale kulutuste tegemisel lähtutakse paragrahvis 32 sätestatust; 4) tasuta kasutamise lepingu muutmise otsustab linnavalitsus.

(1)Linnavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel linnavara valitseja.

(2)Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist linnavarale võib lubada ainult avalikes huvides.

(3)Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra.

(4)Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele.

(5)Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui üüri- või rendilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üüri- või rendilepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimise otsustamisel põhjendada.

(6)Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused võib hüvitada tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja võib vabastada üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

(7)Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseaduse § 286 lg 2) rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega: 1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse linnavara valitsejale; 2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus.

(1)Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel. Üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu lõppemise otsustab ja korraldab linnavara valitseja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(2)Linnavalitsus otsustab poolte kokkuleppel üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu pikenemise või lõpetamise.

Keila linna omandis oleva tee kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud linnavalitsuse loal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Linnavalitsus võib vajadusel kehtestada Keila linna omandis oleva tee kasutusse andmiseks täpsema korra.

(1)Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil linnavara kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras.

(2)Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam avalikuks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 3) linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 5) linnavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel.

(1)Linnavara võõrandamise otsustab linnavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara turuväärtus ületab 100 000 eurot; 2) võõrandatav vara on kinnisasi; 3) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle vara turuväärtus ületab 15 000 eurot; 4) tegemist on linna osalusega äriühingute aktsiate või osadega või rahaliste õiguste ja kohustustega.

(2)Linnavara võõrandamise otsustab linnavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara turuväärtus on kuni 100 000 eurot (k.a); 2) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle vara turuväärtus on kuni 15 000 eurot (k.a).

(3)Linnavara võõrandamise otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata linnavara valitseja: 1) kui võõrandatakse vastava linnavara valitseja valduses olevaid väheväärtuslikke kuluartikleid, v.a hooned, rajatised ja transpordivahendid; 2) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt linnavara valitseja põhimäärusele.

(1)Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnapea või tema poolt volitatud isik. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja juht. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. Lepinguprojekti kooskõlastab linnavalitsus.

(2)Linnavalitsus on kohustatud kontrollima vara võõrandamise lepingute täitmist ning vajadusel võtma tarvitusele abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist.

(1)Linnavara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras tasu eest, tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest.

(2)Linnavara võõrandamisel tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.

Linnavara müük enampakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja §-des 23–28 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 23 lõikes 5 nimetatud andmetele müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel müügilepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) müügileping sõlmitakse ühe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse/korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse/korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab müügi otsustaja enampakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.

(1)Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on sama oluline kui müügihind.

(2)Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara tähtajaline või tähtajatu teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute kohustus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) uute töökohtade loomine; 5) muud müügi otsustaja poolt kehtestatud lisatingimused.

(3)Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja §-s 29 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 23 lõikes 5 ja paragrahvi 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on müügi otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab müügi otsustaja eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise otsuse/korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) müügileping sõlmitakse ühe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise otsuse/korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Müügilepingu sõlmimisega seotud kulud kannab ostja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab müügi otsustaja eelläbirääkimistega pakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.

(1)Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatava vara turuväärtus ei ületa 15 000 eurot; 2) kui võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 4) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele avalikes huvides; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

(2)Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. Võõrandamise otsustaja määrab linnavara võõrandamishinna ja muud tingimused linna huvidest lähtudes.

(3)Linnavara võib tasuta või alla turuväärtuse võõrandada linnavolikogu otsuse alusel, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb linnavalitsus; 5) kinnisasi võõrandatakse maakasutusõiguse lõpetamise ja maa äravõtmise või sundvõõrandamise hüvitamiseks või muu maasuhtes tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) kinnisasi võõrandatakse avalikes huvides eriliste teenete või silmapaistvate saavutuste eest või olulise sündmuse tähistamiseks.

(1)Alghinna määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused.

(2)Alghinna määrab vara võõrandamise otsustaja.

(3)Tasu eest otsustuskorras võõrandamisel ei tohi vara müügihind olla väiksem selle eeldatavast turuväärtusest.

Linnavara erastamine toimub seaduses ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.

Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

(1)Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides.

(2)Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab linnavolikogu.

(3)Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnapea või tema poolt volitatud isik.

(1)Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest.

(2)Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu.

(3)Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel, avalikest huvidest lähtuvalt või eriliste teenete eest. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama.

(4)Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib linnapea või tema poolt volitatud isik.

(1)Linna omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega.

(2)Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega juriidiliste isikute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

(3)Hoonestusõiguse seadmise otsustuskorras otsustab: 1) linnavolikogu – hoonestamata munitsipaalmaa hoonestamisel; 2) linnavalitsus – hoonestusõiguse seadmisel munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.

(1)Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

(2)Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasja moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest või maa maksustamishinnast.

(3)Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavolikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (ehitise kasutamise otstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitise lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja.

(4)Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita otsusesse või käesoleva eeskirja § 47 lg 3 p-s 2 nimetatud juhul korraldusse enampakkumise viisi, osavõtutasu ja tagatisraha suurust ning enampakkumise korraldajat.

Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 23–28 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 23 lõikes 5 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 4) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest.

Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-s 29 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) õiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 23 lõikes 5 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 4) kui pakkujatele antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 5) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega linnavalitsusele; 6) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujatepoolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu; 7) pakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping; 8) pakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest.

(1)Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevale järgnevast päevast.

(2)Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise järel või pärast otsuse/korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib linnapea või linnavalitsuse volitatud esindaja hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse.

(3)Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maatükil lasuvate maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud kokkulepped.

(4)Kui hoonestusõigus seatakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, tuleb lepingus täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui linn on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) linna poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord.

Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja §-dest 47–48.

(1)Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud vms), kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse.

(2)Linnavara mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui linnavara jääkväärtus on 0 eurot; 2) muudel juhtudel linnavalitsus.

(3)Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja poolt moodustatud komisjon, kuhu kuulub linnavalitsuse poolt määratud esindaja, mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, jääkväärtus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise viis ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed.

(4)Linnavara mahakandmise akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise andmekogudesse ja raamatupidamisdokumentidesse vastavalt kinnitatud mahakandmise aktidele ja raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.

(1)Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele.

(2)Nõuded võlgniku suhtes esitab linna nimel kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus.

(3)Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue ületab 10 000 eurot; 2) muudel juhtudel linnavalitsus.

(4)Linnavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Keila linnavara eeskiri jõustub 5. märtsil 2007. a.