(1) Valga linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Valga linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskiri ei reguleeri Valga linnale kuuluvate sotsiaaleluruumide kasutusse andmist ja käsutamist.
Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Valga linna (edaspidi: linn) omandis olevad esemed, sealhulgas rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(1) Linnavara valitsejad on: 1) linnavolikogu kantselei; 2) linnavalitsuse struktuuriüksused; 3) linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Linnavara valitseja on kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest.
(1) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Linnale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja määrab linnavalitsus. (3) Linnavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus-, side, soojavarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas eeskirjas või linnavolikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (4) Linnavara valitseja valitsemisel olevat linnavara võib anda teise valitseja kasutusse eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel linnavara kasutusse andmisel sätestatakse vastavas haldusaktis: 1) kasutusse andmise tähtaeg; 2) kommunaalteenuste lepingute sõlmimise ja nende eest tasumise tingimused; 3) sellise linnavara teistele isikutele kasutusse andmise ning kasutamise eest võetava tasu käsutamise tingimused; 4) linnavara valitseja ning kasutaja muud õigused ja kohustused vastavalt vajadustele.
(1) Linnavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele valitsejale otsustab linnavalitsus. Linnavara bilansilise jääkmaksumusega alla 1000 eurot üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel.[- jõust 01.01.2011] (2) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes.
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 1) struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud ametnik jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 6400 eurot;[- jõust 01.01.2011] 2) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Linnavara omandamisel käesoleva paragrahvi alusel tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. (3) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnapea, kui linnavara omandamise otsustamisel ei sätestata teisiti. Kui linnavara omandamine kuulub struktuuriüksuse juhi või tema poolt määratud ametniku pädevusse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, sõlmib vara omandamise lepingu struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud ametnik.
(1) Linna nimel täidab hankija ülesandeid linnavolikogu kantselei ja linnavalitsus oma struktuuriüksuste ning linnavalitsuse hallatavate asutuste kaudu neile eelarves eraldatuid vahendite piires. (2) Riigihangete väljakuulutamiseks, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, annab loa linnavolikogu. (3) Riigihanke korraldamise volitamise teisele hankijale või hankemenetlusega seotud toimingute volitamise teisele isikule otsustab linnavalitsus korraldusega. (4) Riigihangete seaduses nimetatud hankekorra linna ametiasutustele ja ametiasutuste hallatavatele asutustele kehtestab linnavalitsus määrusega.
(1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmise eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (4) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib linnavalitsus, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.
(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi ja jooksva aasta eelarves puuduvad selleks rahalised vahendid, annab loa ostueesõiguse teostamiseks linnavolikogu. (2) Pärandi või kinke vastuvõtmise otsustab linnavalitsus.
(1) Linnavara võib anda avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile (edaspidi nimetatud kasutusse). (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavara valitseja, kui: 1) kasutusse antakse inventari maksumusega 100 - 2000 eurot (väheväärtuslik kuluinventar);[- jõust 01.01.2011] 2) kasutusse antakse linnavara valitsemisel olev ruum, mida teine isik kasutab lühikest aega; 3) linnavara antakse kasutusse struktuuriüksusele või hallatavale asutusele. (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab andma loa linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle 10 aasta; 2) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 nimetamata juhtudel või kui linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata, otsustab linnavara kasutusse andmise linnavalitsus. (5) Linnavara kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul- kümme aastat; 2) kinnisasja puhul- kakskümmend aastat, v.a. juhul kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (6) Linnavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Linnavara kasutusse andmise lepingule peab eelnema haldusakt, millega otsustatakse linnavara kasutusse andmine või kasutusse andmisest keeldumine. Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu linnavara valitseja.
(1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega juriidilistele isikutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 4) tööandja eluruumina volikogu kantseleis, linnavalitsuses või linnavalitsuse hallatavas asutuses töö-, teenistus- või käsunduslepingu aluselt tööd tegevale isikule; 5) teistele isikutele, lähtudes avalikest huvidest; 6) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 7) kui antakse kasutusse väheväärtuslikku kuluinventari; 8) kui kasutusse antakse linnavara valitseja valitsemisel olev ruum, mida teine isik kasutab lühikest aega. (2) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, määrab tasu suuruse linnavara valitseja. Linnavalitsus võib kehtestada linnavara valitsejale tasu piirmäärad. (3) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda lähtudes avalikest huvidest.
(1) Avaliku enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) üüri või rendi algsuuruse. Üüri või rendi algsuuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid; 3) enampakkumise korraldaja; 4) üüri-või rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja Valga linna veebilehel. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne pakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) üürile või rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) üüri või rendi algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumiste tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. (3) enampakkumise kuulutuse avaldab enampakkumise korraldaja.
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut, ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Kui ei ole enampakkumiste läbiviimiseks moodustatud alalist komisjoni, moodustab enampakkumise korraldaja enampakkumise läbiviimiseks vähemalt kolme liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe.
(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitust tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumise alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtma ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse peale enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning pakkumisega seonduva kohta kirjalikke märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Kõrgeima pakkumise teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigusteha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga paragrahvi 15 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine 5 tööpäeva jooksul. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 20 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsusel korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga kirjalik üüri või rendileping. Üüri või rendilepingu sõlmib linnavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade üüri- või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejale, kelle pakkumine ei osutu parimaks, tagastatakse tagatisraha 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise tulemuste kohta protokolli koostamisest. Osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (9) Üüri või rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks sõlmitava lepingu järgi. (10) Kui enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks käesoleva eeskirja paragrahvi 15 lõikes 3 sätestatud alusel, on komisjonil õigus korraldada samadel tingimustel kuni kaks uut enampakkumist. (11) Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 12, 13, 15 ja 16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 4) isikud, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 6) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võrdväärse pakkuja esitajatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (5) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
Üüri- või rendilepingu muutmise, välja arvatud käesoleva eeskirja paragrahvi 10 lõikes 3 nimetatud juhtudel, ning linnavara allkasutusse andmise otsustab linnavalitsus. Linnavara valitseja otsustab muutmise ja linnavara allkasutusse andmise käesoleva eeskirja paragrahvi 10 lõike 2 alusel sõlmitud lepingute osas.
Linnavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud; 2) kasutaja kannab linnavaraga seotud maksud ja koormised; 3) kasutusse antud linnavarale kulutuste tegemisel lähtutakse paragrahvis 21 sätestatust; 4) tasuta kasutamise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus kui linnavara antakse kasutusse tähtajatult või tähtajaga kuni 10 aastat.
(1) Linnavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatusteks annab linnavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel linnavara valitseja. (2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadusliku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist linnavarale võib lubada ainult avalikes huvides. (3) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra. (4) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulud hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele. (5) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuse hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui üüri- või rendilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üüri- või rendilepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimisel põhjendada. (6) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st. linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (7) Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseadus paragrahv 286 lg 2 rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega: 1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse linnavara valitsejale; 2) asjaajamisele tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus.
(1) Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping öeldakse üles seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise otsustab ja korraldab linnavara valitseja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Linnavalitsus otsustab poolte kokkuleppel üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu lõpetamise. (3) Üüri- ja rendilepingu pikenemise otsustab linnavalitsus.
Valga linna omandis oleva tee kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud linnavalitsuse loal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Linnavalitsus võib vajadusel kehtestada Valga linna omandis oleva tee kasutusse andmise täpse korra.
Valga linna omandis olevale ehitisele või kinnistule reklaami ja teabe paigaldamiseks, peab olema linnavara valitseja eelnev nõusolek, kui linnavalitsuse või linnavolikogu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võõrandatava vara alghind on 32 000 eurot k.a. või vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle ostuhind on suurem kui 16 000 eurot või vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline väärtus on suurem kui 16 000 eurot või vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel;[- jõust 01.01.2011] 2) muudel juhtudel linnavalitsus linnavara komisjoni ettepanekul. (2) Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised.
(1) Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) avaliku enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Linnavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest, peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. (3) Linnavalitsus võib kehtestada linnavara võõrandamiseks detailsema menetlemise korra.
(1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele ja avalik- õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) kui vara võõrandatakse mittetulundusühingutele või sihtasutustele; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
Linnavara müük avaliku enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 12-17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvis 12 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel müügilepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis toodud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) müügileping sõlmitakse 1 kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumise lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.
(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 12, 13, 15 ja 16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused, 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2 ja paragrahvi 28 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikud, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. 5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 6) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võrdväärsetele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 8) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 9) müügileping sõlmitaks ühe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.
Müügihinna määramisel, välja arvatud kui võõrandatakse linnavara otsustuskorras, võetakse aluseks vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused või eksperdi hinnang.
Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis, isiklik servituut või ostueesõigus, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) muul põhjendatud juhul. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või isikliku servituudi seadmise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel otsustab linnavalitsus korraldusega. Linnavara koormamise lepingu tingimused määrab linnavalitsus, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (3) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või isikliku servituudi seadmise käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel otsustab linnavolikogu otsusega. (4) Linnavara koormamise ostueesõigusega otsustab linnavolikogu otsusega. Linnavolikogu võib luba andes määrata linnavara ostueesõigusega koormamise olulised tingimused.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud kui isiklik servituut seatakse tehnovõrgu või -rajatise tarbeks ning kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrgu või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha sellega ühendamiseks või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. (2) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Avalikku huvi peab põhjendama.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega juriidilise isiku kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (4) 5 (5)
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 12 (lg 2 ja 3) - 16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda sätestatud pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui 3 kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatiste teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja paragrahvide 34-36 sätetest.
(1) Linnavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linnavara kantakse maha (bilansist välja). Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise või utiliseerimise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (3) Linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara (v.a. ehitis) jääkmaksumus on väiksem kui 4000 eurot otsustab linnavara mahakandmise vastava linnavara valitseja ettepanekul inventeerimise komisjon.[- jõust 01.01.2011] (4) Linnavara hävitamise kohta koostab linnavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid linnavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise andmekogudesse ja raamatupidamisdokumentidesse.
(1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. (2) Nõudest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus kui nõude suurus on kuni 4000 eurot või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud;[- jõust 01.01.2011] 2) muudel juhtudel linnavolikogu.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Valga linnavara eeskiri jõustub 1. jaanuaril 2007. a.